Võll Pingekontsentraatorite ja väsimuse mõju on arvesse võetud nõutava f2 Laagerdus varuteguri väärtuse valikul. Iga rihma vedava ja veetava haru tõmbejõudude F ja f seos on F 2,5f. Võlli skeem valida vastavalt üliõpilaskoodi viimasele numbrile A. Rihmarataste efektiivläbimõõtude seos, rihmade kaldenurk ja pöörlemissagedus n (pööret minutis) valida vastavalt üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile B. F1 Vajalikud etapid: F2
võimsus on P = 5,5 kW. Väiksema rihmaratta efektiivläbimõõt on D1 = 140 mm. Arvutada ühtlase võlli läbimõõt, kui see valmistatakse terasest E335 (voolepiir tõmbel y = 325 MPa) ja varuteguri nõutav väärtus on [S] = 5. Pingekontsentraatorite ja väsimuse mõju on arvesse võetud nõutava varuteguri väärtuse valikul. Iga rihma vedava ja veetava haru tõmbejõudude F ja f seos on F 2,5f. Võlli skeem valida vastavalt üliõpilaskoodi viimasele numbrile A. Rihmarataste efektiivläbimõõtude seos, rihmade kaldenurk ja pöörlemissagedus n (pööret minutis) valida vastavalt üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile B. Vajalikud etapid: 1. Koostada võlli väändemomendi T epüür; 2. Valida võlli kesk-peatasandid ning koostada arvutusskeemid ja paindemomendi M epüürid; 3. Koostada ekvivalent-paindemomendi Mekv epüür ja tuvastada võlli ohtlik ristlõige; 4
võlliga ülekantav võimsus - võlli pöörlemise nurkkiirus rad/s Leitakse ka D2 Kuna F 2,5f siis D2 = 1.6*140 = 224 mm 2.2 Painutavad koormused PAINUTAVAD koormused = rihmaharude tõmbejõu Rihmade poolt rihmarattale ülekantav moment M = FR - fR = (F - f )R F - Vedava rihmaharu tõmbejõud f - Veetava rihmaharu tõmbejõud R - Rihmaratta "tinglik" raadius (kiilrihma puhul rihma keskmine radius Suure rihmaratta tinglik radius Väikese rihmaratta tinglik raadius 2.2.1 Seos rihmaharude jõudude vahel Selles ülesandes ei analüüsita rihmülekande konstruktsiooni, seega 2.2.2 Rihmaharude tõmbejõud Rihmarataste poolt võllile ülekantav moment M = (F f) R = (2 f - f )R = fR => ; F = 2f Suure rihmaratta rihmade jõud F1 = 2f = 2*390 = 780 N Väikese rihmaratta rihmade jõud
122 Tugevusanalüüsi alused 8. LIITKOORMATUD DETAILIDE TUGEVUS 8. LIITKOORMATUD DETAILIDE TUGEVUS 8.1. Detaili tugevus vildakpaindel 8.1.1. Vildakpainde tugevusanalüüs Vildakpaine = sama ristlõike mõlema peatelje suhtes mõjub paindemoment (My ja Mz) (võivad lisanduda ka põikjõud Qy ja Qz) Sirge ja ühtlane vardakujuline detail on "vildakpaindes" (Joon. 8.1): · põik-koormus F ei mõju kesk-peatelgede sihis, kuid on suunatud pinnakeskmesse (või koormav pöördemoment M ei mõju kumbagi kesk-peatelje suhtes, kuid tema telg läbib pinnakeset -- kui pinnakeskme läbimise nõue ei ole täidetud, tekib vardas
Fr , kN 1,47 1,4 1,36 1,29 1,18 1,1 1,03 0,96 0,92 0,88 Ft , kN 4,0 3,8 3,7 3,5 3,2 3,0 2,8 2,6 2,5 2,4 Fa, kN 0,56 0,53 0,52 0,49 0,45 0,42 0,39 0,37 0,35 0,34 d2 0,210 Ülekantav pöördemoment m=F t =3700 =388,5 Nm 2 2 d2 0,210 Taandatud paindemoment M =F a =520 =54,6 Nm 2 2 Projektarvutus Võlli minimaalne lubatav läbimõõt (võlli läbimõõdu ligikaudne arvutus): d min ≥ 3 √ √16 m 3 16∙ 388,5 π [τ ] =
Painde ning võimalike pingekontsentraatorite ja väsimuse mõju on arvesse võetud nõutava varuteguri väärtuse valikul. Võlli pöörlemissagedus on 500 min-1 (pööret minutis). Võlli skeem valida vastavalt üliõpilaskoodi viimasele numbrile A. Koormused valida vastavalt üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile B. Vajalikud etapid: 1. Koostada võlli väändemomendi epüür; 2. Tuvastada detaili ohtlik ristlõige (ohtlik lõik) ja koostada tugevustingimus väändele; 3. Arvutada täisvõlli ohutu läbimõõt, valides tulemuse eelisarvude reast R10’’; 4. Arvutada täisvõlli tegelik varutegur väändel ning kontrollida võlli tugevust; 5. Arvutada õõnesvõlli sise- ja välisläbimõõt, võttes sise- ja välisläbimõõdu ligikaudesks suhteks 0,6 (välisläbimõõt valida eelisarvude reast R10’’, siseläbimõõt ümardada täismillimeetriteks);
võimsus on P = 5,5 kW. Väiksema rihmaratta efektiivläbimõõt on D1 = 140 mm. Arvutada ühtlase võlli läbimõõt, kui see valmistatakse terasest E335 (voolepiir tõmbel y = 325 MPa) ja varuteguri nõutav väärtus on [S] = 5. Pingekontsentraatorite ja väsimuse mõju on arvesse võetud nõutava varuteguri väärtuse valikul. Iga rihma vedava ja veetava haru tõmbejõudude F ja f seos on F 2,5f. Võlli skeem valida vastavalt üliõpilaskoodi viimasele numbrile A. Rihmarataste efektiivläbimõõtude seos, rihmade kaldenurk α ja pöörlemissagedus n (pööret minutis) valida vastavalt üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile B. Vajalikud etapid: 1. Koostada võlli väändemomendi T epüür; 2. Valida võlli kesk-peatasandid ning koostada arvutusskeemid ja paindemomendi M epüürid; 3. Koostada ekvivalent-paindemomendi Mekv epüür ja tuvastada võlli ohtlik ristlõige; 4
Ühtlaselt painutatud varras Sirge ühtlane vardalõik Painutatud ühtlane vardalõik y Neutraalkiht Mz (-) Pikenenud kiht M y Pikkus: l + l Mz epüür y (-) l Mz (-) Neutraalkiht
ühendatakse või on ülekantav võimsus rihmade pingutusjõududega võrreldes väike); · kõik vibratsioonid (võlli pöörlemisest või masina töörezhiimist tingitud); · võlli pöörlemise dünaamilised koormused (tsentrifugaaljõud jms.); · hõõrdumine laagrites; · varda, rihmarataste ja teiste detailide omakaalud. Paindeülesande arvutusskeem Peatasand = ristlõike kesk-peatelje ja tuleb tavaliselt koostada mõlemas varda teljega määratud tasand (Joon. 6.2) peatasandis Priit Põdra, 2004
ühendatakse või on ülekantav võimsus rihmade pingutusjõududega võrreldes väike); · kõik vibratsioonid (võlli pöörlemisest või masina töörezhiimist tingitud); · võlli pöörlemise dünaamilised koormused (tsentrifugaaljõud jms.); · hõõrdumine laagrites; · varda, rihmarataste ja teiste detailide omakaalud. Paindeülesande arvutusskeem Peatasand = ristlõike kesk-peatelje ja tuleb tavaliselt koostada mõlemas varda teljega määratud tasand (Joon. 6.2) peatasandis Priit Põdra, 2004
(Peatelgede suhtes on inertsimomendid ekstreemsed) (inertsimomenti x-telje suhtes (Ix) nim intregraalina väljendavat sellist summa piirväärtust ,mille liikmed on pinnaelementide dA ja nende x-teljest mõõdetud kauguste ruutude korrutised: I x A y dA ) 2 22. Konstruktsioonile mõjuvate väliskoormuste liigitus. Konstruktsioonile võib mõjuda jõud (F[N]), paindemoment (m[Nm]) või pöördemoment (T[Nm]). Mainitud parameetriv jagunevad omakorda staatilisteks (konstantne jõud nt), vahelduvateks (perioodiliselt muutuv) ja dünaamilisteks (mitteperioodiliselt muutuv). Välisjõud väljendab mõne teise keha mõju vaadeldavale kontruktsioonile; välisjõude nim ka koormusteks. Oluline koormuste liigitamise tunnus on nende sõltuvus ajast. Ajas muutumatud koormust nim staatiliseks, suuruselt suunalt või asukohalt muutuvat –
R kuni varda purunemiseni. Varda mõõtmed valida vastavalt üliõpilaskoodi viimasele numbrile A. Varda koormus valida vastavalt F üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile B. Fmax Vajalikud etapid: F 1. Koostada koormuse suurimale väärtusele B Fmax vastav paindemomendi M epüür, 0 koostada painde tugevustingimus ning L arvutada varda Aeg peenema osa läbimõõt d, võttes varuteguri nõutavaks väärtuseks [S] = 4 ja ümmardades tulemuse täismillimeetriteks; Fmin 2. Arvutada etteantud seosest varda jämedama osa läbimõõt D, ümmardades tulemuse täismillimeetriteks, ja raadius seosest R = 0,2(D – d)
Üldised tehnilised nõuded: - Trossi kandevõime 1100 kg - Trossi liikumiskiirus 0,15 m/s - Ühendusviis – kettülekanne - Tagada konstruktsiooni võimalikult väike mass ja gabariitmõõtmed. Põhimaterjalid: Trummel on terasdetailidest keevitatud konstruktsioon. Terase mark – S235J2G3 EN10025. Trummel kahte rummude kaudu toetub võllile. Võll on trumli täispikkusel. Võlli materjal – teras C45E EN10083. Pöördemoment võllilt trumlile kantakse liistudega mõlema rummu kaudu. Võll toetub iseseaduva laagritele. Laagrisõlmed on kruvidega ühendatud raamiga. Raam on terastorudest (materjal – S355J2H) ja/või UNP profiilidest (materjal – S235JRG2) keevitatud konstruktsioon. teras S235 voolepiir – ReH (Y) = 235 MPa; tõmbetugevus – Rm (U) = 370 – 470 MPa; teras S355 voolepiir – ReH (Y) = 355 MPa;
4 A2 4 173,2 d2 = = = 14,9mm 3,14 4 A3 4 200 d3 = = = 16mm 3,14 1. Eralda varras lõikudeks, alustades vabast otsast. 2. Määra lõikemeetodi abil pikijõud igal lõigul ja ehitada pikijõudude FN epüür. FN . I = 0 FN . II = -F1 = -16kN FN . III = -F1 = -16kN FN . IV = -F1 + F2 = -16 + 7 = -9kN FN .V = -F1 + F2 - F3 = -16 + 7 - 6 = -15kN Ehitame pikijõudude epüüri. 3. Määrame normaalpinged igas lõigus eraldi (igas lõigu piires on pinge ühtlane ning seetõttu pingeepüür igas lõigus on varda teljega paralleelne sirge) FN . I
töötemperatuur on kuni T = 120 °C ja tulemuse usaldatavus peab olema 99 %. Varda pinnakaredus ohtlikus kohas on Ra = 3,2 µm. Dimensioneerida varras ja arvutada koormustsüklite arv kuni varda purunemiseni. Varda mõõtmed valida vastavalt üliõpilaskoodi viimasele numbrile A. Varda koormus valida vastavalt üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile B. Vajalikud etapid: 1. Koostada koormuse suurimale väärtusele Fmax vastav paindemomendi M epüür, koostada painde tugevustingimus ning arvutada varda peenema osa läbimõõt d, võttes varuteguri nõutavaks väärtuseks [S] = 4 ja ümmardades tulemuse täismillimeetriteks; 2. Arvutada etteantud seosest varda jämedama osa läbimõõt D, ümmardades tulemuse täismillimeetriteks, ja raadius seosest R = 0,2(D – d)
iseloomu. Ajam on töömasinat või -mehhanismi käivitav seade, mis koosneb jõuallikast, ülekandeseadmest ja juhtimisaparatuurist. Eristatakse mehaanilist, elektrilist, hüdraulilist, pneumaatilist ajamit, vedruajamit, sisepõlemismootorit jt. Mehhanismi kinemaatikaskeem koostatakse mehhanismi liikumise uurimiseks. Skeem tehakse mõõtkavas, millest peetakse rangelt kinni. Skeemil näidatakse kinemaatilised paarid tingmärkidega. MASINA STRUKTUURIOSA TINGLIK TÄHISTUS KINEMAATIKASKEEMIS – võll, telg, varras – kinnislüli – detaili ja võlli mitteliikuv ühendus KINEMAATILISED PAARID – pöörlemispaar – translatsioonipaar – kruvipaar – silinderpaar LAAGRID
Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut 2.3 Elamute põrandad Kontuuril toetatud täisnurkse, mõõtmetega l × b puittaladel vahelaeplaadi, põhisageduse f1 võib ligikaudu arvutada avaldisega π (EI) l f1 = k f ≥ 8Hz 2l 2 m m - ühikpinna mass, kg/m2 l - põranda sildeava, m (EI)l - põrandaplaadi ekvivalentne paindejäikus tala suunaga risti oleva telje suhtes, Nm2/m. Elamute põrandad, mille põhisagedus on suurem, kui 8 Hz, peaksid rahuldama tingimusi: - Ühikkoorumusest 1kN põhjustatud läbipaine, kN/mm: u / F > a - Impulsi kiirusvaste, m/(Ns)2: v ≤ b ( f1 ζ − 1) u - maksimaalne vertikaalne hetkeline läbipaine, mis on põhjustatud vertikaalsest koondatud staatilisest jõust F v - ühikimpulsi kiirusvaste, s.o
joondeformatsioon. Seadus aitab leida praktilistes ülesannetes varda pikkuse muutu. 31. Paindepinge. Tugevustingimus paindel. Varda koormamisel jõuga tekib vardas paindepinge 6 MZ tugevustingimus : max = [ ] WZ Paindepingeks nim . detaili koormusseisundit. Milles ristlõikepindala jaotatud piirjõud taanduvad paindemomendiks M. 32. Normaalpinge arvutus puhtpaindel. Kui paindel varda ristlõigetes mõjub ainult paindemoment Mp, siis on tegemist puhtpaindega M max = [ ] W 32. Lõikepinge. Tugevustingimus lõikel. Lõikepinge tekib, kui lõikeid üksteise suhtes nihutatakse. Lõige on detaili tööseisund, kus ristlõikes arvutatakse vaid põikjõudu Q((lõiketsooni ristlõiked nihkuvad üksteise suhtes detaili telje ristsihis ; lõiketsoonist välja jääb varda telg sirgeks; lõiketsooni ristlõiked jäävad
227 Tugevusanalüüsi alused 15. PINGETE KONTSENTRATSIOON JA VÄSIMUSTUGEVUS 15. PINGETE KONTSENTRATSIOON JA VÄSIMUSTUGEVUS 15.1. Kohalikud pinged Kohalik pinge = teatud konstruktsiooni kohtades tekkiv suhteliselt suur pinge ehk pingekontsentratsioon Kohaliku pinge põhjused (allikad): · varda (detaili) geomeetria muutused, mis moonutavad pingete sujuvat laotumist ehk pingekontsentraatorid; · väikesele pindalale koondunud koormused ehk punktkoormused; · lokaalsed soojuseffektid ja nende tagajärjed (keevisõmblus); · materjali struktuuri järsud muutused (defektid) jne. 15.1.1. Pingekontsentraatorid Pingekontsentraator = koormatud varda (detaili) geomeetria järsk muutus (Joon. 15.1)
Painde ning võimalike pingekontsentraatorite ja väsimuse mõju on arvesse võetud nõutava varuteguri väärtuse valikul. -1 Võlli pöörlemissagedus on 500 min (pööret minutis). Võlli skeem valida vastavalt üliõpilaskoodi viimasele numbrile A. Koormused valida vastavalt üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile B. Vajalikud etapid: 1. Koostada võlli väändemomendi epüür; 2. Tuvastada detaili ohtlik ristlõige (ohtlik lõik) ja koostada tugevustingimus väändele; M1 Laagerdus M2 Vedav rihmaratas M3 M4 Veetav Võll rihmaratas Laagerdus MVedav Veetav
Saame jõudude jaotuse y-telje sihis 9,56 10,1 A D B 9,74 9,92 Ja epüüri sisejõu Q y jaoks 9,74 0,18 QY 9,92 Koostame momentide epüürid Väändemomendi T epüür 0,955 T A C B D Paindemomendi My epüür 3,342 1,719 My A C B D Paindemomendi Mz epüür 2,976 2,922
p/min rad/s K ulü ulü n1 n2 = -------- = 304,81/ 4 = 76,2 p/min 2 = ---------- =31,92/4= 7,98 rad/s A ukü ukü ntm = n2 = 76,2 p/min tm = 2 = 7,98 rad/s tm Pöördemoment Pm x 10³ T, Tm = ------------------ = 1,866 x 10³/149,23 = 12,504 N/m N/m m nom K T1 = Tm ulü ηlü ηvl = 12,504 x 4,675 x 0,95 x 0,99 = 54,978 N/m A T2 = T1 ukü ηkü ηvl = 54,978 x 4 x 0,96 x 0,99 = 209 N/m tm Ttm = T2 ηs ηll = 209 x 0,98 x 0,992 = 200,74 N/m 2. HAMMASÜLEKANDE MATERJALI VALIK. 2
31.03.2016 P.Põdra TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT MHE0041 - MASINAELEMENDID I MEHHANOSÜSTEEMIDE KOMPONENTIDE ÕPPETOOL KODUTÖÖ NR. 4 PRESSLIIDE Rummust ja hammasvööst koosnev tiguratas on kinnitatud võllile pingistuga H7/r6. Kontrollida liite tugevust ning arvutada selle lubatav ülekantav pöördemoment. Võlli ja rummu materjal on parendatud teras C60E. 1. Koostada istu skeem ning arvutada pingu piirväärtused. 2. Kontrollida rummu tugevust. Vajaduse korral optimeerida mõõtmeid d ja/või d2 ja/või valida mõni teine materjal. 3. Arvutada liitele lubatav pöördemoment. 4. Millis(t)e temperatuuri(de)ni tuleks detaile jahutada ja/või kuumutada, et istu koostamine oleks võikalik ilma pressimiseta? 5
3. DETAILIDE TUGEVUS VÄÄNDEL 3.1. Varda arvutusskeem väändel Väände puhul on tihtipeale koormusteks detaili otseselt väänavad pöördemomendid või jõupaarid (Joon. 3.1): · koormust ülekandvad võllid; · keermesliited pingutamisel, jne.; või siis detaili telje ristsihis ekstsentriliselt mõjuvad koormused või nende komponendid: · keerdvedrud; · ruumilised raamid, jne. Väänav pöördemoment = varda ristlõikeid ümber telje (telje suhtes) pöörav koormus M Arvutusskeemi koostamine väändel Arvutusskeem Tegelik konstruktsioon Lihtsustatud mehaaniline süsteem Ideaalne mehaaniline süsteem
tingliku kontaktpindala ) [7, lk 17] Kus: d0 - telje läbimõõt, 17 mm - kronsteini seina paksus, 7 mm Lisa 1. On märgitud kronsteini seinade paksused ja telje läbimõõt . )=238*10-6 m2 Järgmiseks arvutan telje ning kronsteini seinte kontakti muljumisele valemiga [7, lk19] Kus: FC -muljumispinna kontaktjõud, 6286 N Ac- kronsteini seinte ja telje vaheline tinglik kontaktpindala, 238*10 -6 m2 =26,8 Mpa. Kuna telje voolavuspiir on 335 MPa siis peab telg ka muljumisele vastu ning varutegur S on sarnaselt lõikele . Telg paindele Telje tugevusarvutuste tegemiseks paindele kasutan tugevusõpetuse konspekti [8] Reaktsiooni jõudude tsentritest alates on telje kogupikkuseks 52 mm nagu on näha Sele 5. F=6286 N
9 5 Üliõpilane Üliõpilaskood Esitamise kuupäev Õppejõud Stiina Ulmre 155459 17.03.2017 P.Põdra Rummust ja hammasvööst koosnev tiguratas on kinnitatud võllile pingistuga H7/r6. Kontrollida liite tugevust ning arvutada selle lubatav ülekantav pöördemoment. Võlli ja rummu materjal on parendatud teras C60E. 1. Koostada istu skeem ning arvutada pingu piirväärtused. 2. Kontrollida rummu tugevust. Vajaduse korral optimeerida mõõtmeid d ja/või d2 ja/või valida mõni teine materjal. 3. Arvutada liitele lubatav pöördemoment. 4. Millis(t)e temperatuuri(de)ni tuleks detaile jahutada ja/või kuumutada, et istu koostamine oleks võimalik ilma
1. Algandmed Materjal: Teras E295 DIN EN 10025-2 Voolepiir: Re =295 MPa Tugevuspiir: Rm=470 MPa Töötemperatuur: T =120 ° C Tulemuse usaldatavus: 99% Pinnakaredus: Ra=3,2 μm Varuteguri väärtus: [S]=4 L= 260 mm D = 1,10d F = 2300 N Koostan Fmax paindemomendi epüüri M B=F∗L=2300∗0,26=598 Nm Ohtlik Lõige on M B=598 Nm Painde tugevustingimus: M σe σ max = ≤ , kus W on telg tugevusmoment W [S] M 598∗4 [ W ]= [ S ]= ≈ 8,1cm3 σe 295∗10 6 Tugevustingimus paindel tugevusmomendi kaudu W= π d3 32 ≥ [ W ] =¿ d=
ja nihkepinge τ epüürid; normaalpinge σ 6. Arvutada ohtlike ristlõigete (või ohtliku ristlõike) varutegurid normaalpinge ja nihkepinge järgi ning kontrollida tala tugevust; 7. Koostada v ja pöördenurga ϕ universaalvõrrandid; (vajadusel) tala ekvivalentne arvutusskeem ning läbipainde 8. v ja pöördenurgk ϕ ; Arvutada tala vaba otsa läbipaine 9. Arvutada tala tugedevahelise osa suurima läbipainde asukoht (kohal, kus pöördenurk ϕ = 0, täpsusega ± 0,1 m) ning vmax; läbipaine sellel kohal 10. Formuleerida ülesande vastus.
suunatud sissepoole) A Väändedeformatsioon. Lõikedeformatsioon. Konstruktsioonile mõjuvate väliskoormuste liigitus. Paindedeformatsioon Konstruktsioonile võib mõjuda jõud (F[N]), paindemoment (m[Nm]) või pöördemoment (T[Nm]). Mainitud parameetriv jagunevad omakorda staatilisteks (konstantne jõud nt), Kahe paralleelse jõu resultant. vahelduvateks (perioodiliselt muutuv) ja dünaamilisteks (mitteperioodiliselt muutuv).
Tugevusanalüüsi alused 7. DETAILI TÖÖSEISUNDID JA PINGETE ANALÜÜS 7.1.2. Lihttööseisundid Lihttööseisunditeks loetakse: · tõmme ja surve (ehk pike) detailis mõjub vaid pikijõud N; · vääne detailis esineb vaid väändemoment T; · puhas paine detailis mõjub ainult üks paindemoment M; · lõige lühikeses detailis (vardas) mõjub vaid põikjõud Q; "Puhas" lõige tekib vaid põik-koormatud varda sellisel lühikesel osal, kus paindemomendi mõju on väike. Lõige (tegelikult) = suure põikjõu Q ja Põikjõuga Q kaasneb alati
211 Tugevusanalüüsi alused 14. KÕVERATE VARRASTE TUGEVUS 14. KÕVERATE VARRASTE TUGEVUS 14.1. Konksude tugevus paindel. Näide 14.1.1. Kõvera varda ohtlik ristlõige Ühtlaselt kõver (varda telje kõverusraadius on konstantne R) ühtlane varras (varda ristlõike kuju ja pindala ei muutu) on koormatud painutava jõuga F (Joon. 14.1), sisejõudude analüüsiks kasutatakse lõikemeetodit: · varda koormatud osas tehakse radiaallõige (lõikemeetod); · radiaallõigetes mõjuvad sisejõud: N (pikijõud), Q (põikjõud) ja M (paindemoment);
Sellist koormust loetakse ühte punkti koondatud punkt- ehk koondkoormuseks, mille tähiseks on F ja mõõtühikuks N, kN. Koondkoormus esitatakse enamasti projektsioonidena Fx, Fy, Fz. Vahel taandub koormus jõupaariks, mille toimet hinnatakse momendiga. Momendi tähisena kasutatakse tähti Mx, My ja Mz, mis väljendavad momendi mõju telje x , y, z suhtes. Suhteliselt harva esineb hajutatud moment m ehk lausmoment. Lausmomendi projektsioonid on mx, my ja mz ning mõõtühikud N, kN. 5. Paindemomendi ja põikjõu vaheline seos vardas (valem 1.26, A.Lahe), lisada muutujate tähendus. Lk 44 dMy/dx=Qz(x) My - paindemoment dx - jaotatud koormuse mõjuala pikkus. Qz põikjõud x suhtes/lõikes 6. Põikjõu ja jaotatud koormuse vaheline seos vardas (valem 1.27, A.Lahe),lisada muutujate tähendus, lk 44 Varda elementaarse osa tasakaalutingimustest saadakse varda sisejõudude ja koormuse vahel diferentsiaalseosed dQZ/dx= - q(x) Qz- põikjõud dx- jaotatud koormuse mõjuala pikkus.
a := 30cm 1) Pöördemomentide arvutus. 3 n 1 × 10 2 := explicit , ALL = 104.72 rad/s 60 60 P s 80 kW s M := explicit , ALL = 763.9 N m T := 763.9N m 104.7 Väändemomentide epüür TA_C = TD_B = 0 N m TC_D := M = 763.9 N m 2) Jõud rihma vedavas ja veetavas harus Fn = F - f 2 T 2 763.9 N m Fn1 := explicit , ALL = 5.1 kN D1 30 cm D T = Fn 2 2 T 2 763.9 N m
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
