Pooldavad parempoolset poliitikat Kõige suurem valitsusvastutuse kandja Koostööd tehakse mitmete erinevate parteidega Juhtivaim erakond riigikogus Liikmeid 13180 Liikmeid Rae Vallas 40 Liikmeid riigikogus 33 Võimuasetus valitsuses Ansip on valitsust juhtinud alates aastast 2005 7/13 ministri kohtadest kuulub Reformierakonnale A. Ansip, H. Pevkur, R. Lang, J. Ligi, T. Rõivas, U. Paet, K. Pentus- Rosimannus Reformierakond rae vallas Rae volikogust kuulub Reformierakonnale 7 kohta 21-st ehk enamik Juhtiv pool vallavalitsuses koosneb Reformierakonna liikmetest Rae vald Mart Võrklaev- vallavanem Tarmo Toomet- abivallavanem Madis Sarik- abivallavanem Jaan Alver- abivallavanem Click to edit Master text styles Second level Mart Võrklaev Third level Fourth level
1856-Eestimaal raharent teorendi asemel 1863-passiseadus, vähemalt 21-aastased talupojad võisid vallapassiga liikuda Balti kubermangu piirides, väljaspoole seda pidid aga taotlema riiklikku passi 1866-vallaseadus, vallad vabanesid lõplikult mõisnike eestkoste alt. Valla juhte hakati valima. Vald pidi hoolitsema oma vaeste eest (*vaestemaja, *külakord). Vallakogukonna moodustasid nüüdsest talupojad. Valla omavalitsus koosnes täiskogust, volikogust, vallavanemast ja vallakohtust. 3)Eestis algas talude päriseks ostmine 1850. aastatel, Lõuna-Eestis. Nad ostsid seda välja lina müügi eest. 4) Talupoegade vastuhakkamisvormid 1) Ülestõusud. Nt Mahtra sõda-oli kokkupõrge eesti talupoegade ja karistussalklaste vahel 14. juunil 1858. 2)Usuvahetusliikumine ehk vene õigeusku astumine. Kõige rohkem oli vene õigeusku astujaid Saaremaal, sest sealsed inimesed olid vaesed ja see oli nende päästerõngaks.
Kuna nüüd oli raharent, siis avanes talupoegadel võimalus ka endale talu osta. 1866. aastal vabanes kogukondlik omavalitsus mõisnike eestkoste alt. Omavalitsusele jäi nüüd varasemast hoopis avaramad tegutsemisvõimalused, kuna riik kontrollis nüüd hoopis vähem. Vallakogukonna moodustasid mõisa territooriumil elavad talupojad. Väiksemad vallad liideti suurematega või kaks väikest omavahel. Valla omavalitsus koosnes valla täiskogust, valla volikogust, vallavanemast, tema abilistest ning vallakohtust. Inimesed nimetati ametitesse peamiselt valimiste teel. Omavalitsuse raames saadud kogemused olid oluliseks eelduseks omariikluse kujunemisele. Talupojad olid praktiliselt enda peremehed. Nende jõukus hakkas kasvama ja sellega muutus ka elulaad. Selga saadi korralikud riided, tuba valgustas petrooleumlamp, viljakasvatus asendus piimakarja kasvatusega ja suuremat rõhku pandi põllumajanduse intensiivistamisele.
Uus passi korraldus soodustas talupoegadel väljarändamist Venemaale, kus loodeti leida maad. Nüüdsest võime lugeda, et talupojast on saanud vaba talupoeg, kellel on nüüdseks rohkem õigusi. 1866.a jäi riigi kontroll tagasi hoidlikuks ning see andis võimaluse omavalitsusele suuri tegutsemisvõimalusi, toimus vallareform. Nüüdsest moodustasid vallareformi mõisa territooriumil elavad talupojad.Valla omavalitsus koosnes valla täiskogust, valla volikogust ning vallavanemast.Valla täiskokku kuulusid päris ja rendiperemehed. Nad valisid volikogu. Valla tähtsaim ameti mees oli vallavanem , vallavanem koos abilistega moodustasid vallavalitsuse, kes palkasid endale abiks ametimehi. Järelikult sellest ajast peale on saanud pärisorjast pärisperemees, selle tagamiseks pidid talupojad ka kõvasti vaeva nägema, näiteks rahvuslik liikumine,mis pidi näitama riigivõimudele rahva vaimu
Uus passikorraldus hoogustas väljarändamisliikumist Venemaale 1866.a võeti vastu uus vallakogukonna seadus. (Püsis kuni isevalitsuse kokkuvarisemiseni 1917.a) 1866.a omavalitsusreformi olulisemaks tagajärjeks oli kogukondliku omavalitsuse vabastamine mõisnike eestkoste alt. Valla omavalitsus koosnes: · Valla täiskogust, kuhu kuulusid kõik päris- ja rendiperemehed ning kümnendik maatameeste esindajatest · Valla volikogust, kuhu võis kuuluda vastavalt elanike arvule 3-24 liiget. · Vallavanemast, kes oli valla tähtsaim ametimees · Vallavanema abilistest, kes moodustasid koos vallavanemaga vallavalitsuse · Vallakohtust Omavalitsuse raames saadud kogemused olid oluliseks eelduseks omariikluse kujunemisele.
nekrutiandmine. Pearaha-70 kopikat igalt meeshingelt,tavaliselt maksis mõisnik pearaha talupoegade eest ära. Kogukondlikud koormised- teede korrastamine,magasiaida ja kooli ehitamine ,kirikumaksud 1866-vallareform-omavalitsuse vabastamine mõisnike eestkoste alt.Vallakogukonna moodustasid mõisa territooriumil olevad talupojad. Valla omavalitsus koosnes valla täiskogust, valla volikogust, vallavanemast ja tema abilistest ning vallakohtust. Valla täiskokku kuulusid kõik pärisorja rendiperemehed ning kümnendik maameeste esindajatest.Täiskogu valis volikogu,kuhu võis kuuluda vastavaltelanike arule 3-24 liiget. Valla tähtsaim ametimees oli vallavanem,kes valiti taluperemeeste hulgast, temal oli politseivõim kõigi talupojaseisusest isikute üle oma kogukonna territooriumil nii talu kui ka mõisamaal
kellel olid seaduslikud kohustused täidetud. 1865 kodukariõiguse keelustamine: mõisnikul keelati mõisniku õigus karistada ilma kohtuta omi talupoegi ihunuhtluse või lühiajalise arestiga. 1866 vallaseadus: talurahva omavalitsus vabanes mõisniku eeskoste alt. Vallakogukonna moodustasid nüüdsest mõisa territooriumil elavad talupojad, valla piirid saadi pärandiks seniselt mõisalt. Valla omavalitsus koosnes valla täiskogust, valla volikogust, valla vanemast, tema abilistest ja valla kohtust. 19. sajandi I pool Eesti hariduselu: sätestati neljaastmeline ühtluskool: kihelkonnakool ja kreisikool maakondades, gümnaasium kubermangulinnades ning ülikool. Talurahva arengutee algas vallakoolist, millele järgnes kihelkonnakool. Tekkis kindel koolikorraldus. Mindi üle koolisundusele. Tartusse rajati seminar elementaarkooliõpetajatele. Sajandi keskel oli juba 5 seminari õpetajate õpetamiseks.
aeg kuna nemad andsid pakkumise minna tagasi algsete seaduste juurde, kus talupoegadel on rohkem isiklikku vabadust kuid kindlam majanduslikum seis. 5. 1866 vallaseadus (talurahva omavalitsus) selle ülesanded ning koosseis. 1866. aasta Baltimaade vallaseadus vabastas talupojakogukonnad sellest mõisa ,,eestkostest" ja vald muutus riiklikus haldusüksuseks, jäädes oma territooriumilt aga ikkagi enamasti veel ühe mõisa piiridesse. Valla omavalitsus koosnes valla täiskogust, valla volikogust, valla vanemast, tema abilistest ja valla kohtust. Millised muudatused toimusid mõisamajanduses/talupoegade elus 19. sajandil. Uuendused tõid suuri muutusi. 1) Inimesed said vabamalt liikuda, mis soodustas nii linnade ja alevite kasvu kui ka tööstusettevõtte arengut. 2) 19. saj I poolel sai vabrikutööstus alguse. (Narva jt.) (Kreenholmi manufaktuur Narvas) Puuvill. 6.a) usuvahetusliikumine Põhjused Massiline usuvahetusliikumine. 1) vene õigusu kiriku
Hakati kasvatama lina ja kartult. - Peamine raha talude ostmiseks tuli linakasvatusest. - Rikkamad ostsid talusid juurde, tekkisid suurtalud. 6. Kuidas moodustati valla volikogu ja millised ülesanded pandi vallale 1866. aastal? Vallakogukonna moodustasid mõisa territooriumil elavad talupojad. Valla piirid ja liikmeskond saadi päranduseks seniselt mõisalt. Valla omavalitsus koosnes valla täiskogust (päris- ja rendiperemehed, 1/10 maatameeste esindajaid), valla volikogust (3-24 liiget vastavalt elanike arvule), vallavanemast (valiti taluperemeeste hulgast, politseivõim) ja tema abilistest (vallakirjutaja, rõugetepanija, koolmeistrid, magasiaidamees) ning vallakohtust. Ülesanded: hariduselu ja valla dokumentide korrashoid, tüliküsimuste lahendamine, vaeste eest hoolitsemine. 7. Iseloomusta tööstuse arengut 19. sajandil. Märgi ära, millistes linnades millised tööstusharud arenesid. 19
ammendanud ja tekitas ka talupoegade seas rahulolematust. 1865.a tegi keskvalitsus rüütelkondadele ettepaneku koostada uus vallakogukonna seadus. Uus seadus võeti vastu 1866 aastal. Vallarefromi olulisemaks tagajärjeeks oli omavalitsuse vabastamine mõisnike eestkoste alt. See andis omavalitsusele avaramad tegutsemisvõimalused. Vallakogu moodustasid mõisa territooriumil elavad talupojad. Valla omavalitsus koosnes valla täiskogust, valla volikogust, vallanvanemast ja tema abilistest, vallakohtust. Selline kogukondlik omavalitsus jäi püsima kuni tsaariaja lõpuni. Omavalitsuse raames saadud kogemused olid oluliseks eelduseks omariikluse kujunemisel. Valla täiskogus olid kõik päris-ja rendiperemehed ning kümnendik maatameeeste esindajatest, kes valisid volikogu. Valla tähtsaimaks meheks oli vallavanem, kes valiti taluperemeeste hulgast, tal oli ka politseivõim kõigi talupojaseisusest isikute üle oma kogukonna territooriumil
võtta. Juhiks valiti Eestimaal talitaja ja Liivimaal kaks vöörmündrit. Vastutati koormiste eest: mõisakoormised (teorent, vakuraha), riiklikud koormised (pearaha, nekrutimaks), kogukondlikud koormised (teede korrastamine, kooli ehitamine, jne). 1866. aastal omavalitsusreform tõi kaasa tagajärjeks kogukondliku omavalitsuse vabastamise mõisnike eestkoste alt. See andis omavalitsustele senisest palju avaramad võimalused. Valla omavalitsus koosnes nüüd valla täiskogust, valla volikogust, vallavanemast, tema abilistest ja vallakohtust. Selline kord jäi säilima tsaariaja lõpuni. Saadud kogemused olid oluliseks abistajaks omariikluse kujunemisele. Baltisakslased Karl August Senff- kunstnik, graafik, Tartu Ülikooli joonistuskooli õpetaja Carl ernst von Baer- embrüoloogia rajaja, teadlane Fabian Gottlieb von Bellingshausen- maadeavastaja, meremees Barclay de Tolly- väejuht A. J. von Krusenstern- esimene ümbermaailma reisija Talurahva õigused 17
millisesse impeeriumi paika. Balti kubermangude piires ja kuni 30 versta väljapoole kubermangu piile võis liikuda vallapassiga, väljapoole Balti kubermange siirdumiseks oli vaja riiklikku passi Hoogustus väljarändamine, lootes saada paremat maad kuskilt mujalt 1866. aastal toimus vallareform * tagajärjeks omavalitsuse vabastamine mõisnike eestkoste alt * valdade ühendamine * omariikluse eelduste tekkimine Valla omavalitsus koosnes täiskogust, volikogust, vallavanemast ja tema abilistest ning vallakohtust. Majandus ja linnad Oluliseks sissetulekuks jäi viljatootmine ja viin Keskne majandusüksus mõis Viinatootmise tooraineks sai kartul Kasumajanduse juurutamine a) põllumajanduse areng kasumajandus, viljatootmine, viin, kartulikasvatus, uued põllukultuurid, raharendi juurutamine b) tööstuse areng aurumasina kasutuselevõtt,vabrikud,villatöötlemine, Narvast sai
· Väljaspoole Balti Kubermangust reisimiseks oli vaja taodelda riiklikku passi. · Soodustas väljarändamist Venemaale, sest loodeti leida paremat elu ja seal oli vaba maad. 1866. aasta vallareform: · Kogukonna vabastamine mõisnike eeskoste alt. · Vallakogukonna moodustasid sellest reformist alates mõisa territooriumil elavad talupojad. · Valla omavalitsus koosnes valla täiskogust, valla volikogust, vallavanemast ja tema abilsest ning vallakohtust. Tähtsaim ametnik oli vallavanem, kes valiti taluperemeeste hulgast. · ? Omavalitsuse raames saadud kogemused olid oluliseks eelduseks omariikluse kujunemisele. Muutused mõisamajanduses 19.sajandil: · Mõisnike väljaminkud suurenesid, hakkati ehitama toretsevaid häärbereid, parke, abihooneid ja mõisnike toidulauale ilmusid järjest kallimad ja mitmekesisemad road.
kuulutab välja sõja olukorra ja mobilitsiooni, annab süüdimõistetutele nende palvel armu. presidendi valimine Kandidaadi esitamis õigus on vähemalt 21 liikmelisel erakonnal (1/5 riigikogust). Presidendi valimine riigikogus tohib toimuda kõige rohkem 3-korda. Selleks et kandidaat saaks valitud kandidaadiks, peab saama 68 häält (2/3). Kui riigikogus jääb president valimata, siis riigikogu esimees kutsub kokku valimiskogu riigikogu liikmed ja igast valla või linna volikogust 1 esindaja. Valimiste lõppvooru pääseb 2 enim hääli saanud kandidaate. Selleks et valimiskogul osutuks kandidaat valituks peab saama enamus häältest, kui seda ei saavutata toimub valimisvoor, kuhu pääseb 2 enim saanud hääli kandidaat. riigikogu ülesanded - Võtab vastu seadusi ja otsuseid, Otsustab rahvahääletuse korraldamise, Valib Vabariigi Presidendi vastavalt
maad. 1866.aasta vallareform omavalitsusreformi olulisemaks tagajärjeks oli kogukondliku omavalitsuse vabastamine mõisnike eestkoste alt. See andis omavalitsusele senist hoopis avaramad tegutsemisvõimalused, kuna riigi kontroll jäi suhteliselt tagasihoidlikuks. Sama seadusega anti omavalitsuse kompetentsi ka vallakohtu sensed politseilised funktsioonid. Vallakogukonna moodustasid nüüdsest mõisa territooriumil elavad talupojad. Valla omavalitsus koosnes valla täiskogust, valla volikogust, vallavanemast ja tema abilistest ning vallakohtust. Valla täiskokku kuulusid kõik päris ja rendiperemehed ning kümnendik maatameeste esindajatest. Täiskogu valis volikogu, kuhu võis kuuluda vastavalt elanike arvule 3-24 liiget. Valla tähtsaim ametimees oli vallavanem, kes valiti taluperemeeste hulgast. Vallavanem koos abilistega moodustas vallavalitsuse, kes palkas endale abiks mitmesuguseid ametimehi: vallakirjutaja, rõugetepanija, koolmeistrid valladekoolidesse, magasiaidamehe
1866. võeti vastu uus vallakogukonna seadus, see jäi püsima kuni 1917.a isevalitsuse kokkuvarisemiseni. · kogukondliku omavalitsuse vabastamine mõisnike eestkoste alt · avaramad tegutsemisvõimalused, riigi kontroll jäi tagasihoidlikuks · omavalitsuse kompetentsi vallakohtu politseilised funktsioonid · vallakogukonna moodustasid mõisa ter. elavad talupojad; valla piirid ja liikmed saadi päranduseks seniselt mõisalt · koosnes valla täiskogust, volikogust, vallavanemast ja tema abilistest ning vallakohtust · täiskokku kuulusid: päris- ja rendiperemehed ning vähesed maatameeste esindajad · volikokku kuulus vastavalt elanikele 3-24 liiget - taluperemehed · tähtsaim ametimees vallavanem valiti taluperemeeste hulgast, politseivõim kuulus talle · vallavalitsuse moodustas vallavanem koos abilistega, abiks oli veel vallakirjutaja (vastutas
Riigikogu või valimiskogu poolt. Riigikogu poolt valituks osutub kandidaat, kes kogus vähemalt 68 poolthäält (2/3 Riigikogu enamusest). Riigikogus võib korraldada kuni kolm hääletusvooru. Kolmandas voorus võistlevad kaks eelmises voorus enam hääli kogunud kandidaati. Kui kumbki kandidaat ei osutu valituks, kutsub Riigikogu esimees kokku valimiskogu, kuhu kuuluvad Riigikogu liikmed ja vähemalt üks esindaja linna/valla volikogust (kokku umbes 350 valijameest). Kahele kolmandas Riigikogu voorus osalenud kandidaadile võib lisada valimiskogu uusi kandidaate. Presidendi peamised ülesanded on: Esindada eesti Vabariiki rahvusvahelises suhtlemises; Kuulutada välja Riigikogu valimised ja seadused; Määrata peaministrikandidaat; nimetada ametisse ja vabastada ametist valitsuse liikmed; Teha Riigikogule ettepanek kõrgete riigiametnike nimetamiseks, nimetada kohtunikud ja Eesti Panga president; Olla riigikaitse kõrgeim juht
kirikumaksud. 1866a. vallareform-1866, jäi püsima iseseisvuse kokkuvarisemiseni 1917aastani. Oluliseks tagajärjeks omavalitsse vabastamine mõisnike eeskoste alt. Riigi kontroll jäi tagasihoidlikuks. Omavalitsusele ka senised politseilised funktsioonid. Vallakogukond moodustus mõisa alal elavatest talupoegadest. Valdu ühendati. Valla omavalitsus koosnes täiskogust-päris-ja rendiperemehed, kümnendik maatameeste esindajatest., volikogust-3- 24 liiget vastavalt elanike arvule, vallavanemast-valiti taluperemeeste hulgast (politseivõim) ja tema abilisest, vallakohtust. Vallavanem koos abilisega mood. vallavalitsuse, kes palkas abiks ametimehi:vallakirjutaja, rõugetepanija, koolmeistrid vallakoolidesse, magasiaidamehe. Tasuvaim-vallakirjutaja ametikoht(vastutas dokumentide korrashoiu eest).1866a. reformiga paika pandud omavalitsus kehtis tsaariaja lõpuni, kogemused oluliseks eelduseks omariikluse kujunemisele.
4. algatab seaduseelnõusid jne. Valitsuskriis: tekib siis, kui: * peaministrile avaldatakse umbusaldust siis astub terve valitsus tagasi * peaminister sureb NB! Peaministri tagasiastumisele järgnevad uued Riigikogu valimised, sest Riigikogu on see, kes valitsuse ametisse kinnitab. Kohalik võim. Kohalikeks haldusüksusteks on vallad ja linnad. Kohalik võim moodustub valla- või linna volikogust (seadusandlik võim ) ja selle poolt valitud valla- või linnavalitsusest (täidesaatev võim) Volikogud valitakse kohalike elanike poolt. Valida võivad ka mittekodanikud, aga nad peavad olema antud paigas elanud viimased 5 aastat. Valimisiga 18.a.-st. Kandideerimise iga kohalikku volikogusse ka 18.a. NB! Mittekodanikud kandideerida ei saa. Volikogu valib endi hulgast volikogu esimehe ning seejärel valla- või linnavalitsuse ja see omakorda vallavanema või linnapea. Volikogu ülesanded:
alla, ise saab vaadata, kuhu panna. AGA teadma peab niikuinii, juhuks kui ta küsib! 19. sajandi keskpaigaks oli aadli all olev kogukondlik omavalitsus tegutsemise lõpetanud. Tehti ettepanek koostada uus vallakogukonna seadus. 1866 võetigi see vastu. Selle tagajärjeks oli kogukondliku omavalitsuse vabastamine mõisniku eestkoste alt. Sama seadusega anti omavalitsuse senised politseilised funktsioonid. Valla omavalitsus koosnes valla täiskogust, valla volikogust, vallavanemast ja vallakohtust. Valla täiskokku kuulusid kõik päris- ja rendiperemehed ning kümnendik maatameeste esindajatest. Täiskogu valis volikogu, kuhu võis kuuluda 3-24 liiget. Vallavanem oli tähtsaim ja valiti talurahva seast, temal oli talupoegade üle politseivõim nii talumaadel kui ka mõisamaadel. Vallavanem koos abilistega moodustas vallavalitsuse. 1866 reformiga paika pandud kogukondlik omavalitsus jäi püsima kuni tsaariaja lõpuni. 10. Vaimuelu 19. saj I poolel
oma lähisugulaste ülalpidamise, said õiguse taotleda 3 kuuks 3 aastaks passi, millega võis elama asuda ükskõik millisesse impeeriumi linna või paika, uus passikorraldus hoogustas rändamisliikumist Venemaale 3) Millised olulisemad muutused tõi kaasa 1866.a. vallareform?: Andis omavalitsusele avaramad tegutsemisvõimalused, vallakogukonna moodustasid mõisa territooriumil elavad talupojad Valla omavalitsus koosnes valla täiskogust, valla volikogust, vallavanemast ja tema abilisest ning vallakohtust, riigikontroll väike 4) Tööstuse areng Eestis - millised tööstusharud, kus, Eesti asend Venemaa majanduses: Vabrikutootmine Kalevivabrikud, mis soodustasid meriinolammaste kasvatamist Kreenholmi Manufaktuur puuvilla töötlemine Tekstiilitööstus Masina- ja metallitööstus Paberitootmine 70% kogu Vene impeeriumis vajaminev paber
KOV-il teenuste ja tegevuste väga täpne reguleerimine kogu riigis seaduste ja normatiividega. Volikogul on ennekõike suunav roll valitsuse üle. Võimalik on administratiivne sekkumine ja kontroll. Sõltuv eelarve. Tasakaalustatud mudelil on avalik võim jaotunud keskvõimuks ja autonoomseks kohalikuks võimuks. Kohaliku elu korraldamiseks on raamseadus, korraldamise viisid määratakse ära kohalike seadustega. Kohalik võim lähtub rahva valitud volikogust. Võimalik ei ole administratiivne sekkumine ja kontroll. Iseseisev tulubaas. 73. Millised on tsentraliseerimise ja detsentraliseerimise tugevused ja nõrkused? Mis on dekontsenratsioon? Tsentraliseerimise plussid: rahvuslik ühtsus ühetaolisus võrdsus strateegiad/ majandus Detsentraliseerimise plussid: osalus vastutus legitiimsus vabadus/paindlikkus Dekontsenratsioon on delegeerimine, kus madalamad juhtimistasandid
Revisjonikt- valituste tegevus kt seaduslikkusele, raapatupidamine asutustel, tulude sissenõue ja kulude vastavus, lepingute täitmine, Poliitiline kontroll- interpellatsiooniõigus: volikogu liikme õigus aru pärida teiselt, resolutsiooniõigus- volikogu õigus esitada üleskutse sooritada toiming või hoiduda, ankeetõigus- komisjonide moodustamise õigus valituse liikmete, ametnike süütegude uurimiseks Umbusaldusavaldus: 4ndik volikogust. Ühiskondlik: erakondade, survegruppide jne kt (KOV tegevuse analüüs, avalikuse tähelepanu) Riiklik järelvalve- ametisutuste poolne nt asutus, ametnik kt, mittesub. ning kt haldstoimingute seaduslikkuse. Järelvalve peab olema seaduses kirjas ja teostatkse kohtu kt all: õigus pöörduda kohtusse kui ei nõustu, protestiga peab pöörduma kohtusse. EKOH- kt ainult seaduse alusel, et kt seadsulikkust, sekkumine tasakaalus kaitstavate huvidega. KOVi üle- maavanem (ükikaktid ja
On õigus otsustada selle üle. Otsustab, kas ringkonnakohtu otsus jääb kehtima või tühistatakse. Kui riigikohtu otsus ei rahulda ühte osapoolt, siis on õigus edasi kaevata Euroopa Inimõiguste kohtusse. Riigikohtu kohtunikke 19. Ringkonnakohtunikke 46. Maakohtunikke 153 . Halduskohtunikke 27. 8. KOHALIK OMAVALITSUS nimetatakse valdasid ja linnasid. (Maavalitsus on riiklik haldusüksus). Kohalikke omavalitsusi valitakse Eestis iga nelja aasta tagant. Kohalik omavalitsus koosneb volikogust, mida juhib volikogu esimees ja valitsusest, mille juht valitakse volikogus. **Sõnastage kolm põhjust, miks regionaalne valitsemine on riigi jaoks oluline. -Majandus, kultuur, **Kas kohalike omavalitsuste vähendamine on õigustatud. Jah /Ei ja põhjendus? *KORDAMINE 1. Kas Eesti presidenti peaks valitama otse rahva poolt(jah/ei), põhjendus? Jah, sest Eesti president on eelkõige riigi esindaja ning ei oma suurt mõjuvõimu riigis, seetõttu
Kui üks valimisvoor sellist tulemust ei anna, tuleb korraldada uus. Riigikogus võib korraldada kuni kolm hääletusvooru, kusjuures kolmandas voorus võistlevad vaid kaks eelmises voorus enam hääli kogunud kandidaati. Võib juhtuda, et ka kolmandal hääletusel ei kogu ükski kandidaat vähemalt 68 häält. Siis kutsub Riigikogu esimees kokku valimiskogu, kuhu kuulub Riigikogu liikmetele lisaks vähemalt üks esindaja igast valla/linna volikogust. Valimiskogus on umbes 350 valijameest. Neil tuleb teha valik kahe Riigikogu kolmandas voorus hääletusvoorus osalenud kandidaadi vahel, kellele valimiskogu võib lisada omalt poolt ka uusi presidendikandidaate. Valimiskogus on võiduks vajalik osalejate häälteenamus. Eesti riigipea ehk president valitakse viieks aastaks, üks inimene ei saa presidendiks olla järjestikku üle kümne aasta. Erinevalt peaministrist pole presidendile võimalik umbusaldust avaldada
Kui teises hääletusvoorus ei saa ükski kandidaat nõutavat hääleenamust, siis korraldatakse kahe teises voorus enim hääli saanud kandidaadi vahel samal päeval kolmas hääletusvoor. Kui Vabariigi Presidenti ei valita ka kolmandas hääletusvoorus, kutsub Riigikogu esimees ühe kuu jooksul kokku Vabariigi Presidendi valimiskogu, kes koosneb Riigikogu liikmeist ja kohalike omavalitsuste esindajatest (vähemalt üks esindaja igast kohaliku omavalitsuse volikogust). Riigikogu esitab valimiskogule presidendikandidaadiks kaks Riigikogus enim hääli saanud kandidaati. Kui ka valimiskogus ei õnnestu presidenti valida, läheb otsustamine taas Riigikokku tagasi. Et sellisel süsteemil on mitmeid puudusi, on viimasel ajal hakatud järjest rohkem rääkima presidendi otsevalimise vajadusest. Viimane aga eeldab põhiseaduse muutmist ja seetõttu on selleks vajalik poliitiliste jõudude suur üksmeel riigikogus.
Kui teises hääletusvoorus ei saa ükski kandidaat nõutavat hääleenamust, siis korraldatakse kahe teises voorus enim hääli saanud kandidaadi vahel samal päeval kolmas hääletusvoor. Kui Vabariigi Presidenti ei valita ka kolmandas hääletusvoorus, kutsub Riigikogu esimees ühe kuu jooksul kokku Vabariigi Presidendi valimiskogu, kes koosneb Riigikogu liikmeist ja kohalike omavalitsuste esindajatest (vähemalt üks esindaja igast kohaliku omavalitsuse volikogust). Riigikogu esitab valimiskogule presidendikandidaadiks kaks Riigikogus enim hääli saanud kandidaati. Kui ka valimiskogus ei õnnestu presidenti valida, läheb otsustamine taas Riigikokku tagasi. Et sellisel süsteemil on mitmeid puudusi, on viimasel ajal hakatud järjest rohkem rääkima presidendi otsevalimise vajadusest. Viimane aga eeldab põhiseaduse muutmist ja seetõttu on selleks vajalik poliitiliste jõudude suur üksmeel riigikogus.
Selle lipu võimu all lahti saada ka teistest valitsuse kriitikutest. Puhastused ei puudutanud ainult jõustruktuure, vaid kõiki riigiasutusi. Õpetajaid vabastati nende poliitiliste veendumuste tõttu jne. Samamoodi puhastused puudtasid ka kohalikke omavalitsusi, aga KOV suhtes oli juba tollal kaugemale ulatuvad plaanid - 19. märtsil esimene Pätsi dekreet - pandi paika KOV volikogudest peavad lahkuma kõik vabadussõjalased, nende kohad jäeti täitmata. Lisaklausel see, kui volikogust jääb täitmata rohkem kui 30% kohtadest, siis määrab vabariigi valitsus vastava linna-või vallavolikogu ametisse. Just nimelt selle dekreedi alusel määrati ametisse Tallinna Ülemlinnapea Soots ja Tartu linnapea erukindral Tõnisson. Eesmärk muuta nad keskvõimule kuulekaks. 19. märtsist ja Pätsi dekreetidest rääkides tuleb nimetada ka teist dekreeti, millega lükati edasi uue riigikogu ja riigivanema valimist
annaabi.ee 
