Olulisemad õhu saasteained ning nende omadused (SO2) happevihmu, tekib kütteõli, kivisöe ja põlevkivi põletamisel soojuselektrijaamades, tselluloositehastes ja keemia- ja metallitööstuses. (NOx) - allikaks on fossiilsete kütuste põletamine küttekolletes. NH3-eraldub põllumajandusest ja keemiatööstusettevõtetest (CO2) üks tähtsamaid kasvuhoonegaase, peamiseks allikaks on energeetikatööstus, mis kasutab fossiilseid kütuseid. Teiselt poolt, taimkate ja ookean seovad atmosfääri süsinikdioksiidi, töötades CO2 neeluna ja süsinikuvaruna. tahm eraldavad sisepõlemismootorid
Pikaajaline mõju inimorganismile võib tekitada häireid kopsude töös. Lämmastikoksiidid (NOx): on happevihmade peapõhjustajad ja hõlmavad lämmastikmonooksiidi (NO) ning lämmastikdioksiidi (NO2). Viimane on kollakaspunase värvusega mürgine gaas, mis tekitab sudukupli suurlinnade kohal ja mille kõrvaldab ainult tuul. Põhjustab hingamisteede haigusi, kopsupõletikku ning bakteriaalseid ja viirusinfektsioone. Benseen: inimesele ohtlik, terava ja magusa lõhnaga vähkitekitav gaas. Pikemaajaline kokkupuude tekitab unisust, pearinglust ja teadvusekadu. Peentolm (PM): tähistab sudu poolt tekitatavat tolmu ja jagatakse hõljuvate osakeste suuruse alusel erinevatesse klassidesse (PM10; PM2,5). PM1 ja PM2,5 (läbimõõt vastavalt väiksem kui 1 ja 2,5 µm) kardetakse kõige enam, sest need tungivad sügavale hingamiselunditesse esineb kõikides linnades, kuigi erineval määral
Pikaajaline mõju inimorganismile võib tekitada häireid kopsude töös. Lämmastikoksiidid (NOx): on happevihmade peapõhjustajad ja hõlmavad lämmastikmonooksiidi (NO) ning lämmastikdioksiidi (NO2). Viimane on kollakaspunase värvusega mürgine gaas, mis tekitab sudukupli suurlinnade kohal ja mille kõrvaldab ainult tuul. Põhjustab hingamisteede haigusi, kopsupõletikku ning bakteriaalseid ja viirusinfektsioone. Benseen: inimesele ohtlik, terava ja magusa lõhnaga vähkitekitav gaas. Pikemaajaline kokkupuude tekitab unisust, pearinglust ja teadvusekadu. Peentolm (PM): tähistab sudu poolt tekitatavat tolmu ja jagatakse hõljuvate osakeste suuruse alusel erinevatesse klassidesse (PM10; PM2,5). PM1 ja PM2,5 (läbimõõt vastavalt väiksem kui 1 ja 2,5 µm) kardetakse kõige enam, sest need tungivad sügavale hingamiselunditesse esineb kõikides linnades, kuigi erineval määral
Pikaajaline mõju inimorganismile võib tekitada häireid kopsude töös. - Lämmastikoksiidid (NOx): on happevihmade peapõhjustajad ja hõlmavad lämmastikmonooksiidi (NO) ning lämmastikdioksiidi (NO2). Viimane on kollakaspunase värvusega mürgine gaas, mis tekitab sudukupli suurlinnade kohal ja mille kõrvaldab ainult tuul. Põhjustab hingamisteede haigusi, kopsupõletikku ning bakteriaalseid ja viirusinfektsioone. - Benseen: inimesele ohtlik, terava ja magusa lõhnaga vähkitekitav gaas. Pikemaajaline kokkupuude tekitab unisust, pearinglust ja teadvusekadu. - Peentolm (PM): tähistab sudu poolt tekitatavat tolmu ja jagatakse hõljuvate osakeste suuruse alusel erinevatesse klassidesse (PM10; PM2,5). PM1 ja PM2,5 (läbimõõt vastavalt väiksem kui 1 ja 2,5 µm) kardetakse kõige enam, sest need tungivad sügavale hingamiselunditesse esineb kõikides linnades, kuigi erineval määral
KÜSIMUSED ja vastused 1. Olulisemad õhu saasteained ning nende omadused SO2 NOx PM10 Pb benseen CO PAH x Cd x As x Ni x Hg x 2. Õhu puhastamine aerosoolidest Heterogeensete gaasisegude lahutamine on keemilises tehnoloogias üks levinumaid põhiprotsesse. Eristatakse järgmisi tolmu ja piiskade eraldamise põhimeetodeid: sadestamine raskusjõu mõjul (gravitatsioonpuhastus); sadestamine inertsijõudude, näiteks tsentrifugaaljõu toimel; filtrimine; märgpuhastus; sadestamine elektrostaatiliste jõudude toimel (elektropuhastus). Tavaliselt ei saavutata
LOKT.04.023 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus (3 EAP) Ajakava, teemad ja õpieesmärgid Aeg (esialgne!) Teema 1.sept Sissejuhatus. Jäätmete liigid, koostis ja käitlemise põhimõtted. 8.sept Seadusandlus: Jäätmeseadus ja nimistu 15.sept Jäätmekavade koostamine ja keskkonnajaamade rajamine.. 22.sept AS Kuusakoski/Keskkonnajaam/Epler ja Lorents 29.sept Aardlapal
Sisukord 1.Sissejuhatus.................................................................................................................... 5 2. Rehvidest üldiselt.......................................................................................................... 7 2.1 Rehvi ehitus ja koostis.............................................................................................7 2.2 Rehvide mõju keskkonnale......................................................................................8 2.2.1 Autorehvide utiliseerimise riskid......................................................................8 2.2.2 Rehvide põlengud.............................................................................................8 3. Kasutatud rehvide kogumist ja käitlemist reguleeriv seadusandlik taust....................10 4. Kasutatud rehvide kogumissüsteem Euroopa Liidu liikmesriikides........................... 11 5. Kasutatud rehvide kogumissüsteem Eestis..
Tallinna Tehnikaülikool Referaat Eesti põhjavesi, selle reostus ja kaitse Liisi Kink 095675 YAGB31 Tallinn 2010 1 Sisukord · Sissejuhatus lk. 3 · Mis on põhjavesi? lk. 4
KESKKONNAÖKOLOOGIA Keskkond EL mõiste Vesi, õhk ja maa ning nende vahelised seosed, aga ka nende ja elusorganismide vahelised seosed Keskkonnakaitse tegevus, millega üritatakse soodustada ühelt poolt ürglooduse ja teiselt poolt inimese ja tema lähiümbruse koostoimet. Keskkonnakaitse meetmete kogum elusorganismide ja nende elukeskkonna säilitamiseks, kaitseks ja talitluse tagamiseks. Keskkonnakaitsele tugiteaduseks ökoloogia. ÖKOLOOGIA õpetus looduse vastastikustest mõjudest; 1789 Gilbert White "Selbourni loodusõpetus Ökoloogiat on mõjutanud: *loodusõpetus * rahvastiku uurimused * põllumajandus * kalandus * meditsiin 1866 - Ernst Haeckel (Saksa zoolog) esitas esimese definitsiooni. Selle kohaselt uurib ökoloogia organismide suhteid elusa ja eluta keskkonnaga. Tänapäeval ökoloogia on loodusteaduste haru, mis uurib organismide hulka ja territoriaalset jaotumist ning neid reguleerivaid suhteid. Ökoloogia seosed teiste teadusharudega: ·
Andres Tõnisson Euroopa ja loodusgeograafia 9. klassi geograafia õpik, osa 1 Kirjastus Koolibri, 2014 e-formaat Toimetatud Tartu Emajõe Koolis Toimetaja Emili Kilg Tartus, 2015 Elektroonilisse vormingusse kohandatud õpikus kasutatud märgised, mis aitavad otsingukäsu kasutamisel navigeerida * Tavakirjas leheküljenumbri ees on kolm järjestikust sidekriipsu, tühik ja vastava lehekülje number, näiteks, --- 5; * peatüki ette on kirjutatud kolm x-i, tühik ja vastava peatüki number, näiteks xxx 5; * visuaalne info on pandud kahekordsete ümarsulgude vahele. Kirjastus Koolibri kinnitab: õpik vastab põhikooli riiklikule õppekavale. Retsenseerinud Liisa-Kai Pihlak, Ulvi Urgard Kujundaja Tiit Tõnurist Illustratsioonid: Lea Armväärt, lk 67 Joonised: Kaire Vakar, Olger Tali Fotod: Koolibri Foto Imre Peenema: lk 85 Maa-amet: lk 66 NASA: lk 11, 72, 77 GNU Free Documentation Licence'i alusel: lk 9, 16-17, 20, 31, 32, 33, 43, 44, 46, 47, 48, 49, 54, 55,
Erandiks on helikopterid ja 2 ja 3-rattalised autod. Autode müra on põhjustatud mootorist, ning hõõrdumisest auto kere, tee ja õhu vahel. Kiirusel 60 km/h ja rohkem on rataste ja tee vaheline müra suurem kui mootori oma. Selle faktori füüsikaline sisu on veel avamata. 3. ÕHUKVALITEEDI PARANDAMISEST SADAMATES Õhukvaliteeti Tallinnas mõjutab lokaalne linnas ja lähialadel toimuv õhu saastamine ning kaugleviga siia kanduv mujal tekkiv reostus. Olulisimaks õhukvaliteeti mõjutavaks reostusallikaks on Tallinnas autodest lähtuv reostus. Õhukvaliteedi seiret on Tallinnas teostatud aastaid ning mõõtmismeetodid, mõõtmispunktid ja muu asjassepuutuv on pidevalt muutunud ja arenenud. Eesti Keskkonnauuringute Keskuse välisõhu seire 2004. aasta aruande alusel on enamuse mõõdetavate komponentide kontsentratsioon madalam kehtestatud piirnormidest. Erandiks oli osoon, mille ööpäeva keskmist saastetaseme piirväärtust ületati 2004
üleilmne elurikkuse hävimine maailmamere seisundi halvenemine, veereostus muldade viljakuse vähenemine (degradatsioon), kõrbestumine rahvaarvu kiire kasv suur energiatarve, fossiilkütuste arvel happevihmad uued tehnoloogiad GMO elupaikade hävimine keemiareostus radioaktiivsed jäätmed osooniaukude teke 6. Keskkonnakoormuse allikad Happevihmad: Kivisöe, põlevkivi ja naftasaaduste põletamisel satuvad õhku väävli- ja lämmastikühendid. Vääveldioksiid, vääveltrioksiid ja lämmastikühendid reageerivad õhus vihmaveega ning moodustavad mitmeid happeid, mis langevad sademetena maapinnale. Maailmamerevee ja magevee reostus: reostamine olme- ja tööstusheitvetega, jäätmete paigutamine ookeanidesse, põllumajanduses kasutatavate ainete vette sattumisel
Inimese mõju tugevnemine loodusele Kauges minevikus reguleeris inimeste arvukust maa peal toit selle hankimine ja kättesaadavus. umbes 2 miljonit aastat tagasi kui inimesed toitusid metsikutest taimedest ja jahtisid metsloomi, suutis biosfäär st. loodus ära toita ca 10 miljonit inimest st. vähem, kui tänapäeval elab ühes suurlinnas. Põllumajanduse areng ja kariloomade kasvatamine suutsid tagada toidu juba palju suuremale hulgale inimestest. inimeste arvukuse suurenemisega suurenes ka surve loodusele, mida inimene üha rohkem oma äranägemise järgi ümber kujundas. Kiviaja lõpuks elas Maal ca 50 milj. inimest. 13. sajandiks suurenes rahvaarv 8 korda 400 milj. inimest. Järgneva 600 aasta jooksul, st. 19. sajandiks rahvaarv kahekordistus ning jõudis 800 miljoni inimeseni. Demograafiline plahvatus 19. sajandi alguses toimus inimkonna arengus läbimurre ja inimeste arv Maal suurenes 90 aastaga 2 korda (st. 7 korda kiiremini kui
Mis on keskkonnamaks? • Kohustuslik makse • Kasutatakse riigieelarve üldvajaduste rahastamiseks • Laekub riigieelarvesse • Maksab tarbija • Ei lähe tootmiskuludesse • Ei mõjuta tootjat vähem saastama • Mõjutab tarbijat vähem tarbima Keskkonnatasusid rakendatakse Eestis alates 01.01.1991 Keskkonnamaksud Elektriaktsiis Kütuseaktsiis (Mootori-kütuse aktsiis (bensiin diisel), muude kütuste aktsiis(kivisüsi, põlevkivi, kütteõlid) Pakendiaktsiis Raskeveoki-maks Keskkonnatasud Loodusvara kasutusõiguse tasu: • maavara kaevandamine • vee erikasutus • metsa raie • jahipidamine • kalapüük Saastetasud heitmete eest: • välisõhku • veekogusse, põhjavette ja pinnasesse • jäätmete kõrvaldamina Keskkonnatasu on Saastetasu -Loodusvara kasutusõiguse tasu Saastetasu rakendatakse, kui
kasutada. Fossiilsete kütuste kasutamine (põletamine) viib vältimatult nende ärakasutamisele. Mõnedel juhtudel saab loodusvarasid ka suurendada (puistute väetamine, veekogude asustamine kaladega), kuid varade vähendamine on siiski enam levinud. 6 Loodusvarasid on võimalik jagada ühikuteks (m3 puitu, barrel nafrtat, tonn põlevkivi, kg kala, liiter põhjavett jmt). Kuigi need varudd on looduse poolt loodud, ei saa neid tavaliselt kasutada ilma teiste sisenditeta, nt tööjõu või kapitalita. Ammendamatud loodusvarad (füüsikalised ressursivood) on nt päikeseenergia, tuuleenergia, mida vahel liigitatakse küll taastuvateks varadeks, kuid nad ei sobitu ülalesitatud taastuvate loodusvaradega, ja kuigi neid on võimatu ammendada, siis samas ei ole neil taastumisvõimet
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
