Elva Gümnaasium ,,Ida-Virumaa, Põlevkivi" Referaat keemiast Raidy Mägi 9.D klass 2008/2009 õppeaasta Sisukord: 1 lk Tiitelleht 2 lk - Sisukord 3 lk - Ida-Virumaa 5 lk Statistika 7 lk põlevkivi 8 lk paekivi * lubjakivi 10 lk kasutatud kirjandus 2 Ida-Virumaa Virumaal on Eesti suurimad kontrastid: kõige maalilisem loodus ja kõige süngemad tehismaastikud. Siin asuvad Eesti kõrgeim paekallas Ontikal ja sealt avanev kõige suurejoonelisem merevaade, uhkeim park Toilas, inimtegevusest puutumata metsad ja sood Alutagusel, kõrged aheraine- ja tuhamäed, aga ka kõige rohkem erinevaid rahvusi. Nii siin kui sealpool Narva jõge elasid kunagi läänemere-soome hõimud: vadjalased, isurid, vepslased, ingerlased ja karjalased. Rannaäärse rahva
Ida-Virumaa Loodus ● üsna tasane pinnamood ● kõrgeim punkt on Jõhvi kõrgustik ● Põhja-Eesti pank ● kolmest küljest ümbritseb vesi ● palju järvi ● erinevad maavarad Faktid ● 20 omavalitsusüksust ● 149 172 elanikku (2011. a seisuga) ● 7 linna ● 1 alev ● 14 alevikku ● 208 küla Tegevused ● Kiviõli Seikluskeskus ● Kohtla-Järve põlevkivimuuseum ● Meresuu SPA ja Hotell ● Narva-Jõesuu rand ● Iisaku muuseum ● mitmeid puhkekeskuseid ● vaatamisväärsused Aitäh kuulamast!
Alevikke on 14 - Aseri, Avinurme, Erra, Iisaku, Lohusuu, Lüganuse, Mäetaguse, Olgina, Sinimäe, Sonda, Tammiku, Toila, Tudulinna, Voka Suuremad linnad Jõhvi Jõhvi on ajalooliselt oluline transporditeede ristumiskoht. Tänapäeval on Jõhvi piirkonna kultuuriliseks keskuseks, mis võlub kaunite kirikute, multikultuurse õhkkonna ning eriliste kultuurifestivalidega. Linna ümbruses saab nautida nii kaunist loodust kui tutvuda põlevkivi kaevandamise saladustega. Jõhvi on ka Ida-Virumaa halduskeskus. Narva - Hea energia linn Piirilinn Narva suudab tänaseni tuua osa oma endisaegsest hiilgusest – kaks keelt, kaks kultuuri, kuulsusrikas ajalugu ja mitmekülgne arhitektuur tagavad üllatava ja põneva puhkuse. Suuruselt kolmas linn Narva on ainus paik Eestis, kus avaneb kaunis vaade Venemaale. Vaatamisväärsused Narva linnus Narva linnus on linna üks peamisi vaatamisväärsusi. XIII (13) saj. 70-ndatel aastatel rajasid taanlased Taani kuninga asehalduri residentsi
IDA-VIRUMAA Ida-Viru maakond • Pindala: 3364 km2 • Elanikke: 149 483 • Maakonnalinn: Jõhvi • Omavalitsuslikud linnad: Kiviõli, Kohtla-Järve, Narva, Narva-Jõesuu, Sillamäe Loodus • IDA-VIRU MAAKOND PAIKNEB MAASTIKULIKE LIIGESTUSE JÄRGI NELJAS MAASTIKURAJOONIS: SOOME LAHE RANNIKUMADALIK, VIRU LAVAMAA, ALUTAGUSE MADALIK JA PEIPSI RANNIKUMADALIK. • PINNAMOOD: ÜSNA TASANE • KOLMEST KÜLJEST ÜMBRITSEB IDA-VIRU MAAKONDA VESI: PÕHJAST SOOME LAHT, LÕUNAST PEIPSI JÄRV JA IDAST NARVA JÕGI. Vaatamisväärsused ● AIDU VEESPORDIKESKUS SA ● ALUTAGUSE SEIKLUSPARK ● AVINURME ELULAADIKESKUS ● IISAKU MUUSEUM ● JÕHVI ISSANDA RISTIMISE KIRIK ● JÕHVI MIHKLI KIRIK JA MUUSEUM ● KAUKSI RAND ● KIVIÕLI SEIKLUSKESKUS ● KIVIÕLI TUHAMÄED ● KOHTLA KAEVANDUSPARK ● KOHTLA-JÄRVE PÕLEVKIVIMUUSEUM ● KOHTLA-JÄRVE PROMENAAD ● KOHTLA-NÕMME KIVITUBA ● KUKRUSE POLAARMÕIS ● KUREMÄE KLOOSTER ● KURTNA JÄRVESTIK JA MATKARADA ● NARVA MUUSEUM JA PÕHJAÕU ● ...
Tartu Kutsehariduskeskus. Eesti kultuurilugu referaat IDA-VIRUMAA RAHVAKULTUUR Koostaja: Külli Laur Juhendaja: Lili Kängsepp Kursus: RK08 Tartu 2008 Sisukord Sisukord....................................................................................................................................... 2 ETNILISTEST OLUDEST ALUTAGUSEL MUINAS- JA KESKAJAL.................................
........................................................... 6 7) Ida-Viru maakonna rändesaldo........................................................... 7 8) Ida-Viru maakonna rahvuslik koosseis................................................ 7 Kasutatud allikad........................................................................................8 2 1.Sissejuhatus Ida-Viru maakonnast Ida-Viru maakond ehk Ida-Virumaa on maakond Eestis, kus on 7 linna ja 15 valda, 14 alevikku ja 208 küla. Ida-Virumaa pindala on 3364,05 km². Ida-Virumaal on 151 909 inimest, enamik neist on vene rahvusest, kuna Ida-Virumaa paikneb Venemaa piiri ääres. Ida-Virumaal on Eesti suurim soojuselektrijaam ning seal asuvad põlevkivikaevandused. Ida-Viru maakonna linn on Jõhvi. 3 2.Ida-Viru maakonna rahvastik 2013 aastal 1. jaanuaril oli Ida- Viru maakonnas 151 909 inimest.
docstxt/1330862067148965.txt
Ida-Virumaa Rahvastiku Iseloomustus (sinu nimi) SWOT analüüs Tugevad küljed: palju töövõimelisi inimesi Nõrgad küljed: vananev rahvastik, madal eesti keele oskus, linnastumine Võimalused arenguks: eesti keele õpetamine Ohud tulevikus: venestumine, tööjõupuudus Kasutasime statistikaameti andmebaasi ja oma õpikuid AITÄH KUULAMAST JA VAATAMAST!
Sisukord IdaVirumaa.................................lk 3 Põlevkivi.......................................lk 4 Paekivi..........................................lk 7 Kasutatud kirjandus.....................lk 10 IdaVirumaa IdaVirumaa paikneb Eesti kirdeosas, maakonna pindala on 3364 km² ning seal elab 175 406 inimest. Enamik neist räägib seal venekeelt, kuna ida pool on Venemaa. Linnad Ida Virumaal on : Narva, Kiviõli, KohtlaJärve, NarvaJõesuu, Püssi, Sillamäe. Maakonna pinnamood on üsna tasane, põhjaosas on Viru lavamaa ja keskel Jõhvi kõrgustik. Kolmest küljest ümbritseb maakonda vesi: põhjast Soome laht, lõunast Peipsi järv ja idast Narva jõgi. Maakonna põhjaosas on umbes 70 km mereranda, lõunaosas üle 50 km Peipsi järve randa ning idaosas umbes 48 km Narva jõe kaldajoont. Kogu maakonna ulatuses äärestab maakonda PõhjaEesti pank. See pankrannik on Balti klindi kõige kõrgem ja kõige pikem katkematu os...
Inventeerimisel kogutav informatsioon: Mere pst. 8 Toila Ida- Virumaa Ümbritsev piirkonna kasutus: elurajoon ja puhkepiirkond. Aia ümbrusesse jäävad kortermajad ja elumajad. Toila vald on suvel puhkepiirkonnaks paljudele ranna külastajatele ja Toila SPAs puhkajatele. Naabruse iseloom: aia ümbrusesse jäävad elamud on enamjaolt kortermajad, kuid on ka üksikuid elumaju. Kõik majad on vanad, aga nendest enamusi on renoveeritud. Kortermajade ees on hekid ja lillepeenrad, üleüldiselt esineb üksikuid vanu tammesid. Naabruse üldmulje on esteetiline. Liikluse iseloom: läänest ja lõunast ümbritsevad aeda kõvakattega sõiduteed. Lõuna küljes asuv tee on väga vähese liiklusega, seal sõidavad vaid kohalikud. Lääne küljes asuv tee on rohkem kasutatav, sest seda mööda saab sõita Toila Oru parki ja randa. Suvel on liiklus tihedam kui talvel. Paar korda päevas sõidab sealt ka ühistrantsport. Põhjas asuv kõvakattega tee jääb aiast kaugemale ja ida pool...
EESTI TURISMIGEOGRAAFIA Ida-Virumaa kultuuripärand ja kuulsused Pärnu 2007 Koostas: TÜ Pärnu kolledzi KULTUURIPÄRAND IDA-VIRUMAA Kuremäe klooster Kuremäe on koht, kus iga külastaja võib peale looduse ilu nautimise tutvuda ka selle omapärase maakoha ajaloolise minevikuga. Võib tutvuda paikadega, mis on seotud rahvamuistenditega Kalevipojast ja tema tegevusest. Üks suuremaid vaatamisväärsusi on Kuremäe vene-õigeusu nunnaklooster
TARTU ÜLIKOOL Loodusteadusliku hariduse keskus Gümnaasiumi loodusteaduste õpetaja Ida-Virumaa rahvastikuprognoos aastateks 2017-2040 Monika Lõuna Kursus: RAHVASTIKU JA ASUSTUSE GEOGRAAFIA (LTOM.02.031) Tartu 2020 Maakonna rahvastiku areng Ida-Virumaa on Eesti idapoolseim maakond, mis on oma rahvaarvu suuruse poolest Eestis kolmandal kohal. Ida-Virumaa pindala on 2 971,55 km² ning rahvaarv on 138 266 inimest. Seda 2018. aasta seisuga. Tegemist on tööstuspiirkonnaga, kus peamiseks tööstusalaks on põlevkivist energia tootmine. Eelmisel sajandil aset leidnud maailmasõjad ja Eesti okupeerimine tõid kaasa suuri muutuseid, mida on selgelt näha ka tänases rahvastikupildis. Ida- Virumaa on rikas ka oma looduse poolest ning teda ümbritseb põhja poolt Soome laht, idast Narva jõgi, lõunast Peipsi järv ja lääne poolt Lääne-Virumaa
Ida-Virumaa vaesuses ja vaesuse piiril elavaid lastega peresid Ida-Virumaal on palju vaesuses ja vaesuse piiril elavaid lastega peresid 2012. aastal suhtelise vaesuse määr Ida-Virumaal oli 31.7%, absoluutse – 14.2%, materiaalse ilmajäetuse määr oli 31.6% ja sügava materiaalse ilmajäetuse määr oli 13.6%. Eestis teisel kohal Põhjused Töötus (majanduskriisi tõttu vähenes 2009. aastal elanikkonna keskmine sissetulek ja tõusis tööpuudus); vanemad ei hoolitse laste eest; keeleoskuse puudumine. Sihtgrupp Ida-Virumaa vaesuses ja vaesuse piiril elavaid lastega peresid Teenused Varjupaik; dokumendite vormistus; psühholoogiline nõustamine; vaesuses elavatele inimestele toitu ja asjade andmine. Koostöö Poed ja sponsorid, omavalitsused, maavalitsus Tegutsemiskoht: kontor Kiviõlis, vajadusel liikuv abi Rahastus Sponsorid, EAS, omavalitsused, maavalitsus, Euroopa Liidu struktuurifondide toet...
Elva Gümnaasium "Ida-Virumaa" Referaat Ida-Virumaast Ragnar Rinne 9.B klass 2011/2012 õppeaasta Sisukord Ida-Virumaa Maakonnast Ida-Viru maakond ehk Ida- Virumaa asub Kirde-Eestis. Kokku on maakonnas 22 kohalikku omavalitsust, neist kuus linna ja 16 valda. Ida- Virumaa on Eesti kõige
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Eduard Lehes Keskmiste brutopalkade võrdlus Harjumaa, Ida-Virumaa, Tartumaa ja Võrumaa näitel Juhendaja: Birgit Maasing Tartu 2017 SISUKORD: SISSEJUHATUS........................................................................................ HARJUMAA KESKMINE BRUTOPALK........................................................... IDA-VIRUMAA KESKMINE BRUTOPALK........................................................ TARTUMAA KESKMINE BRUTOPALK..........
……. Gümnaasium Uurimustöö Lääne-Virumaa Autor: ……………. Juhendaja: ………….. 2013 1 Sisukord Lääne-Virumaa....................................................................................................... 3 Aluskord.................................................................................................................. 4 Millest koosneb aluskord?.................................................................................... 4 Lääne-Virumaa aluskord...................................................................................... 4 Pealiskord............................................................................................................... 5 Mis on pealiskord................................................................................................. 5 Vendi ajastu.........................................
Puhkamisvõimalused Ida-Virumaal Ida-viru maakond asub Kirde-Eestis. Ida-Virumaa piirneb läänes Lääne-Viru ja edelas Jõgeva maakonnaga ning idas Venemaa Leningradi oblastiga. Toila Spa Hotell Toila Spa asub väga ilusas kohas, nimelt kõrgel merekaldal, Toila-Oru pargi vahetus läheduses.Spa hea asupaik ja maja täis häid erinevaid teenuseid, annavad parima võimaluse puhkamiseks ning kaunis merevaade turgutab vaimu ja loovust. Lisaks ilusale loodusele ja kosutavale rahule ja vaikusele pakub Toila
tootmine Velsicol AS bensoehappe tootmine AS Nitrofert vedela ammoniaagi ja granuleeritud karbamiidi tootmine ja paljud teised... Peamised keskkonnaprobleemid · Igasugusel tegevusel on mõju! · Kõik keskkonda enim mõjutavad tegurid on Ida-Virumaal (energeetika, kaevandamine, keemiatööstus, jääkreostus). · Põlevkivikaevanduste ja jäätmeladestute poolt on ,,puudutatud" 450 km2 maad, mis moodustab 15% Ida-Virumaa maakonna territooriumist. · õhu-, pinna- ning põhjaveeprobleemid Kohtla-Järvel ja Kiviõlis. · Jäätmed. Jäätmetest tulenevad keskkonnamõjud: · Põlenud või põlevad aherainemäed. Keskkonnamõju allikaks on aherainemägedes sisalduv orgaanika (põlevkivi), mis teatud tingimustel kuumeneb ja süttib. Toimub keskkonna reostamine PAH-ide, fenoolide ja teiste ühenditega. Aherainemägede põlemine on tänaseks vaibunud, muutunud väheintensiivseks.
docstxt/1336411579148965.txt
Reostuse levikut võivad soodustada lõhkamistööde tagajärjel veepidemetesse tekkinud vöi seal laienenud praod, samuti kaevanduspiirkonda rajatud arvukad tehnilised ja uurimispuuraugud ning sahtid. Põlevkivikaevandamise tagajärjel tekkiv tehnogeenne karstumine võib märgatavalt muuta põhjavee käitumist ja kvaliteeti ning põhjustada selle kaudu märkimisväärseid keskkonnamuutusi - mõjutada inimeste elukvaliteeti suurel osal Eesti territooriumist. Kogu Ida-Virumaa põhjaveevarustust komplitseerib sügavate põhjaveekihtide liigekspluateerimine, mille tõttu võib puurkaevudesse tungida soolane merevesi. Sellises olukorras võib osutuda möödapääsmatuks põlevkivitööstuse piirkonna ühisveevarustuse üleviimine puhtalt põhjaveelt tehniliselt puhastatud Narva jõe vee kasutamisele. [http://vana.elfond.ee/alaleht.php?id_kategooria=949&keel=eesti] (22.04.08) Oluline on mainida ka kaevandatud maad ja põlevkivitööstuse tahkeid ohtlike jäätmeid.
EESTI MAJANDUSGEOGRAAFIA EKSAM. EMÜ, PKI 8.juuni 2020. 1. Milline on Eesti geograafilise asendi mõju Eesti regioonidele? Eesti geograafilise asendi mõju Ida-Virumaal tuleneb Venemaa mõjust. ENSV ajal oli see majanduslikut tänu tööstustele soodsaim piirkond, kuid praeguseks on Ida-Virumaa ääremaastumas ja majanduslik eelis on kadunud. Eesti lähedus Soomele ja Rootsile on mõjutanud Tallinna ja kogu Harjumaa positsioon Eestis. Harjumaa edu tuleneb jagatava ressursi vähesusest ja soodsatest majandussidemetest Soome ja Rootsiga Läänemere mõjul. Rootsi on osaliselt ka mõjutanud Lääne-Eesti saarte avanemist ja majandusruumi sisenemist. Tartumaa arengut on mõjutanud Läti ja selle ajaloolised sidemed Riiaga. 2
Kirik on seal juba aastast 1608. Hetkel elab kloostris üle 100 nunna ja noviitsi (kloostris prooviajal olev nunn). Nad müüvad seal igasuguseid kirikuesesemeid (ristid, vitraažid) ja enda tehtud küpsetisi. Nunnakloostri juurest voolab läbi ohvriallikas, praegu kutsutakse seda „püha allikaks“, kuna sellel on tervendav mõju ja paljud inimesed käivad selle vett ämbritega kaasa tassimas või seal suplemas. Samuti saab seal käia tutvumas nunnade ja noviitside igapäevaeluga. See on Ida-Virumaa üks suurim turismimagnet. Asukoht Pühtitsa Jumalaema Uinumise Nunnaklooster asub Kuremäe külas, Illuka vallas, Ida- Virumaal. Asub piirkonna kõrgeimal künkal Kuremäel. Ehitus Klooster ehitati 16. sajandi teises pooles ja keskaja lõpuperioodil. On teada, et 1608 aastal oli Kuremäel õigeusu kabel. Kloostri kõige tähtsam ehitis on Moskva-Jaroslavli koolkonna sakraalehitisi jäljendav viiekupliline Jumalaema Uinumise (Uspenski) peakirik, mis ehitati aastatel 1908–1910.
Virumaa rikkus ja võlu Me oleme virumaa lapsed ja südames soovime, et oleksid põllud ja metsad ning jookseksid allika veed.Ida-Viru maakond asub Kirde-Eestis. Ida-Virumaa piirneb läänes Lääne-Viru ja edelas Jõgeva maakonnaga ning idas Venemaaga. Ida-Virumaa on mitmekesine paik .Meri, järved, sood, mäed ning kaevandused -- kõigel on oma võlu. Kõrgelt arenenud tööstused ja imekaunis loodus, tööstuses domineerib meil põlevkivi ,selle kaevandamine ning töötlemine. Eesti Energia, Eesti Elektrijaam, Viru Keemia Grupp 3 suurt firmat kes pakuvat tööd suurele hulgale erineva erialaga inimestele. Kui tööst ollakse väsinud ja õues paistab päike siis võib alati minna ida-virumaa loodusesse jalutama
Viidumäe looduskaitseala Viieristi looduskaitseala Raplamaa Rumbi looduskaitseala Tillniidu looduskaitseala Vardi looduskaitseala 5 Mitmes maakonnas Alam-Pedja looduskaitseala Tartumaa, Viljandimaa, Jõgevamaa Endla looduskaitseala Jõgevamaa, Lääne-Virumaa, Järvamaa Ohepalu looduskaitseala Lääne-Virumaa, Harjumaa Avaste looduskaitsealaPärnumaa, Raplamaa Taarikõnnu looduskaitseala Pärnumaa, Raplamaa Luusika looduskaitseala Ida-Virumaa, Lääne-Virumaa Paadenurme looduskaitseala Ida-Virumaa, Lääne-Virumaa Sirtsi looduskaitseala Ida-Virumaa, Lääne-Virumaa‹ 6 Endla looduskaitseala Ala põhiväärtusteks on märgade elupaikade mitmekesisus, Endla soostik ja allikad. Endla looduskaitseala asub Kesk-Eestis, Põltsamaa (Piibe) jõe keskjooksul, Järva, Jõgeva ning Lääne-Viru maakonna piirimail. Endla Looduskaitseala moodustati 1985.a. See, 10 108 hektari suurune
1989.a. 1998.a. arv te % 1. Tallinn Harjumaa 487 974 415 299 400 378 54 % 397 617 399 340 2. Tartu Tartumaa 113 420 100 977 101 169 80 % 102 414 103 284 3. Narva Ida-Virumaa 81 221 74 572 68 680 4,2 % 66 435 65 881 5. Kohtla-Järve Ida-Virumaa 77 316 52 611 47 679 17,8 % 45 093 44 492 ja Jõhvi 12 112 33,2% 12 788 4. Pärnu Pärnumaa 52 389 51927 45 500 80 % 44 016 44 583/
tuumas asendab vesinikuaatomit üks või mitu hüdroksüülrühma. Sõltuvalt hüdroksüülrühmade arvust eristatakse ühe-, kahe- ja kolmealuselisi fenoole. Fenoolid tekivad hapnikku sisaldavate kõrgmolekulaarsete orgaaniliste ainete (peamiselt tahkekütuste) utmisel. Neid leidub kivisöe-, turba- ja pruunsöetõrvas ning põlevkiviõlis. Fenoole esineb looduses ka vabalt (nt taimedes, inimestes ja loomades). Eesti veekogudesse satuvad fenoolid põhiliselt Ida-Virumaa põlevkiviõli tootvate ettevõtete territooriumidelt, poolkoksimägedest, aga ka põlenud põlevkivikaevandustest ja aherainemägedest ning likvideerimata jääkreostusobjektidelt, kus kunagi kasutati põlevkiviõli. Mujal Euroopas põlevkiviõlifenoolidega ei tegelda. Fenoolid on kahjulikud nii inimese tervisele kui ka looduskeskkonnale. Ameerikas on kindlaks tehtud nende kantserogeensus nii sissehingamisel kui ka suukaudsel manustamisel. Veekeskkonnas oleneb fenoolide
järgnevad Venelased (25,5%) ning 5,5% muid rahvaid.Eestlaste elanike arv vähenes loomuliku negatiivse iibe tõttu mis oli -0,13%(2007) ; -0,045%(2008),Aastal 2010 muutus see positiivseks viimase 20 aasta jooksul. 2008. aasta 20. juulil oli Eestis 47 Linna, 10 Alevit, 177 Alevikku ja 4437 Küla. Järjekord/Linn/Maakond/Elanikud/Eestlased/Eestlaste osakaal 1 Tallinn Harjumaa 400 387 215 114 53,7% 2 Tartu Tartumaa 101 169 80 397 80% 3 Narva Ida-Virumaa 68 680 3 331 4,9% 4 Kohtla-Järve Ida-Virumaa 47 679 8 479 17,8% 5 Pärnu Pärnumaa 45 500 36 112 80% 6 Viljandi Viljandimaa 20 756 18 995 91,5% 7 Sillamäe Ida-Virumaa 17 199 719 4,2% 8 Rakvere Lääne-Virumaa 17 097 14 496 84,8% 9 Maardu Harjumaa 16 738 3 331 20% 10 Valga Valgamaa 14 323 8 970 62,6% 11 Kuressaare Saaremaa 14 925 14 548 97,5% 12 Võru Võrumaa 14 879 13 414 90%
Eestis ringi rännates ei ole midagi, mida Ida-Virumaal poleks. Siin on ilus loodus ja palju unikaalseid kohti. Selleks, et minu kodukohta tundma õppida ja näha kõike kaunist ning põnevaid paiku avastada, läheb aega aastaid. Sellegipoolest lühemat aega siin veetes saab mingisuguse aimduse siinsest keskkonnast. Inimesed pole siin sugugi pahatahtlikud, mida tihtipeale arvatakse olevat, eks igalpool leidub narkomaane ja huligaane. Ida-Virumaa kaunimad vaated on kindlasti pankrannikult. Kuulsaim on Ontikal asuv Valaste juga, kuhu on rajatud vaateplatvorm. Peipsi järv on ajapikku saanud suvitajate lemmikpaigaks. Soe vesi, kuum liiv ja kõrvetav päike meelitavad turiste ligi. Kui pikki rannariba jalutada, siis võib leida sobiva privaatse koha, kus rannamõnusi nautida. Põhjarannikul leidub palju mõisaid, mis on kogu Eestile vägagi unikaalsed paigad. Võib kindlalt väita, et üheks ilusamaks on restaureeritud Kalvi Mõis
Basiilik-Sõbraliku ning kiire teeninduse ja Vahemeremaadele omase köögiga hubane restoran asub Tallinna kesklinnas Coca-Cola Plazas. Lusikas-Pakutakse Prantsuse toittu. Sõbralikud töötajad ning head toidu-ja atmosfäärielamust saadavad õige muusika ja head veinid. Jaapani restoran Tokumaru-Saad nautida ehtsat Jaapani kööki otse Tallinna südalinnas. Ida-Virumaa. Maakonna kirjeldus. Ida-Virumaa on 1. järgu haldusüksus Eesti kirdeosas. Hõlmab ajaloolise Virumaa idaosa. Ida-Virumaa piirneb läänes Lääne-Viru ja edelas Jõgeva maakonnaga ning idas Venemaa Föderatsiooni Leningradi oblastiga. Ida-Viru maakonnas on 4 linna ja 4 valda. Pindala 2972 km². Transport Tallinn-maakond. Ida-Virumaale sõidavad mugavad reisibussid nii Tallinna bussijaamast tiheda graafiku alusel. Enamus Tallinnast Ida-Virumaale suunduvad bussid peatuvad suuremate linnade Jõhvi, Sillamäe ja Narva bussijaamades, lisaks ka Kohtla-Järvel.
3 põnevat päeva Sinimäe Sillamäe Ida-Virumaal Sillamäe on linn Ida-Virumaal Sinimägede lahinguväli Soome lahe ääres. Seal on Sinimägede Lahinguväli väga huvitava arhitektuuriga Ida-Virumaa on Eesti kõige asub Ida-Virumaal, Vaivara hooned. Kunagi ja ka praegu põhjapoolsem maakond. vallas. Sinimäel on on seal mitmeid tööstuseid Maakonna keskuseks on toimunud mitmed lahingud, Sillamäe asub mere ääres Jõhvi. Ida-Virumaa elanike arv mille tõttu on seal põnev ningseal on väga kaunis uus ulatub 147 000 maastik.. rannapromenaad. www.lahing
Vastus! Protsenti arvutan nagu võrdekujulist võrrandit. Kirjutan väja raie kogupindala, mille väärtuseks on 100%. Järgmiseks lisan hooldusraie pindala, mille väärtus pole teada. Selle märgin x-ga. a) Pärnumaa raie kogupindala = 14 436 ha Erametsamaa hooldusraie pindala = 3277 ha 14 436 - 100% 3277 - x% x(%)= 3277 ha 14 436 ha 100% ~ 22.7% Vastus: Erametsamaa hooldusraie pindala moodustab Pärnumaa koguraie pindalast ~ 22.7% b) Ida-Virumaa raie kogupindala = 10 019 ha Erametsamaa hooldusraie pindala = 1618 ha 10 019 - 100% 1618 - x% x(%)= 1618 ha 10 019 ha 100% ~ 16,1% Vastus: Erametsamaa hooldusraie pindala moodustab Ida - Virumaa koguraie pindalast ~ 16,1% 2.2.4. Kui palju oli Pärnumaa erametsamaa hooldusraie pindala suurem/väiksem Ida- Virumaa erametsa hooldusraiest? (arvuliselt) Pärnumaa erametsamaa hooldusraie pindala = 3277 ha Ida- Virumaa erametsa hooldusraie pindala = 2667 ha
Jõhvi linn Informaatika ja biomeetria esitlus Villu Mikk PS 2.rühm Villu Mikk 1 Üldandmed Ida-Virumaa maakonnakeskus Pindala 7,6km² 13023 elanikku 50 km idapiirist Asub kirde-Eesti lavamaal On ehitatud soo peale Linna sümboliks on siil Villu Mikk 2 Ajalugu Linna nimed läbi aegade: Gevi, Jewe, Jõhvi Jõhvi kirikukihelkond moodustati umbes 1250. aastal Kirikukihelkond pani aluse linna rajamisele
Referaat Ida-Virumaa Jõhvi vald Jõhvi linn on Eesti kirdepoolseima maakonna (Ida-Virumaa) keskus, mida riigi idapiirist lahutab vaid 50 kilomeetrit. Jõhvi asub kahe rahvusvahelise maantee, Tallinn - Narva ja Jõhvi - Tartu - Valga ristumiskohal. Linna läbib Tallinn - Narva raudtee, mida mööda kulgeb enamik Eesti raudteevedudest. Soodsast asukohast tingitult on Jõhvi kujunenud Ida-Virumaa kaubandus- ja finantskeskuseks, mida iseloomustab hea infrastruktuur. Ettevõtluskliimat soodustab asjaolu, et enamik riiklikke regionaalseid keskasutusi paikneb Jõhvis või selle lähikonnas. Ettevõtlikule inimesele pakub kiirestiarenev Jõhvi parimaid võimalusi eneseteostuseks. Rahvuslik koosseis(Rahvastikuregistri seisuga 01.01.2011) 1. Eestlane 4094 2. Venelane 6340 3
Eesti suurimad oosistikud · Pandivere kõrgustiku oosistikud · Iisaku-Illuka Rakvere oos Mõhn Mõhn kruusast ja liivast künkad, mis paiknevad harilikult rühmiti, moodustades mõhnastikke. Moodustusid mandrijäätumise lõpul surnud jää e. irdjää lõhedesse ja teistesse süvenditesse sulamisvee poolt kantud setteist Eesti suurimad mõhnastikud · Männikvälja mõhnastik (18 km 2) Lääne-Virumaa · Kurtna mõhnastik (15 km2) Ida-Virumaa · Selgise mõhnastik (23 km2) Tartumaa Liivikud · Liivikud on Eesti paljudes kohtades esinevad kruusa- ja liivatasandikud. · Nende pind on suuremalt osalt tasane, harvem lainjas. Kaleste liivik (Hiiumaa) · Neid on palju Põhja- Eestis ning Lõuna- Eestis kõrgustike äärealadel ja orundites. Liivikud · Liivikud on tekkinud liustike vooluvete laialivalgumisel tolleaegsetes jääjõgede
sõpradeta Suhtelise vaesuse määr Ida-Virumaal on 31,7%; absoluutse vaesuse määr on 14,2%; materiaalse ilmajäetuse määr on 31,6% ja sügava materiaalse ilmajäetuse määr on 13,6%. Põhjused On halvad elamistingimused Lapsevanemad ei hoolitse laste eest Ida-Virumaal on vähe töökohti Sihtgrupp Ida-Virumaal elavad lapsed sõpradeta Teenused Psühholoogiline nõustamine Erinevad üritused Korraldada mängud (koolides) Koostöö Ida-Virumaa koolid, linnavalitsused, noortekeskused, sponsorid. Asukoht: Kontor Kiviõlis, vajadusel liikuv abi Rahastus Linnavalitsused, sponsorid, projektid, Euroopa Liidu struktuurifondide toetus. TÄNAN TÄHELEPANU EEST!
Kindlustus Korter omab IF kindlustust igasuguste riskide vastu (nt tulekahju, vandalism, veeuputus jne). Kuus tuleb kindlustuse eest tasuda 485 krooni. KOGUKULU KINDLUSTUSELE 485 EEK 9 e. Kulud reklaamile Avamiseelselt kuu aega enne massaaisalongi avamist ilmub Kohtla-Järve linnalehes, ,,Infopress" reklaam, (suurusega 205*297) maksuvusega 4500 krooni. Samuti avaldatakse 2 nädalat enne avamist jällegi sama värviline reklaam ka Ida-Virumaa maakonnalehes ,,Põhjarannik", (suurusega 192mm x 183mm) maksuvusega 5500krooni. Nädal enne avamist ilmub reklaam uuesti kohalikus lehes, mis käib 1 x kuus, Ida-Virumaal ,,DOSKA", (suurusega 95mm x 140mm) mille hind on 1500 krooni. Ja ka jällegi Jätkureklaamina ilmub iga kuu 1 reklaam kohalikus linnalehes, ,,Infopress" Reklaam (suurusega 90 x 30mm), mille hind on 250krooni. Kui on ettevõttel piisavalt kliente olemas siis enam ei ilmu lehtedes reklaame.
Projekti kogumaksumuseks on planeeritud 200 000.- krooni, millest 100 000.- krooni katab Härra ******* oma vahendite arvelt, ülejäänud summa loodetakse katta laenuga. 2 Äriplaan 2. ETTEVÕTTE LÜHIÜLEVAADE 2.1 Üldandmed Nimetus: Foma talu Ettevõtja: *********, OÜ Fomamajutus Asukoht: Mäetaguse vald, Ida-Virumaa Isikukood: 39107237823 Pank: 10010567394 Tegevusala: majutus ja toitlustus 2.2 Senine äritegevus ****** alustas tegevust 1995. aastal. Kuni 2000. aastani tegutses ettevõte osaühinguna Meintacki majutus, kuid seejärel muutis ta nimeks OÜ Fomamajutus Senine majandustegevus on toimunud omavahendite arvelt. Ettevõtjal puuduvad kohustused pankade ja teiste finantsasutuste ees. Ettevõtte näol on
Savisaar on olnud VII, VIII ning IX Riigikogu liige. VII Riigikogusse valiti ta 1992. aasta Riigikogu valimistel, mis toimusid 20. septembril. Toonastel valimistel kogus ta 4768 häält, mis oli ühtlasi üks suuremaid häälte arve. Seoses Riigikogusse pääsemisega valiti ta tol samal aastal ka Riigikogu aseesimeheks ning seda ametit pidas ta 1995. aastani. Kõigi 3 ametiaja puhul on ta valitud Riigikogusse põhiliselt Lasnamäe ja Ida-Virumaa valimisringkondadest. Seda võib seletada sellega, et Savisaare toetajate seas on vene rahvusest kodanikud ülekaalus ning Lasnamäe ja Ida-Virumaa on põhilisemad kohad, kuhu venelased on koondunud. Viimastel valimistel kandideeris ta Kesklinna ja Lasnamäe valimisringkondades. Kõige sagedamini olen märganud härra linnapea Edgar Savisaare kirjutisi ajalehes "Kesknädal." See on seletatav sellega, et "Kesknädal" on Keskerakonna perioodikaväljaanne.
põllumajandus) · Tööstuses on suurenenud puidu- ning masina- ja metallitööstuse osakaal · Tööstuses on vähenenud toiduainetööstuse osakaal · Kasvanud on teenindav majandus Sisemajanduse kogutoodang majandussektorite kaupa Allikas: www.stat.ee Sisemajanduse kogutoodang majandussektorite kaupa Eesti majanduse ruumilised iseärasused Põhja-Eesti: Harjumaa Kesk-Eesti: Raplamaa, Järvamaa, Lääne-Virumaa Kirde-Eesti: Ida-Virumaa Lääne-Eesti: Hiiumaa, Saaremaa, Läänemaa, Pärnumaa Lõuna-Eesti: Jõgevamaa, Tartumaa, Viljandimaa, Valgamaa, Võrumaa, Põlvamaa Allikas: www.stat.ee Eesti rikkad ja vaesed piirkonnad · Rikkad Harjumaa ja Tallinn · Vaesed Ida- ja Kagu-Eesti Regionaalpoliitika · Regionaalpoliitika on riigivõimu sihipärane tegevus regioonide arengueelduste parandamiseks ja riigi regionaalarengu suunamiseks. Lingid · http://www.siseministeerium.ee/5368
saasteaineid. Linnaosas paiknev keemiatööstus on põhjustanud nii õhu, pinnase kui ka põhjavee ülemiste kihtide saastumise. Õhusaastet suurendavad ka põlevkiviküttega töötavad soojuselektrijaamad. Keskkonnasõbralikumate tehnoloogiate kasutamine on viimastel aastatel vähendanud küll saasteainete paiskamist õhku ja vette, kuid keskkonnakahjustuste kõrvaldamiseks ja keskkonnaseisundi parandamiseks on Kohtla-Järvel vaja teha suuri investeeringuid. Haridu ja kultuur. Kohtla-Järve on Ida-Virumaa haridus- ja kultuurikeskus. Linnas on 15 lasteaeda (14 munitsipaal- ja 1 eralasteaed), 4 põhikooli, 7 gümnaasiumi ja Kohtla-Järve Täiskasvanute Gümnaasium. Ida-Virumaa suurim eesti õppekeelega kool on Kohtla-Järve Järve Gümnaasium (2009/10. õa 437 õpilast). Linnas on riigi hallatavad kutseõppeasutused: Ida-Virumaa Kutseharidusekeskuse ehituse ja mehhaanika valdkonna praktika töökojad ja Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli Kohtla-Järve struktuuriüksus, kus saab omandada nii
Kompetentsikeskus. Asutus tegeleb põlevkivi ja teiste loodusvarade töötlemisega. Nende põhilisteks tegevusaladeks on teadus, haridus ja uuringud. Ettevõtte on pühendanud ennast samuti üliõpilaste aitamisele ja juhendamisele. Näiteks nende tegevusalade kirjelduses võib leida selliseid punkte: õppereiside korraldamine, üldise teadlikkuse tõstmine põlevkivivaldkonnas (töö õpilastega), üliõpilaste innustamine jms. Ida-Virumaa keemiatööstused on väga vastuvõtlikud uutele praktikantidele ning enamus on nõus uut põlvkonda meelsasti juhendama. Kergelt sirvides interneti lehekülgedel ja lugeda ajalehti siis on tihtipeale mitmeid artikleid tuleviku erialade kohta. Enim mainitud on seal tehnoloogia, arvuti süsteemid, informaatika ja keemiatehnoloogia. Peas tiirleb abiturentidel palju küsimusi mida valida pärast gümnaasiumi õpinguid enda erialaks. Keemiatehnoloogia ülesanne on tulevikus
Eesti majanduse arenguperspektiivid Lähtealus resursside optimaalne kasutamine Määrava tähtsusega investeeringutega ja tööjõuga seotud küsimused Sisemaistest säästudest investeeringuteks ei piisa. Välisinvesteeringuid soosinud tegurid: · Kapitali ja kaupade vaba liikumine · Fikseeritud vahetuskurss · Madalad tulumaksumäärad · Võimalus kasum riigist vabalt välja viia Oluline on kaasaegse tehnoloogia import otseinvesteeringute vormis, mis aitab otseselt kaasa tootluse kasvule ja loob aluse ekspordi loovate tootmisvõimaluste kasvuks. Tasakaalustatud majanduse areng ~5% aastas · Valitsussektori eelarve tasakaal ja jooksevkonto defitsiidi ohjeldamine · Eesti toodete konkurentsivõime suurendamine ja ekspordi areng · Valitsussektori konservatiivne laenutegevus · Soodsa investeerimiskliima tagamine · Privatiseerimise lõpuleviimine Eesti majanduse areng sõltub suuresti Eestist väljaspool a...
Alutaguse madalik Mati Kesma VPG 2016 https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/e/ec/Ida-Virumaa-kaart.jpg/300px-Ida-Virumaa- kaart.jpg Paiknemine Eestis Põhja-Eesti paeplatoo ja Peipsi järve vahel Pindala: 3345 km² Moodustab 7,4 % Eesti pindalast Piirneb: põhjas - Viru lavamaa lõunas - Ugandi ehk Kagu-Eesti lavamaa idas - Narva jõgi läänes - Pandivere ja Vooremaa http://www.hkhk.edu.ee/maastikud/eesti_maastikurajoonid.html Geoloogiline ehitus Madaliku moodustavad alad, mis on Peipsi nõo kerkinud põhjaosas olnud hilisjääaegse suure jääjärve põhjaks Aluspõhjas Peipsi järvest põhjas Ordoviitsiumi paekivid (ei paljandu) Mustveest läänes Siluri lubjakivid Äärmises kaguosas Devoni lubja- ja liivakivid 6-30 m sügavusel paekihtide vahel leidub 2,6- 2,8 m paksuses kukersiipõlevkivi kihte Pinnamood Kõrgeim koht: Täriv...
ehkki majanduskäibelt ja investeeringute mahult teisel kohal. Rahvatulu 1 inimese kohta on seal madalaim kogu Eestis, kogurahvatulu aga vaid 8% Eesti üldmahust. Seal on kõige suurem tööpuudus. Ka sissetuleku suuruselt 1 elaniku kohta on ta vaesemate hulgas. Põllu- ja metsamajanduses on see regioon tähtsusetu. Ka Eesti väliskaubanduses on ta vaid teisejärguline tegija. Viimasel ajal on aga Ida-Virumaa majanduse seisund selgelt paranema hakanud. Tartumaal on elanikke 150 000, Pärnumaal 90 000. Need kaks regiooni on ka jõukamate hulgas, sissetulek elaniku kohta on neis vaid veidi alla Eesti keskmise, tööpuudus aga suhteliselt väike. Ülejäänud regioonid on kõik juba väikese rahvaarvuga, ning loovad pisikese osa Eesti rahvatulust. Elanike jõukuselt aga erinevad nad tublisti. Lääne-Eesti regioonid on mõõtmetelt ja majanduslikult tähtsuselt väikesed, kuid
Eesti aluspõhi Mandrite triiv · http://www.ucmp.berkeley.edu/geology/tectoni · http://student.britannica.com/eb/art- 57799/The-changing-Earth-through- geologic-time-from-the-late-Cambrian · http://www.exploratorium.edu/origins/antar ctica/ideas/gondwana2.html · http://www.scotese.com/newpage13.htm Platvorm · Platvorm on suur maakoore osa, mis koosneb kurrutatud kristalsete kivimitega aluskorrast ning seda katvast, kurrutamata kivimitega pealiskorrast. · Pealiskorra pindmist, pudedatest setetest osa nimetatakse pinnakatteks. · Ida-Euroopa platvorm Aluskord · Aluskord on tard- ja moondekivimeist koosnev pealiskorra alune kivimkeha. · Aluskorda katab setendeist koosnev pealiskord. Kilp · Kilp on stabiilse mandrilise maakoore osa kus avanevad kristalse aluskorra kivimid. · Balti (Fennoskandia) kilp Pealiskord · Pealiskord on setendei...
This graph shows how many children were born in December 2008 and January 2009 in each county. The horizontal axis represents the counties and vertical axis represents the number of children. Most children born in January 2009 and December 2008 were born in Harjumaa and second popular place was Tartu. In December there were 644 births in Harjumaa and in January there was a plunge to 582. In Tartu there was a decrease too. In January there were 37 births less than in December. In Pärnumaa, Ida-Virumaa, Viljandimaa, Jõgevamaa, Võrumaa, Valgamaa and Hiiumaa there was a recovering and the number of births was bigger than a month ago. According to that in Tartu, Harjumaa, Lääne-Virumaa, Raplamaa, Jõrvamaa, Saaremaa, Põlvamaa and Läänemaa the number of births decreased. Viljandimaa, Raplamaa, Järvamaa, Saaremaa, Võrumaa, Valgamaa, Põlvamaa, Läänemaa and Hiiumaa's variations were very little, about + - 3, what makes births in those counties very stabile.
külastuselamuse kujunemise protsessis. Arendamine saab olla tulemuslik ja kasulik vaid siis, kui kaasatud on kõik osapooled võimalikult varajases staadiumis. Teabe, kogemuste ja oskuste jagamine, algatuste toetamine, finantseerimine kõik see aitab kaasa arusaamisele ja vastasseisu vähendamisele. (Hall 2005: 168-185; Tooman, Müristaja 2008: 17) Narva- Jõesuu turismiasjaliste hulka kuuluvad kohalikud kogukonnad, erinevad ühendused ja ühingud. Näiteks Narva-Jõesuu Linnavalitsus, Ida-Virumaa Maavalitsus, Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit, Eesti Elu, MTÜ Kirderanniku koostöökogu, SA Ida-Virumaa Ettevõtluskeskus, Narva Linna Arenduse ja Ökonoomika Amet jne. Seisuga 01.01.2010 on Narva-Jõesuus registreeritud 274 ettevõtet sh. 51 FIE-t, 9 aktsiaseltsi, 82 mittetulundusühingut, 120 osaühingut, 1 sihtasutust, 9 tulundusühistut, 2 usaldusühingut. Potentsiaalsed päevaturistid suvehooajal: Narva, Sillamäe, Jõhvi. Majutusettevõtete baasil Narva-Jõesuu linnas pakutavad
Oskus ja tahe suhelda erinevat tüüpi ja erinevat keelt kõnelevate inimestega Töökogemus mitmes valdkonnas Alg-finantseering minimaalne Võimalused Ohud Ebastabiilne ökonoomika Teenuse assortimendi Uute konkurentide saabumine suurendamine (müük, reklaam, turule raamatupidamine) Ida-Virumaa väga lahtine tulevik Edaspidiselt laiendada firmat Tööealiste inimeste tööle tervesse Eestisse suundumine välismaale Koostöö töötukassaga (koolitused) Kodulehe loomine
juhtimisel töötav valitsusasutus, mis korraldab maavanema asjaajamist ja tehnilist teenindamist. 2. Päästeamet - Ida päästekeskus on Siseministeeriumi haldusalasse kuuluva Päästeameti Ida- ja Lääne-Virumaal tegutsev struktuuriüksus, mille tegevusvaldkonda kuulub päästetööde korraldamine, päästeala ennetustöö, riiklik tuleohutusjärelevalve ja kriisireguleerimine.Ida päästekeskus on üks neljast regionaalsest päästekeskusest.Ida päästekeskuse tegevuspiirkonda kuuluvad Ida-Virumaa ja Lääne-Virumaa. Piirkond hõlmab ca 6990 km2 ja 37 kohalikku omavalitsusüksust, millest Ida-Virumaal on 22 (seitse linna) ja Lääne-Virumaal 15 (neli linna). Elanike arv piirkonnas kokku on 230 027 inimest (seisuga 01.01.2011), sealhulgas Ida-Virumaal 164 558 ja Lääne-Virumaal 65 469.Ida päästekeskuses on 412 ametikohta. Päästekeskus koosneb: bürood (7), maakondlikud päästepiirkonnad (2) ja komandod (11). Ida-Virumaal on seitse ja Lääne- Virumaal neli päästekomandot. 3
Luuletaja ei häbene olla sentimentaalne või melodramaatiline, seda tasakaalustab oma tõsimeelsete arutlustega inimsuhete mitmekesisuse üle, eriti kiindumusega sünnimaasse ja oma rahvasse. Tema luulet on ka tõlgitud vene ja saksa keelde. Rohkesti on Virve Osila luulet viisistatud, eriti Urmas Alenderi poolt. Luulekogust: Luulekogu, mille ma valisin on Virve Osila ,, Pühendused ". Selle luulevihiku peasponsor on Eesti Kultuurkapitali Ida-Virumaa ekspertgrupp. Autori tänu kuulub ka paljudele Ida-Viru maakonna omavalitsusele, kes Pühenduste ilmumiseks õla alla panid. Tegemist on luulekoguga, kus luuletaja pühendab luuletusi kindlatele inimestele. Iga luuletuse alguses on tekst, kus luuletaja kirjeldab, kes oli see inimene tema elus ja tema elu käigust. Luuletused on seotud tähtpäevadega. Minu meelest on see luulekogu väga südamlik. Näide luulekogust: Pühendatud Lea Kuldseppale
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
