Tuuleenergia kokkuvõte (0)

TUULEENERGIA
Tuulik ajab generaatori ringi - generaatori klemmidel tekib
pinge ­ generaatori abil laetakse akumulaatoreid ­
akumulaatorilt võetakse tarbija jaoks toiteotsad
Kui oleks vahelduvvoolu genekas ja otsetarbimine, siis alaldatakse geneka pinge
ja siis tehakse uuesti vahelduvpingeks tagasi.
Horisontaaltelje tuulikud Vertikaaltelje tuulikud
+ Kõrgemal on tuulekiirus + Asub maapinna lähedal,
suurem muutes hooldamise lihtsaks
+ Toodavad rohkem energiat + Hakkavad tööle juba
tuulekiirusega 3 m/s
kui vertikaaltelje tuulikud
+ Tuulesuuna muutumisel ei
pea labade suunda muutma
­ Raske transportida (ligi
20% kogu maksumusest) ­ Toodavad ainult 50%
­ Raske paigaldada energiast, mida toodaks
­ Lõhuvad maastikupilti horisontaaltelje tuulik
­ Osade vahetamine on
­ Vajavad lengerduse
peaaegu võimatu, kuna
mehhanismi, et keerata asuvad ehitise raskuse all
labasid tuule suunas
Esimesed sammud maailmas
1970ndate aastate naftakriis sundis Taanit
langetama otsuse, et riik peab suutma end
ise energiaga ära varustada. Kuna Taani
oma geograafilise asendi tõttu on pea kogu
aasta tuulte meelevallas, tehti panus
tuuleenergiale. 1980ndail aastail sündis oma
tuuleturbiinitööstus.
Euroopa statistika
Tuulikute koguvõimsuse
poolest on Euroopa
juhtivaimad riigid:
Saksamaa,Hispaania, Taani ja
Itaalia
Installeeritud tuulegeneraatorite võimsused
maailmas aastatel 1997-2007.
WWEA statistikat
· Tuulegeneraatorid toodavad rohkem, kui 1% kogu
maailmas toodetud energiast.
· Tuuleenergia on kasutusel 74 riigis.
· 2009 aastal toimus 26,6 % kasv tuulegeneraatorite
installeerimises.
· Suurimad tuulikute paigaldajad aastal 2009 olid USA,
Hispaania ja Hiina, kelle kasv oli tervelt 127,5%.
WWEA statistika Eesti kohta
· Maailma koondtabelis paiknes eesti 2008.
aasta andmete põhjal 37. kohal, sest Eesti
tuulikute poolt toodetava energia koguvõimsus
oli sel hetkel 58,1 MW
· 2008. aasta Eesti kasvuprotsent oli 76,1%,
seega lisati 25,1 MW eest tuulikuid
Energiatootmine naaberriikides
Tuuleenergeetika Eestis:
tuulepotentsiaal
· Pikk rannikujoon: intensiivne tsüklonaalne
tegevus
· Palju saari, Peipsi järve äärne ala
· Keskm. tuulekiirus 4...5 m/s
· Kõige tuulisem kuu detsember (saartel 7 m/s)
Perspektiivsed paigad tuuleparkideks
Eestis tegutsevad tuulefarmid
Pakri tuulepark 18,4 MW Viru-Nigula tuulepark 24 MW
Virtsu I tuulepark 1,2 MW
Virtsu II tuulepark 6,9 MW
Probleemid
· Tuul on vahelduv energiaallikas
· Tuuletu ilma korral tarvis varuvõimsusi elektrivõrku
· Pikaajalise väga külma ja tuuletu ilma korral vajalik välist varustamist
energiaga (2-3% tuuliku võimsusest) sisemiseks soojendamiseks
· Madalad temperatuurid talvel ja jää akumuleerumine
· Suurte energiatihedusega aladel (nt Hiiumaa) pole elektriliine (hõre
asustus)
Kuid:
· Seda siis kui tuuleenergia moodustab väh. 20% kogu elektritoodangust
· Tuuleenergia kõrgperiood kattub elektrivajaduse kõrgperioodiga
(talvel)