Nii ühtedel kui teistel oli oma kindel ülesanne. Lahingu ajal rivistus leegion kolmele lahingujoonele. Esimeses seisid noored sõdurid, teises elatunumad ja kolmandas kõige kogenenumad ja karastatumad sõdurid. Kui esimene rivijoon väsis, astus lahingusse teine ja ainult kõige otsustavamal hetkel astus hulka kolmas rivijoon. Peale nende oli leegionides veel mitut liiki käsitöölisi ja toiduvalmistajaid. Sõjaväes valitses vali kord, et virgutada sõjamehi käsu täitmisele. Oli harilik nähtus, et isegi kõige väiksemale eksimusele järgnes karistus. Tegevas sõjaväes, kui lahingut polnud ette näha, ehitasid roomlased endile korrapärase leeri, mis oli kaitstud valli ja kraaviga. Niisuguses kindlustatud leeris oli sõjavägi hästi kaitstud vaenlase ootamatu kallaletungimise vastu. Kindlasti tulebki roomlaste suur vallutuste edu sellest , et neil oli hästi organiseeritud
vahendiks - mille kaudu kontrollitakse mingit oletust või saadakse uut teavet. Otstarbekas paljusid teadmisi lühema ajaga ning kindlamini lasteni viia katseid tehes.Märkamisest saab alguse huvi ning mõistmiseni viib lapsi kogemus.Eelkoolieas on otstarbekam rakendada selliseid katseid, mis võtavad vähe aega ning mille tulemused on kergelt jälgitavad.Enne katse algust tuleb haarata laste tähelepanu ja virgutada huvi - esitada mingi küsimuse. Õppeotstarbeline katse peaks toetuma oletusele, mida siis kontrollima asutakse. Oletus saab kas kinnituse või lükatakse ümber. Selle põhjal saab teha järelduse.Katset on võimalik korraldada ka uue teabe hankimiseks. Seega korraldatakse katseid kas oletuste kontrollimiseks (ka väidete kinnitamiseks) või uue teadmise saamiseks.Kui lapsed ise katse läbi teevad, on tõenäolisem, et saadud teadmine kinnistub
Katse · Katse ehk eksperiment on loodusobjektide ja looduses valitsevate seoste tundmaõppimise olulisem vahend · Vahetu kogemine õppimisel on seda olulisem, mida noorem on õppija · Eelkoolieas on otstarbekam rakendada selliseid katseid, mis võtavad vähe aega ning mille tulemused on kergelt jälgitavad. · Katse planeerimisel lähtub õpetaja katse · Enne katse algust tuleb köita laste tähelepanu ja virgutada huvi. · Katset on võimalik korraldada ka täiesti uute teadmiste hankimiseks. · Õpetaja peab katset demonstreerima kõikide laste ees. · Kui lapsed ise katse läbi teevad, on tõenäolisem, et saadud teadmine kinnistub kiiremini ja põhjalikumalt. · Lapsed peaksid olema varustatud katsejuhendiga Mudelid, kaardid, plaanid · Mudel on mingi objekti struktuurselt sarnane esitus, tunnetatava objekti analoog, mis asendab objekti
mille kaudu kontrollitakse mingit oletust või saadakse uut teavet. Otstarbekas paljusid teadmisi lühema ajaga ning kindlamini lasteni viia katseid tehes. Märkamisest saab alguse huvi ning mõistmiseni viib lapsi kogemus. Eelkoolieas on otstarbekam rakendada selliseid katseid, mis võtavad vähe aega ning mille tulemused on kergelt jälgitavad. Enne katse algust tuleb haarata laste tähelepanu ja virgutada huvi - esitada mingi küsimuse. Õppeotstarbeline katse peaks toetuma oletusele, mida siis kontrollima asutakse. Oletus saab kas kinnituse või lükatakse ümber. Selle põhjal saab teha järelduse. Katset on võimalik korraldada ka uue teabe hankimiseks. Seega korraldatakse katseid kas oletuste kontrollimiseks (ka väidete kinnitamiseks) või uue teadmise saamiseks. Kui lapsed ise katse läbi teevad, on
takistuste ületamine võimalik) või põgenemiseks (kui ähvardava olukorraga teisiti ei suudeta toime tulla). Stressoriks võib saada mistahes nähtus, mis nõuab organismilt kohanemist. Tüüpilised stressorid on psüühiline pinge, raske kehaline pingutus ja trauma. Organismi kohanemisvõimet stressorile nimetatakse stressireaktsiooniks. Inimesed reageerivad stressile erinevalt. Üks ja sama olukord võib ühe isiku viia paanikasse, teise aga virgutada kiirelt tegutsema. Osa stressi tekkepõhjusi, nagu kõrge tööpinge või jõhker kohtlemine, on kõigile teada, ent mõndagi nendest, näiteks "kärsitustõbe", masendustunde enesesisendust, närivat kadedustunnet või lähisuhetes pettumist, ei osata alati närvipinge tõusu põhjustajaks lugeda. Organismi vastusreaktsioon Organismi vastusreaktsioon ühele või teisele stressorile oleneb suuresti sellest, kuidas me situatsiooni raskust ning sellega toimetuleku võimalusi hindame
Täiskasvanud on praktilised. Täiskasvanud tahavad, et neid tunnustatakse Õppimine täiskasvanueas Reeglina ajendab täiskasvanut õppima mingi konkreetne vajadus: võime konkureerida tööturul, eneserealiseerimine, kuuluvustunne jne. Täiskasvanu õppimisel on palju põhjuseid, mida saab jaotada kaheks: A. Isiklikud põhjused: ·Oma huvi rahuldamiseks ·Uute oskuste omandamiseks ·Soovist teha midagi uut, ennast virgutada ·Uudishimu rahuldamiseks ·Tööalase kvalifikatsiooni omandamiseks või tõstmiseks ·Olemasolevate oskuste, teadmiste, arusaamade kinnitamiseks ·Oma suutlikkuse proovilepanekuks B. Sotsiaalsed põhjused: ·Sotsiaalse kompetentsuse tõstmiseks, suhtlemisoskuste parandamiseks ·Teiste omasugustega kontaktide sõlmimiseks ·Taaskohtumiseks sõpradega ·Üksinduse vältimiseks Täiskasvanu õppimist mõjutavad mitmed aspektid
,,Need on tulemuslikult pigem värssromaanid, kui ehedad eeposed." (Talvet, lk 887). Autor kütab ,,Kalevipoega" kui rahvust ehitav eepos, mis laseb jõuliselt välja paista patriootilistel ideaalidel. Talveti arvates ainus võimalik paralleel ,,Kalevipojal" on Luis Vaz de Camõesi ,,Lusiaadidega". Mõlemad on epitoomilised rahvuslikud patriootlised eeposed, mis on mõeldud ja loodud selleks, et mineviku suurte tegude toel virgutada oma rahvast liikuma tulevikku. Artiklis rõhutatakse teksti tähtsust Kreutzwaldi eeposes, mis on autori arvates ,,müütiloov palguhäälne ja tähenduslik tekst.", nagu tõendab maailmakirjanduslase kogemus. Suudavad vaid sellised tekstid genereerida(tekitama) uute erisuunaliste tekstide rohkust. Rein Veidemanni artiklis kiidab autor samuti ,,Kalevipoja" eepose teksti. Ta ütleb artiklis, et "oli eepos ühtlasi rahvust loov tekst, eestlaste kui rahvuse tüvetekst." Sellised
Viimane katse, millest autor räägib, uurib, kas muusikat saab kasutada ka raviotstarbel. Selgus, et peale insulti muusika kuulamine parandas ravialuste sõnalist mälu ja keskendumisvõimet. Seda võrreldi siis ülejäänud haigetega, kellel polnud üldse midagi kuulata. Hiljem lasti ka neile muusikat ja nende meeleolu tõusis,oli vähem masendust ja suurem mõtteselgus. Kokkuvõteks on näha, et muusikal on tõesti tohutu mõju meie eludele. See võib meid automaatselt virgutada ja kutsub meis esile mitmesuguseid emotsioone ning kõik see omakorda mõjutab ja muudab väga paljusid funktsioone. Ise valisin selle teema, kuna olen tõesti nõus ja ka minul on väga palju mälestusi, mis on muusikaga seotud. Arvan, et see on huvitav, kuidas mingi laulu kuulmine võib tekitada täpselt sama emotsiooni nagu oli sel hetkel, kui see laul mällu jäi. Olen väga rahul oma teema valikuga, sest sain palju asju teada, mida varem ei teadnudki.
Soolseina omapära tõttu tekib häireid toidu edasiliikumises. Seepärast kaebavad lapsed sageli hooti esinevaid kõhuvalusi. Kasvutegurid Laps kasvab igale arenevale organismile omase loomuliku kasvutungi toimel. Sellele mõjuvad. Sellele mõjuvad omakorda ergutavalt sisenõristusnäärmed: harknääre, ajuripats ja kilpnääre. Kuid neid, nn, sisemisi kasvutegureid saadakse ja osatakse siiani veel vähe mõjutada, et nende kaudu lapse kasvu virgutada. Väga suur toime lapse kasvatamisele on mitmesugustel välistel teguritel, esmajärjekorras toidul. Kui viimane oma koostiselt või hulgalt ei vasta lapse vajadustele, siis kasv pidurdub. Alateseelkoolieast mõjutavad lapse kasvu teataval määral veel aastaajad. On tähele pandud, et novembrist märtsini (s. o. talvel) nii kaal kui pikkus suurenevad peaaegu ühetaoliselt. Märtsist augustini (kevadel ja suvel) pikkus kasvab kiiresti, kuid kaalukasv jab maha või koguni peatub
Tuhandete aastate jooksul välja kujunenud reageerimisviis aitab koondada energiat kas võitluseks või põgenemiseks. Stressoriks võib saada mistahes nähtus, mis nõuab organismilt kohanemist. Tüüpilised stressorid on psüühiline pinge, raske kehaline pingutus ja trauma. Organismi kohanemisviisi stressorile nimetatakse stressireaktsiooniks. Inimesed reageerivad stressile erinevalt. Üks ja sama olukord võib ühe isiku viia paanikasse, teise aga virgutada kiirelt tegutsema. Stressi tähtsaks rolliks on aidata kiiresti kokku võtta organismi jõuvarud. Närvipingest iga hinna eest hoiduda püüdes kärbime tahtmatult oma võimalusi majanduslikku heaolu parandada, uusi teadmisi omandada, maailmas ringi reisida, karjääri teha, loomupärased anded ja võimed mängu panna ning täisverelist elu elada. Stressi ei anna intensiivse töö, vilka seltskondliku elu või isegi igapäevase pereelu raames
mittepersonaalse tunnustuse nõudmine, o oma saavutuse üle rõõmustamine, ka ilma sõnalise tunnustuseta, o vaikimine sellest, mis võiks teist last kurvastada, o teiste kõne ärakuulamine, o ebaõnnestumiste puhul kaaslaste ja asjaolude mittesüüdistamine, o teise lapse sõnaline ja füüsiline julgustamine (käest kinni võtmine), o reeglite ja normide rikkumisele sõnaline, mitte füüsiline reageerimine. Sotsiaalse tundlikkuse kasvatamisel tuleks lähtuda järgnevatest soovitustest: o virgutada lapsi olema head ning tunnustama neid õige käitumisviisi eest, o kasvatada lastes teiste suhtes tähelepanelikkust, kannatlikkust, viisakust, o virgutada mõtlema ja analüüsima ebaõiget käitumist, o selgitada lastele füüsilise vägivalla kohatust. Sotsiaalse tundlikkuse väljakujundamine on tähtis nii suhtlemise kui koostöö seisukohalt, aga ka globaalsemas tähenduses inimlikkuse säilitamises ühiskonnas tervikuna. Altruism
Selle tagajärjel seatigi sisse rahukohtu Batltikumi. · Kõige olulisem ja konkreetsem nõudmine oli Eestimaa ja Põhja-Liivimaa ala ühendamine ühtseks kubermanguks. · Tõi revolutsioonilise võitluse õigustamise mõtte eesti trükisõna veergudele. Jakobson kutsus rahvast poliitilisele võitlusele suunaks talupoeg mõisniku vastu. · ,,Sakala" suutis rahva võitlustahet ja aktiivsust virgutada. Eriti suurt tähelepanu pöörati just talupoegadele. ,,Sakala" kaastöölised ja tellijad ,,Sakala" oli ülemaaliselt populaarne ning suure tellijate ja kaastööliste arvuga. Tellijate arv varieerus olenevalt aastast ja aktuaalsetest teemadest- kõrghetk oli kindlasti Aleksandrikooli rajamine. Pöördumine ,,Sakala" poole näitas aktiivset poolehoidu selle ajalehe suunale. Kaastöölistest on teada 925 hetkelise seisuga. Kaastööliste ja ka tellijate paiknemine
KroonlinnasKoor esines menukalt ka Riias, Pihkvas ja Peterburis tutvustades sel viisil eesti kultuuri ka teistele rahvastele. Kui Härma asus 1903. a. Kroonlinna jäi kahjuks koori tegevus soiku. Vahel koor siiski esines, näiteks "Murueide tütre" lavaletoomisel Peterburis. Oma koorijuhi kogemused sai Härma juba Peterburi konservatooriumist, kus ta õpetaja dr. Hurda kaasabil koondas eesti soost koolilapsed ja õpetas neile pühapäeviti rahvuslikke laule. Sellega soovis ta virgutada sealseid eesti rahvusest noori nii muusikaliselt kui ka rahvuslikkult. Elades Peterburis juhatas Miina Härma ka lühemat aega Peterburi Eesti Heategeva Seltsi segakoori. Elu hilisemal perioodil elustab ta omanimelise segakoori taas, mis muutub Miina Härma nimeliseks lauluseltsiks. Miina Härma heliloojana Miina Härma on viisistanud mitmeid Anna Haava luuletusiHärma loomingu põhiosa moodustavad vokaalteosed. ümmarguselt 60 aasta
tegutsemiseks. Tuhandete aastate jooksul välja kujunenud reageerimisviis aitab koondada energiat kas võitluseks või põgenemiseks. Stressoriks võib saada mistahes nähtus, mis nõuab organismilt kohanemist. Tüüpilised stressorid on psüühiline pinge, raske kehaline pingutus ja trauma. Organismi kohanemisviisi stressorile nimetatakse stressireaktsiooniks. Inimesed reageerivad stressile erinevalt. Üks ja sama olukord võib ühe isiku viia paanikasse, teise aga virgutada kiirelt tegutsema. Stressi tähtsaks rolliks on aidata kiiresti kokku võtta organismi jõuvarud. Närvipingest iga hinna eest hoiduda püüdes kärbime tahtmatult oma võimalusi majanduslikku heaolu parandada, uusi teadmisi omandada, maailmas ringi reisida, karjääri teha, loomupärased anded ja võimed mängu panna ning täisverelist elu elada. Stressi ei anna intensiivse töö, vilka seltskondliku elu või isegi
mõtted mujal. Selle asemel, et teise jutusse süüvida, kiidetakse lihtsalt kõigele takka. Efektiivne kuulamine Oluline oskus, sõprus- ja lähisuhete loomine; Koostöö soodustamine; teadmiste avardamine; Positiivsete emotsioonide võimaldamine; Arusaamatuste vältimine Uute ideede stimuleerimine; Töötulemuste parandamine; Pingete vähenemine; Soodustab probleemide ja konfliktide lahendamist; Soodustab genereerida ideid ja virgutada loovust.; Tugevdab olemasolevaid suhteid, aitab luua uusi; Suurendab heaolu ja naudingu saamise võimalusi Aktiivne kuulamine Oma kuulamisharjumuste tundmine; Tugevate ja nõrkade külgede tunnetamine kuulajana;. Aktiivne osalemine.; Tähelepanelikkuse väljendamine.; Vestluskaaslase jutu sisule keskendumine.; Kõnelejasse eelarvamusteta suhtumine.; Peegeldava kuulamise kasutamine.; Iseenese kuulamine.; Võimalusel kõneleja palve täitmine.;
Aken on varustatud rulooga, mille võib vajadusel alla lasta (vt. joonis 2). Joonis 2. Tarkvara kvaliteedi inseneri töökoht. Teiste töötajate töökohad asuvad tööruumi pooleks jagava vaheseina taga. Ruum on hele ja varustatud akendega, lisaks on iga töökoha kohal laes sundvalgustus. Kontoris on piisavalt ruumi liikumiseks, lisaks on maja taga väike korvpalliplats (vt. joonis 3), kus töötajad saavad puhkeajal ennast virgutada. Samuti on ruumis piljardilaud juhuks kui õues on vihmane ja/või külm . Joonis 3. Kontori juures asuv väike korvpalliplats töötajatele töövaheaja sisustamiseks. 5 Lisaks on tööandja leidnud võimaluse toitlustada töötajaid töökohal ja hoiab sellega kokku töötaja aega nii, et töötajatel jääks aega ka kehalisteks tegevusteks (vt joonis 4). Joonis 4. Töötajate toitlustamine kontoris.
Tuhandete aastate jooksul väljakujunenud reageerimisviis aitab koondada energiat kas võitluseks või põgenemiseks. Stressoriks võib saada mistahes nähtus, mis nõuab organismilt kohanemist. Tüüpilised stressorid on psüühiline pinge, raske kehaline pingutus ja trauma. Organismi kohanemisvõimet stressorile nimetatakse stressireaktsiooniks. Inimesed reageerivad stressile erinevalt. Üks ja sama olukord võib ühe isiku viia paanikasse, teise aga virgutada kiirelt tegutsema. Organismi vastusreaktsioon ühele või teisele stressorile oleneb suuresti sellest, kuidas me situatsiooni raskust ning sellega toimetuleku võimalusi hindame. Ootamatu, ohtlik ja väljapääsmatuna näiv olukord suurendab stressi. Stressi tähtsaks rolliks on aidata kiiresti mobiliseerida organismi jõuvarud. Stressi ei anna intensiivse töö, vilka seltskondliku elu või isegi igapäevase pereelu raames kuidagi täiesti vältida, jääb üle vaid sellega kohanema õppida
üle,meelitada riiki investeeringuid,lõpetada inimõiguste rikkumine ja tuua armee tsiviilvõimu kontrolli alla.Ent majandus oli jätkuvalt madalseisus,tuli ette sõjaväe mässe ning rahva toetus valitsusele hakkas vähenema. 1989. a mais võitis presidendivalimised Õigluspartei liige Carlos Menem.Peaaegu kohe pärast võimulesaamist üritas ta majandust virgutada ning kaotas mitu seni kehtinud piirangut. Püüdes aeglustada inflatsiooni, sidus valitsus 1991 peeso kursi USA dollari omaga. Ehkki Menem suutis inflatsiooni vähendada, meelitada uuesti riiki väliskapitali ja edendada majanduskasvu, olid sellel ka sotsiaalsed tagasilöögid.Vaesus süvenes ning töötus lähenes 20%-le. Riigisisesed intressimäärad suurenesid ja muutsid äritegevuse kallimaks. 1990. a-te lõpul põhjustasid teisi riike tabanud finantskriisid ja maailmaturul toimunud
meelde tulla, kuigi saatsin Balzaci tema kohviosturetkedel palju kordi. Kuigi lihtne see ei olnud, sest selleks kulus Pariisis pool päeva, aga Balzaci arvates oli hea kohvi nimel põhjust vaeva näha." Aastal 1845, olles 20 aasta jooksul ära joonud mõõtmatult palju kohvi, tunnistas ka Balzac ise, et on kogu oma organismi ära mürgitanud. ,,Aeg, mille jooksul kestab kohvi antud innustus, muudkui lüheneb. Nüüdseks suudab see vaid 15 tundi ööpäevas mu ajutegevust virgutada. Ja ma tean, et see ärritus saab mulle saatuslikuks. See tekitab mulle ka tõsiseid maovalusid." On arvatud et, ühtekokku jõi Balzac ära 50000 tassi mürkkanget kohvi. Tema arst nimetas tema surma põhjusena öist töötamist ja kohvi liigtarvitamist, millega kirjanik võitles oma loomuliku unevajaduse vastu. Ja kuigi ta tegi nii tohutult palju tööd, elas ta majanduslikult kehval järjel, suutmata pidevatest võlgadest jagu saada. ( Gastronoomia ajalugu, Jussi Talvi, lk 224-225)
maailmaga tutvumine. Hea on, kui lastel endil on mängus võimalus midagi valmistada või meisterdada. Mängimiseks oluline: VAHENDID, RUUM, AEG- toetavad lapse teadmised, muljed. Soodsa sotsiaalse keskkonna loomiseks on vaja täita järgmisi nõudeid: · Luua igale lapsele maksimaalsed võimalused lapse enese algatatud uurimismängu mängimiseks nii esemete kui ka inimestega. · Tunnistada lapse soovi, inimesi tundma õppida. · Virgutada passiivseid lapsi uurima sel teel, et ema või õpetaja alustab ise mängu, kuid hiljem loovutab juhtivaosa lapsele. · See eeldab sõbralikke, veelgi enam südamlikke suhteid ema või õpetaja ja lapse vahel. Südamlikkus ja sõbralikkus aitavad kõige paremini tekitada turvalisust, usaldust ja emotsionaalset kiindumust. Soojus ja hellus peavad avalduma kõikjal. Soodsat esemelist keskkonda võiks iseloomustada järgmiselt:
Iga hoiaku teadvustatuse aste,pusivus ning oskaal käitumise regulatsioonis on isegune. Hoiak määratleb enamaste üldse eelistuse, sü´mpaatia, lähenemise või eemaldumise soovi, konktreetseks motiiviks kujunemiseks peab sellest saamsa kavastus. Unistus Unistuste osa motivatsioonis on vastuoluline, ühest küljest on unelemine tahtejõuetu ja teovõimetu inimese põgenemine kalgist tõelisust soovkujutluste riiki. Teiselt poolt võivad unistustest lahtuvad kujutlused ja kavatsused virgutada loomevõimet ning anda järgitud eesmärkide realiseerimisele töiendava tõukejõu. Mainekas sotsiaalpsühholoog T.Shibutani leidis, et unistused võimaldavad vabaneda koormavast pingest, täites ajutise kompensatsiooni saamise üöesannet olukorras, kus tegelikkus soovitav on saavatamutu. Sellega võivad unistused toita nõrka lootust, leevendada laväärsustunnet ja vähendada näiteks häbi- või solvumistunnet. Iha,soov ja tahtmine(strastj,zelanie,volja)
tegutsema. Ajejõu peamine erinevus motiivist on selle möödapääsmatus ja sunnitus. Ajejõud jaotatakse: 1. Bioloogilised ajejõud- vajadused 1. on suunatud organismi kaitsmisele ja säilitamisele 2. on homoöstaatilised- püüdlevad organismi sisemise tasakaalu poole 3. kuuluvad rahuldamisele esmajärjekorras 2. Psühholoogilised ajejõud- ühisjooneks on virgutada organismi tegudele, mis kindlustavad vaimse ja emotsionaalse heaolu. N. Kalle Küttis 2011 25 Isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia · uudishimu · seks- omab palju ühisjooni bioloogiliste ajejõududega, kuid on neist selgelt eristatav. Seksuaalvajaduse rahuldamine ei ole pelgalt homoöstaatiline ja kuigi seks
aasta teadmata), lk 9. 9 1.3. 100aastase juubeli tähistamine Võru ev. luteri kiriku õpetaja Heinrich Eduard Struck on linna 100aastase püsimise tähistamise vajalikkust rõhutanud kui austuseavaldust Jumalale, kes on linna kaitsnud; kui tänuavaldust oma vanaisadele ja isadele, kes liigse töö ja vaevaga end üles töötasid ja saavutatu alal hoidsid; kui võimalust kohalikku patriotism virgutada ja õilsat kodanikumeelsust tugevdada.25 Võru 100. juubelipidustuste üle hakati mõtlema juba 1882. aastal. Esialgu pakuti välja 6. juulit, 10. ja 27. augustit ning 26. oktoobrit. Viimaks ei läinud ükski nendest esialgu pakutud kuupäevadest käiku, vaid juubelipidustuste kuupäevadeks sai 18.-20. august 1884. aastal. Need pidid tulema suurejoonelised.26 6. juuli langes ära seetõttu, et koolid on suletud suvevaheaja tõttu ja paljud linnaelanikud on ära sõitnud ja 26
Mis mida Denning (2001, lk 37) nimetab hüppelaualooks:«... lugu, mis on nii usutav, sidus oleks selle raamatu pealkiri, mis peatükke see sisaldaks, kuidas lugu areneks - mis ja arukas, et võimaldab inimestel mõista neid äärmiselt keerulisi muutusi, mida peatükid on juba kirjutatud ja mis veel kirjutatakse? Et harjutus oleks konkreetsem, arutatakse. See lugu hoiab vastuolulisi elemente koos piisavalt kaua, et virgutada ja palun ma võtta kliendil ühe tühja paberilehe, voltida see pooleks ja seejärel veel kord suunata tegevust, piisavalt usutavalt, et võimaldada inimeste! toimuvat tagasiulatuvalt pooleks. Tulemuseks on väike neljaleheline voldik. Esikaanele palun ma kirjutada mõista, ning piisavalt haaravalt, et nad annaksid oma panuse edasise loomisse ..." pealkirja, kusjuures inspiratsiooniks võib kasutada mõnd muusikapala, luuletust või
Meie oleme ta hoopis unustanud. See just oligi, mida ta ise kartis. Sellest silmapilgust peale, mil kardinal sisse astus, oli Gringoire hirmul oma proloogi pärast. Algul oli ta käskinud näitlejaid, kes hämmastuses peatusid, jätkata ja oma häält kõvendada; siis aga, nähes, et keegi ei kuula, oli ta neid peatanud. Juba veerand tundi, mis vaheaeg kestis, oli ta vahetpidamata jalaga põrutanud, närveldanud, katsunud Gisquette'i ja Lienarde'i ergutada ja oma naabreid virgutada, et nad jätkaksid proloogi kuulamist. Kõik asjata. Ükski ei pööranud pilku kardinalilt, saadikuilt, poodiumilt, mis nõnda vaatluse tulipunktiks oli muutunud. Pole küll kõige ilusam seda öelda, aga tuleb siiski arvata, et 2 1 proloog oli publikule seks ajaks juba veidi igavaks läinud, kui tema eminents sisse astus ja nii koledal kombel tähelepanu enesele tõmbas. Pealegi pakkus poodium sama vaatepilti, mis
nagu poleks neil inimese elus vähimatki mõju. XXVII. Linna oli nimelt asunud tsirkus ja see köitis kõigi meeled. Eriti suureks paisus põnevus, kui algasid maadlused, millest osa võtma oli ilmunud ka Lurich. Isegi härra Maurus kaotas nüüd silmanähtavalt tasakaalu. Kuna tal endiselt oli viisiks õhtueine ajal söögituppa ilmuda ja seal kasvandikkudele praktilisis kui ka teoreetilisis eluküsimusis juhatust jagada ning neid kõrgemaile aadetele virgutada, siis ei võinud ta nüüd muidu, kui pidi ka tsirkuse üks ja teine kord kõne alla võtma. Ühes niisuguses kõnes, mille lõpetas eesti keeles, ütles ta nõnda: ,,Aga nüüd räägin teile, kes te mind mõistate, et ka meil on sündinud oma vürst Taaveti kojast. Betlemma täht on meil paistma hakand ja tema sära ulatab kaugele üle kodumaa. Teie mõistate, kellest ma räägin, ja kes tsirkusepiletit tahab saada, see tulgu härra Mauruse juure -- tema saab nad odavamalt
annaabi.ee 
