Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Vineeri tootmine". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
spoon, spooni, vineer, vineeri, liim, tootlikkus, pingi, pink, pakett, pakettide, pakki, vahetuse, pinki, lõikamine, tvah, pinkide, vahetuste, tööpäevas, paki, kuivati, ribade, tooraine, mõõdud, etteande, koorimine, eendekiirus, kuivamiskahanemine, märja, tükeldamine, töötasu, mineva, vahede, tehnoloogia, paksuses, hüdrotermiline, kuivatamineEesti Vabariigi haridus- ja Teadusministeerium Võrumaa Kutsehariduskeskus Puidutöötlemise tehnoloogia õppetool Praktiline töö Vineeri tootmine Pto-07 Õpetaja: Taivo Tering Õpilane: TõnuTomson Väimela 2010 Sisukord Sisukord.................................................................................................... 2 Praktilise töö ülesanne.............................................................................. 4 Lähteandmed..........................................................................................
Haridus- ja Teadusministeerium Võrumaa Kutsehariduskeskus Puidutehnoloogia PTo-07 Andres Kooser Praktiline töö Vineeri tootmine Juhendaja: Taivo Tering Väimela 2010 1 Vineeri tootmine. Metoodiline juhend praktiliste tööde teostamiseks. Vineer kujutab endast treispoonilehtede kokkuliimimisel saadud kihilist materjali. Sõltuvalt kasutatavast liimi tüübist jagatakse vineer kahte gruppi: a) fenoolformaldehüüdliimide baasil valmistatud kõrgendatud veekindlusega vineer. b) karbamiidformaldehüüdliimide baasil valmistatud keskmise veekindlusega vineer. Käesolevas praktiliste tööde juhendis on toodud vineeri valmistamise tehnoloogiliste
p = p v i v + p s i s = 12 x 0,35 + 8 x 0,65 = 9,4% p v - liimi kulunorm väliskihile, 12 % i v - liimi kulunorm sisekihile, 8 % p s - väliskihi osakaal 0,35 i s - sisekihi osakaal 0,65 Arvutuslikult leitakse liimilahuse kulu sise- ja väliskihtidele järgmiselt: 8 p g0 9,4 x8958,6 v liim , sise = = 60 x1,26 = 1113,8 kg/h k Qliim 100 p g w 100 x9,4 x 6427 v liim,välis = = = 878,3 kg/h k Qliim (100 + wl ) 53 x1,26(100 +3) kus p liimi kulunorm, 9,4% g 0 - absoluutselt kuiva laastu kulu, kg/h g w - niiske laastu kulu, kg/h
Materjal,selle kasutusalad,valdkond 1. Aknad,uksed,katused,seinad,trepid jne. 2. Tselloloosi ja paberitööstus 3. Vineeri ja tikutööstus 4. Mööblitööstus 5. Laeva ja vagunehitus 6. Mäetööstus 7. Keemiatööstus N:söödapärm,kunstsiid,nailontüüpi plastmass,kampol,tärpentin,äädikhape jne. Metsa iseloomustavad näitajad on aeglane kasv. Enamik puid saab raieküpseks 60-150 eluaastane.Maarjkask võib saada raieküpseks 35 aastaselt.Väike puude hulk 1 pinnaühikul : · 1 ha =~120 tm puitainet · m=~jm · · · ·
muutub tumedamaks Lepp on hajulisooneline puuliik, sooned ei ole palja silmaganähtavad. Aastarõngad on halvasti eristatavad. Puit on pehme ja kerge, sirge kiuga. Väga kergesti töödeldav. Kergesti viimistletav Tihedus 550 kg/m3 Survetugevus pikikiudu 39..52 MPA Kõvadus otspinnal 30 Janka’’ Lepapuidu kasutusalad Kasutatakse erinevate puittoodete valmistamiseks näit. tuletikud, pliiatsid Vineeri sisekihid ristvineeri valmistamisel Grillsöe valmistamiseks Pärn (Tilia cordata) Värvus kreemikas, kergelt punaka Varjundiga Pärn on küpspuiduline liik, kuid värvierinevus nende vahel on väga väike. Pärn on hajulisooneline liik, sooned ei ole palja silmaga nähtavad Puit on kerge ja pehme, kergesti töödeldav Vastupanu mädanikule on väike. Tihedus 300..570 kg/m3
lõikamist . Silinderfreesimisel on Lõikeinstrumendil pöörlev liikumine Detaili sirgjooneline liikumine Freesimiseltekib muutva paksusega kaarekujule laast . Silinderfreesid kinnituvad freespingi võllile Otsfreesid on vardakujulised lõikeinstrumendid , millel lõikeservad on otspinnas ja külgpinnas Otsfreesid kinnituvad varrega pingi padrunisse või tsangi Otsfreeesidega tehakse järgmisi töötlemisi Sooned Tapipesad . Soovituslik lõikekiirus freesimisel : Pehme puit kiirlõiketeras 50..80% Pehme puit kõvasulam 60…90% Kõva puit kiirlõiketeras 40…60% Kõva puit kõvasulam 50…80% Plaatmaterjalid 60…80% Puurimine . Puurimine on lõiketöötlemine vardakujulise lõikeinstrumendiga, millel lõikeservad
Lähteandmed Tõstevõime: 15 t (147 kN) Tõstekõrgus: 21,75 m Tõstekiirus: 12 m/min Töö reziim: keskmine Lülituskestvus: 25% 1. TROSSI ARVUTUS JA VALIK 1.1. Polüspasti kasutegur Polüspasti valime tõstetava koormuse põhjal. Sellel juhul on sobilik polüspast kordsusega (ipol) 4. Polüspasti kasutegur ηpol arvutame valemiga: i 1 plp ol pol ip o l1 pl , kus ηpl – ploki kasutegur laagritel (0,98) 4 1−0,98 ¿ 0,0776 =0,97 ηpol= ¿ ¿ = 0,08 ¿ 1.2. Ühes trossiharus mõjuv jõud Trossi valikul leitakse ühes trossiharus mõjuv koormus Smax. QG S max , kN ipol pol , kus G= mplokk * g mplokk ≈ 2...5% tõstevõimes
männipuit. Enamasti kasutatakse kõikides kandvates liimpuitkonstruktsioonides 11 ilmastikukindlat liimi, mis kuulub U-klassi. Sellisel juhul ei seata kasutuskoha niiskusele piiranguid. Kandurite enimlevinud laiused on 90, 115, 140, 165, 190 ja 215 mm. SPOONLIIMPUIT Spoonliimpuitu ehk vineerpuitu (levinud nimi on ka kertopuu, laen soome keelest) saadakse 3 mm paksuse kuusespooni kokkuliimimisel plaadiks ilmastikukindla liimiga. Soomes kasutatava spooni pikkus on vähemalt 1200 mm, spooni jätkatakse kaldjätkuga. Jätkukohtade vahekaugus kõrvutiasetsevates spoonikihtides on vähemalt 100 mm. Jätkukohad lähevad ühest kihist teise nii, et samas ristlõikes olevad jätkud on toote erinevatel pooltel. Spoonikihtide paigutus on kahesugune. Standardtootel on kõik kihid paigutatud pikisuunas. Ristehitusega toodetel on osa kihte peasuuna suhtes risti. Tarnitavate talade väikseim paksus on 27 mm ja suurim 75 mm, samm 6 mm.
Reijo Sild HÜDROSILINDRI TEHNOLOOGILISE PROTSESSI VÄLJATÖÖTAMINE JA TOOTMISJAOSKONNA PROJEKTEERIMINE LÕPUTÖÖ Mehaanikateaduskond Masinaehituse eriala Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS ..................................................................................................................................3 1. TÖÖ ANALÜÜS..............................................................................................................................5 2. SILINDRI KONSTRUKTSIOON ...................................................................................................7 2.1 Tugevusarvutused.......................................................................................................................8 3. VALMISTAMISE TEHNOLOOGIA ............................................................................................12 3.1 Tootmismaht.......................................
Kp pinnase kobestustegur 1,25 Kk kopa täitumistegur 1,20 Ka laaduri aja kasutustegur 0,75 V2 Vteine käik 3,50 m/s V3 Vkolmas käik 6,39 m/s Tt töötsüklikestus 38,00 sek T vahetuse kestus 8,00 h 6842,88 t/vah P0 laaduri tootlikkus 3110,40 m3/vahetuses Materjali vedu Caterpillar 730 materjalimahukaal 2,20 t/m3 T Vahetuse pikkus 8,00 h Kt veokitööaja kasutegur 0,85
1.Milliseid metsamaterjalide sortimente saadakse tüve tükeldamisel? Saepalk tooraine saematerjalivalmistamiseks Spoonipakk tooraine spooni valmistamiseks .Paberipuu tooraine tselluloosi ja paberitööstusele, Küttepuu, Tehnoloogiline laast. Langetatud puu laasitakse okstest ja tükeldatakse kindla pikkusega ja kvaliteediga järkudeks ehk sortimentideks Igal sortimendil on oma kindel kasutusotstarve/kvaliteedi järgi. 2. Kuidas jagunevad oksad puutüves? Millest see tingitud on? Puu ladvaosas on elusad oksad, mille okkad või lehed toodavad päikesevalguse abil orgaanilist ainet
1.Milliseid metsamaterjalide sortimente saadakse tüve tükeldamisel? Saepalk – tooraine saematerjalivalmistamiseks Spoonipakk – tooraine spooni valmistamiseks .Paberipuu – tooraine tselluloosi ja paberitööstusele, Küttepuu, Tehnoloogiline laast. Langetatud puu laasitakse okstest ja tükeldatakse kindla pikkusega ja kvaliteediga järkudeks ehk sortimentideks Igal sortimendil on oma kindel kasutusotstarve/kvaliteedi järgi. 2. Kuidas jagunevad oksad puutüves? Millest see tingitud on? Puu ladvaosas on elusad oksad, mille okkad või lehed toodavad päikesevalguse abil orgaanilist ainet
tp - masina ringipööramiseks kuluv aeg (iga pööre ~10 s); m - =2 (kui töötab pööretega, m = 0 kui süstikuna). Operatsioonide teepikkuste määramine A s1 s2 L 1) 2) Variant 1: teisaldamiskaugus st (nt 30 m) on pikkus A...L, millel lõikamine ja eelprisma kogumine toimub teepikkusel s1 (nt 5 m) , sealt edasi lõikamist enam ei toimu, toimub eelprisma teisaldamine teepikkusel s2 (nt 30 5 = 25 m) ee lõpuni L. Hõlm tühjendatakse tõstmisega ja toimub tühjalt tagasisõit ee algusesse teepikkusega s3 = st (nt 30 m). Märkus. Lõikamise teepikkuse võib määrata arvutuse teel seosest. s1 = Vpr / b hl , m milles: Vpr valitud masina tabelijärgne eelprisma maht, m3 ;
juures ja tema tüve ümbermõõt on 5,45 meetrit. Saematerjalid: Puitu saab ehituses kasutada väga erinevates kohtades. Selleks peab aga teadma, mis kuhu sobib ja millistele nõuetele puitmaterjal konkreetses kohas vastama. PUIT EHITUSES Üldjoontes võib ehituses kasutatava puitmaterjali liigitada järgmiselt. · Saematerjal, ka hööveldatud ja/või immutatud. · Profiilhööveldatud materjal: sise- ja välisvoodrilauad, liistud. · Puitplaadid: vineer, puitlaastplaat (tavaline või OSB), puitkiudplaat (pehme, MDF või kõva). Kõiki neid on saadaval erineva niiskuskindlusega, pealistatuna muude materjalidega jne. · Talad ja sõrestikud: liimpuittalad, spoonliimpuit (sm k kertopuu), I-talad, ogaplaatfermid, ehitusplatsil valmistatavad sõrestikud. · Uksed-aknad jm puittooted. Ehituses kasutatav saematerjal Arutlused teemal, kas ehituspuiduks kasutatavad puud peaksid olema langetatud noore või
EESTI MAAÜLIKOOL Tehnikainstituut ? VEISEFARMI TEHNOLOOGIA PROJEKTEERIMINE Ainetöö Õppeaines ,,Tehnoloogia projekteerimise alused" TE.0006 Tootmistehnika eriala TA BAK 3 Üliõpilane: "....."..................2010.a ..............................? Juhendaja: "....."..................2010.a. ................................Viljo Viljasoo Tartu 2010 SISUKORD SISUKORD......................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS................................................................................................................ 3 1. KARJA STRUKTUUR, LOOMAKOHTA
Buldooseri veo- ja tootlikkuse arvutus Harjutusülesanne 1. Üliõpilane: Eriala: Ülesanne saadud 05.11.2012. Üliõpilaskoodi viimane nr Ülesande esitamise tähtaeg: 28.11.2012. 1 Käesoleva ülesande eesmärk on tutvumine kaevamis-transportimismasinate veo- ja tootlikkuse arvutuste metoodikaga lähtudes töödeldava pinnase omadustest. Ülesandes tuleb määrata: - buldooseri tööprotsessis tekkivad takistused töötsükli etappidel: - pinnase lõikamisel, teisaldamisel ja tühjalt tagasisõidul; - mootori vajalik võimsus (valida selle alusel sobiv masin Lisast 1); - valitud masina võimalikud liikumise kiirused tsükli etappidel; - valitud masina tunnitootlikkus teisaldamiskaugustel 15, 30, 50, 75, 100 ja 125 m; - joonestada buldooseri tootlikkuse graafik sõltuvalt teisaldamise kaugu
Tihedus gk 380 410 430 450 350 380 410 430 gmean 450 490 510 540 420 450 490 510 Liimpuidu maksimaalsed mõõtmed: Laius: 60-220, kõrgus 120-2000, laiuse samm 20mm, kõrguse samm 40mm(lamelli paksus). PUITKONSTRUKTSIOONID –ABIMATERJAL 7/106 KASEVINEER Vineeri paksus t= 4 6.5 9 12 15 18 21 24 27 30 35 40 45 50 Kihtide arv n 3 5 7 9 11 13 15 17 19 21 25 29 32 35 Keskmine t= 3.6 6.4 9.2 12.0 14.8 17.6 20.4 23.2 26.0 28.8 34.4 40.0 44.2 48.4 A, mm2/mm 3.6 6.4 9.2 12.0 14.8 17.6 20.4 23.2 26.0 28.8 34.4 40.0 44.2 48.4
1. Temperatuuride graafik ja keskmine logaritmiline temperatuuride vahe Vee algtemperatuur t1= 20 °C Vee lõpptemperatuur t2= 87 °C Auru temperatuur tuleb leida aurutabelist. Primaarauru rõhk pa = 1,2 ata. Sellele vastab temperatuur ta = 105 °C. Keskmine logaritmiline temperatuuride vahe kütteauru ja vee vahel: t 2 - t1 87 - 20 67 67 t = = = = = 43,2 ta - t 1 105 - 20 ln ( 4,722 ) 1,552 °C ln ln ta - t 2 105 - 87 t= 43,2 °C Joonis 1. Boileri töö temperatuuride graafik 3. Vee keskmine temperatuur aparaadis ja sellele vastavad vee füüsikalised omadused Vee keskmine temperatuur: tkesk = ta t ; °C tkesk = 105 43,2= 61,8 °C tkesk = 61,8 °C Selle temperatuuri järgi leian veetabelist järgmised näitajad: Soojusjuhtivustegur = 0,567 kcal/m°Ch Tihedus (erikaal) = 983,2 kg/m3 Erisoojus c = 1,004 kcal/kg°C Kinemaatiline visko
EESTI MAAÜLIKOOL Tehnikainstituut Vello Lääts Kursustöö ülesanne nr. 1 Kursusetöö õppeaines ,,Tõste- ja edastusmasinad" TE.0255 Tootmistehnika eriala TA MAG II Üliõpilane: "....." ................. 2012. a ......................................................... Vello Lääts Juhendaja: "....." .................. 2012. a ......................................................... lektor Eino Aarend Tartu 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS .......................................
JUHEND VEEBOILERI SOOJUSLIKUKS JA HÜDRAULILISEKS PROJEKTARVUTUSEKS Veeboileriks on antud juhul 1-sektsiooniline kesttorusoojusvaheti. Arvutamisel tuleb arvestada lähteandmetega, mis on toodud eraldi lehel. Enne arvutuste teostamist tuleb tutvuda kesttorusoojusvaheti ehitusega ja tööpõhimõttega (vt. loengumaterjale). Töö- ja arvutuskäik 1. Sissejuhatus Esitada töö eesmärk ning kirjeldada aparaadi tööd koos tähtsamate parameetritega. 2. Temperatuuride graafik ja keskmine logaritmiline temperatuuride vahe Enne temperatuuride graafiku (joonis 1) koostamist tuleb kindlaks teha mõlema keskkonna alg- ja lõpptemperatuurid. Toote (kuuma vee) puhul on teada nii alg- kui lõpptemperatuur (t1, t2). Auru temperatuur on aga protsessis konstantne (ta). Juhul kui on antud ainult auru rõhk (pa), siis tuleb temperatuur leida aurutabelist. Näide. Oletame, et sekundaarauru rõhk pa = 0,39 ata. Sellele vastab temperat
EESTI MAAÜLIKOOL Tehnikainstituut ? VEISEFARMI TEHNOLOOGIA PROJEKTEERIMINE 30 KOHALISELE FARMILE Ainetöö Õppeaines „Tehnoloogia projekteerimise alused“ TE.0006 Tootmistehnika eriala TA BAK 3 Üliõpilane: “…..“………………2015.a …………………………? Juhendaja: “…..“………………2015.a. …………………...........dots. Tartu 2015 SISUKOR 2 SISSEJUHATUS.................................................................................................... 5 1. KARJA STRUKTUUR, LOOMAKOHTADE ARV......................................................6 2. PIDAMISVIIS KÕIGIL LOOMARÜHMADEL.................................
23+00 24+00 25+00 26+00 27+00 28+00 29+00 Masin vahetuste ja masinate arv: Buldooser CAT D6R Kasvupinnase eemaldamine 5,69 Süvendi kaevamine ja pinnase teisaldamine muldesse 1,65 Pinnase kaevandamine karjääris ja transport teele Veetud pinnase tasandamine ja planeerimine 1,08 Pinnase tihendamine Mulde pealispinna planeerimine Nõlvade planeerimine
Variant nr 11 Kursusetöö ülesanne N1 01.01.2019 Algandmed Tõstetav koormus: Q := 140kN Tõstekõrgus: H := 10m m Tõstekiirus: vk := 12 min Tööreziim:Raske Suhteline lülituskestus: sl := 40% 1) Trossi arvutus ja valik Leian tõstetava koormuse tonnides Q M t := = 15.74 ton g Trossis mõjuva jõ u leid mine Zk := 8 koormust kandvate trossiharude arv (1. lk14 Tabel 4) := 0.94 Polüspasti kasutegur (1. lk 15 Tabel 6) G := 2100N Konksuploki M20S12H kaal (2. lk12 Lubatud koormus 18t) Q+G S := = 18.896 kN Zk Trossis mõjuv arvutuslik jõud k := 6 trossi varutegut raske tööreziimi korral (1. lk 15 Tabel 5) Sa := S k = 113.378 kN Trossi valik Surelift 35 (3,
ning arvutatakse q=q1*a, milles q1-hõlma nominaalne mahutatavus m3, a-hõlma täitetegur, mis arvestab pinnase seisukorda ja töödeldavuse klassi. Töötsükli kestus arvutatakse: L L tts Z Milles L- kaevandatava ee pikkus m, Vl-töökäigu kiirus m/min, Vt-tagasikäigu Vl Vt kiirus m/min, Z-aeg käiguvahetuseks ja reverseerimiseks min. Pinna kalle mõjutab oluliselt buldooseri tootlikkust: töötades pärikallet tootlikkus suureneb, vastu kallet aga väheneb. Kalde teguri e väärtused saadakse vastavalt graafikult. 0-kaldele vastab e väärtus 1. Töö efektiivsuse tegur E määratakse vastavast tabelist sõltuvalt tegelikest töötingimustest, ilmastiku oludest ja juhi vilumusest. Teguri max väärtus on 0.83 ja min 0.58. 16. Greiderite otstarve ja liigitus. Greiderid on peamised teedeehituslikeks mullatöödeks kasutatavad masinad, mille põhiotstarve on profileerimistööd, kuid kasut ka mitmesugusteks
c)ülikõvade plaatide valmistamiseks lisatakse veel tehisvaike. d)puidukiud liidetakse omavahel kuumuse ja surve abil. e)kiudude nakkumiseks neid vilditakse ja kasutatakse ära puidu enda nakke omadusi f)püdel (pudru) kiudmass suunatakse valamismasina võrgule, kus eraldub vesi ja toimub kanga formeerumine g)kangas lõigatakse formaati ja kuivatatakse rullkuivatis või kuumpressis 150-160o juures surve all. h)plaatide viimistlemiseks kasutatakse spooni, paberit, riiet, plastikut, klaaskiudu, metalli, korki. Liigitused: 1.poorsed puitkiudplaadid- kasutatakse soojusisolatsioonina, sisevooderdusena, sammuheli isolatsioonina, akustilistes vooderdistes. Bituumenit või vaiku sisaldavaid plaate tuuletõkkeplaatidena (niiskuskindlad ja vetthülgavad) Katuse tõkkeplaat, põrandaplaat, soojusplaadid- soteks siseviimistlusplaat. 2.HDF-puitkiudplaadid Poolkõvad- kasutatakse karkassiplaatideks ehitusel, kui mööblivalmistamiseks.
Qte Valemiga (17) leitud väärtus ei pruugi olla täisarv. Selle suuruse täisosa näitab täisetteannete arvu ööpäevas. Täisosa tähistatakse nett. Viimase etteande, mittetäisetteande, nassnorm leitakse: Qmte = qsv.a - (Qte × nett ) . (18) Ülesanne 8. Tõste-transpordiseadmete ja masinate töö näitajate kindlaksmääramine Kraana tehnilise (tunni-) tootlikkus leitakse: 3600 × Gkts Ph = i , (19) Ttsi kus Phi kraana tunnitootlikkus vastava laadimis-lossimisvariandi korral; Gkts ühe töötsükliga ümberpaigutatav kauba mass, t; Ttsi kraana töötsükli kestus sekundites antud laadimis-lossimisvariandil.
z ji z v t v q ji K tji , (2.1) kus z – vajalik seadmete arv; m – söödaosise ööpäevatarve kg; zv – vahetuste arv; tv – vahetuse kestus h; qC-2 – seadme tootlikkus (tehniliste andmete järgi) kg/h; Kt – seadme aja kasutustegur [2, lk. 178]. 396 z ji 0,2 2 3 462 0,7 . Farmi ööpäevase söödakoguse töötlemiseks on vaja ühte segurit. 396 z ji 0.02 2 3 5700 0,7 .
6. ELEKTRIAJAMITE ÜLESANDED Tootmises kasutatakse töömasinate käitamiseks rõhuvas enamuses elektriajameid. Ka pneumo- ja hüdroajamid saavad oma energia ikka elektrimootoritega käitatavatelt kompressoritelt ja hüdropumpadelt. Elektriajam koosneb elektrimootorist ja juhtimissüsteemist, mõnikord on vajalik veel muundur ja ülekanne. Elektriajamite kursuse põhieesmärk on valida võimsuse poolest otstarbekas elektrimootor, arvestades ka kiiruse reguleerimise vajadust ja võimalikult head kasutegurit. Järgnevad ülesanded käsitlevad selle valikuprotsessi erinevaid külgi. 6.1. Rööpergutusmootori mehaaniliste tunnusjoonte arvutus Ülesanne 6.1 Arvutada ja joonestada rööpergutusmootorile loomulik ja reostaattunnusjoon. Mootori nimivõimsus Pn = 20 kW, nimipinge Un = 220 V, ankruvool Ia = 105 A, nimi- pöörlemissagedus nn = 1000 min-1, ankruahela takistus (ankru- ja lisapooluste mähised) Ra = 0,2 ja ankruahelasse on lülitatud lisatakisti takistu
49mm; ava asend muhvi tsentri suhtes on 45o. Tabel 2.3 Marsruudi kavandamine 3 3. Operatsiooni projekteerimine 3.1 Ajanormid Detaili ajanormi struktuur ttk=tp+ ta+ torg+ ttehn+ tv, kus tp põhiaeg, mille kestel toimub tööpingis detaili kuju, mõõdete, omaduste muutmine ta abiaeg haarab töid, mis kaasnevad põhiaja täitmisega. See sisaldab tooriku paigaldamiseks, kinnitamiseks ja mahavõtmiseks kuluvat aega, samuti operatsiooni ajal pingi juhtimisvõteteks ja ka detaili mõõtmiseks kuluvat aega. top=tp+ ta kus: ta paig - abiaeg detaili paigaldamiseks min, ta juht - abiaeg pingi juhtimiseks min, ta mõõt - abiaeg detaili mõõtmiseks min. torg organisatsioonilise teenindamise aeg arvestab ajakulu töökoha ettevalmistamiseks tööpäeva algul, töökoha koristamiseks vahetuse lõpul, tööpingi õlitamiseks, puhastamiseks ja teisteks analoogilisteks töödeks vahetuse kestel.
Puidutöötlemine I 1.1. Ajalugu Saeveskid (lauatehased) 17. saj. algul. Mehhaniseeritud puidutööstus 19. saj.teisel poolel. Eestis vineeri, mööbli- ja tuletikutööstus. Tallinnas a/s Lutheri asut.1883, 1700 töölist. 1938.a. algul oli viie ja enama töötajaga käitisi 150, sealhulgas üle 50 töötajaga käitisi 19. 1970... mööbli tootmine (54% puidutööstuse toodangust). TVMV ,Standard, Tarmeko, Kooperaator, Võru MV, Valga MV, Narva MV, Viisnurk. 1972.a. Püssi 110 tuh. m3 puitlaastplaate, 10 milj. m2 kõvu puitkiudplaate aastas. Mõjutajad: tehnika ja äärmuslik automatiseerimine,
realiseerimiseks ehk kui palju see maksab? 2) Kas oodatavad tulemused õigustavad tehtud kulutusi ehk kas asi tasub end ära? Nendele küsimustele vastute leidmine arvutuste käigus ongi summeerida kõik vajalikud kulud projekti rakendamiseks, koostada kulude eelarve. Fef =( K p−Pü−Pu )∗V a∗V k∗S k =[ h ] . Kus Kp – kalendripäevade arv, Pu – puhkepäevade arv aastas. Pü – pühade arv aastas, Va – vahetuste arv aastas, Vk – vahetuste kestvus, Sk – seadmete kasutamise tegur. Vajalike seadmete arvutus. effektiivne seadmete tööajafond. Seadmete koormutegur ja koormusgraafik. Seadmete koondtabel. Vajalike seadmete arvu ja koormuste arvutamisel tuleb lähtuda: 1) töötlemise tehnoloogiast, operatsioonide arvust, 2) töödeldava toote tootmisprogrammist tk – a, 3) töörežiimist - vahetuste arv. Selle lisaks tuleb arvestada Tel ettevalmistus lõpetusaega partii töötlemisel. Tpart = Tel + Ttk x n =
Eesti Maaülikool VLI Toiduainetööstuse tehnoloogilised protsessid ja üldseadmed Veeboileri soojuslik ja hüdrauliline projektarvutus Projektarvutus Koostaja: Maarja Laur Juhendaja: Tauno Mahla Tartu 2014 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1. Temperatuuride graafik ja keskmine logaritmiline temperatuuride vahe........................................4 2. Vee keskmine temperatuur aparaadis ja sellele vastavad vee füüsikalised omadused.....................5 3. Vee voolukiirus aparaadis.................................................................................................................5 4. Aparaadi soojuskoormus..........
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT MHE0050 PÕHIÕPPE PROJEKT ELEKTRIAJAMIGA TRUMMELVINTS ÜLIÕPILANE: KOOD: JUHENDAJA: IGOR PENKOV TALLINN 2015 Üliõpilane Mattias Liht Üliõpilaskood 134578 MHE0050 – PÕHIÕPPE PROJEKT PROJEKTÜLESANNE 1. Projekteerida elektriajamiga vints. 2. Prototüüp: Vints koosneb järgnevatest põhielementidest: - mootorreduktor - raam - trummel - laagerdus - reduktori ja trumli ühenduselemendid - lüliti ja juhtimispult 3. Tehnilised karakteristikud Trossi kandevõime (kg) valida vastavalt üliõpilaskoodi viimasele numbrile A m = 1100 kg Trossi liikumiskiirus (m/s) valida vastavalt üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile B v = 0,15 m/s - lasti käiguulatus, m valida -
annaabi.ee 
