.............................................................4 Tasuta viirusetõrjed................................................................................................................5 Tasulised viirusetõrjed............................................................................................................5 Kasutatud kirjandus................................................................................................................6 Antiviirus Arvutiviirus ehk viirus on programm, mis on võimeline end iseseisvalt kopeerima ning arvutit nakatama. Mõistet ,,viirus" kasutatakse ekslikult ka muud tüüpi, ka isepaljunemisvõimeta pahavaraprogrammide puhul: nt reklaam, nuhkvara, ussid ning trooja hobused. Ehtne viirus levib ühest arvutist teise nakatunud peremees-programmi ümbertõstmisel. Selline levimine toimub näiteks failide saatmisel üle võrgu ja interneti või nende transportimisel erinevate andmekandjatega, nt flopiketas, CD, DVD ja USB-mälupulk
a .............................. Nimi Juhendaja: "....." ................. 2009. a .............................. lektor Külli Hovi Tartu 2014 SISUKORD Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 1. ÜLEVAADE KASUTATUD VAHENDITEST ..............................................................4 1.1. Viirusetõrjeprogrammid : AVG, Avira,Avast .............................................................4 1.2. Programm AVG Internet Security 2014 .....................................................................5 1.3. Avira Free Antivirus 2014 ..........................................................................................5 1.4. Avast! Antivirus Free 8 ..............................................................................................5 1.5 Programm ,,Windows Virtual PC" ........................
VILJANDI ÜHENDATUD KUTSEKESKKOOL Teenindusosakond Arvutiteeninduse eriala Õpilase Nimi Viirusetõrje ja nuhkvara programmid Referaat Juhendaja : Ott Kukk VANA-VÕIDU 2010 Sisukord Sisukord.....................................................................................................................................................................2 ARVUTIVIIRUSTEST..........................................................................................................
· Enne operatsioonisüsteemi internetiühendamist kontrolli, et peal oleks kõige viimased turvaaugupaigad. Pannes peale vana operatsioonisüsteemi ilma viimaste turvauuendusteta ja ühendades selle internetti, et siirduda turvaauguparandusi tõmbama, võidakse arvuti juba vahepeal nakatada mõne ründetarkvaraga, kuna paljud viirused kasutavad levikuks turvaauke · Kasuta antiviiruse tarkvara ning uuenda seda pidevalt. Tänapäeval on väga korralike tasuta viirusetõrjeid, mis teevad oma tööd suurepäraselt. · Kindlasti asenda Windowsi tulemüür mõne muu tulemüüriga. Näiteks võib tuua Comodo Firewall'i, mis on täiesti tasuta ning on võitnud mitmeid teste tasuliste konkurentide ees. Tulemüür takistab kräkkeril arvutisse tungimist . Kui arvutis peaks olema viirus, mille eesmärk on andmeid saata, siis takistab ka seda. 1
sõnastik. Edukat algust nii algajaile kui ka juba kogenud Windowsi kasutajatele! 1. osa: Windowsi põhitoimingud ja -mõisted Töölaud Hiir Juhtpaneel Printimine Failid ja kaustad 2. osa: Arvuti ühiskasutus Kuidas toimivad kasutajakontod? Arvuti häälestamine ühiskasutuseks Isikliku pildi lisamine 3. osa: Nautige Windows XP kasutamist! Interneti kasutamine E-posti saatmine Outlook Expressiga Digitaalfotode haldamine Arvuti isikupärastamine 4. osa: Windowsi hõlbustusvahendid Windowsi kohandamine kuulmisprobleemidega kasutajale Windowsi kohandamine nägemisprobleemidega kasutajale Windowsi kohandamine liikumisprobleemidega kasutajale 5. osa: Turvalisus, riistvara ja tööriistad
...............................................................16 PAKUTAVATA TEENUSTE JA PROGRAMMIDE LOETELU.........................................17 VARUNDAMISE PLAAN JA ANDMETE TAASTAMISE VÕIMALUSED....................18 Varundamine.....................................................................................................................18 Andmete taastamine..........................................................................................................19 WINDOWS...................................................................................................................20 PAIGALDAMISE VÕIMALUSED JA SELGITUSED......................................................20 VALITUD SÄTETE PÕHJENDUSED JA SELGITUSED.................................................21 KASUTAJAD, NENDE ÕIGUSED JA PAROOLID...........................................................34 Kasutajate loomine......................................................................
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Ehitusviimistlus-11 Timo Reinpõld Arvutiviirused Referaat Juhendaja Rita Pillisner Pärnu 2011 sissejuhatus Arvutiviirus ehk viirus on programm, mis on võimeline end iseseisvalt kopeerima ning arvutit nakatama. Mõistet ,,viirus" kasutatakse ekslikult ka muud tüüpi, ka isepaljunemisvõimeta pahavaraprogrammide puhul: nt reklaam, nuhkvara, ussid ning trooja hobused. Ehtne viirus levib ühest arvutist teise nakatunud peremees-programmi ümbertõstmisel. Selline levimine toimub näiteks failide saatmisel üle võrgu ja interneti või nende transportimisel erinevate andmekandjatega, nt flopiketas, CD, DVD ja USB-mälupulk. Viirused suudavad tõsta oma levimisefektiivsust, nakatades võrgus paiknevaid või teise arvuti poolt sagedasti kasutatavaid failisüsteeme. Eelmainitult mõistetakse termini ,,viirus" all ekslikult kõiki
· Pildid 33 · Serveri operatsioonisüsteemid 34 · Linux 35 · Edubuntu 36 · Ubuntu 35 · Estobuntu 36 · Kubuntu 37 · Unix 38 · BSD 38 1.Operatsioonisüsteemid 1.1.Windows NT 3.1 oli esimeseks Microsoft Windows NT seeria operatsioonisüsteemiks, mille eesmärgiks oli rahuldada ettevõtete serveri ja töökohtade vajadusi. Windows NT 3.1 jõudis turule 27. juulil 1993. Versiooni numbriks sai valitud 3.1, et see sobiks Microsofti tolleks hetkeks väljalastud, ning ka sarnast kasutaja-liidest omava opereerimis-keskonnaga Windows 3.1-ga. Windows NT 3.1-st anti välja kaks varianti Windows NT 3.1 ja Windows NT Advanced Server 3.1. Windows NT 3.1-le järgnes 1994. aasta 21. septembril Windows NT 3
Välkmälukiipe monteeritakse välkmälu kaartidesse. Viimaseid esineb mitmes eri vormingus, sh. täismõõduline PC-kaart (ATA PC Card), CompactFlash, SmartMedia jms. vormingud. On olemas kaht tüüpi välkmäluliideseid. Esimene on ATA-liides, millel on samasugune 512-baidine plokisuurus nagu standardsel kõvaketta sektoril. Teine on varasem lineaar-välkmälu, mida kasutatakse ka programmide täitmiseks otse kiibilt (XIP). See nõuab Flash Translation Layer (FTL) või Flash File System (FFS) tarkvara kasutamist, et välkmälu paistaks arvutile kõvakettana. Virtuaalmälu (Virtual Memory) mõned opsüsteemid (näit.MS Windows) kasutavad virtuaalmälu. See on kujutletav mälupiirkond, millest osa paikneb muutmälus ja osa kõvakettal. Virtuaalmälul on oma mäluaadresside süsteem ning programmidkasutavad reaalsete mäluaadresside asemel neid virtuaalseid aadresse käskude ja andmete salvestamiseks. Kui programmi tegelikult täidetakse, siis muudetakse virtuaalsed aadressid
Sissejuhatus Iga arvutiga antakse kaasa vähemalt üks komplekt programme operatsioonisüsteem. Operatsioonisüsteemi abil saad arvutile korraldusi anda. Sinu arvutis on üks moodsamaid operatsioonisüsteeme Microsoft Windows XP. See on töökindel, kiire ja võimas. Windows XP-st on kolm versiooni: 64-bitine, Professional ja Home Edition. 64-bitine on mõeldud ainult võimsate 64-bitiste protsessoritega arvutite jaoks. Professional on mõeldud eelkõige tööalaseks kasutamiseks, seal kus töökindlus on kriitiline, nt klientide teenindamisel. Home Edition on mõeldud kodukasutajatele. Kahel viimasel operatsioonisüsteemi versioonil on ühesugune tuum, kuid Professional sisaldab lisavõimalusi, mis on vajalikud kontoriarvutites
GSM mobiiltelefonisüsteemi kiirem versioon andmeedastuskiirusega kuni 384 kbit/s (EDGE on kolm korda kiirem kui GPRS), mis teeb mobiiltelefonide ja kaasaskantavate arvutite omanikele võimalikuks multimeedium- ja teiste lairiba rakenduste kasutamise. EDGE standard on üles ehitatud olemasolevale GSM standardile ning kasutab sedasama ajajaotusega hulgipöörduse (TDMA) kaadristruktuuri ja olemasolevaid GSM võrke. Ericsson väidab, et olemasolevaid GSM tugijaamu on võimalik tarkvara abil vajalikul viisil ümber häälestada. EDGE peaks turule tulema 2002.a. ja seda käsitletakse kui evolutsioonilist etappi teel UMTS (Universal Mobile Telecommunications Service) ehk kolmanda põlvkonna (3G) mobiilside standardi poole. Seepärast nimetatakse EDGE tehnoloogiat 2,5 põlvkonnatehnoloogiaks (siia kuuluvad ka GPRS ja CDMA 2000 ) 2004.a. juunis alustas EMT esimesena Eestis EDGE teenuse väljaarendamist. EDGE on tuntud ka nimetuse EGPRS (Enhanced GPRS) all. 3G Kolmas põlvkond
......11 Neljas generatsioon (1980-tänapäev) Personaalarvutid...................................................................15 Tänapäev.........................................................................................................................................19 Kasutatud allikad:............................................................................................................................21 Operatsioonisüsteemid: Windows, OS/2, Linux, UNIX, Mac OS Operatsioonisüsteem (operating system) on arvuti juhtprogramm, mis määrab kuidas arvutis programme täidetakse (käivitus, juhtimine, haldamine ja järelvalve). Operatsioonisüsteem ehk opsüsteem (operating system, lühend OS) on arvuti süsteemitarkvara, mis käivitatakse arvutis alglaadimisprogrammi poolt ning mis juhib arvutisüsteemi tööd ja teenindab rakendusprogramme. Rakendusprogrammid saadavad
2011 2 Sisukord Operatsioonisüsteemi põhiülesanneteks on:......................................................................................9 3 Operatsioonisüsteemid: Windows, OS/2, Linux, UNIX, Mac OS Operatsioonisüsteem (operating system) on arvuti juhtprogramm, mis määrab kuidas arvutis programme täidetakse (käivitus, juhtimine, haldamine ja järelvalve). Operatsioonisüsteem ehk opsüsteem (operating system, lühend OS) on arvuti süsteemitarkvara, mis käivitatakse arvutis alglaadimisprogrammi poolt ning mis juhib arvutisüsteemi tööd ja teenindab rakendusprogramme. Rakendusprogrammid saadavad
Samal ajal Linux on kogunud silmapaistvat toetust oma Tasuta avatud lähtekoodiga tarkvaral põhineva operatsiooni süsteemiga. Pärast esialgset kokkupõrget mõlemad operatsioonisüsteemid liikusid üle tavakasutajaskonnaga persoonaalarvuti turul ja konkureerisid erinevate seadeldistega, just eelkõige serverite, mitmesuguste manussüsteemide ja mobiilse(telefoni) interneti pakkumise osas. Linux ja Microsoft Windows erineb filosoofia poolest, maksumuse, mitmekülgsuse ja stabiilsuse, kus kumbki täiustab ja parandab ennast oma tajutud nõrgemates valdkondades. Nende kahe operatsioonisüsteemi võrdlused kipuvad kajastama nende päritolu, ajaloolisi kasutaja alused ja levitamise mudelid. Index Term-- Kernel, Linux, Operating Systems, Windows I TUTVUSTUS Linux on UNIX tüüpi operatsioonisüsteem mis oli disainitud et teha kättesaadavaks
valdaja saab kasutada analüüsimisel ja probleemide lahendamisel. Digitaalne (ingl. digital) omane andmetele, mis koosnevad numbritest. Informaatika on teaduse ja tehnika haru, mis tegeleb arvutite abil toimuva infotöötlusega. Infotöötlus on informatsiooniga süstemaatiline operatsioonide sooritamine (võib sisaldada ka andmeside ja bürooautomaatika operatsioone). Infotöötlussüsteem on üks või mitu andmetöötlussüsteemi (arvutid, välisseadmed, tarkvara, ka büroo- ja sideseadmed), mis sooritavad infotöötlust. Infosüsteem infot andev ja jagav infotöötlussüsteem koos oma organisatsiooniliste ressurssidega (tehnoloogiad, inimesed, finantsid, protsessid). Informatsiooni ja kommunikatsioonitehnoloogia (lüh. IKT) on arvutustehnika (arvutid ja lisaseadmed); kommunikatsioonitehnika (arvuti- ja telefonivõrgud; heli-, video- jm nõrkvooluseadmeid); info, mida transporditakse, töödeldakse või säilitatakse IKT vahendite
· Terviklus (integrity) -- varasid tohivad modifitseerida ainult volitatud asjaosalised · Konfidentsiaalsus (confidentiality) -- varad on kättesaadavad ainult volitatud asjaosalistele, kõige lihtsamini tagatav. Loetelule võiks veel lisada privaatsuse. Turvalisuse rikkumise tasemed Ohud · Ohtude liigid: halvang - ei lase tööd teha infopüük modifitseering võltsing · Ohustatud objektid: andmed tarkvara riistvara side · Stiihilised ohud (keskkond, tehnilised rikked, inimohud) vs ründeohud · Sisemised või välised ohud andmed tarkvara riistvara side halvang andmete tarkvara voolukatkestus; võrgukatkestus; kustutamine kustutamine; füüsilised kaabli tarkvarale vigastused katkestus; suur
Sisukord Eessõna Hea õpilane! Microsofti arenduspartnerid ja kliendid otsivad pidevalt noori ja andekaid koodimeistreid, kes oskavad arendada tarkvara laialt levinud .NET platvormil. Kui Sulle meeldib programmeerida, siis usun, et saame Sulle pakkuda vajalikku ja huvitavat õppematerjali. Järgneva praktilise ja kasuliku õppematerjali on loonud tunnustatud professionaalid. Siit leid uusimat infot nii .NET aluste kohta kui ka juhiseid veebirakenduste loomiseks. Teadmiste paremaks omandamiseks on allpool palju praktilisi näiteid ja ülesandeid. Ühtlasi on sellest aastast kõigile
tulemus e juhe. 7 Millisel aastal loodi Mosaic Communications (pluss /mi inus üks aasta on OK). Nimeta vähemalt üks selle firma asutajatest! Mosaic st arenes netscape 1987 8 Milleks kasutatakse CSS- i? Milleks kasutatakse Javascripti? 9 On antud järgmine funktsionaalne programm: foo(0) = 1 foo(1) = 1 foo(x) = foo(x1)+foo(x2) map(f,[]) = [] map(f,[h|t]) = [f(h) | map(f,t)] Mis on avaldise map(foo,[3,2,0]) arvutamise tulemus eks? 10 Millist tarkvara soovitab Joel Spolsky projekti plaani koostami seks tarvitada? Sissejuhatus informaatikasse ITK arvestus: 16. detsember 2003 ülesanded ja kontroll: T.Tammet ja A.Andreimann Täida ära oma nime, kursuse ja koodi lahtrid Need täidab õppejõud: Nimi: Arvestatud / ei: Kursus / rühm: Punkte: Kood: Lisainfo: Iga allpool olev küsimus annab kokku 10 punkti. Poolikud/ v e idi vigased vastused annavad samuti punkte, kuid vähem. Küsimuse alla suurde lahtrisse kirjuta vastus
Edasi on masinal hulk tegemist- kümnekonnast minutist mõne tunnini sõltuvalt veebi ühenduskiirusest ning masina enese jõudlusest. Pärast .NET 4 raamistiku installi lõppu palutakse arvuti taaskäivitada. Samuti tuleb taaskäivitus ette ülejäänud komponentide paigalduse järel. Seadistuse juures rohelistest ribadest ülemine näitab, kui palju failidest on kohale tõmmatud, kui palju veel. Alumisest näeb, mida parajasti paigaldatakse. Pärast paigalduse lõppu on kasulik tarkvara registreerida siis saab temaga töötada kauem kui prooviajaks ette nähtud 30 päeva. Help-menüüst Register Product selle peale võimalik oma MSNi tunnusega sisse logida ning vajalik võti saada. Kui tunnust pole, saab selle samas luua. Esimene veebileht Visual Studio abil Nagu näha, võib lehti luua igasuguse tekstiredaktori abil. Piisab teksti kirjutamisest, salvestamisest ning veebilehitseja mõistab lehel olevate HTMLi käskude ning nende vahel
ei tea, millised küsimused võivad tulevikus joonestamise ajal ette tulla. Kindlam on see aken lihtsalt sulgeda klõpsuga ülanurgal (vasakul või parema serval) asuval ristikesel 2) Kui arvuti oli vahepeal suletud ja avati uuesti, ja juba oli tehtud mingi(d) joonis(ed), siis Esiteks – klõpsata kas rippmenüü ribal nimel File ja siis avanenud rippmenüül real Open, teha uus klõps, avaneb failivaliku akna Select Files, mille kuju sõltub kasutatava WINDOWS liigist ÜLESANNE I Pinnatükk 14 Failivaliku aken Windows Vista puhul Failivaliku aken WINDOWS XP puhul Failivaliku aken Select Files kaustast LEFF_MASTER_BILD, failid kuvatakse moodusel „üksikasjad” (Details) ja valituks osutub fail N39_16.DWG (nimi on sinine) (failivalik sirvimisega: kaust → alamkaust → . . . → joonis). „Üksikasjadeks” on peale
). 2. Arvuti, kus jookseb eelpool punktis defineeritud arvutiprogramm. Veebiserveri- ja kliendivaheline suhtlus näeb välja järgmiselt: Antud kursuse jooksul töötame Apache veebiserveriga, sest see on lihtne, töökindel ja tasuta veebiserver ning lisaks tänapäeval ka kõige populaarsem veebiserver maailmas. Apache esimene versioon sai valmis aastal 1995. Tänaseks kasutab Apache veebiserverit umbes 50% kõigist veebisaitidest ja veebiserver on kättesaadav nii Linux, Windows ja Mac opsüsteemidele. Tarkvara lähtekood on avalik, seetõttu on Apache'i jaoks olemas palju teiste arendajate poolt loodud lisateeke. Tootja Nimetus Saitide arv Protsent Apache Apache 83 206 564 50.22% Microsoft IIS 58 540 275 35.33% Google GWS 10 075 991 6.08% Netcraft veebiserverite uuring
. . . . . . . . 40 2.5 Draiverid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 46 2.6 Diagnostika . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 46 3 Tehniline dokumentatsioon 48 3.1 Riistvara või tarkvara kohta käiv dokumentatsioon . . . . . . . . . . . . . . . . 48 3.2 Abi otsimine veebist . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 49 3.3 Kasutusjuhendi loomine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 50 3.4 Hoolduse dokumenteerimine . . . . . . . . . . . . . .
rakendusprogrammidel omavahel suhelda üle kohtvõrgu. NetBIOS'i lõi IBM oma esialgsele 5 Arvutivõrgud personaalarvutivõrgule (PC Network) , selle võttis üle Microsoft ja NetBIOS on tänaseks muutunud de facto standardiks. NetBIOS on kasutusel Ethernet'i, Token Ring'i ja Windows NT võrkudes. NetBIOS iseenesest ei toeta marsruutimismehhanismi, seepärast peavad laivõrgus suhtlevad rakendused kasutama mingit muud "transpordimehhanismi", näit. TCP (Transmission Control Protocol) kas NetBIOS'i asemel või sellele lisaks. NetBIOS vabastab rakendusprogrammi vajadusest mõista võrgu üksikasju, k.a. veaparandus seansireiimis. NetBIOS'i päring esitatakse võrgujuhtimisploki (NCB) kujul, mis muuhulgas määrab ära sõnumi asukoha ja sihtkoha nime.
inimesed, oskavad luua vaid professionaalsed programmeerijad ja neid ei ole kahjuks palju. Arvutil on tänapäevases maailmapildis oma koht ka kui modelleerimisvahendil. Arvuti võtab enda kanda mudeli parameetri(te) muutus(t)est tulenevad arvutused ja inimene saab keskenduda mudeli sisulise külje - omaduste ja seoste - uurimisele. Programmeerimine tänapäeval Tarkvaratööstus on muutunud üheks suurimaks teiste tööstusharude kõrval. Tööpõld tarkvara tegijate ees tundub olevat lõpmatult suur. Iga uus masin või seade, kus rakendatakse arvutit, vajab uut tarkvara. Iga töökoht, kuhu on paigaldatud arvuti, vajab nii igapäevast laiatarbetarkvara kui ka spetsiifilist, ainult selle töö jaoks mõeldud tarkvara - jällegi ei saa hakkama ilma tarkvaratööstuse esindajateta. Miks ma räägin tarkvara loomisest ja mitte programmeerimisest? See tuleneb sellest, et programmeerimine on vaid üks tegevus tarkvara loomise protsessis -
Programmeerimise algkursus 6 - 89 Arvutil on tänapäevases maailmapildis oma koht ka kui modelleerimisvahendil. Arvuti võtab enda kanda mudeli parameetri(te) muutus(t)est tulenevad arvutused ja inimene saab keskenduda mudeli sisulise külje - omaduste ja seoste - uurimisele. Programmeerimine tänapäeval Tarkvaratööstus on muutunud üheks suurimaks teiste tööstusharude kõrval. Tööpõld tarkvara tegijate ees tundub olevat lõpmatult suur. Iga uus masin või seade, kus rakendatakse arvutit, vajab uut tarkvara. Iga töökoht, kuhu on paigaldatud arvuti, vajab nii igapäevast laiatarbetarkvara kui ka spetsiifilist, ainult selle töö jaoks mõeldud tarkvara - jällegi ei saa hakkama ilma tarkvaratööstuse esindajateta. Miks ma räägin tarkvara loomisest ja mitte programmeerimisest? See tuleneb sellest, et
graafilise- või veebidisainiga, fotograafiaga, mängude loojana jne. Kursuse õpitulemus Selle kursuse läbimisel omandatakse järgmised teadmised ja oskused: vektor- ja rastergraafika olemus ning nende põhilised kasutusalad värvimudelid ja nende kasutamise põhimõtted orienteerumine Adobe Photoshop keskkonnas oskab luua ja ette valmistada graafikat erinevates meediumites kasutamiseks (ekraan, trükimeedia, video jne) Vajalik tarkvara Kursuse läbiviimiseks valisin rastergraafikaga manipuleerimiseks Adobe Photoshop CS6. Arvatavasti saab hakkama ka natuke vanema versiooniga ja tulevikus võib-olla ka uuematega. Aga kui oled näiteks Corel’i toodete või GIMP’i fänn, siis pead ise hakkama saama. Hindamine Materjal on ülesehitatud selliselt, et kõigepealt on teooria osa, millele järgnevad erinevad harjutused. Kui mingi osa harjutustest on positiivselt lahendatud, siis tuleb iseseisvalt hakkama saada mõne ülesandega
sageduslikud parameetrid (siinisagedus ja sisemine taktsagedus), vahemälu suurus ja siini laius, multimeedialaienduste toetus. Multimeedialaiendused on erinevad tehnoloogiad, mis aitavad kiirendada tööd suurte andmehulkadega manipuleerimisel. Selleks otstarbeks on protsessorisse sisse ehitatud eraldi registrid ja käsustikud. Just need rakendused võivad tekitada palju segadust erinevate protsessorite hindamisel, kuna tarkvara, mida kasutatakse protsessorite jõudluse mõõtmisel ei pruugi sisaldada koodi, mis antud protsessorile spetsiifilist tehnoloogiat toetab. Inteli poolt on välja arendatud MMX (Intel Celeron), SSE (Intel Pentium III) ja SSE2 (Intel Pentium 4) tehnoloogia. SSE2 käsustik on esimene, mis kasutab 128-bitiseid registreid. AMD poolt kasutusel olevad multimeedialaiendused on 3DNow!, mis sisaldab MMX käske ja 3Dnow! Professional, mis sisaldab SSE käsustiku.
.............................................................................. 11 1.5.1.3 Sertifitseerimine .................................................................................................... 13 1.5.2 Projektijuhtimise elektroonilised õppematerjalid...................................................... 14 1.5.3 Projektijuhtimise õppematerjalid paberkandjal ......................................................... 16 1.5.4 Projektijuhtimise tarkvara ......................................................................................... 18 2 Planeerimine .............................................................................................................................. 20 2.1 Projektijuhtimise e-konspekti õpieesmärgid ..................................................................... 20 2.2 Konspekti sisu ........................................................................................................
a firmas MITS esimene arvuti Altair-8800. See arvuti maksis 500 USD. Selle arvuti võimalused olid piiratud (operatiivmälu 256 baiti), klaviatuuri ja ekraani ei olnud. Sai populaarseks. Hilisemad variandid varustati monitoride ja klaviatuuriga. P.Allen ja B.Gates (tulevane firma Microsoft asutaja) töötasid selle arvuti tarvis sisseehitatud Basic-u interpretaatori. Firma MITS edusammud innustasid ka teisi firmasid arvutite alal tegutsema. Alustati ka üldotstarbelise tarkvara väljatöötamisega, nagu näiteks tekstiredaktor WordStar (1978.a.) ja tabeliprotsessor VisiCalc (1979.a.). Need väljatöötlused aitasid kaasa mikroarvutite(siis neid nii ka nimetati) edasisele tormisele arengule. Suure panuse personaalarvutite arendamisel ja kasutamisele võtmisel andis firma Apple. Tollal maailma suurim suurte arvutite tootja firma IBM ei kiirustanud mikroarvutite loomisega. Kuid vastav väljatöötajate grupp siiski loodi. Nendele anti vabad käed, selles
läbirääkimiste vaheajal või avalikus kohas mobiiliga kõneldes. - Andmekandjad saadetakse teele ilma salvestatud andmete asjakohase kustutamiseta. - Dokumendid avalikustatakse veebiserveril, ent enne ei kontrollita, kas need on ikka avalikustamiseks mõeldud. - Valesti hallatud pääsuõiguste tõttu sai üks töötaja võimaluse andmeid muuta, aga ei suutnud hinnata tervikluse kaotsimineku mõju. - Uut tarkvara katsetatakse anonümiseerimata andmetega. Volitamata töötajal avaneb ligipääs kaitstud failidele või konfidentsiaalsele infole. Kuna testväljatrükkide jäätmekäitlust pole piisavalt reguleeritud, võib selline info jõuda kõrvaliste isikuteni. - Kõvaketaste väljavõtmise, laenutamise, remonti saatmise ja kasutuselt kõrvaldamise puhul võivad veel osaliselt puutumata failisüsteemides pöördumatult kustutamata andmed sattuda kõrvaliste isikute kätte.
OOP tugi, mis lubab suurendada funktsionaalsust ja arendada modulaarsust Redaktorid PHP koodi saab kirjutada täiesti tavalise Notepad'iga, kuid tunduvalt mugavam on kirjutada seda programmidega, mis kuvab koodi värvilisena, lubab salvestada koodijupikesi, käivitada php koodi jne. Notepad++ Sublime Text 2 Adobe Dreamweaver CS6 (30 päeva tasuta) Kordamine Mis ülesannet täidab veebiserver? Milline on kõige populaarsem veebiserveri tarkvara? Põhiline erinevus staatilisel ja dünaamilisel kodulehel? Mis on PHP ja miks see on nii populaarne? Milline on php süntaks? 03 - PHP - Ettevalmistused koodiga töötamiseks Teemad Mis on WAMP WAMP serveri allalaadimine WAMP serveri paigaldus WAMP serveri käivitamine PHP käivitamine WAMP serveris Alternatiivid WAMP'ile Adobe Dreamweaver seadistamine Sissejuhatus
TARKVARATEHNIKA KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis on tarkvaratehnika? Software engineering ! “Engineers Australia” definitsioon: Tarkvaratehnika on tiimide poolt rakendatav distsipliin tootmaks kõrgekvaliteedilist, suuremastaabilist ja hinnaefektiivset tarkvara mis rahuldab kasutajate nõudmisi ja mida saab hooldada teatud ajaperioodi vältel. IEEE definitsioon: Tarkvaratehnika on süstemaatilise, distsiplineeritud ja mõõdetava lähehemisviisi rakendamine tarkvara arendamisele, käitamisele ja hooldamisele, see tähendab, inseneriteaduste rakendamine tarkvarale. Tarkvaraarendus on nõrgem termin, kus tingimata ei kasutata protsesse, tööriistu, standardeid, jne. Tarkvaraarendus on progemine + konfigursatsiooni haldus. Tarkvaratehnika ei ole ainult programmi kirjutamine, vaid teemad hõlmavad ka kvaliteeti, ajakavasid,
Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse 2008. aasta looduskaitseprogrammi projekt nr. 193 „Kaitsealade külastuskoormuse hindamine“ Koostajad: Antti Roose, Kalev Sepp, Varje Vendla, Miguel Villoslada, Maaria Semm, Henri Järv, Janar Raet, Ene Hurt, Tuuli Veersalu Tartu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................................................................... 4 VÕTMEMÕISTED...................................................................................................................................................................... 6 1. KAITSEALADE KÜLASTUSSEIRE ALUSED .......................................................................................................... 9 1.1 KÜLASTUSSEIRE ARENDAMINE MAAIL
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
