Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Mõistete sõnaraamat
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge
Vihmametsad on maailma loomastikule , taimestikult , kliimale ja kogu inimkonnale ääretult tähtsad .Seepärast peaksid inimesed nendes kooslustes metsaraide lõpetama ja hakkama mõtlema sellele kui tähtsad on vihmametsad maailmale .Mina omalt poolt loodan ja teen kõik selleks et vihmametsad säiliksid nii kaua kui võimalik ja et kogu inimkond saaks sellest aru et Vihmametsades elavad looma - ,ja taimeliigid on ainulaadsed ja neid ei kasva teistes kooslustes ning et neid peab hoidma ja kaitsma .
Vihmametsad on üldiselt üsna hõredalt asustatud, sest niiske ja lämbe õhk teeb kliima inimestele raskesti talutavaks ja palju leidub parasiite ja haigusetekitajaid. Külad asuvad rannikutel ja veeteede ääres, majad on ehitatud vaiadele. Lisaks alepõllundusele ja istandustele annavad elatist väärispuidu raiumine ja teatud paikades ka turism.
Vihmametsamatkadele on Hawaiil võimalus külastada kuulsat turismiobjekti Stairway to Heawen ehk Trepp Taevasse, mis asub Oahu saarel Koolau mäeahelikus. Praeguseks on see ekstreemne matkarada suletud ohtlikuse tõttu, kuid seda külastatakse endiselt hoolimata suurtest trahvidest, mis vahele jäämisega kaasnevad.
Vihmamets on bioloogiliselt väga mitmekesine, palju rohkem , kui ükski teine ökosüsteem.
Vihma tekkeks on vaja, et paksus atmosfäärikihis  maapinna lähedal ületaks temperatuur vee sulamispunkti. Planeedil Maa  on vihm atmosfääris leiduva  veeauru kondenseerumine vee tilkadeks, mis on piisavalt rasked, et kukkuda ning sageli ka maapinnale jõuda.
Vihm on esteet ja vihmavarjud õide Vihm paneb naised seelikuid Vihm peseb vanade kiviraiujate näod puhtaks kergitama Vihm seob karvad mu paljal rinnal seda kõrgemale ükshaaval linnamüüri samblatuttide mida ilusamad põlved külge Vihm teeb lollidele tsss.
Vihmamets on mitmerindeline ja liigirohke kooslus, millele on iseloomulikud kiire aineringe, kõrged puud, liaanide ja epifüüdie rohkus, igihaljaste taimede rohkus, hõre rohurinne ja liigirikas võrastikukooslus, suur produktiivsus.
Vihmamets – Soe, palju Läbiuhteline • mullalahuse valdav liikumissuund ülalt punakollamullad sademeid alla; (ekvatoriaal) • kujuneb hele toitainete-vaene väljauhtehorisont; • mullad happelised; • viljakuse tase madal.
Vihmametsad – L-Ameerikas Brasiilias, Aafrikas Kongo juures ja Indoneesia Metsavarude suurust iseloomustatakse : Metsamaa pindala (ha), metsasus (%), puiduvaru (m3) aastane juurdekasv pindala kohta (m3 a/ha) ja liigiline koosseis.
Vihmametsas on happelisus mullas (ph=4,5-5,5) väga suur, seal esineb happevihmasid, mis näiteks Lõuna Ameerikas vulkaanide purskel õhku sattunud ühendikega mis hapniku ja teiste gaasidega ühenededes moodustab happe sademe.
Vihm on esteet ja vihmavarjud õide Vihm paneb naised seelikuid kergitama Vihm peseb vanade kiviraiujate näod seda kõrgemale puhtaks mida ilusamad põlved Vihm seob karvad mu paljal rinnal Vihm teeb lollidele tsss.
Vihmametsad on koduks erakordselt liigirikkale looma-, taime- ja linnumaailmale (vihmametsades arvatakse elavat pool Maa taime- ja loomaliikidest) , millest iga liik on oluline tasakaalu säilitamiseks meie planeedil.
Vihmametsad on maailmale väga oluliseks komponendiks, näiteks peitub vihmametsades üle poole kõikidest maailma looma- ja taimeliikidest ning nad mõjutavad maakera atmosfääri koostist ja ühtlustavad veeringet.
Vihmametsade mullad on vanimad, paksu kihina sisaldavad vähe toitelemente, vähevilja- kad, happelised, kuivas paakuvad, kannatavad veeerosioni all ja on intensiivselt kasutata- vad (kogutakse mitu saaki aastas).
Vihmahood on tavaliselt lühikesed, kuid tugevad Temperatuuride vahe öösel ja päeval on suur Suure kõikumise põhjuseks on kõrbe kuivus õpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase
Vihmametsad - ferralisatsioon- pinnasesse imbuva rohkesademete vee mõjul kanduvad sügavamale ja alles jäävad vees vähe lah. Fe ja Al ühendid(punakas-kollakad mullad) Aineringe väga kiire.
Vihmametsad – kasvavad lõuna-ameerikas, aafrikas, kagu-aasias. Pindala väheneb kiiresti peamiselt üleraie tõttu, juurdekasv kuni 50 m 3/ha aastas, väheväärtuslikud puuliigid.
Vihmametsas on suurepärase kvaliteediga, aga tänu kohaliku mööblitööstuse kasvule kasutatakse neid peamiselt kohapeal; mööbli tootmine on 40% puidu tarbimisest Brasiilias.
Vihmametsade piirkondades on elustiku mitmekesisus ligikaudu sama mis savanniski, aga seal on suletud maastik ning seetõttu loomad ei paistagi välja, kuna nad on roheluse varjus nö peidus.
Vihmamets – niiske, soe, kõige rohkem taime ja loomaliike, sademeid pole, kliima on ühtlane.(aafrika keskosa, Lõuna ameeerika, kagu aasia) puna ja kollamullad, ferralsol
Vihmamettsade on palju parasiite näiteks viigipuu, kes on parasiittaimeks teistele taimedele, ta kinnitub teiste taimede külge ja on seal senikaua kuni peremeestaim hukkub.
Vihmametsad on maailma looduse väga oluliseks komponendiks. Nad puhastavad vett, neelavad süsihappegaasi, pidurdavad kasvuhooneefekti ja ühtlustavad veeringet.
Vihmametsas – palavale ja niiskele kliimale on iseloomulik intensiivne keemiline murenemine, paks mullakiht. Huumust vähe, sest see laguneb väga kiiresti.
Vihmametsas on kindlasti veel mõni avastamata liik, siis ühelt poolt ei ole võimalik väita, et puu otsas elab kollane, pika karvaga ja tiibadega elukas.
Vihm on elutähtis nii loomade kui taimede ellujäämise ja kasvu seisukohalt. Vihm koos ülejäänud sademetega moodustavad olulise osa veeringest.
Vihm – vihmapilv tekib, kui väikesed veepiisad ühinevad suuremateks veepiiskadeks. Suuremad veepiisad on rasked ja hakkavad allapoole langema.
Vihmametsas - neil aladel on mullateke kestnud kõige kauem ja ka kliima on püsinud üsna muutumatuna, seetõttu ulatub muld kuni 10 meetri sügavuseni.
Vihmand on   üks   esimesi   heliloojaid,   kes   1990.   aastatel   keskendus   kõlalise   ja   meloodilise  mõtlemise   sünteesile.
Vihmametsas on võimalik imetleda niisuguseid võimsaid puid nagu kapokipuu ja tsekroopia. Ljaanosid iseloomustavad liigniisked alad ja rohtlataimestik.
Vihmametsad on orgaanilise aine produktsiooni poolest maailma tootlikumaks õkosüsteemiks. Taimedele vajalik toitainete varu on kogunenud fütomassi.
Vihmamõõtja – seadeldis, mis näitab kui palju sademeid on langenud mm-tes. Radar – on seadmete süsteem, mida kasutatakse raadiolokatsioonis.
Vihmamets on troopiliste, lähisekvatoriaalsete ja ekvatoriaalsete sademeterohkete, pidevalt suure õhuniiskusega alade igihaljas taimekooslus.
Vihmametsad on imetlusobjektiks turistidele ja töömaaks paljudele loodusuurijatele, kus ikka ja jälle avastatakse uusi taime- ja loomaliike.
Vihmametsade hävitamine on viinud meid põhjusena nägemaks looduslikku maad resursina, mida saab kasutada, ja metsikust tühjana ja mitte tulutoovana.
Vihmametsad on levinud kahel pool ekvaatorit ligikaudu 10° põhja- ja lõunalaiuseni, mis katkeb mäestike ja kõrgete kiltmaade kohal.
Vihmamets - Palav ja niiske kliima, paks mullakiht, huumust on vähe, sest aineringe on kiire. Ferraliitmullad (Kolla- ja punamullad)
Vihmamets – Soe, palju Läbiuhteline 6-10m (0); (A); (E); Ferralisatsioon Ei sobi punakollamullad sademeid B; C (ekvatoriaal)
Vihmametsade mullad on ökoloogiliselt õrnad, sest enamik toiteelemente on seotud biomassi ja muldade toiteelementide varu on väike.
Vihmametsas on suurepärase kvaliteediga, aga tänu kohaliku mööblitööstuse kasvule kasutatakse neid peamiselt kohapeal.
Vihmamet - sades elavad jaaguarid on tavaliselt väik- semad ja tumedama karvaga kui selvas ja soostikes elavad isendid.
Vihmametsad – palju sademeid, väga niiske, kuum; läbiuhtumine, mullad liigniisked, esineb erosioon, suur rauasisaldus,
Vihmametsadel on   oluline   koht   fotosünteesis,   süsihappegaasi   kasutamises   ja   hapniku   tootmises.
Vihmametsad on maailma looduse väga oluliseks komponendiks, kuivõrd neis paikneb suur osa maailma elurikkusest.
Vihmametsas – palavale ja niiskele kliimale on iseloomulik intensiivne keemiline murenemine, paks mullakiht.
Vihmametsade kõrval on vähetuntud veel korallrahud (korallrifid), ookeanide põhjad ja metsamulla mikroobikooslused.
Vihmametsadel on ka tähtis osa maailma suures veeringes, kuna nad akumuleerivad endas suurt mageveevaru.
Vihmametsas on kõige paksem murenemiskoorik ning poolkõrbes ja kõrbes on kõige õhem murenemiskiht.
Vihmametsas on palju hapniku ja samas ka sajab palju, seetõttu ei saa suuremaid tulekahjusid esineda.
Vihmametsas on niiskust ja soojust küllaga, limiteerivateks teguriteks on PAR ja mulla mineraalained.
Vihmametsadel on oluline osa kogu maailma veeringes ja nende hävimine mõjutab oluliselt kliimat.
Vihmametsad on säilinud suuremate massiividena veel vaid Brasiilias, Indoneesias ja Kongos.
Vihmametsade kaitseks - Brasiilia valitsus päästab hävinevaid Amazonase vihmametsi kondoomide abil.
Vihmametsad on keemiliselt aktiivsed ja ainuüksi need toodavad üle 20% maailma hapnikust.
Vihmametsad - >farmaatsia, õhku vaja 5. Optimaalsemaks ja vähem liigseid kulutusi tegema.
Vihm on oluline atmosfäärisaaste väljapesi ja veeaur on olulisim kasvuhoonegaas.
Vihmamets – ferralliitmuld, ferralisatsioon ehk raua teke, leetumine MULLASTIKU KAITSE
Vihma kaitseks on mitmete taimede õied pöördunud allapoole, näiteks vaarikas, kurgirohi.
Vihmamets – kuum ja niiske kliima soodustab mineralisatsiooni, keemi-list murenemist.
Vihmametsad on looduskaitse all, vihmametsi ei saa langetada ja siis ei lähe ka hõimud
Vihmametsas on liaane palju; need ripuvad alla okstelt, ulatuvad vanikutena puult puule.
Vihmamets on valgusvaene kooslus, mistõttu rohttaimi ja põõsaid praktiliste pole.
Vihm on elutähtis nii loomade kui taimede ellujäämise ja kasvu seisukohalt.
Vihmametsad on levinud kahel pool ekvaatorit umbes 10.põhja- ja lõunalaiuskraadini.
Vihmametsad on väga lärmakad, sest seal on väga palju erinevaid linde ja loomi.
Vihm - või rahesaju korral). Klaasi ja elementide vahel on polümeerkile.
Vihmametsad on samuti koduks miljonitele erinavetele taimede- ja loomaliikidele.
Vihmametsade põliselankud on tõrjutud enamjaolt mandrite ja saarte siseosa ürgmetsadesse.
Vihmametsad on elukeskkonnad, kus käib pidev võitlus ellujäämise nimel.
Vihmametsade lateriitmullad – kliima on soe ja niiske, arub palju, kuid sademeid rohkem.
Vihmametsad - läbiuhteline, ferralisatsioon, punakas toon vaevumärgatav
Vihmametsade kohal on päike kogu aasta vältel seniidis või selle lähedal.
Vihmametsade põliselanikud on tõrjutud enamjaolt mandrite ja saarte siseosadesse.
Vihmametsas on suur sademete hulk, mist tõttu on kiire murenemine.
Vihmamets on tavaliselt liigirikas, eriti palju leidub puuliike.
Vihmametsade taastamiseks on Brasiilia tarvitusele võtnud erinevaid meetodeid.
Vihmametsad on erakordselt liigirikka ja tiheda taimestikuga.
Vihmametsad on maailmas väga oluliseks looduse komponendiks.
Vihmametsad on maailma looduse väga oluliseks komponendiks.
Vihmametsad on tähtsad veeringele ja hapniku puhastamisele.
Vihmametsi on säilinud peamiselt järskudel mäekülgedel.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Vihmametsad on Brasiilia üks suuremaid loodusrikkusi ja neid kustutakse ka maailma kopsudeks. Need on koduks väga paljudele liikidele: Amazonase vihmametsades elab ligi kolmandik maailmas leiduvatest olenditest, alates putukatest ja lõpetades jaaguaritega.
Vihmametsad on kõige olulisemad süsinikdioksiidi sidujad.
Vihmametsad on ühed kõige liigirikkamad paigad maailmas.
Vihmametsas on hämar ja väga soe ja niiske nagu saunas.
Vihmaperiood on oktoobrist detsembrini ja märtsist maini.
Vihmametsad on üldiselt väga hõreda inimasustusega.
Vihmametsad on maailma looduse väga oluliseks osaks.
Vihmametsade kaktuseid on soovitav igal aastal ümber istutada.
Vihmametsade loomastik on erakordselt liigi-ja eluvormiderohke.
Vihmametsadele on väga iseloomulik liaanide rohkus.
Vihmamantel on isa puudumise trauma esitamiseks.
Vihm – on vee sadu vedelas olekus.
Vihmametsi on 6 miljonil ruutkilomeetril.
Vihm – veeuputus, 7 surmapattu.
Vihmametsas – Palav ja niikse kliima.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Vihmametsavöönd e. hüleavöönd on igihalja troopilise ja ekvatoriaalse metsa vöönd, mis ümbritseb maakera ekvatoriaalse vööna ja katkeb vaid mäestike kohal.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Vihmametsade maod on samuti head ronijad ning kuna nad sarnanevad väga liaanidega, peavad nad jahti ka puudel ronides.



Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste



Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima
või
Kasutajanimi/Email
Parool

Unustasid parooli?

või

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO AKTIVEERIMISEL +10 PUNKTI !


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun