Vihm ja pilved (0)

Vihm ja pilved
Kõik me oleme kokku puutunud vihmaga mis on meile nii rõõmu pakkunud kui ka vahest tuju halvemaks muutnud.

• Aga kust need vihmapiisad ikka tulevad. Kohe teen teile selgeks.
  

Iga päev näeme taevas pilvi, mis on nii erineval kõrgusel ja samas ka erinevat värvi. Pilv iseenesest koosneb mikroskoopilistest avadest mida inimese silm ei suuda ilma abivahendita eristada ja veest mis asub pilvede sees. Kuna need avakesed on väga väikesed, ei saa veepiisad sealt hästi välja. Selleks et hakkaks sadama, on vaja päikest mis suurendaks neid avakesi kuni vihma hakkaks sadama.

• Seega saime juba teada kus see vesi asub, kuid kuidas see sinna sattub?
  

Pilved nagu teisedki elusolendid tahavad juua, sellepärast laskuvad nad õhtuti või hommikuti veekogude juurde (meie näeme seda uduna) ja imevad seda vett enda sisse. Seejärel tõusevad nad tagasi oma kodukohale. Veekandjad mis on enamasti valget värvi, joovad tihti magedat vett, tumedad aga soolast ehk merevett.

• Teades neid fakte tekib küsimus, miks siis välku lööb? Vastus on väga lihtne.
  

Tihti pilved laskuvad kõrgepingeliinideni ning koguvad endasse elektrilaengut ning tõusevad tagasi taevasse. Üleval, kui pilvedele midagi ei meeldi, võivad nad järsku kurvaks muutuda ning nutma hakata (meie nimetame seda vihmasajuks). Kui pilved aga kuskil koos pisaraid langetavad, võivad nad vahest suure vihaga kogutud elektri tagasi maa peale saata ja mingeid raskesti lahendatavaid probleeme tekitada. Juhul kui pilvedel on tuju hea, hõljuvad nad üksinda ringi ega põhjusta maa elanikele mingisuguseid probleeme.
Kokkuvõtteks tahan öelda, et pilved koosnevad väikestest avadest, nad käivad veekogudest vett joomas ja elektrilaengut koguvad ainult kõrgepingeliinidelt.