Ei sobi kellegi peale näpuga näidata Kingitused Külla minnes tuleks võtta kaasa väike kingitus Söögipoolist külakostiks viies võite solvata võõrustajat Kingitused tuleks pakkida Kingitusi ei avata kinkija juuresolekul Kellelegi midagi andes, tuleks teha seda kahe käega Kuidas olla Vietnamis normaalne? Tervitamine: anna kätt, nooguta pead ja ütle xin chao [sintsou] Alustades vestlust, ära asu kohe asja kallale vietnamlased tahavad enne ilmast vm taolisest rääkida ja teiega tuttavaks saada Tõlki kasutades pööra tähelepanu inimesele, kellega räägid Eelista eesnimesid; lisa nimedele austavaid tiitleid Ole aupaklik ja viisakas idamaades on see norm Võõrustamine Ärilõunad ja õhtusöögid on tavalised Kui süüakse väljas, maksab arve kutsuja Ilmuge kohale õigel ajal Külas võtke kindlasti jalatsid ära Loomuliku viisakusena pakutakse teile juua
Maailm kartis tuumasja puhkemist. Nukogude juhiks oli sellel ajal N.Hrutov. Lpuks siiski tegi kumbki pool jreleandmisi. Nukogude Liit nustus oma raketid ra viima. USA nustus Castro vimule jmisega. Nii sai Castrost maailma kige pikajalisem diktaator. ( ligi 50 aastat oli vimul ) Kuuba kriisi jrgsel ajal seati sisse Kuum liin - Nukogude Liidu ja USA riigijuhtide vaheline otsetelefon. Seda kuuma liini hoiti ka jrgnevatel aastatel, kuni Nukogude Liidu kokkuvarisemiseni. Vietnami sda 1958-1975 ( vietnamlased sdisid omavahel ) ( 1963-1969 periood, mil USA oli aktiivselt osalemas ) Vietnami naaberriigid Laos ja Kamboda sdisid ka. Toimus Indo-Hiina poolsaarel. Dungli loodus vimaldab pidada Bartissani sda. Selline sjapidamine oli USA jaoks vga keeruline, sest ei saanud aru kes on vaenlane ja kus on vaenlane. Sja eellugu: Need alad olid Prantsuse kolooniad 19.sajandi lpust alates. Teise maailmasja ajal hivas need alad Jaapan. Peale Jaapani okupatsiooni lppemist kuulutati vlja iseseisev Vietnami riik
ülesehitamist. Samuti kirjutati kohe iseseisvusdeklaratsioon, mis põhines ameerika mudelil, lootes USA jätkuvat toetust. Prantsusmaa Vietnami DV-d ei tunnustanud. See omakorda viis nende vahel sõja puhkemiseni, mis algas 1941. Prantslased lootsid Viet Minhi üle kiiret võitu saavutada, kuid vietnamlased tahtsid prantslasi välja kurnata. Samal aja vahetasid Ühendriigid poolt, sest Prantsusmaa toetus Külmas sõjas oli neile ääretult tähtis, ning hakkasid prantslaste poolel sõdima. Ho Chi Minhi organisatsioon hakkas saama toetust hoopis Hiina Rahvavabariigilt ja Nõukogude Liidult. Pikale venitatud sõja taktika oli 1953
lõppema ja ameeriklased oma vägedega Praha lahkuma. Kuid sõda jätkus kevade lämmatamises sellest olenemata. L- kaasa lööma. (v.a Vietnamlased said lüüa, Rumeenia) Saigon alistus 1975. a ja kehtsetati jäik kommunistlik reziim. 1976. a ühendati 2 poolt.
• 1964 - 1973 • 1954 jagunes Vietnam kaheks – Põhja-Vietnamiks (NSV Liidu ja Hiina toetusel) ja Lõuna- Vietnamiks (USA mõju aluseks) • Põhjused: kommunismi edasisie leviku takistamine, USA demokraatia levitamine. USA hirm kommunistliku võimu ees. Arvati, kui lubada kommunistis võimule Lõuna – Vietnamis, käivitab see ahelreakstiooni ja Moskva mõju alla langeb kogu Ida – Aasia. • USA põhjendus: Vietnamlased ründasid USA kahel korral laeva, tegelikult seda ei juhtunud • 1963 saadab Kennedy 15000 ameeriklast Vietnami ning tema nõusolekul toimub sõjaline riigipööre. Vietnami Vabariigi president Ngo Dinh Diem kukutatakse ja hukatakse • 1965 alustab USA Põhja-Vietnami pommitamist ning kuulutab kogu selle territoorjumi ja rannikualad sõjatsooniks • 16.märts 1968 – My Lai veresaun. USA väed tapavad u. 347 tsiviilisikut (sh lapsed, naised, vanurid) • 1968
Vietnam on riik Kagu-Aasias Indohiina poolsaare idarannikul. Rannajoone pikkus on 3444 km. Naabrid: Hiina, Laose ja Kambodza Pealinn on Hanoi 1)pinala on 329 560 ruutkilomeetrit 2) rahaühik on dong, 3)2004 aasta seisuga on rahvastiku arv 84 238 000 4)rahavastiku tihedus on 253 in/km² 5) Riigikeel on vietnam Vietnamil on kaks lippu Põhja Vietnami ja Lõuna Vietnami Rahvastik 87% rahvastikust moodustavad vietnamlased, kes elavad peamiselt madalikel ja rannikul ning asustavad u 30% territooriumist. 1,4% on neile keeleliselt lähedasi muonge. Peale nende elab Vietnamis rohkem kui 50 rahvusrühma, sh-s taid, thaid, nungid, laod, miaod, jaod ja gelaod Asustus on ebaühtlane. 90 % rahvastikust paikneb madalikel ja rannikul. Töötuid on 2,4% Keskmine eluiga on 71a.(mehed 68a.ja naised74a.) Iive on 1%-sündimus 1.7% ja suremus 0,6%
1 Prey Vêngi provints 4883 9 2 Rôtânh Kri provints 10 782 0 2 Sim Réabi provints 10 299 1 2 Stoeng Trêngi provints 11 092 2 2 Svay Ringi provints 2966 3 2 Takéo provints 3563 4 7 1. järgu haldusüksused Rahvastik Kambodzas elab ligi 15 miljonit inimest, kellest 8090% moodustavad khmeerid. Ülejäänud 1020% rahvastikust on põhiosas tailased, vietnamlased ja hiinlased. Arvestades, et Kambodza aastane iive jääb 2,4% kanti, on ennustatud, et aastaks 2020 on kambodzalaste rahvaarv jõudnud 20 miljonini. Khmeerid on Kambodza alad asustanud 2. sajandil. Aja jooksul on nad segunenud jaavalaste, malaide, tailaste, vietnamlaste ja hiinlastega. Vietnamlased moodustavad vähemusrahvustest elanike põhiosa. Neil on suur roll kalastamises ja ehitamises. 8
Tunnused: puudutuslembesed, emotsionaalselt ekspressiivsed, kaudne vestlusstiil, paljusõnaline, segab vahele. Sellist tüüpi esindavad venelased, itaallased ja lõuna-ameeriklased Introvertsed, väärikusele orienteeritud kuulajad ehk reaktiivsed; Tunnused: mittekontaktkultuur, emotsionaalselt neutraalne, kaudne stiil, joondub teiste järgi, ei sega kunagi vahele, napisõnaline Selle tüübi esindajad: vietnamlased, hiinlased, korealased, jaapanlased Näide Sakiko kiri : Ma tunnen ennast natuke ebamugavalt temaga koos töötades. Ta istub liiga lähedal ja kogu aeg Click to edit Master text style vaatab minu poole. Ma proovin Second level kuidagi kaugeneda temast, aga tema Third level nihkub veel lähemale. Ta ei jäta mulle Fourth level
III etapp : 1979 aastal peetud lühike, kuid verine piiritüli Hiina ning Vietnami vahel. 1945 aasta algul, kui jaapanlased olid vietnamist lahkunud ja endised kolonisaatorid prantslased polnud veel tagasi jõudnud, kuulutasid vietnami kommunistid, ees otsas Ho Chi Minhhiga, välja Vietnami Demokraatliku Vabariigi. Prantsusmaa seda riiki ei tunnustanud. Järgnes Indo-Hiina sõda. Prantslased üritasid kuni 1954. aastani sundida Põhja-Vietnami alistuma, kuid vietnamlased viisid läbi väga eduka sõjalise operatsiooni, mille tulemusena piirati prantsuse väed ümber ja sunniti lahkuma. Pärast seda toimusid läbirääkimised, kus otsustati Vietnam kaheks jagada mööda 17. paralleeli. Põhja-Vietnam ehk Vietnami Demokraatlik Vabariik ja Lõuna- Vietnam ehk Vietnami Vabariik. Pärast sõda oli Põhja-Vietnami olukord äärmiselt raske, riisi kasvatus oli madalseisus ning rohkem kui miljon vietnamlast elas näljas. Riigi juhtkond
Temperatuur on enamasti üle 30° C ja ka talvel ei lange see tavaliselt alla 15° C. Jaapan on etniliselt homogeenne riik, kus põhirahvus jaapanlased moodustavad 99,4% elanikest. Hokkaid saare põlisasukad ainud on suures osas sulandunud jaapanlaste hulka, nende järeltulijaid on umbes 20 000. Peamiselt Teise maailmasõja ajal Jaapanisse toodud korealased moodustavad 40% kõigist mitte-jaapanlastest. Märkimisväärsed vähemusrühmad on ka hiinlased ja vietnamlased. Jaapanlaste keskmine eluiga on 81,25 (2006), mis on üks kõrgemaid maailmas. Rahvastik vananeb kiiresti, sest Teise maailmasõja järgsele beebibuumile järgnes sündivuse langus 20. sajandi lõpus Majandus Erasektori ja valitsuse koostöö, tugevtööeetika, tööjõu kõrge kvalifikatsioon ja suhteliselt väikesed kaitsekulutused (1% SKT-st) on aidanud Jaapanil pärast II Maailmasõda erakordse kiirusega tõusta teisele kohale maailma juhtivate tööstusriikide hulgas. Jaapani majanduse
oma vähese liikumisvõime tõttu ei suuda sealt enam välja pääseda. Püütud meduusidel lõigatakse suusagarad ära ning kummikut pestakse seni, kuni lima ja siseelundid on täielikult eemaldunud. Meduusid soolatakse keedusoola ja maarjase seguga. Soolatud meduuse lisatakse salatitele, neid süüakse keedetult ja praetult, lisades pipart, nelki ja muskaatpähklit. Nad pole küll kuigi toitvad, kuid sisaldavad siiski valke, rasvu, süsivesikuid ja B-vitamiine. Vietnamlased usuvad, et meriristist valmistatud roogade söömine on kasulik kõrgvererõhutõve all kannatavatele inimestele ja seedimishäiretega lastele. KASUTATUD MATERJAL: Eesti Entsüklopeedia 6.köide, Tallinn 1995 Peeter Ernits: Suveelukas, Eesti Päevaleht 14.aug.1996 Peeter Ernits: Meriristi kalmistu asub rannal, Õhtuleht, 31.aug.2000 Vikipeedia, Meririst, et.wikipedia.org/wiki/Meririst Mai Talts: Millimallikas sureb sügisel, www.ilm.ee Loomade elu 1.köide, Tallinn 1979
kommunistliku parteiga ning 1963. aasta alguseks oli selle liider. Elulugu 1966 külastas Hiinat ja sealne kultuurirevolutsioon avaldas talle muljet. Kodumaale jõudes tahtis ta sealseid meetodeid rakendada. Samal ajal Vietnami vastu sõdinud USA otsustas ka Kambodža alasid pommitada, tappes 600 000 Pol Pot ja Khmer Rouge said üha populaarsemaks, eriti talurahva seas. Elulugu 1970. aastal oldi raskes seisus – ameeriklaste poolt taganema sunnitud vietnamlased tulid üha enam Kambodža aladele. Samal ajal kuulutati maalt läbirääkimisteks lahkunud prints pagulaseks ning peaministriks määrati Lon Noli. Prints aga moodustas Khmer Rouge’iga liidu Lon Noli kõrvaldamiseks ning hakkas Hiinast toetust saatma. Elulugu 1973. aastaks oli Khmer Rouge’i käest 60% Kambodžast 1974. aastal vallutati vana pealinn Odongk. Sajad õpetajad, intellektuaalid ja riigiametnikud eraldati teistest ja hukati
1946 a detsembris alustasid nad sõja tegevust Vietnami Demokraatliku Vabariigi vastu. Algul oli neil isegi edu, kuid pärast seda kui Hossimeeni valitsus läks partisani sõja taktikale, haarasid kommunistid initsatiivi. Oma positsioonide kindlustamisekd otsustasid prantslased nõustuda lõuna vietmin riigi loomiseks, seda riiki tunnustuasid ka , USA, Suur-Britannia ja ning mitu nende liitlast. Prantslased üritasid kuni 1954 a sundida P-Vietnami alistuda, kuid siis viisid vietnamlased läbi eduka võjalise operatsiooni, mille tulemusena piirati prantsuse väed ümber ja sunniti lahkuma. Pärast seda toimusid läbirääkimised kus lepiti kokku vietnami pooleks jagamises, ning jaotus jooneks jäi 17 laius kraad. Pärast sõja lõppuoli Põhja-Vietnami olukord äärmiselt raske, riisi kasvatus oli madal seisus, rohkem kui miljon vietnamlast elas peaaegu näljas. Riigi juhtkond võttis suuna sotsialismi
Partisanisõda pidavatest vietkongidest jagu ei saadud. Vietnami sõjas sai surma (eri andmeil) 47 000 56 000 ameeriklast. Haavata sai 305 000 meest. Vietnami sõja mõjul toimusid kodusõjad ka Vietnami naaberriikides. Needki lõppesid kommunistide võiduga. 1975 võttis kursi sotsialismile Laos. 1975 võitsid kommunistid (nn. punased khmerid) kodusõja ka Kambodzas. Punaseid khmere juhtis Pol Poth, kes saatis surma miljoneid oma kaasmaalasi, enne kui 1979 vietnamlased ta kukutasid. 1979 tekkis tüli Hiina ja Vietnami vahel, toimusid relvaintsidendid piiril. See oli enneolematu sündmus sotsialistlikud riigid omavahel sõjas. Vietnami sõda oli USA suurim tagasilöök Külma sõja jooksul: doominoteooria kippus täide minema (kommunistid tulid lisaks Lõuna-Vietnamile võimule ka Laoses ja Kambodzas). NSVL ja Hiina RV mõju Kagu-Aasias kasvas. USA sõjalisele enesekindlusele anti tugev löök. Kaasnes USA maine langus maailmas. NSV Liidu mõju
Vabariik, kus võimule said kommunistid. · Vietnami sõjas sai surma 47 000 56 000 ameeriklast. Haavata sai 305 000 meest. · Vietnami sõja mõjul toimusid kodusõjad ka Vietnami naaberriikides. Needki lõppesid kommunistide võiduga. · 1975 võttis kursi sotsialismile Laos. · 1975 võitsid kommunistid (nn. punased khmerid) kodusõja ka Kambodzas. · Punaseid khmere juhtis Pol Poth, kes saatis surma miljoneid oma kaasmaalasi, enne kui 1979 vietnamlased ta kukutasid. · 1979 tekkis tüli Hiina ja Vietnami vahel, toimusid relvaintsidendid piiril. · See oli enneolematu sündmus sotsialistlikud riigid omavahel sõjas. Punaste khmeride liider Pol Pot Tagajärjed · Vietnami sõda oli USA suurim tagasilöök Külma sõja jooksul: kommunismi levikut ei suudetud takistada. · Kaasnes USA maine langus maailmas. · NSV Liidu mõju suurenes arengumaades
muinasjuttudes. 6. RAHVASTIK Jaapan on etniliselt homogeenne riik, kus põhirahvus jaapanlased moodustavad 99,4% elanikest. Hokkaid saare põlisasukad ainud on suures osas sulandunud jaapanlaste hulka, nende järeltulijaid on umbes 20 000. Peamiselt Teise maailmasõja ajal Jaapanisse toodud korealased moodustavad 40% kõigist mitte-jaapanlastest. Märkimisväärsed vähemusrühmad on ka hiinlased ja vietnamlased. Rahvastik on jaotunud väga ebaühtlaselt. Valdav osa inimesi elab suurlinnastutes. Kõige hõredamini on asustatud Hokkaid saar. Jaapanlaste keskmine oodatav eluiga on 81,25, mis on üks kõrgemaid maailmas. Rahvastik vananeb kiiresti, sest Teise maailmasõja järgsele beebibuumile järgnes sündivuse langus 20. sajandi lõpus. 2004. aastal oli 19,5% elanikest 65 aastased või vanemad, 2006. aastal oli sama näitaja juba 20,8%. Pidevalt suureneb pikaealiste inimeste arv. Kui 1963
viivast Viet Minhi teest ja lähimatest asulatest väga kaugele, uskus Navarre, et Viet Minh ei suuda sinna edukaks võitluseks piisavas koguses üksusi ega relvastust kohale toimetada. 1953. aasta novembris jõudsid langevarjude abil piirkonda esimesed prantslaste üksused ning asusid seda kindlustama, jättes ümbritsevad mäed Viet Minhi kätesse. Lõks oli üles seatud ja liialt enesekindlad prantslased, kelle ainsateks varustajateks olid lennukid, jäid oma võitu ootama. Vietnamlased kulutasid kuid oma meeste toomiseks läbi radadeta vihmametsa. Ligi 200 000 vietnami töölist said hakkama võimatuga ja vedasid suurtükid looduslikest takistustest hoolimata omal jõul kohale ning paigutasid need läbimatutesse koobastesse Dien Bien Phud
4. Külm sõda- 5. Pariisi kokkulepped- SLV kaotati opostistiooni võim. 1954 lubati armee moodustada. 6. Berliini blokaad-1948-49 toimus pärast Saksade lõhenemist, kui NKL soovis Lääne- Berliini endale. Tagajärjeks kahe saksa täielik eraldumine. 7. Halschteini doktriin- 8. Trumani doktriin- 9. Vietnamiseerimine- 1972-75 USA sõjaväelased tulevad Vietnamist ära, sõdima jäävad vaid vietnamlased. 10. Berliini müür- 1961-89 SDV püstitas Ida- ja Lääne-Berliini vahele, et ei põgenetaks Lääne-Berliini. 11. Ida lepingud- 12. Suessi kriis-1956 USA väed Egiptusesse. Sinae poolsaare riigistamine E poolt. 13. Oder-neisse jõejoon- 14. Marshalli plaan- 15. Kuuba kriis-
viisi lõi helilooja Hiromori Hayashi sellele alles veidi üle 100 aasta tagasi. ( 1 ) Jaapan on etniliselt homogeenne riik, kus põhirahvus jaapanlased moodustavad 99,4% elanikest. Hokkaid saare põlisasukad ainud on suures osas sulandunud jaapanlaste hulka, nende järeltulijaid on umbes 20 000. Peamiselt Teise maailmasõja ajal Jaapanisse toodud korealased moodustavad 40% kõigist mitte-jaapanlastest. Märkimisväärsed vähemusrühmad on ka hiinlased ja vietnamlased. ( 1 ) Rahvastik on jaotunud väga ebaühtlaselt. Valdav osa inimesi elab suurlinnastutes. Kõige hõredamini on asustatud Hokkaid saar. http://et.wikipedia.org/wiki/Jaapan Jaapanlaste keskmine oodatav eluiga on 81,25 , mis on üks kõrgemaid maailmas. Rahvastik vananeb kiiresti, sest Teise maailmasõja järgsele beebibuumile järgnes sündivuse langus 20. sajandi lõpus. 2004. aastal oli 19,5% elanikest 65 aastased või vanemad, 2006. aastal oli sama näitaja juba 20,8%
alles veidi üle 100 aasta tagasi. 2.2. Rahvastik Jaapan on etniliselt homogeenne riik, kus põhirahvus jaapanlased moodustavad 99,4% elanikest. Hokkaidō saare põlisasukad ainud on suures osas sulandunud jaapanlaste hulka, nende järeltulijaid on umbes 20 000. Peamiselt Teise maailmasõja ajal Jaapanisse toodud korealased moodustavad 40% kõigist mitte-jaapanlastest. Märkimisväärsed vähemusrühmad on ka hiinlased ja vietnamlased. Rahvastik on jaotunud väga ebaühtlaselt. Valdav osa inimesi elab suurlinnastutes. Kõige hõredamini on asustatud Hokkaidō saar. Jaapanlaste keskmine eluiga on 81,25 (2006), mis on üks kõrgemaid maailmas. Rahvastik vananeb kiiresti, sest Teise maailmasõja järgsele beebibuumile järgnes sündivuse langus 20. sajandi lõpus.Mediaanvanus oli 2009. aastal 44,4 aastat, mis on kõrgeim maailmas. 2004. aastal oli 19,5% elanikest 65 aastased või vanemad, 2006
28. okt teatas Moskva lõpuks, et rakettide ülesseadmine on lõpetatud ja raketid ja pommitajad tuuakse Kuubalt ära. 20. nov lõpetas Washington karantiini. 24. Millal oli kujunenud Indo-Hiina kriisikolle? 2. septembril 1945 kuulutas Vietnami kommunistide liider HO CHI MINH HANOIS välja Vietnami Demokraatliku Vabariigi. Kuid Prantsusmaa ei soovinud Vietnami sõltumatust tunnustada. 1946. aasta lõpul puhkes prantslaste ja Vietnami DV vahel sõda, mis kestis 8 aastat. Vietnamlased kasutasid partisanisõja taktikat. Nende toetusel sõdisid kommunistlikud partisanid ka Laoses ja Kambodzas. Pärast 1949. a suurenes ka NL ja Pekingi abi Vietnami partisanidele. 1954 toimus Genfis Prantsuse, USA, Suurbritannia, NL ja Hiina RV välisministrite konverents. Prantsusmaa kohustati oma väed Vietnamist välja tooma. Vietnam jagati mööda 17. paralleeli. Põhja- Vietnam jäi Viet-minh'i valdusesse Vietnami Demokraatlik Vabariik. Lõuna-Vietnam läks prantsuse
● Spionaažiga tegelemine ● Majanduslik võitlus ● Võidujooks kosmoses ○ NSVL saatis esimese inimese kosmosesse, USA astronaut astus esimesena Kuu pinale ● Rivaliteet spordis- kasutati palju dopingut 3. Vietnami sõda 1959.-73. aastatel a) Vietnami sõja põhjused ja osapooled: ● kommunismi edasise leviku takistamine ● USA soovis demokraatiat levitada ○ USA põhjendus: vietnamlased ründasid laeva (tegelikult mitte) ● Põhja-Vietnam ○ toetasid NSVL, Hiina, Põhja-Korea, Vietkong ● Lõuna-Vietnam ○ toetasid USA, Lõuna-Korea, Austraalia, Tai, Uus-Meremaa, Filipiinid b) sõja käik lühidalt (ameeriklased Vietnami sõjas); Indo-Hiina sõda 1946-1954: ● Vietnam oli Prantsusmaa koloonia ● Septembris kuulutati välja Vietnami Demokraatlik Vabariik ○ Prantsusmaa ei tunnustanud seda
aktsiad ameerika ja usa silmis madalale. PR võeti arvestavaks alles potsdami kokkusaamisel teiste suurriikidel poolt. 1949 Pr. osaleb NATO loomisel, aga roll teisejärguline. Euroopa armee peamine mõte oli tagada olukord, kui sm jõuna kaardina ei ole - prantslaste poolt promotod euroopa armee, mis tähendab euroopa armeed ilma saksamaata, et tagada kontroll SM üle. 1954 - Pr sõjaline lüüasaamine kagu-aasias. pärast 2. ms taastati Pr. volitused seal, kuid vietnamlased korraldasid neile seal sõjalise katastroofi. kagu-aasia sõda lõpetati läbirääkimistega pariisis, toimus nelja suurriigi konverents. See sõda, mida ameeriklased 1964 alustasid vietnamis, see ka lõpetati Pariisis. Prantslased lõpetasid oma sõja ja ka ameeriklaste rahukõned peeti Pariisis. Pariisis oli palju vietnamlasi nagu ka Hiinas. Hiina kompartei tekkis shanghais ja Pariisis. Prantslaste järgmine kaotus 1956 Israeli, prantsuse ja SB ühis aktsioon egiptuses 1961- alzeerias 1954. a
Rahvastik vananeb kiiresti, sest Teise maailmasõja järgsele beebibuumile järgnes sündivuse langus 20.sajandi lõpus. 2010. aasta septembris oli Jaapanis üle saja-aastaste inimeste arv 44 449. Jaapan on etniliselt homogeenne riik, kus põhirahvas jaapanlased moodustavad 99,4% elanikest. Peamisel Teise maailmasõja ajal Jaapanisse toodud korealased moodustavad 40% kõigist mitte-jaapanlastest. Märkimisväärsed vähemusrühmad on ka hiinlased ja vietnamlased. Rahvastik on jaotunud väga ebaühtlaselt. Valdav osa inimesi elab suurlinnades. Kõige hõredamini on asustatud Hokkaid saar. Keskmine rahvastiku tihedus on 337 in/km2 Jaapani naaberriigi Lõuna-Korea rahvastiku tihedus on 505,4 in/km2, Hiinal 139,6 in/km2 ja Venemaal ainult 8,5 in/km2. Joonis 2. Jaapani rahvastik 1870-2100aastatel Praegustel aastatel on Jaapani rahvastiku arv üks kõrgemaid alates 1875aastast. Kuid
Saigoniga. 1946a detsembris alustasid nad sõjategevust Vietnami demokraatliku Vabariigi vastu. Esialgu oli neil edu, kuid pärast seda kui Ho Chi Minh*i valitsus läks üle partisani taktikale, haarasid kommunistid initsatiivi. Oma positsioonide kinnitamiseks nõustusid Prantslased Lõuna-Vietnami riigi loomisega. Seda riiki tunnustasid ka USA, suurbritannia ja ka mitu nende liitlast. Rantslased üritasid kuni 1945a sundida Põhja-Vietnami alistuda. Kuid siis piirasid vietnamlased Prantsuse väed umber ning sundisid kapituleeruma. Läbirääkimisel lepiti kokku Vietnami pooleks jagamises, ning jaotus jooneks jäi 17 laius kraad. Pärast sõja lõppu oli P-V olukord päris raske, riisikasvatus oli madalseisus ja paljud Vietnamlased elasid näljahädas. Riigi juhtkond võttis kursi sotsialismi ülesehitamisele. Nõukogude liit andis P-V suurt majanduslikku abi. Ning riigi aerng kuulus stalinliku sotsialismi raames. 1950a keskpaiku kuulutati vabariik välja ka L-V
muutumatuks. Eisenohweri asepresident on Nixon. McCarty e makartism võideldi kommunismi vasut läbi filmide, näideti kui sitt see on. Seetõttu hakkas USA rahvas kommunismi kartma. Hirm kommunismi suhtes on suur, rahvas arvab et kommunistid on nende sekka sulandunud ja kõik kurideod on nende sooritatud.. Tänu sellele hakkatakse arendama viiekümnendatel raketitehnoloogiat. Vietnami sõda Vietnam oli algselt Prantsuse kolooinia, mille II ms vallutas jaapan. Seega Vietnamlased võitlesid Jaapani okupatsiooni ja Prantsusmaa kolonilaalvõimu vastu. 1945 loodi Põhja Vietami Demokraatlik Vabariik see oli kommunistlik riik. Juhiks oli seal Ho Chi Minh 1945 1954 Toimus Vietanims koloniaalsõda Kommunistliku Põhja-Vietnami ja Prantsusmaa vahel. 1954 toimunud Genfi konverentsil otsustati, et sõjategevus lõpetatakse ja Vietnam jaotatakse kaheks. Genfi konverents tegelikult ei lõpetanud sõda, vaid jätkus partisanisõda
sõdurit. Partisanisõda pidavatest vietkongidest jagu ei saadud! Vietnami sõjas sai surma (eri andmeil) 47 000 56 000 ameeriklast. Haavata sai 305 000 meest. Vietnami sõja mõjul toimusid kodusõjad ka Vietnami naaberriikides. Needki lõppesid kommunistide võiduga. 1975 võttis kursi sotsialismile Laos. 1975 võitsid kommunistid (nn. punased khmerid) kodusõja ka Kambodzas. Punaseid khmere juhtis Pol Poth, kes saatis surma miljoneid oma kaasmaalasi, enne kui 1979 vietnamlased ta kukutasid. 1979 tekkis tüli Hiina ja Vietnami vahel, toimusid relvaintsidendid piiril. See oli enneolematu sündmus sotsialistlikud riigid omavahel sõjas! 6) Lähis-Ida pingekolle/kriis (juutide araablaste vastuolud) Ajalugu: juudid on Palestiina aladel elanud juba 13.-12. saj. e. Kr. Juutide laiali hajumine mööda maailma (=diasporaa) algas juba 6. saj. e. Kr., kui juudid viidi Babülooniasse vangi, suurenes aga eriti alates 1. saj. p. Kr
5 RAHVASTIK Jaapan on etniliselt ühtlane riik, kus põhirahvus jaapanlased moodustavad 99,4% elanikest. Hokkaid saare põlisasukad ainud on suures osas sulandunud jaapanlaste hulka, nende järeltulijaid on umbes 20 000. Peamiselt Teise maailmasõja ajal Jaapanisse toodud korealased moodustavad 40% kõigist mitte-jaapanlastest. Märkimisväärsed vähemusrühmad on ka hiinlased ja vietnamlased. Rahvastik on jaotunud väga ebaühtlaselt. Valdav osa inimesi elab suurlinnastutes. Kõige hõredamini on asustatud Hokkaid saar. Jaapanlaste keskmine oodatav eluiga on 81,25 (2006), mis on üks kõrgemaid maailmas. Rahvastik vananeb kiiresti, sest Teise maailmasõja järgsele beebibuumile järgnes sündivuse langus 20. sajandi lõpus. 2004. aastal oli 19,5% elanikest 65 aastased või vanemad, 2006. aastal oli sama näitaja juba 20,8%. Pidevalt suureneb pikaealiste inimeste arv. Kui 1963.
Vietnami sõda o 1959-73 o Osapoolteks Lõuna-Vietnam keda toetasid USA, Lõuna-Korea, Tai, Austraalia, Uus Meremaa ja Filipiinid Põhja-Vietnam keda toetasid NSVL, Hiina ja Põhja-Korea. o USA tahtis takistada kommunismi levukut, Eisenhoweri doominoteooria o Kardeti et Vietnami järel levib kommunism üle kogu aasia o USA väitel ründasid Vietnamlased USA laeva (ettekääne, tegelikult lasi USA ise oma laeva alla - Tokingi intsident). o Põhja-Vietnam tahtis kommunismi levitada ja demokraatiat takistada. o Sõja alguses korraldas USA pommirünnakuid Põhja-Vietnamile 3 aastat, kuid Põhja-Vietnami väed olid kliimaga rohkem harjunud ja seetõttu domineerisid ka lahinguid. Teti operatsioon o 1968. aasta jaanuaris
Minh`iga välja Vietnami Demokraatliku Vabariigi. · juba sept lõpus saatis Prantsusmaa sinna oma väed ja okupeeris maa lõunaosa koos pealinna Saigoniga · oma positsioonide kindlustamiseks otsustasid prantslased nõustuda Lõuna-Vietnami riigi loomisega. Seda riiki tunnustasid ka USA, Suurbritannia ja mitu nende liitlast · prantslased üritasid kuni 1954. aastani sundida Põhja-Vietnami alistuma, kuid siis viisid vietnamlased läbi eduka sõjalise operatsiooni Dien-bien-phu orus, mille tulemusel piirati Prantsuse väed ümber ja sunniti kapituleeruma · 1954 lepiti Genfis Prantsuse, USA , Suurbritannia, NSV Liidu ja Hiina välisministrite konverentsil kokku Vietnami pooleksjagamises ning jaotusjooneks jäi 17. laiuskraad · USA upitas Lõuna-Vietnami presidendiks Ngo Dinh Diemi, kes oli katoliiklane, enamus lõunavietnamlastest aga olid budistid. Tal puudus rahva hulgas igasugune toetus.
RAHVASTIK Jaapan on etniliselt homogeenne riik, kus põhirahvus jaapanlased moodustavad 99,4% elanikest. Hokkaid saare põlisasukad ainud on suures osas sulandunud jaapanlaste hulka, nende järeltulijaid on umbes 20 000. Peamiselt Teise maailmasõja ajal Jaapanisse toodud korealased moodustavad 40% kõigist mitte-jaapanlastest. Märkimisväärsed vähemusrühmad on ka hiinlased ja vietnamlased. Rahvastik on jaotunud väga ebaühtlaselt. Valdav osa inimesi elab suurlinnastutes. Kõige hõredamini on asustatud Hokkaid saar. Jaapanlaste keskmine oodatav eluiga on 81,25 (2006), mis on üks kõrgemaid maailmas. Rahvastik vananeb kiiresti, sest Teise maailmasõja järgsele beebibuumile järgnes sündivuse langus 20. sajandi lõpus. 2004. aastal oli 19,5% elanikest 65 aastased või vanemad, 2006. aastal oli sama näitaja juba 20,8%
kohalikku kloostrit ning teha erilisi annetusi sanghale, kuulata pühakirju ja mediteerida hiliste õhtutundideni. UUSAASTA Uusaasta on suur püha kõigi budistide jaoks, kuid seda tähistatakse eri maades eri aegadel ja viisidel. Theravaada maades (Tais, Birmas, Sri Lankal jne) tähistatakse uut aastat kolm päeva enne täiskuud aprillis. Mahajaana maades tuleb uus aasta jaanuari esimese täiskuupäevaga. Hiinlased, korealased ja vietnamlased tähistavad aga uut aastat jaanuari lõpus veebruari alguses arvestades kuu kalendrit. Ka pühade pidamise viisides on suuri erinevusi. Ühes äärmuses on Hiina uusaasta, millel pole mitte midagi budismiga pistmist, teises Tiibeti uusaasta, Losar, mis sisaldab palju budistlikke elemente. KÕIGI PÜHAKUTE PÄEV (Sangha päev) (veebruari täiskuu) Buddha elust meenutatakse sel ajal kolme sündmust: kui ta võttis endale peale virgumist
oli ka Vietnami kommunistide juht ning Vienamis Demokraatliku Vabariigi esimene president. Enne II maailmasõda oli Vietnam Prantsusmaa asumaa. Ho Chi Minh hakkas enne sõda Prantsusmaal võitlema Prantsuse kolooniate vabastamise eest. Peale Vietnami iseseisvumist (1946) algas seal sõda, mis kestis 1954. aastani. Sõdisid Prantsusmaa ja Vietnam. Prantrsusmaa tahtis oma võimu taastada, kuid tal puudusid selleks vajalikud jõud. Prantsusmaad hakkas abistama USA. Dien Bien Phu lahing - Vietnamlased lõid Prantslasi. 1945 algasid Genifis läbirääkimised Prantsusmaa, USA, Hiina, Suurbritannia ja Nõukogude Liidu välisministrite vahel. Selle tulemusena otsustati sõjategevus Indo-Hiinas lõpetada. 1955 - Prantsusmaa tõi oma väed Vietnamist ära. Vietnam jagati kaheks riigiks mööda 17. põhjalaiust. Tunnustati ka Laose ja Kambodzhea iseseisvust. Põhja-Vietnamis loodi Vietnamis Demokraatlik Vabariik, pealinnaks Hanoi, juht Ho Chi Minh.
annaabi.ee 
