jarele," utles kularahvas ja seeparastDli inimeste elu t66kas, nii poisikesel kuj taismehel, nii mehel kuj naisel. Varakevadest esimeste halladeni ei andnud selja sirutamiseks mahti pold ega viinamagi. Aga ka vaarikas tasu ei pogenenud t66ka eest.Tema leib tuli kulI vaevaga, aga tulemata ta ei jaanud. T66ka salved olid vilja tais, tema veiniaamid ei kuivanud iial 16hki. T66ka aidakorvale kerkis peagi teine ning seegi oli vilja tais - ikka selleks, et pere ei peaks nalga nagema, et homne paev jataks varju tanase. Rahulikum Dli kulaelanike taIv - siis mangiti tubades lustimange, raagiti lugusid ja moistatati moistatusi. Aastad laksid, suvele jargnestalv, sugupolvele sugupolv ja ikka uhtemoodi Dli see - suvi hingas inimeste elumahlad pollusse, talvel hingas inimene sisseja pollusaak andis rammu tema ihule tagasi. Ikka Dli see uhtemoodi - k6ik mangud, koik lood ja moistatused kordusid aastast aastasse.Inimesed tulid parast paevaseid
Sugurakkude kupsemisel toimub neil muundunud meioos: esimesel jagunemisel satuvad koik kromosoomid uhte rakku, tuumata pool havib; teine jagunemine kulgeb nagu tavaliselt koik kromosoomid pikipoolduvad, kromosoomid lahknevad. Kui mesilasema on seemendatud uks kord isasmesilaste poolt, siis tal sailivad seemnerakud spetsiaalses seemnehoidlas. Suurem osa karjekanne on sobiva suurusega emaste mesilaste ehk tooliste jaoks. Kui mesilasema muneb nendesse karjekannudesse, uhineb moni seemnerakk munetava munaga ja munast areneb emane mesilane. Moned karjekannud on aga suuremad ja sobivad isasmesilaste arenemiseks. Kui mesilasema muneb nendesse karjekannudesse, suleb ta seemnehoidla ava ja seemnerakud ei paase sealt valja. Nii munetakse viljastamata mune, millest arenevad lesed. Mesilasema areneb siis, kui toomesilase karjekannu suurendatakse ja vastset toidetakse erilise toiduga. Mesilasema munasarjades on ligikaudu 500000 munarakku. Uks lesk produtseerib keskmiselt
SISUKORD 1. Laskespordi ajalugu üldine sissejuhatus..........................................................................3 1.1 Faktid Eesti laskespordi ajaloost..................................................................................4 1.2 Ülemaailma 7 laskespordi organisatsiooni...................................................................5 2. Spordiala arengusuunad eestis ja esimesed sportlased....................................................7 2.1 2012 London - ülemaailmne laskesport........................................................................12 3. Põhilised võistlusreeglid näited,mõisted.......................................................................14 3.1 Tänapäeva Narva laskespordiklubi klassinormid..........................................................16 3.2 Püssialad ja laskeasendid................................................................................................18 3.3 Lask.............................
valja 1W voimsusega poolt signaal ,mis levib tekitatav helirohk (haal) ,mis joudes mikrofoni keskkonnas 1000m kuni muundatakse jouab vastuvotjani ,kuna elektrisignaaliks ,seejarel kodeeritakse signaal keskkonnas (ohus) on sobilikule tekkinud signaalikaod kujule ,et seda mooda kanalit edastada. (sumbumine) siis Vastuvotja poolel tehakse vastupidine protsess , vastuvotjani jouab voetakse 0,000001W voimsusega kanalist tulev signaal vastu (receiver) signaal. Signaali dekodeeritakse signaal sumbumine soltub keskkonna ,ning seejarel tekitab kolar (speaker) elektrilises
Inimesed , nende teadmised, oskused, voimed, haridustase Organisatsiooni kultuur - normid, vaartused ja uldtunnustatud toekspidamised. Juhtimine ja struktuur, mis koosneb juhtimisest, organiseerimisest, tookorraldusest ja nendega seotud susteemidest: informeerimine, tootajate varbamine, motiveerimine jms. 15. Mida iseloomustab organisatsiooni keskkonna muutlikkuse maar? 1. Keskkonna muutlikkuse maar naitab, kui kaua uhed keskkonnamojud pusivad. Moni keskkond on suhteliselt stabiilne, midagi markimisvaarset ei juhtu, moni muutub vaga sagedasti. 16. Selgitage PEST analuusi olemust ja eesmarki. PEST-analuus on kasulik vahend uurimaks analuusitava organisatsiooni valiskeskkonda ning on uheks strateegilise planeerimise abivahendiks. Spetsiifilisemalt on tuupilisemateks kasutusaladeks aritegevuse voi turunduse planeerimine, tootearendus ning muudatuste labiviimine organisatsioonistruktuuris.
See kehtib nii ööpaevaseid muutusi silmas pidades kui ka aastaajati, suve ja talve temp erinevus on vaga suur. Merelise kliima ala temp maximum ja miinimumi vahel on vaid 2 kraadi north head, washingtoni naites , kuid texases nt minimum 22 ja max 32 kraadi. · Isotermi moiste, vorrelda maismaa ja merede kohal ohutemperatuuri isotermide kaike pohjapoolkeral juulis ja jaanuaris- isoterm-Ühesuguse temperatuuriga kohti uhendavad samatemperatuurijooned amplituud on suurim aasia ja pohja ameerika sisealadel suurtel laiustel. Mandrite kohal liiguvad isotermid sesoonselt palju rohkem kui ookeanide kohal. · Iseloomustada insolatsiooni meridionaalset profiili ning aastasisest dunaamikat pohjapoolkeral- pohjapoolkeral- 90 laiuskraadil insolatsioon miinimumis sept-marts kuna siis polaaröö, koikidel laiuskraadidel insolatsioon kasvab aasta algusest kuni juunini ning hakkab siis kahanema · Iseloomustada (min ja max vaartuste alusel) jaanuari keskmiste
Andmebaasid 1.9 Teema 1 • Erinevat tuupi andmemudelite (hierarhiline, relatsiooniline, objektorienteeritud) ja vastavate andmebaasisusteemide valjatootamise kronoloogiline jarjekord ̈ (koigepealt hierarhilisel mudelil pohinevad andmebaasisüsteemid puustruktuuriga hierarhiline mudel, kus tekivad anomaaliad andmete lisamisel ja kustutamisel ning on palju liiasust; seejarel relatsioonilisel mudelil pohinevad on relatsioonid ehk tabelid, ̈ millel on atribuudid ehk veerud ja andmed esitatakse korteežidena ehk ridadena; koige viimaks objektorienteeritud andmebaasisusteemid neis saab hoida objekt oritenteeritud keeles kirjutatud objekte, kapseldada ja polümorfismi kasutada). Teema 2 • Andmebaaside valdkonnas tuntud inimesed ja millega nad on end ajalukku jaadv
FÜÜSIKA Looduse objektide koige pohilisemad ja uldisemad vastasmojud 1. gravitatsiooniline (koik kehad); 2. elektromagnetiline (elektriliselt laetud kehad); 3. nork (koik elementaarosakesed); 4. tugev (nukleonid). Sisemine nahtavushorisont on teadmiste piir liikumisel piki mootmete skaalat uha vaiksemate objektide poole.Mis on selle sees? Valine nahtavushorisont on teadmiste piir liikumisel piki mootmete skaalat uha suuremate objektide poole: Mis on selle taga? Füüsikaline maailmapilt Mehaaniline ? Kujunes valja 18. sajandi lopuks Galilei, Descartes'i, Huygens'i ja eelkoige Newtoni toode uldistamise tulemusena. ? Oluliseks peeti vaid kehi, nende liikumist ja vahetul kontaktil ilmnevat vastastikmoju. ? Vastastikmoju vahendajat ei tahtsustatud. Elektromagnetiline ? Kujunes valja 19. sajandi lopuks Faraday ja Maxwelli toode tulemusena. ? Erinevalt mehaanilisest maailmapildist t
Nad lendavad sama kiiresti, kui pöörleb maa. Kui sa siis öösel kell neli mind armastad, võime kellaaja alatiseks neljaks jätta; me lendame lihtsalt koos ajaga ümber maakera, ja kell seisab paigal." /---/ "Inimene on vana alles siis, kui ta enam midagi ei tunne."" Lk 232,,,,Inimene on vana alles siis, kui ta enam midagi ei tunne."" (Ravic) Lk 240,,Rott inimese nahas, mõtles Ravic. Rott inimese nahas ja seda rotti ei uputa iial. Mis läheb sellele idioodile korda, kas mul passi on või ei ole? Aga rott haistab midagi, ja roomab august välja." /---/ ,,Paberitükk! Oli sul seda või ei olnud paber jääb paberiks. Ja kui see paberilipakas käes oleks, paluks see olend sult vabandust ja kummardaks, ükspuha, kas oleksid terve perekonna ära tapnud või panga tühjaks röövinud see mees lööks kulpi. Isegi Kristus vireleks tänapäeval vanglas, kui tal passi poleks. Pealegi oleks ta juba tükk aega enne oma kolmekümne kolmandat sünnipäeva maha löödud."
1. Mis on aatom? Millest see koosneb? (Kirjelda naatrium aatomi näitel) Aatomiks (vanakreeka sonast (atomos) 'jagamatu')nimetatakse vaikseimat osakest, mis sailitab talle vastavakeemilise elemendi keemilised omadused. Aatomid voivad aines esineda uksikuna voi molekulideks liitununa. · Keemia seisukohast on aatom jagamatu, fuusikalistevahenditega aga saab teda lahutada elementaarosakesteks. Aatomi ehitust voivad muuta looduslikud radioaktiivsed protsessid ja aatomite pommitamine elementaarosakestega. · Aatom koosneb positiivse elektrilaenguga aatomituumast, mida umbritseb negatiivselt laetud elektronkate ehk elektronkest. Viimane jaguneb elektronkihtideks, mis omakorda koosnevad negatiivse elementaarlaenguga elektronidest. Aatomi tuum annab 99,9% kogu aatomi massist; aatomi elektronkate maarab ara aatomi labimoodu. Vahima aatomi mass on suurusjargus 10-27 kg ja labimoot suurusjargus 10-10 m (ehk uks ongstrom). · Prootonite arv = järjekorranumber, see on 11 · Elektronide
Elust ja Enesest. Hey!.Räägin siis nata endast. Olen siuke ilus tüdruk Angela parimates aastates 14 blond ja selle üle uhke. Ema on mul siuke hoolitsev junnike (vabandust aga ta on lihtsalt vahel junn) ja isa siuke tegutsev ärimees. Siis on mul siuke elu nõme väikevend . Vahva kas pole. Mu parim sõbranna on Kerli on hull poiste sebija ja geto no ma ei või ! Ise olen siuke rich girl nagu, issi annab kõike mida tahan .Aga nüüd siis mu elust. * Täna hommikul kooli minnes märkasin et meie klassi on tulnud uus õpilane. Selgus siis et ta on must vanem (kujutate ette ma olen klaasi vanim , nüüd siis tema ...ooo eei ) ja hullem tibi kui mina (issand temaga läheb raskeks.) Nimi on tal Kaire ,ei tea kes küll paneks oma lapsele siukse nime . Järsku tuli mu juurde Kerli "Youks kuule sa seda Kairet tead ? Pidi mingi hull chick olema, kõik mingi sõbrustavad temaga ." "Hey Kerli , mida mina olen siin pomo mina olen chick, whf!
VETERINAARGENEETIKA JA ARETUS MOLEKULAARBIOLOOGIA JA REKOMBINANT-DNA TEHNOLOOGIA Rekombinant-DNA (hubriidse DNA) tehnoloogia on tanapaeva geneetika ja molekulaarbioloogia peamisi meetodeid, mis leiab uha enam kasutamist ka veterinaarias. Rekombinant-DNA tehnoloogia kasutusele votmine on oluliselt avardanud voimalusi uurida geenide molekulaarset struktuuri ning parilikkuse biokeemiat. Uhtlasi on tanu rekombinant- DNA tehnoloogiale astutud kvalitatiivne samm edasi biotehnoloogias ja nakkushaiguste diagnostikas. Rekombinant-DNA tehnoloogia pohimeetodid on jargmised: DNA molekuli lohestamine e loikamine fragmentideks restriktsiooni ensuumide abil, mis lohuvad sidemed nukleiinhapete (NH) vahel spetsiifilise nukleiinhapete jarjetusega piirkonnas (iga ensuumi jaoks eri NH jarjestus) Nukleiinhappeline hubridiseerimine -tanu DNA, RNA molekulide voimele siduda vabasid Nhid on voimalik teataud NH-jarjestusega vabade margistatud DNAfragmentide abil avastada komplementaarse jarjestusega loike uurit
Anna oli omaaja seisukohtadel, Irma muudkui aga kuulas nii üht kui teist. Irma muutus julgemaks ja leidis endale koha kellegi hr. Rudolfi juures- toaneitsina. Lonni nõudis kohe uue koha liike- niisiis mindi kinno. Irma valis kino, kuna see oli kohvikust odavam, Lonnile endale meeldis ka kino rohkem. Olles majahärra (Rudolf) juures juba natukene veetnud, läks Rudolf kodust korra ära ja ukse lävele ilmus keegi uudishimulik kojamadam, kes uuris ja puuris Irma kohta ja tahtis Irmalt passi, et teda sinna nö. sisse kirjutada. Irma aga unustas nii mitmelgi korral passi viimata. Kojamadam hirmutas aga Irmat mingisuguste õdede mõttega, et majahärral- Rudolfil olla kombeks neid iga natukese aja tagant vahetada, et ka Irma pidavat üks neist olema, küll ta varsti näeb, kui siit ära läheb. See jutt ajas Irmale hirmu nahka ja Irma tahtis juba kohe sealt lahkuda, kui miskipärast otsustas siiski jääda. Kojamadam mainis
Maris Savik Sinilind M. Maeterlinck TEGELASED: Memmeke Tyl ja taadike Tyl. Tyltyl poeg 10 aastane. Tore, pikakasvuline, tugev, rühikas. Naerune, heatujuline. Käitus julge ja kartmatu mehena, süda oli õilis. Mytyl tütar 6 aastane. Armas, kaunis. Suurte arglike silmadega. Väga õrn, nuttis vähimagi mure puhul. Tema hinges peitusid kõrgeimad naiselikud voorused oli armastav, hooliv. Väga kiindunud oma venda. Tylo Koer Tylette Kass Haldjas Berylune, emand Berlingot Valgus, Tuli, Vesi, Suhkur, Leib, Piim I PUURAIUJA MAJAKE -Suure metsa ääres väga väikeses ja logus majas elas puuraidur oma naisega. Puuraiuja maja vastas asus suur ja uhke loss, kus elasid väga rikkad inimesed. Lossi aknedest oli sisse näha, kui seal tuled põlesid. Puuraidur oma naisega oli väga vaene. Neil oli 2 last poeg TYLTYL ja tütar MYTYL. Lugu algab jõuluõhtust, kus ema su
Aliide mõtles jälle Zarast. Kas Ingel või Linda olid Aliidest talle rääkinud ja kust oli pärit see foto. TA juba kahtlustas et Zara on plaaninud Aliidelt mets ära võtta või mõni muu pettus sooritada. Ta otsustab siiski Zara konkust välja lasta. 1951 Lääne-Eesti Kinopoisid olid jälli külas. Aliide tahtis ka seansile minna. Aliide eesmärk oli varastada kellegi pass. Erinevatel põhjustel ei sobinud erinevate inimeste passid, vaja läks Tallinlase passi. Ühel hetkel ei saanud Aliide enam hästi hingata ja rumalad plaanid ajasid Aliide nutma. Aliide läks valja. Järsku puhkes tulekahju. Kõik lahkusid majast. Aliide pani tähele et Tallinlasest kinopoiss oli oma jaki jätnud majja. Aliide arvas et kinopoiss hoidis oma passi jaki taskus ning läks majja tagasi. 1992 Lääne-Eesti Aliide lohistas meelemärkuseta Zara konkust välja. Ta äratas ta visates talle vett näkku. Aliide kaalus korraks tüdruku maha laskmist
KARJED ööS 1. Ethan oli just üles tõusmas, kui kell öökapil näitas 7.45. Kõik oli samamoodi tavaliselt, aga midagi oli siiski erinev, poiss pollnud enam Tallinnas oma vanemate juures, vaid kuskil Inglismal tädi juures. Kus nimelt Inglismaal ta ei mäletanud. Ta vanemaid polnud enam, nad hukkusid puhkuselt tagasi tulles lennuõnnetuses. "Marian!" hüüdis Ethan Keskmises eas naine võpatas äkilise hääle peale, kuid kogus ennast ning vastas noormehele lühikese küsimusega:"Jah?" "Oled sa mu särki näinud?" vastas poiss. "Ei aga vaata kapist, äkki ta on seal!" "Okei!" Poiss läks kapi juurde ja hakkas oma särki otsima, selleasemel aga leidis ta hoopis karbikese, kus olid sees kõik tema perekonna fotod alates vanemate pulmadelt kuni viimase hetkeni mil nad koos veetsid. Kuid nende seas oli foto võõrast neiust keda Ethan ei teadnud. Tüdrukul olid blondid juuksed ja helesinised silmad. Fotol ta n
lähenemisest teatama. Peiupoisile pakutakse õlut ja anti kannuga kaasagi, saajarahva kostitamiseks. Kui kõik olid joonud, algas saajarahva sissesõit. Õue värav peab olema suletud ja värava taga ootab vakarahvas. Algab vastastikune laulmine ning esitatakse küsimusi nagu: kes on tulijad ja miks nad nii hilja tulevad. Teiselt poolt õigustatakse tulemist või siis vabandatakse hilinemist tõkkega teel. Peale seda algab sissesõiduloa kauplemine. Luba saadakse pärast lunaraha maksmist või passi ettenäitamist. Lunaks on suur rahapung ( seal on mõni münt, lisaks klaasikilde või raua tükke, et pung oleks suur ja kõliseks ). Enne tuppa astumist lööb peiupoiss mõõgaga uksele risti. Toas kutsutakse saajarahvas kohe lauda sööma. Mõni suutäis maitstakse, kuid sööma ei asuta ja nõutakse mõrsjat näha. Mõrsja nõudmine, otsimine ja väljatoomine on pulma rituaali teine järk ja samuti väga laulurohke
too mul kurki, too mul tilli, kohupiima, kohviube, tule tuuluta mu tube; minu kodu on mu urgas, hallitus ja hais on nurgas, tulles ära tuld küll süüta, ära uuri, ära tüüta manitsustega mu kõrvu, igatsen vaid sinu õrnu unistusi uuest ajast, puhtast, valgest vangimajast. Kingi mulle kinopilet Kingi mulle kinopilet, anna akna taga vilet, vaata, kas meid keegi nägi, lähme otse pargist läbi, pargis meid ei passi keegi, aga ega me ei teegi suitsu meil on kommituutu, teepeal seda me ei puutu, annan kinos pihust pihku, ära eemale siis nihku, ära karda, anna käsi, võta komm, kuid vaikselt näsi. H. Runnelist ajakirjanduses Hando Runneli esimene raamat «Maa lapsed» ilmus aastal 1965 ja oli nii õhuke vihik, et mahtus ilusasti taskusse. Tema seni viimane, novembri algul ilmunud paks ja kõvade kaantega «Väravahingede
7 1. BIOLOOGIA UURIB ELU 1.1. EIu omadused Koige tilciisemas kdsituses on bioloogia (kreeka k. bios - elu + lo.gos - m6iste, kiisitus) teaclus, mis uurib elu. Seet6ttu kuuluvad biotoogide huviorbiiti elu koikr,6imalikud r-ormicl ja nende elutegevusega seotud ilmingud. Esmapilgul tundub, et ei ole kuigi raske eristada elusobjekti elutust. On ju organismidel terve rida ainuomaseid tunnu- seid, mis looduse eluta osal ja inimese poolt loodud tehissiisteemidel puuduvacl. Liihemal uurimisel selgub aga, et tegelikkuses on peaaegu voimatu tommata tihest piiri elusa ja eluta looduse vahele ning leida uhte p6hitunnust, mis neid eristaks. Elu mdlratlemine on v6imalik vaid mitme tunnuse koosesinemise kaudu. Mil les viiljendub elu organisatoorne keerukus? Suur osa organismide koostises olevaid mole- keemilised omadr-rsed. Seetottu on molekulid kule esineb ka viiljaspool neid (niiiteks vesi). keemikut
Jafer helistas Abdullahile ning rääkis ära, mis toimus, alates peksmisest, lõpetades sooviga tulla tagasi Saudi Araabiasse. Kareem ei saanud kuidagi aidata, kuid murest murtud Abdullah jäi endale kindlaks, et hädas sõpra tuleb kuidagi aidata. 9. Abdullah Saanud teada Abdullahi plaanist minna Liibanoni sõbrale appi, langes Sultana depressiooni. Ja vaatamata kavatsustele hoidmaks ära Abdullahi plaani minna Liibanoni, suutis Sultana poeg kuidagi oma passi kätte saada ning miskipärast oli koos sellega ka kadunud Maha pass ning raha seifist. Kahtlustati, et koos Abdullahiga läks ka Maha, aga kuna neiu avastati koolist, siis Sultana sai aru, et Maha passi võttis Abdullah kaasa Fayza jaoks. Selle intsidendi pärast tekkisid ka lahkhelid Sultana ja Kareemi vahel. Oodati viis päeva, kuni Abdullah helistas Küproselt. Ta täpsustas olukorda ning et Fayza oli ühendust võtnud ka oma vanematega, kelle viha imekombel hakkas vaibuma
Eluloolist Contra on sündinud Võrumaal Urvastes agronoomi ja raamatupidaja pojana, õppinud Urvaste Algkoolis 19811984, Kuldre 9-klassilises koolis 19841989 ja Antsla Keskkoolis 19891992. Viibis sõjaväeteenistuses Eesti piirivalve Piusa kordonis 19931994. Töötanud 1994. aastal lühiajaliselt (kuu aega) inglise keele õpetajana Kuldre koolis, seejärel postiljonina Urvastes, aastail 19961999 oli Urvaste postiülem. Pärast seda vabakutseline kirjanik ja stsenarist. Urvaste Valla Lehe toimetaja aastail 20042008. Tartu Noorte Autorite Koondise (NAK) liige aastast 1997, Eesti Kirjanike Liidu liige aastast 1997. Loomingust Contra on tuntud eelkõige luuletajana. Tema luulele on iseloomulik tõukumine uuema rahvalaulu (vemmalvärss, lorilaul) traditsioonidest, see on lõbus ja laululine, säravalt virtuoosse keelekasutuse ja leidlike riimidega. Palju leidub Contra loomingus paroodiad, samuti kalambuure (nt loomaporno: panen tallele). Olles vaimu poolest tihedalt seotud o
Paratamatu elu California Tüdruk Sofia, kes armastab üle kõige merd ja loodust, haigestus ootamatult. Ta pole mitmeid aastaid juba väljas käinud, sest talle on diagnoositud immuunsuse puudumine. Esimene kord, kui tal tekkisid sümptomid, oli ta oma isa sünnipäeval, kes samal ööl hukkus. Ta hukkus, sest oli endast väljas ning üritas igati tüdrukule abi kutsuda. Nad pidasid isa sünnipäeva metsamajakeses, kus polnud levi, seega ta pidi otsima abi eemalt ning sõitma selleks mitmeid kilomeetreid. Selle ajaga, kui isa abi otsis suutis Sofia tervis kriitilise seisundi võtta ning tal tekkis haigus, millest keegi, mittekunagi lahti ei saa. Nüüd pole ta juba 5 aastat väljas käinud,mistõttu tal pole sõpru, ega ka normaalset elu. Ainukesed inimesed, kes tema olemasolust teavad on tema ema Eva, tema medõde, Carla ning Carla tütar Eliise. Tema isa suri tol ööl koos vennaga suures autoõnnetuses, mistõttu ta on üksiklaps ja elab emaga kahekesi. Arstid väidavad, et kui ta
Karl Ristikivi ,,Hingede öö" sisukokkuvõte ja lühike analüüs Raamat koosneb kolmest osast ,,Surnud mehe maja", ,,Kiri proua Agnes Rohumaale" ja ,,Seitse tunnistajat". Esimese osa peatükid ei ole nummerdatud. Iga uus peatükk algab tsitaadiga, tavaliselt värsireaga mõnelt luuletajalt. Esimene osa algab kirjeldusega vana-aasta õhtust. Autor jutustab kogu lugu mina-vormis, seega nimetagem peategelast siin ja edaspidi jutustajaks. Jutustaja kirjeldab oma suhtumist vana-aasta õhtusse. Ta on loo toimumise hetkel üksi pagulasena võõras riigis, Rootsis, ja hulgub mööda Stockholmi tänavaid, lihtsalt et vana-aasta õhtut mitte kodus mööda saata. Jutustaja ei tahtnud õhtuks minna tuttavate poole, ehkki oli kutsutud. Ta sooviski veeta õhtu teatud üksinduses. Niimoodi mööda tänavaid hulkudes kohtab ta igalpool rõõmsaid nägusid, mis temas vastumeelsust tekitavad. Ta püüab leida kõrvalisemat tänavat, et mööda seda edasi liikuda ja satub nii ühel
Karl Ristikivi ,,Hingede öö" sisukokkuvõte ja lühike analüüs Raamat koosneb kolmest osast ,,Surnud mehe maja", ,,Kiri proua Agnes Rohumaale" ja ,,Seitse tunnistajat". Esimese osa peatükid ei ole nummerdatud. Iga uus peatükk algab tsitaadiga, tavaliselt värsireaga mõnelt luuletajalt. Esimene osa algab kirjeldusega vana-aasta õhtust. Autor jutustab kogu lugu mina-vormis, seega nimetagem peategelast siin ja edaspidi jutustajaks. Jutustaja kirjeldab oma suhtumist vana-aasta õhtusse. Ta on loo toimumise hetkel üksi pagulasena võõras riigis, Rootsis, ja hulgub mööda Stockholmi tänavaid, lihtsalt et vana-aasta õhtut mitte kodus mööda saata. Jutustaja ei tahtnud õhtuks minna tuttavate poole, ehkki oli kutsutud. Ta sooviski veeta õhtu teatud üksinduses. Niimoodi mööda tänavaid hulkudes kohtab ta igalpool rõõmsaid nägusid, mis temas vastumeelsust tekitavad. Ta püüab leida kõrvalisemat tänavat, et mööda seda edasi liikuda ja satub nii ühele väiks
"Täna päevani koik poliitilised kirjanikud, keda me ka praegu loeme, arvasid ja väitlesid ainult valitsuse pohiseadusest; riigi olemusest, suveräänsuse olemusest ja asukohast, silmatorkavast võimust ja kuninglikust prerogatiivist, valitsuse sudames peituvatest suurimatest tähendustest ning valitsuse eesmärkidest, mis on määratud inimese olemuselt ja inimese eesmärgideni. Küsimus oli alati: kes peab seadusi kirjutama ja missugused need peavad olema?". "Valitsusel oli vaid moni meister; nüüd on neid palju. Enamik varem oli valitsuse alluvuses; nüüd nad teevad valitsust. Kui valitsus kord voib järgida kohtu vaimumeid, peab ta nüüd järgima rahva seisukohti". "Riigi idee ja sellest tulenev tööülesannete ideaal muutuvad; ja "riigi idee on halduse südametunnistus" "Demokraatias administreerimist on raskem organiseerida, kui monarhias" 2 LOENG. RIIGITEADUSTE KONTEKST "FUKUYAMA JA HUNTINGTON" Kultuur:
luulekogu "V" kirjastus Tuum 1998 luulekogu "Esimene tahe" kirjastus Tuum 2002 luulekogu "Teatud erandid" kirjastus Tuum 2003 soomekeelne tõlkekogumik "Paljastuksia" kirjastus Nihil Interit 2000, tõlkija Katja Meriluoto rootsikeelne tõlkevalimik "För en stämma" kirjastus Ariel 2004, tõlkija Peeter Puide luulekogu "Selge jälg" kirjastus Tuum 2005 Elo Viidingu luuletusi ... Ma võin teha mida ma tahan, istuda kuhu tahan, lennata kuhu iganes, kui olen näidanud passi, olnud kahtlustatava osas, võtnud tollis jalast ka kingad, siiski taas vilisenud turvaväravate vahel, siis 8 võtnud seljast ka jaki, nii rahuldanud tollitöötaja. Huvitav et ikka satub lennukisse kriminaale - kus nad küll elavad, milliste piiride kohal lendavad? Näen välja kui kurjategija oma heleda mantli ja salliga, sõidan luulefestivalile, viisakas, vanemlik, kaasa mängiv ja elav, psühholoogiliselt intelligentne,
Taasiseseisvunud Eesti presidendid Autor :Liis Pibre Ju hendaja :Urve Veinmann Tallinn 2009 Sisukord 1. Sissejuhatus Lk 1 2. Lennart Meri Lk 2-15 3. Kokkuvõtteks Lennart Merest Lk 16 4. Arnold Rüütel Lk17-20 5. Toomas-Hendrik Ilves Lk 21-22 6. Hinnang president Ilvesele ajalehtedes Lk 23-24 7. Lõpetuseks Lk 25 8. Kasutatud kirjandus Lk 26 Sissejuhatus Taasiseseisvunud Eestil on olnud 3 presidenti: Lennart Meri ; Arnold Rüütel ja Toomas- Hendrik Ilves. Nad on oma käejärgi kujundanud Eestit. Neil kõigil on olnud erinev saatus mis on mõjutanud nende iseloo
Majast sai ta kaasa õlut, mille ta pidi esmalt peigmehele proovida andma too ei tohtinud tilkagi maha ajada, sest see oleks tähendanud õnnetut abielu. Saajarahva sissesõidul lauldi kõige rohkem. Pruudi maja õues olid kõik pruudipoolsed külalised, välja arvatud pruut ise. Vastastikku lauldi ja tehti üksteise üle nalja. Tulijatelt päriti, mis neil asja ja tulijad ülistasid mõrsjat ning tema kodu. Pärast passi viina näitamist mindi sisse, kus siis kohe sööma ei hakatud kuigi laud oli kaetud vaid nõuti ikka pruuti näha. Kui näitsik leitud, toimus tavaliselt ka mõrsja piiramine, mis kujutas endast peigmeest, isameest ja peiupoissi kolm korda ümber tema kõndimas, ristatud mõõgad neiu pea kohal. See Eesti pulm ennemuiste toiming kaitses kurja eest ja tõotas tüdrukule pikka iga
Aasta Nominaalne SKP SKP deflaator (miljardite kroonides) (baasaasta 1990) 1997 82,8 1,2 1998 90 1,25 Kui suur on 1998 a.reaalne SKP 1990 aasta hindades? *a. 72 [90/1.25] b. 65 c. 69 d. 85 ----------------------------------------------------------------------------- --- Question 8 (1 point) Firma vottis aastase laenu intressiga 13,3%. Sama perioodi inflatsioon oli 10.8%. Kui suur on reaalne intress? a. pole voimalik leida b. 0 c. -2,5 *d. 2,5 [r = i -I] == 13.3 - 10.8 ----------------------------------------------------------------------------- --- Question 9 (1 point) Kui turul on uks muuja ja palju ostjaid, siis on turustruktuuriks: a. polugopol b. monopson c. oligopol *d. monopol -----------------------------------------------------------------------------
Maurice Maeterlinck "Sinilind" Teos räägib ühes puuraiduri vaeses peres elavast kahest lapsest, poisist ja tüdrukust, kes peale ühte toredat unenägu vaatavad maailma hoopis positiivsema pilguga, kui varem. Esimeses peatükis "Puuraiuja majake" kirjeldatakse raamatu peategelasi: kümneaastast poissi Tyltyl-i ja tema kuue aastast õde Mytyl-i. Tyltyl oli südamlik ja tore poiss. Mytyl oli väga arg, ning iga pisemgi asi võis teda nutma ajada, temas peitusid aga ka juba kõrgemad naiselikumad voorused, ta oli armastav ja väga kiindunud oma venda. Puuraidurite perekond asus täpselt lossi vastas, kus elasid rikkad. Lapsed alati vaatasid, aknast välja, kuidas rikkad lapsed lõbutsevad ja saavad kingitusi. Kuid see lugu saab just alguse jõululaupäeva õhtust. Ema oli tulnud Mytyli ja Tytyli magama panema, suudles neid, ning see järel läks oma tuppa. Ema oli kurb, sest taadikesel ei olnud halva ilma tõttu võimalik metsatööle minna ja selletõttu ka polnud raha, et lastele j
Maurice Maeterlinck "Sinilind" Teos räägib ühes puuraiduri vaeses peres elavast kahest lapsest, poisist ja tüdrukust, kes peale ühte toredat unenägu vaatavad maailma hoopis positiivsema pilguga, kui varem. Esimeses peatükkis "Puuraiuja majake" kirjeldatakse raamatu peategelasi: kümneaastast poissi Tyltyl-i ja tema kuue aastast õde Mytyl-i. Tyltyl oli südamlik ja tore poiss. Mytyl oli väga arg, ning iga pisemgi asi võis teda nutma ajada, temas peitusid aga ka juba kõrgemad naiselikumad voorused, ta oli armastav ja väga kiindunud oma venda. Puuraijurite perekond asus täpselt lossi vastas, kus elasid rikkad. Lapsed alati vaatasid, aknast välja, kuidas rikkad lapsed lõbutsevad ja saavad kingitusi. Kuid see lugu saab just alguse jõululaupäeva õhtust. Ema oli tulnud Mytyli ja Tytyli magama panema, suudles neid, ning see järel läks oma tuppa. Ema oli kurb, sest taadikesel ei olnud halva ilma tõttu võimalik metsatööle m
KERGU PÕHIKOOL-LASTEAED 8. KLASS HENDRIK VARBLANE HÜLGED UURIMUSTÖÖ JUHENDAJA: LAINE KÄGU KERGU 2008 Sisukord Sisukord...............................................................................................................................................2 Sissejuhatus......................................................................................................................................... 3 Hüljeste elupaigad...............................................................................................................................4 Levila ja alamliigid..............................................................................................................................4 Alamliigid............................................................................................................................................4 Hülge liigikirjeldus..................................................................
Eesti keele lauseõpetuse kordamisküsimused 2010/2011 1. Mille poolest erinesid 19. sajandi eesti keele grammatikad ja nende süntaksikäsitlused varasematest? Esimesed grammatikad (17.-18. saj.) olid rakenduslikud. Saksa ja ladina malli järgi, kontrastiivne vaatenurk. 19. saj. keeleuurimine, võrdlev-ajalooline keeleteadus, keelesugulus, soome grammatikate eeskuju. Ajakirjas "Beiträge..." (1813-1832, J.H. Rosenplänter) soome keele eeskujul käändevormide tähendusfunktsioone. Deskriptiivsed grammatikad. 2. Mida on EKG süntaksimudelil ühist, mida erinevat võrreldes traditsioonilise süntaksiga? EKG süntaksimudel - Moodustajad + funktsioonid; süntaktiline ja semantiline struktuur vastavuses; moodustajad pronominaliseeritavad. Traditsiooniline süntaks. Lause pealiikmed (alus, öeldis) ja kõrvalliikmed. Alusrühm ja öeldisrühm. EKG mudel on lineaarne, analüüsitakse lause sees, traditsiooniline mudel on joonis. 3. Milliste grammatiliste seoste a
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
