SÜDAMEINFARKT Südamelihase infarkt ehk müokardi infarkt tähendab pöördumatut südamelihase kahjustust. Teatud osa südamelihasest sureb, kuna ei saa piisavalt verd. Verevoolu katkemise põhjustab omakorda veresoonte (arterite) ummistumine. TEKKEPÕHJUSED Südameinfarkti tekkimiseks on kolm peamist võimalust: südame pärgarterites tekkinud lubjastused ning nendele kinnitunud trombid; embolid, mis pärinevad südame õõnest ning liikudes verevooluga sulgevad väikesed südame veresooned;
Millistes seisundites? Ajukasvaja ja epilepsia. Peaaju närvid – funktsioon, iseloomustus 11. (innerveerib kaelalihaseid, paneb pea liikuma), 12. närv kõige lihtsamad. Peaaju koore kaks rühma keskusi: sensoorsed (tundlikkust vastuvõtvad), motoorsed (juhivad motoorikat: somatomotoorne, kõnekeskus (Vernicke keskus, broca, sekundaarne motoorne keskus..) ------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------ Südamelihase refraktaarsus Refraktaarsus – südamelihase omadus mitte vastata ärritusele enne, kui eelmine erutus ei ole kustunud; erutus käib alati kontraktsiooni ees Ekstrasüstol ? Teine kiire löök, siis paus. Südametsükkel ja vere liikumine südames tsükli jooksul, südametoonid Südametsükkel koosneb kahest osast ehk faasist: 1) süstolist ehk kokkutõmbest 2) diastolist ehk lõõgastumisest
V�IKE e kopsuvereringe -rikastada kopsudes veri hapnikuga, vabaneda s�sihappegaasist S�dame parem vatsake > kopsud > s�dame vasak koda PULSS - arterite l�tvumine ja kokkut�mme VERER�HK - r�hk, mida veri avaldab veresoonte seintele Veri voolab k�rgema r�hu all olevatest soontest sinna, kus r�hk on madalam. Verer�hk s�ltub aorti paisatava vere hulgast, veresoonte l�bim��dust, elastusest jne. Ateroskleroos - veresoonte lubjastumine S�damelihase infarkt - tromb suleb s�dame veresoone v�i haru VERI - vedel sidekude, mis ringleb veresoontes T�iskasvanul u 5-6l verd Veri koosneb VEREPLASMAST ja selles h�ljuvatest VERERAKKUDEST. Vererakke on 3 t��pi 1) Punased vererakud ehk er�tros��did -hapniku toimetamine kopsudest kudedesse -tuumata, punased, ei liigu 2) Valged vererakud -v�itlus v��rkehade ja v��rmikroobidega -tuumaga, v�rvusetud, suured, liikumisv�imelised 3) Vereliistakud -vere h��bimine
Nende ravimite toimemehhanismi aluseks on veresoonte laiendamine. AKE inhibiitorid kaitsevad kõrgvererõhktõve korral neerusid ebasoodsate muutuste tekkimise eest. Selle rühma ravimid on eelistatud kõrgvererõhktõve raviks kaasuva diabeediga patsientidel. AKE inhibiitorite kõige sagedam kõrvaltoime on köha. • Kaltsiumikanalite blokaatorid ehk kaltsiumantagonistid. Kaltsiumantagonistid takistavad kaltsiumi sisenemist südamelihase ja veresoonte rakkudesse ning laiendavad sellise mehhanismi abil veresooni. Siia kuuluvad kahe alarühma ravimid, mis erinevad üksteisest lisa- ja kõrvaltoimete poolest: 1) verapamiil ja diltiaseem – peale vererõhu langetamise aeglustavad ka südame löögisagedust; 2) ülejäänud kaltsiumantagonistid, mis ei aeglusta südamerütmi – nifedipiin, amlodipiin, felodipiin, latsidipiin, lerkanidipiin, nitrendipiin. Kaltsiumantagonistid kuuluvad ka paljude liitpreparaatide koostisse. Südame
Mikroelemendid: (Väikestes kogustes) 1) Kaltsium Ca-asub rakuvaheaines(luudes ja hammastes) Osaleb vere hüübimisel ja lihsate kokkutõmbumisel 2) Naatrim Na-(väljaspool rakku) ja Kaalium K-(seespool rakku)- Osalevad ainete transportimisel ja närviimpulsside töös 3) Fluor F-(hammastes) Kaitseb hambaemaili ja soodustab kaltsiumi ladestumist hammastes 4) Jood I-Osaleb kilmnäärme töös ja kilpnäärmehormoonide ja valkude sünteesis 5) Magneesium Mg- (luudes ja lihastes) reguleerib südamelihase tööd ja taimedel klorofülli koostises 6) Raud Fe-kuulub vere punaliblede koostisesse ja osaleb hapniku transpordis 2) vee omadusi ja nende seost organismide talitlusega; Vee omadused: 1. Polaarsus – nõrga positiivse ja negatiivse laengu esinemine ühe molekuli sees 2. Vesiniksidemes – positiivse osalaenguga vesinikaatomite sidemes teise molekuli koostisesse kuuluva negatiivse osalaenguga aatomitega 3. Pindpinevusvedeliku pinna omadus avaldada vastupanu välisele survele,
annaabi.ee 
