on ateroskleroos ja hüpertensioon. Vananemisega kaasnevad mitmed füsioloogilised ja morfoloogilised muutused, mis suurendavad kardiovaskulaarhaiguste riski ka tervetel, ilma nähtavate sümptomiteta indiviididel. Kardiovaskulaarsed haigused on peamine surmapõhjus kogu maailmas, kuigi alates 1970.-datest aastatest on kardiovaskulaarse suremuse määr langenud kõrge sissetulekuga riikides. Madala ja keskmise sissetulekuga riikides on aga suremus südame- ja veresoonkonnahaigustesse oluliselt kasvanud. Vaatamata sellele, et kardiovaskulaarsed haigused mõjutavad tavaliselt eakaid indiviide, algab ateroskleroosi väljakujunemine juba varases eas. Seetõttu on esmane haiguse ennetamine vajalik juba varases nooruses. Klassifikatsioon Kardiovaskulaarsete haiguste hulka kuuluvad järgmised haigused: 1. südame koronaartõbi - südamelihast verega varustavate veresoonte haigus; 2
Nuusktubakas ehk snuf Märjamaa Gümnaasium 9-B Hanna-Liisa Hannus 2015 Nuusktubakas ehk snuf on pulbriks jahvatatud valmistubakas, mis on ette nähtud ninna tõmbamiseks. Nuusktubaks on mittesuitsetav tubakatoode Nuusktubakas sisalduv nikotiin on mürgine ja sõltuvust tekitav Nuusktubakaga on oht, et sinna on segatud ostja teadmata muid kahjulikke aineid On kindlaks tehtud, et nuusktubakas sisaldab 28 vähkitekitavat ainet Nuusktubakas on keelatud kõigis Euroopa Liidu riikides, välja arvatud Rootsis Suur annus võib tekitada hingamiskrampe ja halvatust Risk haigestuda südame-ja veresoonkonnahaigustesse Tagajärjeks võivad olla infarkt ja insult
2. Ruum peab olema piisavalt ja ühtlaselt valgustatud, sest ebapiisav ja ebaühtlane valgus ohustab töötaja tervist ja muudab töökeskkonna tunduvalt ohtlikumaks. Kõrvalekalded mõjutavad töötajat nägemisprobleemide, stressi, komistamiste, väsimuse ja tajumiskiiruse languse kaudu. 3. Loomulik valgustus on oluline, sest inimene saab suure osa D-vitamiinist loomuliku valguse abil (UV- kiirgus) ja seetõttu väheneb stress ning silma-, närvi-, südame- veresoonkonnahaigustesse haigestumise oht. Loomulik valgustus on inimesele vastuvõetavam ja stimuleerib organismi elutegevust. 4. Töö kategooria näitab töö piiritlemist I kuni IX vastavalt antud tööle vajaliku loomuliku valgustatuse koefitsienti alusel. I kategooria puhul on tegu eriti täpse tööga ja IX on töö nt ladudes. 5. Töö kategooriat määrates on mõistlik lähtuda nõrgemast tulemusest, sest nõrgem valgustus on üldjuhul halvem inimesele kui suurem valgustus. 6
Valge sokolaad on väga magus ja seda tarvitatakse tihti magustoitude valmistamisel. Mõju tervisele Sokolaad sisaldab aineid, mis mõjuvad inimese psüühikale. Sokolaad sisaldab ainet, mis on mõjub mürgina loomadele, näiteks koertele ja kassidele. Teadlased kinnitavad, et sokolaad võib alandada vererõhku. Rohke sokolaadi söömine võib põhjustada nahalöövet ja seedehäireid. Tume sokolaad sisaldab flavonoide, mis vähendavad haigestumist südame- veresoonkonnahaigustesse. See sisaldab ka vähe kaolreid. Sokolaadijook Sõna "s" pärineb indiaanlastelt Indiaanlased nimetasid nõnda jahvatatud kakaoubadest, piprast ja vüritsidest pruulitud jooki. Meie tunneme sokolaadijooki kuuma kakao nime all. Valmistamine Kui valmistatakse tahket "s"-i: 1. hõõrutakse soojendatud kakaomass hästi peeneks ja ühtlaseks, 2. segatakse maitseainetega, 3. kallatakse vormidesse, kus ta kõveneb. Veel sokolaadist
kaua, kui kõnealusele aastale omane suremus tema elu vältel ei muutuks. Eestis viimasel aastakümnel jõudsalt pikenenud ja saavutas 2010. a kõigi aegade rekordtaseme nii naiste kui meeste osas. Aastatel 2004–2010 kasvas naiste keskmine eeldatav eluiga 3 aasta võrra ja meestel 4,2 aasta võrra Kasvas, sest Eestis vähenes sel ajal oluliselt noorte suremus vigastuste ja teiste välispõhjuste tõttu ning keskealiste suremus südame-veresoonkonnahaigustesse. TERVENA ELADA JÄÄNUD AASTAD Euroopa Liidu ametlikus statistikas kasutatakse igapäevaelu piirangutel põhinevat definitsiooni ehk elamine tervena tähendab elamist tervisepiiranguteta Võrreldes 2004. a andmetega oli 2010. aastaks Eesti poistel tervisepiiranguteta elada jäänud aastaid lisandunud 4,1 ja tüdrukutel 4,4 ehk Eestis pikenes eeldatav eluiga sel ajavahemikul nii meestel kui naistel tervena elada jäänud aastate arvel
oksendamist, nägemislangust kuni pimedaksjäämiseni Äge mürgistus võib esile kutsuda koljusisese rõhu tõusu, nahasügeluse ja luuvalu Raske mürgistus põhjustab silmakahjustuse tõusu A- vitamiin suurendab kopsuvähihaigetel ravist tingitud kõrvalnähtusid A-vitamiini vaegus Silma kuivus, nägemisvõime vähenemine kuni nägemise kaotuseni Risk haigestuda vähki, südame-veresoonkonnahaigustesse, põletikesse Kuulmise halvenemine, maitse- ja haistmismeele nõrgenemine, muutused limaskestades ja kesknärvisüsteemis Organism varub A-vitamiini maksa ja teistesse kudedesse, ka rindadesse Kasutatud materjalid http://fitnesspartner.ee/vitamiinide-alfabeet-a-vitamiin / http://www.tervisekool.ee/a-vitamiin http://www.kasvaja.net/A-vitamiin/id/328 / http://tervistoidust.blogspot.com/2012/05/vitamiin-e-retinool.html http://www
Nuusktubakas sisalduv nikotiin on mürgine aine, mis tekitab sõltuvust ning suur annus nikotiini võib põhjustda hingamiskrampe, halvatuust, surma. Nuusktubakaga on oht, et sinna on segatud osta teadmata muid kahjulikke aineid või isegi mingeid narkootilisi aineid, mis samuti tekitavad sõltuvust. Nikotiin koormab südant, soodustab veresoonte lubjastumist, mis omakorda põhjustab vereringehäireid. Suur risk on haigestuda südame- ja veresoonkonnahaigustesse. Tagajärjeks võivad olla insult ja infarkt. Nuusktubakas on keelatud kõigis Euroopa Liidu riikides, välja arvatud Rootsis (ja osaliselt ka Norras). Euroopa Liit aktsepteerib Rootsi puhul nuusktubaka kasutamist osana Rootsi rahvuslikust pärandist. Kuidas snuffi tõmmatakse ja mis mõju sellel on? Snuffi tõmmatakse ninna. Tehakse pulbrist umbes 5 cm pikkune riba ning mingisuguse rulli pandud asjaga tõmmatakse ninna. Snuffi mõju on tavaline: ta
mitmesuguseid sapiteede, maksa- ja neeruhaigusi, haavand- ja vähktõbe, ning kiiritushaigusi. 2 Köögiviljades, marjades ja puuviljades sisalduvad flavonoidid on looduslikeks antoksüdantide allikateks. Neid süües täienduvad antioksüdantide varud, mis reageerivad vabade radikaalidega, takistades elutähtsate molekulide kahjustamist ja vähendades põletikke ning haigestumisriske näiteks südame ja veresoonkonnahaigustesse. Flavonoide leidub antioksüdantidena veel ka punases veinis ja puuviljamahlades. Üheks toiduainetes leiduvate flavonoidide olulisematest ülesannetest on oksüdeerimise ärahoidmine organismi palju vett sisaldavates piirkondades, näiteks rakkude ümber ning vedelikku sisaldavates süsteemides nagu näiteks veres. Flavonoolid on bioloogiliselt aktiivsed ained ja seda tüüpi ained üldiselt stimuleerivad või pidurdavad steroidide retseptoreid või ensüümide aktiivsust,
rasvu palju ei söögi. Puu- ja köögiviljad rasvu praktiliselt ei sisalda. Rasvarikkad loomsed toiduained on pekk, rasvane liha, kananahk, või, hapukoor ja rõõsk koor, munakollane, rsvased kalad. Siin tuleb meeles pidada, et uuemad toitumisalased uurimused rõhutavad kalarasvades sisalduva oomega-3-rasvhapete head mõju organismile, eriti südamele ja veresoonkonnale. Rasvarikkad taimsed toiduained on seemned ja pähklid. Rasva liigne hulk organismis suurendab haigestumist südame- ja veresoonkonnahaigustesse, on otseselt seotud kõrgvererõhutõvega ja mitmete vähivormidega ning põhjustab rasvumist. Põhilisteks rasvaallikateks meie laual on määrderasvad, toidu valmistamisel kasutatavad rasvad ja toiduainetes sisalduv rasv. Kui kahe esimese puhul on tegemist silmaga nähtava rasvaga (järelikult saame ise otsustada ja näha palju lisame), siis viimase puhul on tegemist peidetud ehk varjatud rasvaga (ja tihti me ei mõtlegi, et see toiduaine võib sisaldada palju rasva)
Banaan kaalium aitab alal hoida normaalset vedeliku ja elektrolüüdi tasakaalu keharakkudes. Reguleerides vererõhku ja südametegevust, aitab banaanis sisalduv kaalium ära hoida südameatakki, ajurabandust ja ohtlikku südamearütmiat. Vitamiin B6 on looduslik immuunsuse turgutaja. Koos Cvitamiiniga aitab organismil võidelda infektsioonidega. Kõrvetiste korral võib süüa banaani. Mustikas kolesteroolitaseme alandamine vähendab märkimisväärselt südame veresoonkonnahaigustesse haigestumist, mis võib viia südameinfarkti ja ajurabanduseni, ohtu. C vitamiin võib ära hoida arterite seintele kogunevate naastude moodustamist ja erinevate vähkkasvajate teket. Lisaks sellele, tõstab see vastpanuvõimet nakkustele. Kaalium aitab säilitada organismi normaalse vedeliku tasakaalu ning normaalse südamefunktsioneerimise ja vererõhu. Lillkapsas sisaldab ühendeid, mis võivad deaktiveerida kartsinogeene. C vitamiin võib aidata ära hoida
Kofeiin kiirendab hingamist, tõstab vererõhku, suurendab uriinieritust ja ergutab südamelihast. ( Sotsiaalsete toimetulekusoskuste õpetus 2004: 51 ) Kofeiini pikaajaline toime 7 Pikaajalise kofeiinitarvitamise tagajärjel võivad tekkida keskendumisraskused, unehäired ja kergesti ärrituvus, organismis väheneb kaltsiumisisaldus. Võib suureneda risk haigestuda südame- ja veresoonkonnahaigustesse. Raseduse ajal soovitatakse kofeiini tarbida võimalikult vähe, sest kofeiini tarbimine vähendab vastsündinu sünnikaalu. Kofeiin eritub ka rinnapiimaga, mistõttu lapsed magavad vähem ja on tujukamad. ( Sotsiaalsete toimetulekusoskuste õpetus 2004: 51 ) 1.3.2. Kokaiin ja crack ( triip, koka, kräkk) Kokaiini tehakse kokapõõsa lehtedest, tarvitusel on see stimulant peamiselt valge pulbrina. See on kesknärvisüsteemi erguti ning söögiisu vähendaja, mis loob tarbides
................................... 11 kasutatud kirjandus.................................................................................................. 12 Lisa 1. MI küsimused Lisa 2. Hea une kümme käsku 2 SISSEJUHATUS Südame-veresoonkonnahaigused (SVH) on üle maailma kõige sagedasemad haigestumise ja surma põhjused (Halloran 2014: 870, Palmer 2013: 669). Tervise Arengu Instituuti andmetel aastas sureb Eestis südame-veresoonkonnahaigustesse kuni 12000 inimest, maailmas aga ligikaudu 17,5 miljonit. SVH on otseselt seotud elustiili ja käitumuslike riskiteguritega niisugustega nagu suitsetamine, ülekaal, ebatervislik toitumine, vähene füüsiline aktiivsus, pidev stress, depressioon ja pingeline elu (Halloran 2014: 871, Halloran 2013:617, Palmer 2013: 671). Kõik eelmainitud riskifaktorid viivad kolesterooli tõusudeni, kolesterool on SVH tunnistatud
6 tasakaalule mõjub negatiivselt põlevkivi kaevandamine ja põlevkivist saadava elektri tootmine. Seetõttu on Ida-Virumaal loodusressursside kasutamise ja õhusaaste näitajad kõige halvemad. Majandusliku heaolu näitajate poolest on kõrgeimal kohal Harjumaa, kus enamik majandusnäitajaid olid Eesti parimad. See on ka mõistetav, sest Tallinnasse ja Harjumaale on koondunud suur osa ettevõtetest ja töökohtadest. Samas on Harjumaal aga kõige suurem südame- ja veresoonkonnahaigustesse suremus. Sotsiaalsete näitajate poolest on kõige ees Saare-, Hiiu- ja Järvamaa ning paremusjärjestuse lõpus Ida-Virumaa. KOKKUVÕTE Kokkuvõtteks võib öelda, et sellisel moel nagu maailm praegusel ajal majandab ei tohi elu edasi minna, kui soovime säilitada elu planeedil Maa. Inimeste meeletu tarbimine ja saastamine on meid viinud situatsioonini, kus osoonikiht hõreneb, maa kliima soojeneb ja jäätmeid ei ole varsti enam kuhugi panna.
Kui stimulante tarvitatakse korduvalt ja mitme päeva jooksul, võib areneda psühhoos: inimesel tekivad nägemis- ja kuulmispetted, tagakiusatusmõtted. Amfetamiinitüüpi stimulantide pikaajaline toime Pikaajalise tarvitamise tulemusena võib inimene kõhnuda, tema hambad hakkavad lagunema. Tekivad emotsionaalne tasakaalutus ja impulsiivne käitumine, võivad tekkida mäluhäired. Suureneb risk haigestuda südame-ja veresoonkonnahaigustesse. Võivad tekkida psüühilised, neuroloogilised ja/või seedekulgla talitluse häired. ATS-ainetest tekib kergesti tugev sõltuvus tarvitamise lõpetamisel tekivad võõrutusnähud ängistus, ärrituvus, masendus ja väsimus. Metamfetamiini tarvitajatel on leitud ajutegevuse häireid veel kuni aasta pärast tarvitamise lõpetamist. Amfetamiini tänavadoosi segatud ained võivad kahjustada veresooni ja kopse.
Eesti rahvastiku keskmine eluiga on madalam võrreldes seda teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega. Ning kui Eesti rahvas ei kavatse oma tervise eest paremini hoolt kandma hakata, siis eestlaste keskmine eluiga lüheneb veelgi. Hetkel on Eesti ühiskonnas väga palju problemaatilisi tegureid, mis põhjustavad inimestel erinevaid haigusi. Loetleksin siin kohal ülesse kõige aktuaalsemad haigused ja haigustekitajad. Suhteliselt palju haigestutakse südame-veresoonkonnahaigustesse ja vähktõppe, need on ka põhilised kõrge suremuse põhjustajad. Suurenenud on sõltuvusainete tarbimine - eriti noorte inimeste seas. Samuti võiks siin kohal ära märkida, et noored hakkavad väga varakult suitsetama ja tarbima alkohoolseid jooke. Need põhjustavad nii noortel kui ka täiskasvanutel kõik võimalikke tervisekahjustusi. Narkootikumide tarbimine, suitsetamine ning joomine on kindlasti põhjuseks, miks on suurenenud psüühika- ja sõltuvushäirete esinemissagedus
kiiresti ja intensiivselt. Mida kiiremini hakkab aine ajukeskustesse jõudma, seda suurema arvu sigarette on vaja oma sõltuvuse rahuldamiseks.Füüsilise mõju ja psüühilise sõltuvuse kombinatsioon teevad nikotiini haardest vabanemise äärmiselt raskeks. Psüühiline sõltuvus kinnistab nikotiinisõltuvuse mõju veelgi. Tubaka tarbimine toob endaga kaasa väga palju haigusi. Näiteks igemehaigusi, keele-, huule- ja kopsuvähki, on suurem oht haigestuda südame-ja veresoonkonnahaigustesse ning suurendab ajurabanduse riski. Väga suur probleem on naiste suitsetamine enne rasedust ja selle ajal. Naistele on sündides kaasa antud teatud arv munarakke ning suitsetamisega kahjustatakse neid veelgi. Seega tarvitades nikotiini, vähendame me rakkude arvu ja võimalust rasestuda. Raseduse ajal aga saab beebi emalt platsenta kaudu nikotiini, ning see võib tekida lapsel arenguhäireid või võib toimuda enneaegne sünnitus. Halvimal juhul võib
üle 95% kõigist surmajuhtudest. Surmapõhjuste osas eristub Eesti Euroopast eelkõige vägivaldsete surmade ja õnnetusjuhtumite kõrge osatähtsuse poolest, mis ulatus 1990. aastal meeste hulgas 16,4 ja naiste hulgas 5%ni. Meeste poolt sooritatud enesetappude sageduse poolest on Eesti põlisrahvastik juba alates 1960. aastatest olnud Euroopa esimeste hulgas, viimastel aastatel on järsult suurenenud suremus tapmiste ja liiklusõnnetuste tagajärjel. Suremus südame- ja veresoonkonnahaigustesse ei ole Eestis vähenenud ning need on üha sagedamini surma põhjuseks keskealiste meeste hulgas. Alates 1960. aastatest pole vähenenud ka vähisuremus. Ida-Euroopa maades täiendab suremusarengu peetust (keskmise eluea stabiliseerumine suhteliselt madalal tasemel) ka liigsuureks rebenenud vahe meeste ja naiste keskmises elueas, kuivõrd negatiivsed trendid rahvastikutervises ja suremuses väljenduvad meesrahvastiku puhul hoopis tugevamalt
Surmapõhjuste struktuur Eestis on sarnane teistele demograafiliselt arenenud rahvastele. Endogeensed surmapõhjused koos vägivaldsete surmade ja õnnetusjuhtumitega moodustavad üle 95% kõigist surmajuhtudest. Meeste poolt sooritatud enesetappude sageduse poolest on Eesti põlisrahvastik juba alates 1960. aastatest olnud Euroopa esimeste hulgas, viimastel aastatel on järsult suurenenud suremus tapmiste ja liiklusõnnetuste tagajärjel. Suremus südame- ja veresoonkonnahaigustesse on üha sagedamini surma põhjuseks keskealiste meeste hulgas. Alates 1960. aastatest pole vähenenud ka vähisuremus. Asustus N. Liidu tööstuspoliitika on ajaloo jooksul vaieldamatult olulisim Eesti regionaalset arengut mõjutanud tegur. Tööstusühiskonnast saame rääkida alates 1950. aastaist, mil N. Liit hakkas kasutama Eesti energeetilisi ja tööjõuressursse ning rakendas suurtootmise mudeli, mida võime teatud mööndustega nimetada ka sotsialistlikuks fordismiks
aeglustumist. Tarvitamine raseduse ajal võib tekitada lootele ajukahjustusi ja vaimset alaarengut, nende raskusaste sõltub ema tarvitatud kogustest. Vastsündinutel võivad tekkida võõrutusnähud. Amfetamiinitüüpi stimulantide pikaajaline toime Pikaajalise tarvitamise tulemusena võib inimene kõhnuda, tema hambad hakkavad lagunema. Tekivad emotsionaalne tasakaalutus ja impulsiivne käitumine, võivad tekkida mäluhäired. Suureneb risk haigestuda südame-ja veresoonkonnahaigustesse. Võivad tekkida psüühilised, neuroloogilised ja/või seedekulgla talitluse häired. ATS-ainetest tekib kergesti tugev sõltuvus, tarvitamise lõpetamisel tekivad võõrutusnähud – ängistus, ärrituvus, masendus ja väsimus. Metamfetamiini tarvitajatel on leitud ajutegevuse häireid veel kuni aasta pärast tarvitamise lõpetamist. Amfetamiini tänavadoosi segatud ained võivad kahjustada veresooni ja kopse.
organismi (sh aju) päevaks vajaliku energia ja toitainetega. Viimane toidukord võiks olla mitte hiljem kui 2-3 tundi enne magama minekut. Puu- ja köögivilju ning marju peab päevas sööma vähemalt viis portsjonit; üks portsjon on umbes 100 g puu- või köögivilja. Uuringud näitavad, et piisav puu- ja köögiviljade tarbimine vähendab kroonilistesse haigustesse haigestumise tõenäosust, samuti alaneb risk haigestuda südame- ja veresoonkonnahaigustesse ning osadesse vähivormidesse. Tuleb tarbida piisavalt vedelikku - see on ülioluline ja hädavajalik normaalseks elutalitluseks. Vesi moodustab universaalse lahustina organismi sisekeskkonna põhiosa. Seega peab jooma piisavalt, et taastada organismi loomulik veekadu (naha, väljahingatava õhu, higi, uriini ja väljaheidete kaudu). Arvestuslik keskmine päevane vee kogus, mida peaks joogina saama, on 1–1,5 l vett
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool terviseõenduse eriala Katrin Pääsuke KÕRGE KOLESTEROOLIGA PATSIENDI JUHTUM Lõpueksamitöö Tallinn 2017 SISSEJUHATUS Südame-veresoonkonnahaigused (SVH) on üle maailma kõige sagedasemad haigestumise ja surma põhjused (Palmer 2013: 669). Tervise Arengu Instituuti andmetel aastas sureb Eestis südame-veresoonkonnahaigustesse kuni 12000 inimest maailmas aga ligikaudu 17,5 miljonit. SVH on otseselt seotud elustiili ja käitumuslike riskiteguritega niisugustega nagu suitsetamine, ülekaal, ebatervislik toitumine, vähene füüsiline aktiivsus, pidev stress, depressioon ja pingeline elu (Halloran 2014: 871, Halloran 2013:617, Palmer 2013: 671). Kõik eelmainitud riskifaktorid viivad kolesterooli tõusudeni, kolesterool on SVH tunnistatud tekitaja (Mercado jt 2015: 1305,
· pikaajaline kasutamine võib põhjustada maksakahjustusi · kõhunäärmepõletikku diabeet · raseduse ajal või loote kasv ja areng aeglustuda 16. TUBAKA KAHJULIKKUS · nikotiin ahendab veresooni · südame löögisagedus suureneb, süda ülekoormatud · vereringe nõrgenemine (tunda nt jäsemetes) · vingugaas nõrgendab vere hapniku sidumisvõimet · suureneb võimalus haigestuda südame- ja veresoonkonnahaigustesse · tubakatõrv hävitab kopsutorude pinna virvekarvu bakterid ja viirused pääsevad limaskesta · põhjustab vähki 17. NARKOOTIKUMID JA NENDE KAHJULIKKUS · põhjustavad tugeva psüühilise või füüsilise sõltuvuse · füüsiline sõltuvus on kui organism on harjunud narkootiliste ainetega · loobumine võib põhjustada võõrutusnähte: a) südamepööritus b) värisemine c) valu d) krambid e) teadvuse kaotamine
objektiivselt hinnata. Ta võib mitte tajuda oma võimete piiri. See ilmneb eriti selgelt sportlasel, kes end üle pingutades võib kokku variseda, äärmisel juhul isegi surra. (13) Pikaajalise tarvitamise tulemusena võib inimene kõhnuda, tema hambad hakkavad lagunema. Tekivad emotsionaalne tasakaalutus ja impulsiivne käitumine, võivad tekkida mäluhäired. Suureneb risk haigestuda südame-ja veresoonkonnahaigustesse. Võivad tekkida psüühilised, neuroloogilised ja/või seedekulgla talitluse häired. (1) 2.6 GHB GHB on loodud ravimiks, kuid seda kasutatakse ka joobe tekitamiseks. Tänavakaubanduses müüakse GHB-d enamasti läbipaistva vedelikuna, mis on soolaka ja imala maitsega, õlija tekstuuri ja kollaka värvusega. GhB ehk rahvakeeli ``korgijook'' on narkootiline aine, mida kasutatakse lõõgastumiseks. Selle manustamisega koos alkoholiga jääb inimene varem või hiljem magama. (14)
(hernes, uba), puuviljades (õun, pirn, mango, aprikoos, ananass, viinamarjad) ja pähklites (Raud, magneesium ja rasedus, 15.10.11). Ebapiisav magneesiumi kogus on ohtlik nii lapsele kui emale. Uuringute käigus on leitud, et lastel, kelle emadel oli raseduse ajal magneesiumipuudus, on suurem risk insuliiniresistentsusele, metaboolse sündroomi tekkeks, kalduvus rasvumisele ning suurem risk haigestuda südame-ja veresoonkonnahaigustesse. Vähene magneesiumi kogus organismis tingib kaltsiumi ja naatriumi kuhjumist organismis, mis häirib vereringet väikestes arterites, põhjustades omakorda vererõhu tõusu (Toitumine.ee, 15.10.11). 1.3.6 Teised ained 1.3.6.1 Sool Mõõdukas kogus toidus leiduvat soola aitab säilitada kehavedelike normaalset taste. Soola liigtarbimisel võib aga vererõhk tõusta ning suureneb risk haigestuda kõrgvererõhutõppe (Raukas ja Raal, 2009). 1.3.6.2 Kofeiini sisaldavad joogid
suitsetades, süstides, suu kaudu. LA toime- tekivad eufooria ja erutus, suurenenud jutukus, püsimatus, enesekindlus, taandub väsimus. Söögiisu väheneb, agressiivne käitumine. Võivad tekkida südame ja veresoonkonnahäired, koormab südant. Korduval kasutamisel areneb amfetamiinipsühhoos- nägemise häired, tagakiusatusmõtted, agressiivsus. PA toime- võib kõhnuda, hambad lagunevad. Emotsionaalne tasakaalutus, mäluhäired. Suureneb võimalus jääda südame ja veresoonkonnahaigustesse, närvirakkude taandarenemine. Metamfetamiin põhjustab psüühilisi, neuroloogilisi häireid. 4. Ecstasy peamine koostisaine amfetamiin. Manustatakse tablettide ja kapslitena. On ka pulbri kujul. Valmist põrandaalustes laborites. Lühi- kui pikaajaline toime sarnaneb amfetamiini toimega. Tugev erguti hallutsinatsioonid. Tekib psüühiline sõltuvus. Ecstasy mõjud: Sensuaalne eufooria, Suhtlemisvõime tajutud paranemine, Suurenenud empaatiavõime, Kasvav avatus ja heasoovlikkus
tänu sellele on vähem seljavalusi. Nähes füüsilise aktiivsuse tulemusi tõuseb meeleolu, inimesed saavad positiivse laengu ning motivatsiooni edasi tegutsemiseks. Trennides käimine võib tõsta ka sotsiaalselt suhtlust. Kehaline aktiivsus aitab toota endorfiine ehk mõnuhormoone, mis tekitavad heaolu tunde ja vähendavad valu tajumist. Eesti elanike füüsiline aktiivsus on madal, liikumisega tegelevad regulaarselt vaid ligikaudu 10% naisi ja 15% mehi, mistõttu on Eesti südame- ja veresoonkonnahaigustesse suremuse näitaja poolest esimeste riikide hulgas Euroopas. Terviseuuringud on näidanud passiivsete inimeste osakaalu suurenemist viimastel aastatel. 30. HIV-nakkus, uimastid ja tuberkuloos Eestis- olulisemad probleemid, mis mõjutavad nii haigestunu kui teiste ühiskonnaliikmete tervist ja heaolu. Levinud Ida-Virumaal (Narvas) ja Tallinnas. Levib peamiselt seksuaalsel teel, aga ka narkootikumi tarvitavate inimeste seal (süstlad – al 2000.a)
manustamise ajal. Eufooriat tekitav annus võib olenevalt inimesest ja keskkonnast osutuda närvilisust ja ärevust põhjustavaks. Amfetamiini ja metamfetamiini pikaajaline toime Pikaajalise tarvitamise tulemusena võib kõhnuda, hambad võivad hakata kiiresti lagunema. Tekivad emotsionaalne tasakaalutus ja impulsiivne käitumine, taandub loomulikul teel saadud naudingutunne, võivad tekkida mäluhäired. Suureneb võimalus jääda südame- ja veresoonkonnahaigustesse, samuti põhjustab pikaajaline suurte amfetamiiniannuste tarvitamine närvirakkude taandarenemist. Metamfetamiini korduvkasutamine võib põhjustada raskeid psüühilisi, neuroloogilisi, südame- veresoonkonna või seedekulgla talitluse häireid. Kasutamine raseduse ajal halvendab loote toitainete saamist ja põhjustab kasvu aeglustumist, võib tekitada ajukahjustusi, vaimset alaarengut, mille raskusaste sõltub ema tarvitatud kogusest
Eufooriat tekitav annus võib olenevalt inimesest ja keskkonnast osutuda närvilisust ja ärevust põhjustavaks. Amfetamiini ja metamfetamiini pikaajaline toime Amfetamiini ja tema teisendite pikaajalise tarvitamise tulemusena võib kõhnuda, hambad võivad hakata kiiresti lagunema. Tekivad emotsionaalne tasakaalutus ja impulsiivne käitumine, taandub loomulikul teel saadud naudingutunne, võivad tekkida mäluhäired. Suureneb võimalus jääda südame- ja veresoonkonnahaigustesse, samuti põhjustab pikaajaline suurte amfetamiiniannuste tarvitamine närvirakkude taandarenemist. Metamfetamiini korduvkasutamine võib põhjustada raskeid psüühilisi, neuroloogilisi, südame- veresoonkonna või seedekulgla talitluse häireid. Amfetamiini ja metamfetamiini kasutamine raseduse ajal halvendab loote toitainete saamist ja põhjustab kasvu aeglustumist, Amfetamiin võib tekitada ajukahjustusi, vaimset alaarengut, mille raskusaste sõltub ema tarvitatud amfetamiinikogusest
Vähemagi koormusega kerkiv ülemine rõhk viitab kõikuvale vererõhule, mis pikapeale võib muutuda valdavalt kõrgeks vererõhuks. Madal vererõhk ei pruugi püsida inimese elu lõpuni. Kõrge eani säilib madal või normaalne vererõhk harva. Kõik võiks alates 40. eluaastast lasta oma vererõhku aeg-ajalt mõõta, et halbu üllatusi ennetada. Madal vererõhk ei anna ka garantiid, et teie südamega midagi ei juhtu. Tõenäosus haigestuda südame- ja veresoonkonnahaigustesse on madala vererõhuga inimestel küll väiksem, aga kõik südameprobleemid ei tulene ainult vererõhust. Kõrge vererõhk e. Hüpertoonia Kõrgenenuks peetakse vererõhku, mis korduvatel mõõtmistel ületab piiri "ülemine" 140 ja "alumine" üle 90 mmHg. Normaalne vererõhk on 130/ 85 mm Hg. Piiripealne vererõhk on 130139/ 8589 mm Hg. Risk kõrgenenud vererõhu tekkeks suureneb eaga. Ligi 50% üle 65 aastastest isikutest kannatab hüpertooniatõve all. Üha rohkem
annaabi.ee 
