VENE TÄHESTIK (KIRILLITSA) Autor: Diana Rozhkova Paikuse Põhikool Vene tähestikus on 33 tähte. Neist 10 märgivad täishäälikuid Täishäälikute hääldus /a/ /o/ /e/ /u/ /õ/ /i/ /je/ /jo/ /ju/ /ja/ 21 märgivad kaashäälikuid Kaashäälikute hääldus /b/ /v/ /g/ /d/ /z/ /z/ /j/ /k/ /l/ /m/ /n/ Kaashäälikute hääldus /r/ /s/ /t/ /f/ /h/ /ts/ /ts/ /s/ /sts/ Kahel tähel - - PUUDUB HÄÄLIKULINE VASTE Vene tähestiku suur- ja väiketähed
Vene tähestik Tabeli esimeses ja teises reas on toodud vene tähestiku suur- ja väiketähed. Kolmandas (valges) rahvusvaheline latinisatsioon (Montreal 1987) ja neljandas (hallis) eesti transkriptsioon. abvgde ë zzi j k l mn o p r s t uf h c c s sc y ' è ju ja a b v g d e (je) jo (o) z z i i (j) k l mn o p r s (ss) t u f h (hh) ts ts s sts õ e ju ja Grammatika Isikulised asesõnad Ainsus Mitmus 1. 2. 3. , , Küsisõnad "mis", "kes", "kuidas", "miks", "milleks", "kui palju", "kus", "kuhu", "kust", "millal", "milline", "milline, kumb", , "missugune". Grammatiline
Eesti keel häälikusüsteem (nende arvud ja üksteisele vastavus; tähed): · sõnamoodustus (liitsõnad, tuletised) · vormimoodustus (tüvevaheldus, tunnuste ja lõppude lisamine tüvele; käändsõna vormistik (ainsus, mitmus, käänded); tegusõna vormistik (arv, pööre, aeg, kõneviis, tegumood, kõneliik) · muu (nt sooline vahetegemine) Vene keel 10 täishäälikut (, , , , , , , , , ), 21 kaashäälikut ja 2 tähte, millel puudub häälikuline väljendus (, ). Eesti keel Vene keel Tähtede arv tähestikus 26 33 Vokaalid 9 10 Konsonandid 17 22 Käänete arv
Keelte võrdlus Eesti keel ja vene keel Eesti keel Vene keel Tähtede arv tähestikus 32 33 Vokaalid 9 (a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü ) 10 (, , , , , , , , , ) Konsonandid 17 (h, j, k, l, m, n, n, p, r, s, s, s, 22 (b, c, d, f, g, h, j, k, l, m, n, p, t, v ) q, r, s, s, z, z, t, v, w) Häälikuline väljendus 0 2 (, ) puudub Käänete arv 14 6 Rõhk Pearõhk ja kaasrõhk Ainult üks rõhk Sooline vahetegemine Puudub Kolm sugu: mees-, nais- ja kesksugu Sõnamoodustus Liitmine; tuletamine;
Liivi keel Liivi keel (lvõ k, rndak) on läänemeresoome keelte lõunarühma kuuluv keel. Liivi keelt on kõneldud praeguse Läti maa-alal mõlemal pool Liivi lahte. Idapoolsete Salatsi liivlaste keel hääbus 19. sajandil. Kuramaa liivi keelt kõneldakse tänapäevani, kuid liivi keele emakeelena oskajate arv on väga väike, eri andmetel 10 kuni 20 inimest. Inimesi, kes liivi keele hiljem on selgeks õppinud, on umbes 100. Nimetust rannakeel (rndak) kasutasid Kuramaa liivlased. Kuramaa liivi keelt jaotatakse idamurdeks ja läänemurdeks. Kirjakeeleks on kujunenud idamurre, reeglina õpetatakse seda ka ülikoolides Tähestik Liivi tähestikus on 45 tähte, see on kombinatsioon eesti ja läti tähestikust. a A, , ä Ä, , b B, d D, , e E, , f F, g G, h H, i I, , j J, k K, l L, , m M, n N, , o O, , , , (ö Ö), ( ), õ Õ, , p P, r R, , s S, s S, t T, , u U, , v V, (y Y), ( ), z Z, z Z Sulgudes toodud tähed esinevad ainult võõrnime
Näited: 1. Lahtine o: botte (saabas), grotte (koobas), développer (arendama), homme (mees) 2. Suletud o: vélo (jalgratas), indigo (tumesinine) Sarnased häälikud: (suletud o): "au", "eau", "ô". Näited: eau (vesi), auto (auto), contrôle (kontroll). * u 3. Täheühendid Hääldus: "ü". * ou Näited: voiture (auto), minute, humain (humaanne, inimlik). Hääldus: "u" * y Näited: bouche (suu), genou (põlv), cou (kael) Hääldus: "ij". * oi Examples: noyer [noiier] (uppuma), rayer [raiier] (kratsima), Hääldus: "uaa" loyer [loiier] (üürima), pays [paii] (maa). Näited: oie (hani), doigt (sõrm) * au, eau
Labialiseeritud eesvokaalid on haruldasemad: peale eesti ö, ü veel nt saksa, prantsuse ja rootsi keeles tavalised [ø], [oe] (vastavalt keskkõrge ja keskmadal "ö") ning [y], [] (kõrge ja poolkõrge "ü") vt ka allpool eri keelte vokaalisüsteemid. Keskvokaalide seas leiame huulvokaalid rootsi pika ja lühikese näol (hus, upp vt allpool). NB: Eesti õ ei ole huulvokaal ega keskvokaal, vaid tagavokaali u illabiaalne vaste []. Tema kirjeldamine keskvokaalina võib olla põhjendatud puht-akustilises plaanis (formantanalüüsi tasemel), fonoloogia ja häälduspraktika (nt keeleõppe) seisukohast aga eksitab, kuna just suund (ees või taga) on eesti vokaalimoodustuse olulisemaid tunnuseid. Ka eesti ü ja ö ei ole keskvokaalid vaid õige pisut võib nende moodustus olla tagapoolsem, võrreldes illabiaalsete (huulestamata) vastetega i ja e. NB! skeemil punktide juures märgitud kardinaalid on nn primaarvokaalid
SISUKORD: SISSEJUHATUS Keele tänapäeva mõistes tekkis u. 40000 aastat tagasi. Primitiivne, algeline keeleline võime oli olemas juba neandertallastel. Inimeste võime omavahel keele abil suhelda on kõige selgem tunnus, mis eristab inimest teistest loomaliikidest. Inimene on rääkiv ja sümboleid kasutav loom. Kogu inimühiskond ja kultuur sõltuvad suurel määral keelest, side varasemate sugupõlvedega säilib eelkõige tänu keelele: raamatutele ja dokumentidele. Maakeral arvatakse praegu olevat ligikaudu 6000 keelt. Ühe maailma suurima keelkonna moodustavad indoeuroopa keeled, mille keeli kõneleb kokku üle kahe miljardi inimese. Indoeuroopa keelkonda kuuluvad sellised maailmakeeled nagu inglise, hispaania, saksa ja prantsuse. Nimetuse on nad saanud oma muistse levikuala järgi, mis ulatus Põhja-Indiast Euroopasse. Vanimad indoeuroopa tekstid pärinevad hääbunud hetiidi keelest (18. 16.sajand e.m.a.). Tänapäeval jagunevad indoeuroopa keeled järgmisteks keelerühm
Trükitäht Kirjatäht Hääldus Trükitäht Kirjatäht Hääldus Trükitäht Kirjatäht ( eesti k.) (eesti k.) a a l b m v n g o o d n
KORDAMINE ARVESTUSTÖÖKS TEOORIA 1. mõisted - foneetika: keele häälikuline ehitus (haalikute moodustamine, tajumine) fonoloogia: häälikute käitumine ? palatalisatsioon: peenendamine võõrhäälikud: häälikud, mis esinevad võõrsõnades - f;s;... võõrtähed: esinevad võõrsõnades ( f,s, c,q,z,n,y,x, z) fonotaktika: häälikute kombineerumise reeglistik ( ühes silbis max. 2 täishäälikut; silbi algul tavaliselt 1 kaashäälik; ei esine häälikujärjendit JI ; rõhutus silbis a,e,i,o,u. sünonüüm:samatähenduslik sõna ( kass- kiisu) polüseemia: mitmetähenduslikkus ( ühel sõnal mitu teineteisega tihedalt seotud tähendust : keel - organ, õppeaine, pillikeel ) homonüümia: samakõlalisus ( mitme keelemärgi e. tähistaja häälikuline kokkulangevus - kuum tee/pikk tee/ ära tee ! ) keelkond: ühte keelepuusse kuuluvad keeled moodustavad keelkonna onomatopoeetiline väljend: keelesugulus: rühm keeli on ajaloolise arengu tulemusel kujunenud ühest algkeelest, mida
rt Ü tt r r rtsr süst r st rt ssts Põõst stt ts rtss s t s s r stst ä ss st rt õ õ õs tt r tsts s õts õsüs tst t t s ttrsst ssst üst s õss üs rts t trst s õts õ õ tt s ts strtss s tts äts tsstst sst t s ttäär s õ tr stst ä õ üs õ rrt tt õ r ät äär sst tr t ss t õ ss õt tst s stts ss õõt tüs õõtt t üss sttt õõt sts st s s st t rs tt õõrõ tss r s s · õäts ts ts ä s · strr r äts õr rts õü · tt r · tts üüs õ tr tt · tst tr rts · rs s P strrs stts stst tt t ss stt s õ t rööü r s tst tõst rts s t t P t st Põü s s ü ü ss õ õ ü Põüt süst süst sttr s ssr õ üü tr s õr ss ttt tr s ssr õ t ts t õ s ss 1 kg rs 1 sm2 tt tt s stst stts rts ts rst s ststs t õõs t õs t õ säärss t ss s ts õs rst s s s stst ä rt õ tss ss t ss õ
Häälikuortograafia I Häälikurühmad Täishäälikud e vokaalid, mis on kõik helilised: a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü Kaashäälikud e konsonandid: helilised helitud l, m, n, r, v, j g, b, d, k, p, t, s, h, f, s, z, z Sulghäälikud e klusiilid k, p, t, g, b, d II Üksikhäälikute õigekiri 1. g, b, d, k, p, t Sõna keskel on helitu hääliku kõrval k, p, t pühkima, peatselt, nafta Erandid: helitu hääliku kõrvale võib jääda g, b, d 1) liitsõna liitumiskohas: raudtee, umbkaudu, kõrgharidus, rongkäik 2) liidete ees: leibki, jalgsi, tulebki 3) sõna algvormi eeskujul mõnes teises sama sõna muutevormis: andma - andsin, andke; moodne moodsa; õigeaegne õigeaegselt * Erand ei kehti astmevaheldusest tingitud muutuste korral: ärgas ärksa, hõlbus hõlpsa, tõrges tõrksa 4) mõningates võõrsõnades: absoluutne, anekdoot,
Keeleteaduse alused Loomulik keel ehk keel, mida inimesed kasutavad emakeelena kõige rohkem keeli Aasias, järgnevad Aafrika, Austraalia ja Okeaania, Ameerika ning Euroopa. Maailma eri keelte kohta on nii erinevaid andmeid sellepärast, et ei teata, kas tegu on keele või murdega, paljude keelte rääkijaid on nii vähe, et need surevad välja, rahvastikuküsitluses ei küsita emakeelt ja see ei näita, kui palju ühe keele kõnelejaid on, tihti pole allikad usaldusväärsed. Keelte liigitus · genealoogiline (sugulus ja päritolu) keelepuude koostamine, ühte rühma kuuluvad keeled, mille päritolu on keeleteaduslike meetoditega võimalik tõestada. Genealoogilise liigituse kohaselt kuuluvad ühte rühma keeled, millel on ühine algkeel. · areaalne (kasutuspiirkond ja kontaktid) keelte jaotus vastavalt kõnelejaskonna piirkonna/riigi geograafilisele asendile. Pole puhas piirkondlik jaotus, kuna lisaks asukohale arvestatakse veel vastasti
Konsonandid Ladina keeles on 19 konsonanti. Ka nendest hääldub enamus nagu vastavad eesti keele kaashäälikud. Mõned täpsustused siinkohal: C = ts või k Klassikalises ladina keeles hääldus c kõikjal k-na. Keskajal hakkas c häälduma ts-na vokaalide e, i, y ja diftongide ae, oe ees, näit. centum, cellula, Cicero, Graecia, cycnus, Caesar, caecus, baccae, coelia. Muudel juhtumitel s.o. vokaalide a, o, u ees, konsonandi ees ja sõna lõpul püsis c hääldus k- na, näit. caput, corpus, oculus, Hippocrates, hic, sic. J=j Täht j võeti ladina keeles tarvitusele keskajal ja seda kasutatakse meditsiinilises terminoloogias, kuid klassikalises ladina keeles see täht puudus
TÄHEORTOGRAAFI A EESTI KIRI JA TÄHESTIK Meil on ladina kiri. Kasutame alustähestikuna ladina tähestikku, millel põhineb üle 500 keeletähestiku, sh läti, leedu, soome, vietnami, inglise, hispaania, türgi, hausa ning eestigi tähestik. Ladina tähestik põlvneb kreeka tähestikust ja see omakorda foiniikia tähestikust. Algul olid ainult suurtähed, keskajal lisandusid väiketähed ja kirjutuskirja tähed. Trükikiri oli meil varem gooti kiri (fraktuur), mis 1940. aastaks taandus lõplikult antiikva eest. Eesti tähestik: Aa Bb Dd Ee Ff Gg Hh Ii Jj Kk Ll Mm Nn Oo Pp Rr Ss Šš Zz Žž Tt Uu Vv Õõ Ää Öö Üü TÄHEORTOGRAAFIA TÄHESTIKUST Eesti tähestik: Aa Bb Dd Ee Ff Gg Hh Ii Jj Kk Ll Mm Nn Oo Pp Rr Ss Šš Zz Žž Tt Uu Vv Õõ Ää Öö Üü. Võõrtähed: Cc Čč Qq Ww Xx Yy. EESTI HÄÄLIKUD Täishäälikud e vokaalid: a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü Kaashäälikud e konsonandid: b, d, f, g, h, j, k, l, m, n,�
Väikesest riiust võib tõusta suur tüli. Võõrsõnad Võõrsõnad on teistest keeletest laenatud sõnad, mille võõrapärasus pole veel täiesti kadunud. Võõrsõna eristab omasõnast iseloomulik tunnus: · G, b, d sõna algul · Võõrtäht · Pearõhk järgsilbil · Võõrapärased häälikuühendid Võõrsõnu kirjutatakse võimalikult häälduspäraselt, st lähtekeele lähedaselt. Sõnu, mille hääldus kirjapildist oluliselt erineb, nimetatakse tsitaatsõnadeks. Võõrsõnade omandamisel pööratakse võrdset tähelepanu korrektsele hääldusele, kirjapildile ja sõna tähendusele. Sõna sees olev H õigekiri lähtub hääldusest ja hääliku pikkuse põhireeglist: lühike häälik kirjutatakse ühe ja pikk ning ülipikk kahe tähega. Lühikese täishääliku järel võib esineda nii lühike kui ka pikk h, neid sõnu peab korrektselt hääldama
Need on siin esitatud traditsioonilisel kujul, rääkides häälikutest, mitte foneemidest. b, d, g, p, t, k Sõna algul kirjutatakse eesti põlissõnades ja vanades kodunenud laensõnades (seega omasõnades) p, t, k, võõrsõnades on lähtekeele järgi b, d, g. Nt omasõnad puu, päev, tuul, tulema, kala, katsuma; pluus, piibel, taanlane, tohter, kindral, kips; aga võõrsõnad broiler, bioloogia, disain, dilemma, galaktika, geen. Võõrsõnade algul oleva b, d, g hääldus on ikkagi [p, t, k] nagu omasõnadeski. Sõna sees kirjutatakse helitute häälikute kõrval p, t, k: kopsik, vispel, peatselt, haistab, aktus, matkama, apteek, kaske, pehkima, nafta, baskiir. Seepärast on helitute häälikute järel liidepartikkel -ki, teiste, s.o heliliste häälikute järel on liidepartikkel -gi. (Helitud häälikud on: b, p, d, t, g, k, s, h, f, s, z, z.) Nt haabki, suppki, vendki, tuttki, sangki, helkki, paaski, zahhki, seffki, dusski, Almazki, beezki; aga kanagi,
esimeseks osiseks kõik 9 vokaali teiseks 5 vokaali: a, e, i, o, u (ä-, ü-, ö-, õ-lõpulised murretes) 26 diftongi omasõnades või vanemates laensõnades 18 esinevad vältevahelduses, nii Q2-s kui Q3-s (i-, e-, u-lõpulised); need saavad esineda ka 1-silbilistes sõnades 8 tekib laadivahelduse tulemusel, ainult Q3-s: öe, öa, õa, oa, eo, äo, õo, ao 10 diftongi esineb vaid võõrsõnades (ie, üe, ue, ia, üa, ua, io, üo, uo, eu). Suurem osa neist kasutusel ka murdekõnes. Diftongide hääldus võõrsõnades ei ole stabiliseerunud, nt i-esiosaga võõrdiftongid, kui pearõhk on järgsilbil, nt pieteet, bioloogia, ka kiosk Dierees (~ hiaatus) sõnas on kahe kõrvutise vokaali vahel silbipiir Komponentide asukoha järgi vokaalikaardil Kõrgenevad diftongid - teine komponent on kõrgem kui esimene (ai, au, äi, oi, ae jne) Madalduvad e avarduvad diftongid - teine komponent on madalam kui esimene (ea, oa) Omasõnades jagunevad diftongid algupärased i-, u-, *ü- (> i-) -lõpulised
Inglise keeles on sonorandid l, r, w, y, m, n, nj (nagu palataliseeritud) supletiivsus tüveasendus, mis tähendab, et pmst sama tähendusega sõnadel on erinev tüvi. Inglise keeles nt be, was, were, been ja go went gone sünteetiline keel kasutab palju morfeeme abisõnade ja partiklite asemel tokpisin inglise keelel põhinev kreoolkeel, mida räägitakse Paapua Uus-Guineas ja mis on seal ka üks riigikeeltest tsitaatlaen puhtvõõrkeelsed sõnad eestikeelse teksti sees. Hääldus võiks olla originaalile lähedane tugev verb üldmineviku ja mineviku kesksõnad moodustatakse ablaudi abil (nt sing, sang, sung); tugevate verbide klassis on paarisaja ringis verbe ja neid kergesti juurde ei teki tõlkelaen teise keele eeskujul moodustunud omakeelne sõna või väljend umlaut umlaut ehk metafoonia - Umlaut on rõhulise vokaali muutus, mille tingib järgsilbi vokaal samas sõnas. (i-umlaudi puhul toob eesvokaal i/j kaasa tagavokaali muutuse esimeses silbis (muutes
Neid sõnu on nii inglise, hispaania ja ka isegi hiina keelest.Inglise keelest näiteks disco(disko), hispaania keelest flamenco(flamenko) ja hiina keelest wok(sellest on tuletatud sõna vokkima). Samas on ka sõnu mida on otstarbekam kasutada lähtekeelsel kujul - neid kutsutakse tsitaasõnadeks.Näiteks prantsuse keelne botique(butiik) ja itaalia keelne cappuccino(kaputsiino).Üksikud tsitaatsõnad on leidnud endale eesti keelse vaste nagu näiteks yuppie, millest on saanud pintsaklipslane, kuid sõna show pole siiani endale vastet leidnud.Üldlevinud roogade nimetused võiksid samuti jääda oma originaalkujule, kuid aastatega eesti keelde juurdunud nimetusi, näiteks rostbiif(roastbeef) ja biifsteek(beafsteak) ei ole mõtet tagasi originaal keelde muuta. Võõrnimedetuletiste puhul tuleb nime algneortograafia säilitada. Moodustades kohanimest Wales selle koha asuka saame waleslane. 1.2 Millise kuju võtab võõrsõna
Erinevad tähestikud Raine Siimuste 3klass 2015 Venemaa tähestik Viimane suurem kirjareform toimus 1917–1918, mil tähestikust eemaldati mitu tähte (І, Ѣ, Ѳ). Tänapäeval kuulub vene tähestikku 33 tähte: А, Б, В, Г, Д, Е, Ё, Ж, З, И, Й, К, Л, М, Н, О, П, Р, С, Т, У, Ф, Х, Ц, Ч, Ш, Щ, Ъ, Ы, Ь, Э, Ю, Я. Soome tähestik Soome tähestikus on 28 (+ 3) tähte: A, B, C, D, E, F, G, H, I, J, K, L, M, N, O, P, Q, R, S (Š), T, U, V (W), X, Y, Z (Ž), Å, Ä, Ö. Kolme tähte "Š", "W" and "Ž" ei peeta iseseisvateks tähtedeks ja nende tähtedega algavad sõn
Tähestik: A a /a/ B b /b/ C c /tsee/Ch ch /te/ D d /de/ E e /e/F f /efe/ G g /hhe/ H h /ate/I i /i/ J j /hota/ K k /ka/L l /ele/ Ll ll /elje/ M m /eme/N n /ene/ /enje/ O o /o/P p /pe/ Q q /ku/ R r /ere/S s /ese/ T t /te/ U u /u/V v /ve/ W w /uve toble/ X x /ekis/Y y /i griega/ Z z /theta/ Hääldamisest: Hispaania keele hääldus erineb nii mõneti eesti keele omast.. Täishäälikud: Täishäälikud hääldatakse selgelt ja üsna lühidalt. Rõhk täishäälikuühendis on a l, el või ul. Juhul, kui täishäälikuühendi moodustavad i ja u, on rõhk viimasena esineval häälikul. Kahekordne täishäälik hääldatakse kahe lühikesena mitte ühe pikana. Kaashäälikud: b sõna algul pärast pausi või mi hääldatakse enamvähem nagu eesti keeles.
Vepsa keel Kaisa Teder 10A Keelesugulus · uurali keeled · soomeugri keeled · soome-saami keeled · läänemeresoome keeled · vepsa keel Kõneluskohad Venemaal Karjala Vabariigi lõunaosas Leningradi oblasti idaosas Vologda oblasti lääneosas. Kõnelejad 2010. aasta rahvaloenduse andmetel oskas Venemaal vepsa keelt 3613 inimest. Vepsa keeles on kokku trükitud üle 70 raamatu. Tänapäeval antakse välja ajalehte Kodima. Murded Vepsa keel jaotub kolmeks murdeks: Põhja- ehk äänisvepsa Keskvepsa Lõunavepsa Erinevused pole kuigi suured. Vene laene on kõikides murretes palju. Vepsa keel Vanimad kirjalikud ülestähendused pärinevad 19. sajandi algusest. Ladinatähestikuline kirjakeel, loodi 1932. aastal. 1937. aastal katsetati vepsa keele kirjutamist kirillitsaga. Uuesti hakati vepsa kirjakeelt elustama 1990. aasta paiku. Vepsa keel on jäänud vanemasse põlvkonda kuuluvate külainimeste
asümmeetriline, koloniseerima – dekoloniseerima) 5. Homonüümid Homonüümia on samakujuline, kuid eritähenduslik sõna. *Täielikud homonüümid- sõnad langevad kokku igas vormis (paradigma) nt. tee ja tee ; täht (A,B,C) ja täht (taevas) ja täht (ehk staar) ; aas (nööbiaas) ja aas (lilleline aas) *Homograafid- ühtemoodi kirjutatavad nt. palk (puupalk) ja palk (tasu töö eest)- välde muutub *Homofoonid- ühtemoodi häädatavad nt. müüja ja müüa- hääldus [müija] 6. Paronüümid Paronüümid – sarnandsõnad Nt: seadis – seadeldis (õp lk 24), ühtlustama – ühtsustama, jälgima – järgima Kuna eesti keel on paronüümide rikas. Seda põhjustab eesti kirjakeele hästi väljaarendatud tuletussüsteem. Käsitlema – probleemi läbi võtma, käsitsema - millegigi ümber käima, käsitama - aru saama, käitama- käsitsi tooma, kätlema – teretama 7. Polüseemia Polüseemia on mitmetähenduslikkus. nt. kuu (mai, juuni..
lane, vrd linlane), portugallane, modernne, suveräänne, sünkroonne, kompleksseid, kurioosseid, religioossed, õhkkond, keskkond; · l, m, n, r järel olev s , kui samaaegselt on täidetud kaks tingimust: 1. s on ülipikk ( siin tuleb hääldada) - marss, pulss, simss, nüanss; 2. s-le ei järgne kaashäälikut - marssida, aga marslane (põhireegi järgi). · Kui need tingimused pole täidetud, ei loe hääldus ja tuleb kirjutada põhireegli järgi, st iga täht ühekordselt. Liited ja liitsõnad ·gi ja ki liide: helitu hääliku (S, F, H, S, Z, Z, K, P, T, G, B, D) järel -ki haabki, suppki, vendki helilise hääliku (A, E, I, O, U, Õ, Ä, Ö, Ü, J, L, M, N, R, V) järel -gi kanagi, mahlgi, vihmgi · Sõnade liitumisel säilivad kõik tähed eirates kaashäälikuühendi reeglit. Nt raudtee, põhikool
Tartu Tamme Gümnaasium LIIVLASED Kirjanduse referaat Autor: Triinu Kangur 10te Tartu 2016 Sissejuhatus Liivi keel on keel, mida kõnelevad liivlased. Liivi keel, mis on eesti keele lähim sugulaskeel, kuulub läänemeresoome keelte hulka. Liivlased nimetavad end randlasteks (rândalist) ja oma keelt rannakeeleks (rândakêl). Liivi rahvuslipu värvid on roheline-valge-sinine ja see sümboliseerib rohelist metsa, valget liiva ja sinist merd. Hetkel liivi keelt emakeelena enam keegi ei kõnele. Liivi keelt räägib veel umbes 20 inimest Lätis ja seda teise keelena. Kokku on registreesinud ennast liivlaseks ametliku Läti statistika järgi 200 inimest. 1991. aastal kuulutati liivlased Lätimaa põlisrahvaks. (2) Keele omapära Liivi keelt on kõneletud kahes kohas: Liivi lahest ida ja lääne pool. Idapoolseid nimetati Salatsi liivlasteks ja läänepoolseid Kuramaa liivlaste
tabeli paarishäälikute puhul vasakpoolsed), häälepilu on kas täiesti avatud või suletakse see osaliselt, nagu h hääldamisel, või täiesti sulguda, mispuhul on tegu kõrisulghäälikutega. Helilised konsonandid – häälekurrud võnguvad, mis tagab helilisuse (lehe paarishäälikutel parempoolsed). Kärisev – kärisevat konsonanti märgib tilde konsonandi all. Kähisev – kähisevat konsonanti märgivad 2 punkti konsonandi all. Helitustunud ehk helituks muutunud – märgitakse konsonandialuse ringikesega. Helilised konsonandid muutuvad helituks näiteks sõna lõpus või helitute konsonantide vahel. Helilistunud ehk heliliseks muutunud – märgitakse konsonandialuse v-ga, ilmselt tulnud ingliskeelsest sõnast voicing. [p] – helitu bilabiaalne klusiil [b] – heliline bilabiaalne klusiil [m] – heliline bilabiaalne nasaal
Tartu murdeala sisemine liigendus Keeleline keskus ajalooliselt Otepää, hiljem Nõo. Neli murrakurühma, mille kujunemisele on avaldanud mõju läbikäimine erimurdeliste naaberaladega.. Naaberkeeltest on mõjutanud läti keel lõunas, vene keel idas, kuid pigem üksikute sõnalaenude näol. Põhjarühm Tartu-Maarja ja Kodavere Kavastu murrak. siirdemurre südaeesti idamurdele, erineb tavaliselt Tartu murdest oluliselt. hääldus: järgsilpide kõrgete vokaalide madaldumine, nt kohos ‘kohus’; morfoloogia: o NA de-mitmus, nt vennadega; o sid-lõpuline mitmuse partitiiv, nt talusid; o st-lõpuga translatiiv, nt sai pahasest ‘sai pahaseks’; o sg 1. pöörde n-lõpuga vormid, nt lätsin ‘läksin’; o (s)is-lõpp pl sg 3. pöördes, nt lätsis ‘läks’; o sse-lõpuline oleviku imbisik ‘tettässe ‘tehakse’; palju on põhja. ja lõunaeesti vormide segatarvitust; Läänerühm
vrd linlane), portugallane, modernne, suveräänne, sünkroonne, kompleksseid, kurioosseid, religioossed, õhkkond, keskkond; 4. l, m, n, r järel olev s , kui samaaegselt on täidetud kaks tingimust: s on ülipikk ( siin tuleb hääldada) - marss, pulss, simss, nüanss; s-le ei järgne kaashäälikut - marssida, aga marslane (põhireegi järgi). · Kui need tingimused pole täidetud, ei loe hääldus ja tuleb kirjutada põhireegli järgi, st iga täht ühekordselt. SULGHÄÄLIK SÕNA SEES · ERANDID! Helitu hääliku kõrvale kirjutatakse g, b, d, kuigi hääldatakse k, p, t: 1. liitsõnas: tõmbsoon, umbkaudu, raudtee, kuldsõrmus, kingsepp, algkool jt; 2. liidete ees: leibkond, valdkond, ringkond jt; 3. tüve algkuju säilitamiseks muutevormides (künd/ma -- künd/sid, künd/ku, kärb/es -- kärb/sed jt) 4
Liivi keel Liivlased on üks väiksemaid tänapäevani säilinud soome-ugri rahvaid. Nad elavad praeguse Läti Vabariigi territooriumil. Liivi keel, lähim sugulaskeel eesti keelele, kuulub läänemeresoome keelte hulka. Liivlased ise nimetavad end rândalist 'randlased' ja oma keelt rândakêl 'rannakeel'. Liivi rahvuslipu värvid on roheline-valge-sinine - see sümboliseerib randa, nagu seda oma paadist näeb kalamees: roheline mets, valge liiv ja sinine meri. Liivi rahvushümnil on sama meloodia, mis eesti ja soome hümnilgi. Liivlaste ja liivi keele teaduslik tee algas aastal 1846, mil A. J. Sjögreni juhatusel leidis aset esimene uurimisreis liivlaste juurde. Valmis esimene liivi keele sõnaraamat ja grammatika (töö viis lõpule F. J. Wiedemann) ning Londonis trükiti esimesed liivikeelsed raamatud. Seda aega võib pidada liivi rahvusest haritlaskonna väljakujunemise alguseks. Liivlaste kultuuriliseks õitsenguperioodiks peetakse ajavahemikku
tähistatav ehk objekt ise. Onomatopoeetilised sõnad- sõnad, milles tähistaja ja tähistatava vahel valitseb motiveeritud seos. Nt. Sulisema, vulisema. Sünonüüm-samatähenduslik sõna nt. Karu, mesikäpp. Autonüüm-vastastähenduslik sõna nt. Ilus-kole 1. Homonüüm- erineva tähendusega sõna, mis on sarnase kirjapildi või hääldusega. 1. Jaguneb: -homograaf-sama kirjapilt, erinev hääldus näiteks palk-mida makstakse ja palk nagu puupalk. -homofoon- erinev kirjapilt, sarnane hääldus(paar-baar). 2. Paronüüm ehk sarnassõna-kirjapilt ja hääldus sarnane, kuid mitte sama, tähendus erinev nt. Õieti ja õigesti, ennem ja enne, vahel ja vahest. 3) Häälikud ja foneetika Täishäälikud e Kaashäälikud e konsonandid
Eesti keele helilised konsonandid on ninahäälikud /m, n, n´/, külghäälikud /l, l´/, värihäälik /r/, poolvokaal /j/ ja heliline hõõrdhäälik /v/. Eesti keeles puudub helilisuse vastandus, st vastandus, mille korral ühesuguse moodustusviisi ja moodustuskohaga konsonandid vastanduksid teineteisele kui helitu ja heliline. Seetõttu pole meil ka helilisi klusiile. Tähemärgid g, b, d, mis paljudes keeltes märgivad helilisi klusiile, tähistavad eesti õigekirjas foneemide /k, p, t/ lühikesi häälikvariante helilises ümbruses (vt O 11). Ka tähed z ja z ei tähista helilisi foneeme, vaid helitute foneemide /s/ ja /s/ variante. Konsonantühendid. Sõna piires üksteisele vahetult järgnevaid konsonante nimetatakse konsonantühendiks, nt pargis, priske, julm. Enamik eesti keele konsonantühendeid koosneb kahest konsonandist. Esineb ka kolme või nelja konsonandi ühendeid, nt värske, kurblik, plärtsti
Kordamisküsimused "Eesti foneetikas ja fonoloogias" A-, B- ja C-rühmale 1. Millistest faasidest koosneb kõige lihtsam kõneakt? Esimene etapp on sõnumi kodeerimine, kõnelejal on mõte midagi öelda, mõtestamine ja keelendamine see on lingvistiline tasand. Teises etapis toimub sõnumi tootmine, füsioloogiline tegevus, aktiveerub umbes 100 lihast artikulatoorne foneetika. Kolmas etapp: häälelaine, sõnum levib signaalina akustiline foneetika. Kõneakti neljandas etapis jõuab häälelaine kuulaja kõrva ja kuulmekile hakkab vastavalt häälelainele võnkuma füsioloogiline tegevus, sõnumi vastuvõtmine tajufoneetika. Viiendas etapis toimub sõnumi dekodeerimine ehk tuvastamine, mõistmine lingvistiline tasand. 2. Milline osa on foneetikal kõnekommunikatsiooni uurimisel? Igal märgil on sisu ja iga märk on kokkuleppeline. Foneem on abstraktsioon, st kui me ütleme sõna tool, siis tegelikult see sõna ei meenuta kuidagi reaalset eset. 3. Kuidas on võimali
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
