50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 44 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-10-12
Kuupäev, millal dokument üles laeti
110 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
sstenn
Õppematerjali autor
VENE TÄHESTIK (KIRILLITSA) Autor: Diana Rozhkova Paikuse Põhikool Vene tähestikus on 33 tähte. Neist 10 märgivad täishäälikuid Täishäälikute hääldus /a/ /o/ /e/ /u/ /õ/ /i/ /je/ /jo/ /ju/ /ja/ 21 märgivad kaashäälikuid Kaashäälikute hääldus /b/ /v/ /g/ /d/ /z/ /z/ /j/ /k/ /l/ /m/ /n/ Kaashäälikute hääldus /r/ /s/ /t/ /f/ /h/ /ts/ /ts/ /s/ /sts/ Kahel tähel - - PUUDUB HÄÄLIKULINE VASTE Vene tähestiku suur- ja väiketähed , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , ??? MIKS OLID MÕNED TÄHED PUNASEGA MÄRGITUD?
Vene tähestik Tabeli esimeses ja teises reas on toodud vene tähestiku suur- ja väiketähed. Kolmandas (valges) rahvusvaheline latinisatsioon (Montreal 1987) ja neljandas (hallis) eesti transkriptsioon. abvgde ë zzi j k l mn o p r s t uf h c c s sc y ' è ju ja
Eesti keel häälikusüsteem (nende arvud ja üksteisele vastavus; tähed): · sõnamoodustus (liitsõnad, tuletised) · vormimoodustus (tüvevaheldus, tunnuste ja lõppude lisamine tüvele; käändsõna vormistik (ainsus, mitmus, käänded); tegusõna vormistik (arv, pööre, aeg, kõneviis, tegumood, kõneliik) · muu (nt sooline vahetegemine) Vene keel 10 täishäälikut (, , , , , , , , , ), 21 kaashäälikut ja 2 tähte, millel puudub häälikuline väljendus (, ). Eesti keel Vene keel Tähtede arv tähestikus 26 33 Vokaalid 9 10 Konsonandid 17 22
Keelte võrdlus Eesti keel ja vene keel Eesti keel Vene keel Tähtede arv tähestikus 32 33 Vokaalid 9 (a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü ) 10 (, , , , , , , , , ) Konsonandid 17 (h, j, k, l, m, n, n, p, r, s, s, s, 22 (b, c, d, f, g, h, j, k, l, m, n, p, t, v ) q, r, s, s, z, z, t, v, w) Häälikuline väljendus 0 2 (, ) puudub
Liivi keel Liivi keel (lvõ k, rndak) on läänemeresoome keelte lõunarühma kuuluv keel. Liivi keelt on kõneldud praeguse Läti maa-alal mõlemal pool Liivi lahte. Idapoolsete Salatsi liivlaste keel hääbus 19. sajandil. Kuramaa liivi keelt kõneldakse tänapäevani, kuid liivi keele emakeelena oskajate arv on väga väike, eri andmetel 10 kuni 20 inimest. Inimesi, kes liivi keele hiljem on selgeks õppinud, on umbes 100. Nimetust rannakeel (rndak) kasutasid Kuramaa liivlased. Kuramaa liivi keelt jaotatakse idamurdeks ja läänemurdeks. Kirjakeeleks on kujunenud idamurre, reeglina õpetatakse seda ka ülikoolides Tähestik Liivi tähestikus on 45 tähte, see on kombinatsioon eesti ja läti tähestikust. a A, , ä Ä, , b B, d D, , e E, , f F, g G, h H, i I, , j J, k K, l L, , m M, n N, , o O, , , , (ö Ö), ( ), õ Õ, , p P, r R, , s S, s S, t T, , u U, , v V, (y Y), ( ), z Z, z Z Sulgudes toodud tähed esinevad ainult võõrnime
kui nad seal on, siis tuleb nad välja hääldada. Sellel reeglil on palju erandeid!!! r Prantsuse "r" põriseb, see saavutatakse keele tagaosa vastu suulage surumisega.. j "z". Näited : jardin (aed), jour (päev). G Hääldus sõltub järgnevast tähest. Kui sellele järgneb "a", "u", või "o", tuleb seda hääldada "g"na. Kui sellele järnevad "e" või "i", hääldub see "z"na. Näited : langage (keel), langue (anat. keel). Gn Hääldus "nj", kõlab nagu vene keele sõnas "njet". Näited : gagner (võitma), mignon (armas). Ch "s". Näited : chambre (tuba), chat (kass), chaussure (king). H Sõna alguses "h" ei hääldu. Näited : haricot (uba), homme (mees), hâche (kirves) s Kuigi mitmust väljendab sõna lõppu lisatav "s", ei tohi seda kunagi välja hääldada. Ka muud sõna lõpus asetsevad "s"id ei hääldu, kuigi on ka mõningaid erandeid, nt plus /plüss/ (pluss). Sõna alguses hääldub see kui eesti "s", sõna keskel mõlemal
(keele esiosa toetub suuõõne keskteljel, nt vastu hambavalli). Kui sünnib tremulant ehk värihäälik,
paneb õhuvool tööelundi värisema (
armeenia keel. ARMEENIA KEEL Armeenia keel moodustab omaette rühma indoeuroopa keelte seas. Peale Armeenia kõneldakse seda veel Venemaal, Gruusias ja Aserbaidzaanis ning ka Süürias, Liibanonis, Ameerika Ühendriikides, Iraanis ja Prantsusmaal. Armeenia kirjakeele ajaloos eristatakse kolme perioodi (vanaarmeenia, keskarmeenia ja uusarmeenia periood). Vanaarmeenia keel on teada alates 5. sajandist, mil loodi armeenia tähestik, sellest kuni 18. sajandini on kogu armeenia kirjandus vanaarmeenia keeles. Vanaarmeenia kirjakeelt nimetatakse grabariks. Paljud muistsed kreeka, pärsia, heebrea, süüria ja ladina käsikirjad on säilinud vaid armeeniakeelses tõlkes. Vanaarmeenia keel on tänini Armeenia apostelliku kiriku liturgiline keel, sageli õpivad seda ka piibli- ja patristikauurijad. Samuti on vanaarmeenia keel tähtis protoindoeuroopa keele rekonstrueerimise seisukohalt, kuna selles
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid