ligi 1/3 maavaldustest. 1789. aasta 17. juunil liikus rahvas oma olukorra parandamise suunas, asutades Asutava Kogu mille eesmärgiks oli saada lahti liigsetst maksudest ja teistest privileegidest. Siiski rahulolematus aina kasvas ning kuu aega hiljem Algaski Prantsuse Revolutsioon, kus korraldati tormijooks Bastille vanglale ja vabastati mitu vangi. Revolutsionääride motoks sai : "Vabadus, võrdsus, vendlus" mis kehtib mõnes mõttes ka tänapäevalgi. Kui aga hukati kuningas Louis XVI 1793. aastal, muutus Prantsuse kuninga küsimus kõigi kuningate küsimuseks. Loosung: "Vabadus, võrdsus, vendlus" tekitas teiste riikide valitsejatel õudust. Kardeti feodaalkorra kadumist Euroopast ning seetõttu otsustasid teised Euroopa riigid sõjaliselt sekkuda. See näitab vaid et rahva võim on tugevaim, ning teadmine et on
on seotud. Sunnitöövangla ei täida oma funktsiooni, sest 1)Tapab inimeses eneseväärikustunde, 2)puudub võimalus olla üksi. Kristlus revolutsiooni asemel 1861-63 andis koos vend Mihhailiga välja ajakirja ,,Vremja", milles propageerisid omi vaateid vene rahva erilisest kutsumusest (Kristliku andeksandmise ja alandlikkuseidee) 1862.a Moskva rahutuste ajal kirjutab, et revdemokraadid on ohuks inimkonnale, inimest tuleb nende ideede eest kaitsta; Lääne-Euroopas on VVV(Vabadus Vendlus Võrdsus) loosung realiseerimata, sest vendlus ei saa luua, see on olemas vaid venelastel. Venemaa kui messias, lunastaja toob maa peale jumalariigi. Sotsialism on võõras, tuleb loota kristlusele. Välisreis 1863 ,, talviseid märkmeid suvistest muljetest" reisikiri. 1864 ,,Ülestähendusi põranda alt" protest 1)solvatud, nurka surutud inimene, ,, Normaalse" eest taanduv, end eriti tugevasti tunnetav 19. Saj. Inimene.
VALGUSTUSFILOSOOFIA 18. saj I poolel lasus Euroopa filosoofiline raskuspunkt Inglismaal, sajandi keskpaiku Prantsusmaal ja sajandi lõpus Saksamaal. Hüüdlause ,,Vabadus, võrdsus, vendlus" (vabadus on võimalik ainult siis, kui inimestevaheline võrdsus on tagatud. Algselt võeti see kasutusele Suure Prantsuse revolutsiooni ajal; 1848. aasta konstitutsioonis lisati fraasi vendlus ) VASTUHAKK AUTORITEETIDELE Mitmed prantsuse valgustusfilosoofid käisid Inglismaal, mis oli paljuski nende kodumaast vabameelsem. Neid vaimustas inglise loodusteadus, eriti Newton ja tema universaalne füüsika. Samuti mõjustas neid briti filosoofia, iseäranis Locke. Kodus Prantsusmaal hakkasid nad peagi ründama vanu autoriteete,oli oluline suhtuda skeptiliselt kõikidesse päritud tõdedesse. Nende idee seisnes selles, et üksikisik peab ise kõikidele küsimustele vastused leidma
Pealinn Pariis President - François Hollande Peaminister - Manuel Valls Pindala - 547 030 km² Rahvaarv - 64 102 000 Rahvastiku tihedus 110 in/km 2 Rahaühik euro Iseseisvus - 6. juuni 1523 Sümbolid Riiklikud sümbolid Riigilipp Hümn Deviis Rahvuslikud Tähised sümbolid Marianne Vapp Gallia kukk "Vabadus, võrdsus, vendlus" (prantsuse keeles Liberté, Égalité. Fraternit Prantsusmaa Eiffeli Torn (324 m.) Louvre Orsay muuseum Faktid Prantsusmaal elavad eestlased ja Eesti huvilised kohtuvad kord kuus Pariisis iga kuu esimese neljapäeva ôhtul alates kella 19.00. kohvikus Le Livre (10 rue Saint Martin, 75004 Paris) Prantased järgivad seadusi ja õigusi, kuid rikuvad vähemtähtsaid eeskirju kiiruspiirangute, tänavaületamise, parkimise, suitsetamise ja järjekorras seismise kohta.
absolutislik monarhia, hiljem kehtestati konstitutsiooniline monahria ja hiljem kuulutati välja Prantsuse Vabariik. Suureks mõjutajaks on riigivalitsemine ja seadusandlus. Kuna pranstlased võtsid vastu 1789.a. Peale muutuste tulekut vastu ,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsiooni", mis on meile tänapäevani Euroopas kasutusel. Kaotati seisuste ja tsunftide privileegid ning võrdsustati kõigi seisuste maksustamine. Riigis valitses põhimõte:"Vabadus, võrdsu, vendlus!" Ühiskondlikud suhted muutusid. Inimesi hakati sinatama, kaotati kolmas seisus ehk aadliseisus. Kui varasemalt prouatati ja härratati, siis hakati edaspidi kasutama inimeste suhtes kodanik. Kaotati pärisorjus, aadliseisus. Inimestel tekkisid sõna- ja trükivabadus ning usuvabadus. Inimestele anti vabadus enda mõtteid avalikustada. Religioon eraldati riigist. Enam ei olnud usk ja keelatud. Iga inimene võis valida endale vabalt usu. Oli täielikult usuvabadus
Jean-Jacques Rousseau(1712-1728) Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Ta on oma ajastu ja võrsuva revolutsiooni ideoloog. Tema kõlbelised põhiideed vabadus, võrdsus, vendlus osutusid algava revolutsiooni lipukirjaks. Rousseau positsioon valgustuses on olla üleminekufilosoof. Ühest küljest teravdab ta üleskutset suuremale vabadusele. Teisest küljest valmistab ta ette romantilist protesti valgustuse vastu. Rousseau eeldab inimese vaba ja loomulikku seisundit. Eeldab, et inimene on sünnipäraselt hea ja rikkumatu. Rousseau oli kõige radikaalsem prantsuse valgustaja. Ta lisab lääne filosoofiale kolm revolutsioonilist ideed:
· Hornungi ladinakeelne eesti keele grammatika. Vana kirjaviis. · Tartu Ülikool avatakse 1632.a. Ettevalmistused tegi Liivimaa kindralkuberner Johan Skytte · Esimesed õpilased Soome Rootsi päritolu, enne Põhjasõda peamiselt baltisaksa tudengid Usuelu Põhjasõja järel · Luterlik kirik jääb püsima · Kirikuõpetajate hulgas hakkab levima pietism nende teeneks on luteri usu lähendamine rahvale · Hernhuutlaste liikumine usuvagaduse rõhutamine, sotsiaalne vendlus, omaette koguduste moodustamine. Soodustab karskust ja kõrtside sulgemist. Ratsionalism ja valgustus · Jutlused muutuvad õpetlikeks · Torma pastor Johann Georg Eisen puuvilja kasvatuse propageerimine, rõugete vastu kaitsepookimine · August Wilhelm Hupel Kirjeldused tolleaegsest elust, lugemisseltsid, raamatute levitamine · J. G. Herder rahvaluulekoguja, viis eesti rahvalaulud Euroopasse. Maakeelne kirjasõna · 1715 Uus Testament Põhja- Eesti
feodaalne traditsioon ning talupoegda võimalik pagemine. Milliseid sätteid sisaldasid positiivsed määrused? *Tunnustada talurahva omandiõigust *Piiritleda teokoormised *anda talupoegadele õigus mõisnik kohtusse kaevata. 5.Mis iseloomustab: a) pietismi- olid vastu luteri kiriku süvenevale konservatismile ning püüdsid usuelu elavdada religiooni senisest sügavama sisemise tunnetamise suunas b) hernuutlust usuvagadus, alandlikkus, kõlblus, sotsiaalne võrdsus, vendlus c) teoloogilist ratsionalismi- jutlustused olid õpetlikud 6. Kes olid: · Karl M.- · Bengt Gottfried Forselius Tartu Forseliuse õpetajate seminari esimene õpetaja. · Heinrich Stahl I eesti keele grammatika koostaja ( 1637 ), Tallinna toomkiriku õpetaja · Johan Hornung Ladinakeelse eesti keele grammatika koostaja ( 1693 ) · Johan Skytte Liivimaa kindralkuberner, Tartu Ülikooli üks asutajatest
6)Ehitusmaterjalid: kivi teliskivi, malm, hakatakse valmistama kunstmarmorit. 7) Ehitustehnika: eelnevate perioodide oma täiustub, metalltarindid, töötati välja paindtalateooria, alustati valtsprofiilide tootmist 8) Huvi antiigi vastu tekkis tänu väljakaevamistele, valgustusfilossfide teosed. Valgustusfilosoofide tegevus soodustas kodanlike ideaalide tekkimist, millele andsid tuge edusammud matas füsas ja keemias. 9) Prantsuse revolutsioon 1789 vabadus , vendlus ja võrdsus. Sellele ei jäädud küll kindlaks kuid revolutsioon kindlustas kapitalismi. 10) Klassitsism ehitised olid sümmeetrilised, suurte siledate seinapindadega. 11) Varaklassitsismis säilisid barokile ja rokokoole omased detailid, kuid need allutati kindlale süsteemile ja sümmeetriale 12) Sammas peamine klassitsismi tunnus. Fassaad meenutas Kreeka templit. 13)Palju oli sealjuures dekoori. Sisekujundused kas. Stukkdekoori. 14) Palju kasutati antiikornamenti
ühiskondlik arvamus, filosoofia ja ilukirjanduse põimumine, tegelikkuse naturalistlik kujutamine, romaan tähtis, sekkumine ühiskondlikku ellu, realistlik-olustikuline kujutamine, kodanikutunee Inglismaa: 1688 kuulus revolutsioon, usuvabadus, isikupuutumatus, Daniel Defoe ,,Robinson Grusoe", Jonathan Swift ,,Gulliveri reisid", John Locke, Isaac Newton Prantsusmaa: Suur Prantsuse revolutsioon, Vabadus!, Võrdsus!, Vendlus!, Montesquieu, Voltaire, Rousseau Saksamaa: ,,Torm ja tung", Herder, Goethe Romantism 18 saj lõpp 19 saj I pool- tekkimine seotud Napoleoni vallutussõdade ja S Pr revolu, Pettumuse ajajärguga langes kokku, vabaduse- ja õiglusepaatos, sai alguse Saksamaalt ja Inglismaalt, Kultuseks looduse- ja loomulikkuseihalus, igatseti pageda ühiskondlikust lärmist loodusesse, mineviku idealiseerimine, lihtsad inimesed ja rahvas tervikuna hoiavad endas looduse puhtust,
Usuga seotud probleemid Kuulus revolutsioon. Revolutsioon tõstis päevakorda riigivõimu ja demokraatia probleemid Jean Jacques Rousseau Elas 1712-1778 Rousseau sündis Genfis(Prantsusmaal) käsitöölise-kellasepa pojana, kaotas juba sündides ema ja pärast lesestunud isa lahkumist Genfist anti ta kasvatada sugulaste juurde Rousseau positsioon valgustuses on olla üleminekufilosoof Ta on oma ajastu ja võrsuva revolutsiooni ideoloog. Tema kõlbelised põhiideed vabadus, võrdsus, vendlus osutusid algava revolutsiooni lipukirjaks Mõned tema mõtted.. "Me peaksime taotlema nii oma era- kui avalikus elus, et kõik vastaks mitte meie mõistuse, vaid tunnete ja loomulike instinktide nõuetele. Teiste sõnadega elu peab mõistuse asemel juhtima süda." Rousseau eeldab inimese vaba ja loomulikku seisundit. Selles loomulikus seisundis elaks inimene tugeva üksikkõndijana vastavalt talle omasele loomulikule korrale. "Inimene on sündinud vabana ja ometi on ta kõikjal ahelais."
Kellelt: Parem ja vasakpoolsuse loengut pidas Marju Lauristinilt. Algul teeb Marju juttu sellest, et mismoodi meie elus vasak-ja parempoolsus esineb. Samuti toob ta ka välja selle, et vasakpoolsust seostatakse südamega, et see on tähtsam ja südamelähedasem. Parempoolset seostab aga mõistusega, kuid puuduvad emotsioonid, kuid mõtlemine ja tarkus on esikohal. Prantsuse revolutsioonist on alguse saanud maailmavaated, ehk inimene on sündinud vabana. Vabadus, võrdsus, vendlus- need on parema ja vasakpoolsuse maailmavaate alused. Poliitikas peab olema kindlalt eristatud parem-ja vasakpoolsus. Vasakpoolsuses inimesed tunnevad end hästi, kuna teatud asjad on neil üldiselt kasutatavad ja teevad teistele ka head. Parempoolsuses arvatakse, et vasakpoolne mõtlemine on halb. Arvavad, et inimesed peavad ise hakkama saama ja mitte teistele lootma. Parempoolsuses
konfiskeeriti maad ja kirikukümnist kaotati privileegi (privilège); kõik said kodanikudeks ning seaduste ees võrdseteks. Vilain küllaelanik Seisus on kaasasünnitud Klassid see, kuidas inimesse suhtutakse sültub ise inimesest; see on sotsiaalne seis; võib minna ühest klassist teisse; kõik on kodanikud või mingi staatusega inimesed Aadli artikkel nimel on de Mida tähistab Prantsuse revolutsioonist pärit deviis ,,vabadus, võrdsus, vendlus"? Kuidas see teostati? Kas need olid tagatud alates revolutsioonist kuni Napoleoni aja lõpuni? Tolleaja mõistes tähendas see seda, et kõik mehed oleksid võrdsed ning et neil oleks õigusi. Samuti et nii naised kui ka mehed oleksid vabad ja et neil oleks vabadus teha kõike, peaasi et see teistele ei teeks halba. Ei ole nn kõige kõrgemat meest. Ning et monarhiale ei tohi kummardada. Revolutsiooni käigus- kuningas kukutati, kehtestati vabariik, kaotati seisused,
vapp - Korp! Tehnola vapp kujutab korp!i värvidega kolmeks jaotatud kilpi. - vasak osa must, parem roheline, alumine valge. Kilbi kohal asub kroonikujuline tornidega kindlusemüür, millel on korp! Tehnola asutamise aasta: ANNO MCMXXI. Vapikilbi osad on illustreeritud: must - korp!i hõbedase tsirkliga, roheline - riigi ja pealinna vapi kolme kuldse leopardiga, valge - tehnika ja edu embleemi hõbedase viikingilaevaga. Vapi alumisel serval asub vapikiri: kindlus, ausus, vendlus. Vapikilp on ümbritsetud tammeokstega tekkel - on mustast sametist põhjaga, rumm on kahevärvilisest kalevist - roheline ja valge. Tekli põhjale on õmmeldud valgest paelast rosett, mille keskel on valges tikandis kolmnurga ja sirkli kujutis - tehnika sümbolina, kuna korp! asutati tehnikateaduste üliõpilaste poolt tsirkel - on monogrammiks kujundatud tähekombinatsioon VCFT (Vivat Crescat Floreat Tehnola) värvilindid
liiderdamisele (armukesed, prostitutsioon jms) Ø Uut moraali juurutati ka sõjaväes, kust surmanuhtluse ähvardusel aeti minema lõbunaised, kes olid traditsiooniliselt järgnenud sõjakäikudele. Ø Aatelised ideaalid: Ø Rõhutati patriotismi, eriti rojalistide mässu ja välisinterventsiooni olukorras rahvas läks vabatahtlikult võitlema. Ø Põhiliseks revolutsiooniliseks hüüdlauseks sai "Vabadus, võrdlus, vendlus!" Ø Heaks tooniks sai kaine ja karske ellusuhtumine. Ø Uue ellusuhtumise mõjul tekkis klassitsistlik kunst. Louis Antoine Leon SaintJust ja Maximilien Robespierre Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kasutatud kirjandus
oli algul konservatiivne kuid peale kuninga hukkamist hakkasid daamid ise oma riietuse eest hoolt kandma. Kõige enam muutusid soengud. Enam ei kasutatud parukaid, meestel läks moodi lühikesed ettekammitud juuksed ja naiste juukseid hakkati lihtsalt kammima siledaks. Muutused toimusid ka inimeste ellusuhtumises. Juurutati välja lihtsus ja labasus, inimesed hakkasid korralikumatek. Rõhutama hakati patriotismi. Populaarseks sai revolutsiooni põhiline hüüdlause ,,Vabadus, võrdsus , vendlus". Revolutsiooni ajal muutus tõsiselt inimeste ellusuhtumine ja suhtumine erinevatesse kultuuriväärtustesse. Mõningatel juhtudel muutus rahvas ise ja osadel puhkudel aitasid selleks kaasa ka võimud. Inimesed muutusid moraali tundlikemaks ja palju paremini hakati suhtuma kunsti ja muusse mis meenutas vana korda. Ragnar Kraav
vabariik Konstitut- siooniline monarhia Seisuste kaotamine Louis XVI ja Marie- Antoinette. KUIDAS TOIMUS REVOLUTSIOON? Ülevaade 14. Juulil 1789 vallutasid pariislased Bastille kindlusvangla. Võetakse vastu Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon. Isikuvabadused Eraomandiõigus "Vabadus, võrdlus, vendlus!" 1789 sügis - kuninga perekond tuuakse Versaille´st Pariisi. 22.septembril 1792 kuulutatakse Prantsusmaa vabariigiks. Jakobiinid äärmuslik Zirondiinid liberaalse poliitiline jõud, kes poliitika pooldajad. soovib Soovivad leida revolutsioonilist kompromisse, et tegevust jätkata. revolutsiooniline tegevus lõpetada. Jakobiinide terrori käigus hukati üle 50 000 inimese. 80 70 60
On rikkamaid ja on vaesemaid inimesi. Aga siiski eeldan ma, et seoses majandusliku ebavõrdsusega riik mitte ei korralda asju nii, et see muudkui suureneks, vaid pigem ikka vastupidi. Tulemusena ma aktsepteeriksin ka seda, kui inimeste materiaalne seis erineks kordades või kümnetes kordades, aga kas see peab olema just sadades kordades? Leian, et riigi ülesanne olekski seda maksusüsteemiga pisut korrigeerida. Viimane, kuid samas eelmistest pisut ebamäärasem oleks ,,vendlus". Üldjoontes pean silmas igasugust kollektiivsust ja seltsimehelikkust kas või lihtsalt sõbralikkust. Seda võiks ühes riigis küll oluliselt rohkem olla ning kõikvõimalikku äärmuslikku individualismi ja egoismi jälle vastavalt vähem. Eestil on läinud seni riigi iseseisvumise seisukohalt paremini, kui loota oleksime osanud. Kõige tähtsam on oskus kokku hoida ja oma maad ja rahvast armastada. Et see oskus olemas on, näitab kas või laulupidu.
• Esimene konsul on Napoleon • 1802- Napoleon kuulutatakse eluaegseks konsuliks • 1804- Napoleon kroonitakse keisriks • Revolutsiooni lõpp Prantsuse revolutsiooni tähtsus, tagajärjed. • Vana korra hävitamine, seisused ja feodaalsed igandid kaotati • Valgustusideede levik • Kiriku osatähtsuse vähenemine, ilmalikud toimingud • Usuvabadus, sõna-, trüki- ja koosolekute vabadus • Uus mood, suhtlemisstiil (sina, kodanik) • „ Vabadus, võrdsus, vendlus!“; kodanike võrdõiguslikkus • Uus ajaarvamine, mõõdud, kaalud (meeter, kilogramm) • Kunstimuuseum rahvale (Louvre), rahvusarhiiv, avalikud raamatukogud • Ühiskonna politiseerumine, inimesed on poliitiliselt aktiivsed
maksud ja õigused asuda riigi ametisse. August 1791 esimene põhiseadus, kujunevad jakobiinid ja zirodiinid. August 1792 kaotati kunni võim. 22 SEPTEMBER 1792 vabariik. Valimistel võitsid Jakobiinid, Z eraldusid. 21 jaanuar 1793 Kunn hukati. Olme: aadlikud polnd enam eeskujuks, hakati pöörduma sina kasutades, Hr, Pr asemel kodanik, kadus toretsev rõivamood muut. Lihtsamaks, kadusid parukad, moraal tõusis tänavalt nahhui prostid, patriotism! Vabadus, võrdsus, vendlus , eeskuju ka roomast, kilogramm, kalender 10 tundi 100 min 100 sek, aasta algus 22 sept 1792 12 kuud, 30 päeva, 10 dekaadi. Viini kongress: Pandi paika euroopa rahvusvaheliste suhete süsteem. Tasakaalu põhimõte keegi suurtest ei tohi olla tugevaim, Julgeoleku põhimõte Fra ümbritseti pufferriikidega, Ned, Bel, Ch, Lux. Legitiimsuse põhimõte kõik vanad dünastiad saavad võimule tagasi. Metlernihi süsteem kõik suurriigid moodustasid liidud, mis peaxid tagama rahu auroopas
kirikut kui institutsiooni, nägi selles pigem vaimupimeduse levitajat. Jean-Jacques Rousseau (1712-1778) Filosoof, kirjanik, pedagoog, helilooja "Julie ehk uus Heloise" - romantilise kallakuga kiriromaan "Emilé ehk kasvatusest" (1762) Ilukirjanduslikus vormis filosoofiliste ja pedagoogiliste vaadete avaldamine. Määrati võimude poolt põletamisele. Jean-Jacques Rousseau (1712-1778) · "Vabadus, võrdsus, vendlus!" - riigikorra ideaaliks vabariik. · Väga oluliseks pidas Rousseau kasvatuse ja koolihariduse reformimist. Kasvatus ja õpetus pidid olema looduslähedased: mängude ja spordiga pidid kaasnema õpetlikud kõnelused. Tagasi looduse juurde ! · idealiseeris looduslähedust · Eemale tsivilisatsioonist! · "Inimhinges ei ole kaasasündinud pahelisust" · Inimene on loomult hea - tabula rasa - , ühiskond rikub teda; järelikult tsivilisatsioon on
ta ise suri. Tellimustöö, millega seotud mitmed legendid. - 19 ooperit - Tähtsaim teos Itaalia opera buffa sarjas ,,Figaro pulm". - Don Giovanni opera buffa, opera seria ja singspiel ühendatult - tema viimane ooper singspiel oli ,,Võluflööt" - ca 50 sümfooniat - maeti vaeste ühishauda ilma ühegi saatjata · Ludwig van Beethoven (1770-1827) - tema kujunemisaastail toimus Suur Prantsuse revolutsioon, Beethoveni motoks ,,Vabadus, võrdsus, vendlus". - 17-aastaselt perekonnapea - ebaõnnestunud romantilised suhted, elu lõpu poole jäi kurdiks - tema tõeline õpetaja C. G. Neefe - 1795 algas kuulmisvaegus, 1801-1802 hingeline kriis ja kaalus enesetappu - 1802-1812 loomingu kõrgaeg, klaverisonaadid olulised, instrumentaalmuusika - ainus oratoorium ,,Kristus Õlimäel" tema esimene vaimulik teos ja ühtlasi ka esimene dramaatiline vokaalteos - pühendas III sümfoonia Napoleonile
kaisesid. Suur Prantsuse revolutsioon näitas, et kui rahvas pole millegagi rahul, siis suudab teha palju, et asju paremaks muuta. Rahvas oli kõikvõimas kukutati kuningas, purustati diktatuur ja taandati juhte. Keisririigi ajal, kui valitses Napoleon I, pandi üha enam rõhku rahvuslusele ja selle ühtsusele. Revolutsioon aitas kaasa valgustusideede levikule ja rahvustunde tõusule. Tähtsateks märksõnadeks olid võrdsus vabadus ja vendlus. 1789-1799 oli suur muudatuste aeg ka kiriku ja religiooni jaoks. Kirikult võeti ära mitmed ühiskondlikud funktsioonid, õigused ning varandused. Tunnistati ainult kodanlikku abielu, kirik laulatus jäi aga igaühe enda valida. Ka sündide ja surmade registreerimine ei olnud enam vaimulike töö. Revolutsiooni käigus suleti kloostreid, vähendati vaimulike arvu ning hakati läbi viima dekristianiseerimist. Levis uus religioon- Kõrgema Olevuse kultus. 27. Juulil 1794
mis tõi kaasa hulganisti uusi läbimurranguid füüsika ja keemia vallas ning seega parandas ka see lihtrahva olukorda, kellega seni oli suhteliselt hoolimatult ringi käidud. Suuresti vähenes ka sallimatute hulk kui varem nii ebausklikule maailmale tutvustati tänapäeva liberalismi ideid. Just Valgustusajastu peamised ühiskonnaväärtused - vabadus, demokraatia ja ratsionaalne mõtlemine on need, mida me tänapäevalgi hindame. Hüüdlause "Vabadus, võrdsus, vendlus!" sai ka Suure Prantsuse Revolutsiooni lipukirjaks, mis tähistas demokraatia ja vabariikluse võidukäigu algust Euroopas ning monarhia lõplikku kokkuvarisemist. Samuti lõi see ajastu ka kasvulava, millel idanesid revolutsioonilised seemned. Just see liikumine lõi Ameerika Iseseisvusõja ja Suure Prantsuse Revolutsiooni intellektuaalse aluspinna. Samuti olid paljud Ameerika varajased riigipead just Euroopa
Rahva eesmärgiks oli lahti saada ülemäära suurtest maksudest ja teiste seisuste priviligeeritud olukorrast. See oli esimene suurem saavutus Prantsusmaal, mille lihtrahvas läbiviis. Rahulolematus aga kasvas suuremaks ning kuu aega hiljem, 14. juulil, läks see üle mässuks, mille käigus korraldati tormijooks Bastille vanglale ja vabastati sealt mitu vangi. Selle sündmusega algaski Suur Prantsuse Revolutsioon. Revolutsionääride lipuks sai trikoloor ja motoks: ,,Vabadus, võrdsus, vendlus". Samal aastal võeti vastu "Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon". Peale kaht aastat sisulist arresti, üritas kuningas Louis XVI põgeneda välismaale, kuid revolutsionäärid püüdsid ta Varennes´es kinni. Olles vangis, kirjutas kuningas 1791. aastal Asutava Kogu koostatud konstitutsioonile. Sellega kehtestati Prantsusmaal konstitutsiooniline monarhia. Seadusandlik võim hakkas kuuluma Seadusandlikule Korpusele, milles saadikud jagunesid jakobiinideks, zirondiinideks.
Venemaal suhtuti revolutsiooni puhkemisse esialgu rahulikult, kuna selles nähti üksnes ,,näljase rahvahulga" väljaastumist. Revolutsiooni süvenedes hakkas aga esialgne vaimustus vaibuma, eriti pärast Louis XVI hukkamist ja jakobiinide terrorireziimi kehastamist. Selgus, et Prantsusmaa sündmustes hakati tajuma otsest ohtu feodaalkorrale Euroopas. Saksa valitsejates tekitas lausa õudust revolutsiooni loosung vabadus, võrdsus, vendlus. Oluline oli ka tõsiasi, et Euroopa valitsejaperekonnad olid veresidemetega seotud ning see omakorda aitas kaasa revolutsioonilise Prantsusmaa vastase ühisrinde tekkimisele. Euroopa valitsejakodades tegid tõhusat kihutsutööd ka Prantsuse emigrandid. Euroopa riigid otsustasid Pransusmaa sündmustesse sõjaliselt sekkuda. Nende eesmärk oli lämmatada revolutsioon ja taastada monarhia. Eriti aktiivselt tegutses Prantsusmaa vastu suunatud sõja organiseerimisele Austria, kes
Tekkis ka uus kasvatuse idee lapsi on vaja kasvatada selleks, et nad muudaksid ühiskonna paremaks, arendaksid haridust, meditsiini jms. Ülimaks tõsteti haridus. Leiti, et harimatus on pimedus. Sel ajajärgul tekkis juurde palju koole ning kehtestati üldine koolikohustus. Usuti, et inimloomus võib täiustuda läbi hariduse ning et läbi hariduse on võimalik lahti saada ka oma halbadest eluviisidest. Selle ajastu märksõnadeks olid vabadus, võrdsus, vendlus. Modernism lõppes maailmasõdade algusega ning algas postmodernismi ajastu. See tõi endaga kaasa inimkonnale oluliste väärtuste kadumise. Näiteks kollektiivsus asendus individualismiga, mis tähendas, et igaüks hakkas seisma ainult enda eest. Kadus ühtsustunne, nõrgenesid sidemed kultuuride, kogukondade ja sugulaste vahel. Inimesest sai maailmakodanik, mis tähendab, et kõik uksed olid inimesele lahti. Inimesel tekkis võimalus
Inglise revolutsioon ja Kodusõda. Kodusõda Inglismaal toimus1642- 1648a.Parlamendi ja kuninga vahel.Inglise revolutsioon e.Kuulus revolutsioon toimus.1688a.Uueks Inglismaa kuningaks krooniti William III kes kirj.alla ,,Õigusete deklaratsioonile".st.Inglismaal kehtestati parlamentaarne monarhia,mis püsib tänaseni. 18saj.Prantsuse revolutsioon.14juuli 1789a. - 9 november 1799a. Revolutsiooni tagajärjed 1)rahvusilk eneseteadlik tõus 2)valgustus ideede levik. Vabadus,vendlus ja võrdsus.Revolutsioon tõi kaasa poliitilise vastaste massilise hävitamise ja vägivalla.Kukutati vana feodaalne kord. 19saj.Revolutsioonid Euroopas1848-1849a.Saksamaa,Prantsusmaa,jaUngari vahel. Poliitilised vastuolud(Euroopas) ühiskonnas. Sooviti majanduslikult tugevnevat kodanlust,soov aadlikega kaasa rääkida ja sotsiaalsete olude halvenemine.nt tööpuudus.Revolutsiooni tagajärjel kehtestati põhiseadused,
Suure Prantsuse Revolutsiooni käigus kukutatakse troonilt Louis XVI. Revolutsiooni valmistavad ette filosoofid-valgustajad : Rousseau, Voltaire, Diderot. Tekib ideoloogia uuest ratsionalistlikust maailmakäsitlusest, mis ülistab inimmõistust. Usutakse Jumalat, kes on maailma loonud, kuid ei sega end selle arengusse. Valgustusideoloogiat iselomustab uus-humanism esiplaanile seatakse inimene oma vajaduste ja kirgedega. Inimühiskonnale seatakse eeskujuks loodus. Vabadus, võrdsus, vendlus! saab revolutsiooni hüüdlauseks. Barokk - õukonnakunst. Klassitsism on orienteeritud kodanlusele. Kunst läheb massidesse, tekib avalik kontserdielu. Inglismaal juba varem. Kunst peab inimest kasvatama, olema lihtne ja arusaadav. Teemad üldininmlikud, kujutatakse lihtsat elu. Iseloomulik on mõtte loogiline areng, vormiselgus, sümmeetria, harmooniline ilu, välditakse suuri tunneteavaldusi. Baroki afektid ja rahutus asenduvad mõistuslikkusega. Seejuures ei vastandata mõistust
14.juunil rüüstati Bastille kindlus, rajati rahvuskaart – revolutsiooniline sõjavägi.Võeti vastu „Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon“ 16.Millised olid Prantsuse revolutsiooni tagajärjed? 5p Vana korra hävitamine, seisused ja feodaalsed igandid kaotati Valgustusideede levik Kiriku osatähtsuse vähenemine, ilmalikud toimingud Usuvabadus, sõna-, trüki- ja koosolekute vabadus Uus mood, suhtlemisstiil (sina, kodanik) „ Vabadus, võrdsus, vendlus!“; kodanike võrdõiguslikkus Uus ajaarvamine, mõõdud, kaalud (meeter, kilogramm) Kunstimuuseum rahvale (Louvre), rahvusarhiiv, avalikud raamatukogud Ühiskonna politiseerumine, inimesed on poliitiliselt aktiivsed 17.Kirjuta vastus ( mõiste, nimi, daatum) 1)USA osariikide sõjaväe üldjuhiks nimetati 1775.a. G.Washington 2)II kontinentaalkongress võttis vastu dokumendi iseseisvusdeklaratsioon 3)4. juuli on USA-s iseseisvuspäev 4)USA seadusandliku võimuasutuse nimi kongress
Riigivõla kasv Suured kulutsed õukonnale said avalikuks Ikaldusaastad Ameerika iseseisvussõja toetamine rahalisel Kolmas seisus – rahulolematus Lakkamatu maksutõus Rahulolematus absolistliku valitsemisviisiga 14. juunil rüüstati Bastille kindlus 16.Millised olid Prantsuse revolutsiooni tagajärjed? 5p Vana korra hävitamine Valgustusideede levik Kiriku osatähtsuse vähenemine Usuvabadus, sõna, trüki ja koosolekute Uus mood, suhtlemisstiil (sina, kodanik) „Vabadus, võrdlus, vendlus“ Uus ajaarvamine, mõõdud ja kaalud Kunstimuuseum rahvale Ühiskonna politiseerumine 17.Kirjuta vastus ( mõiste, nimi, daatum) 1)USA osariikide sõjaväe üldjuhiks nimetati 1775.a, USA I president oli– G. Washington 3)4. juuli on USA-s iseseisvuspäev 4)USA seadusandliku võimuasutuse nimi - kongress 5)III USA president,Iseseisvusdeklaratsiooni autor – Thomas Jefferson 6)Iseseisvussõja lõpp - 1783 7)Seisuste esinduskogu Prantsusmaal - generaalstaadid
1 etapil oli tähtsaimaks küsimuseks, kes saab võimu. Võimule tuli suurkodanlus ehk rikkad pankurid. 2 etapil kukutati kuningavõim ning kuulutati välja vabariik. Võimule tulid zirondiinid ehk keskkodanlus. 3 etapil hukati kuningas ning võimule tulid jakobiinid ehk väikekodanlus 4)Miks võime öelda, et revolutsioon arenes tõusvas joones? Revolutsiooniga kaasnevad muudatused läksid üha suuremaks. EI TEA 5)Revolutsiooni loosung- ... ,, Vabadus, võrdsus, vendlus" 6)Milliseid muutusi tõi kaasa revolutsioon ühiskonnas (nimetada vähemalt 5) Monarhia kaotamine, feodaalkord hävinemine, vabariigi loomine, eraomandi puutumatus, rahvustunde tõus, liigne terror, mõistuse kultus, seisuste kaotamine 7) Andke omapoolne hinnang Prantsuse revolutsioonile.
6. Kuidas hinnata balti-sakslaste positsiooni Venemaal 18-saj.? Sakslastel oli suurem mõju Vene riigis, kuna nad olid õukonnas ja sõjaväes kõrgetel kohtadel. 7. Iseloomusta põllumajanduse arengut 18. saj? Jätkuvalt domineeris mõisamajandus. Mõisatest kujunesid suurmajandid, mis tootsid turu tarvis ning kasutasid palgalist tööjõudu. Talude päriseks ostmine jätkus. 8. Kuidas hinnata eestlaste elu 18. saj.? palju vaba maad, polnud õiguseid, vagadusliikumine, usk, võrdsus, vendlus 9. Missugune kunstistiil tuli 18. saj.? klasitsissm - Tartu Ülikooli peahoone, Pärnu linna volikogu hoone. 10. Iseloomusta vennastekogudusi. Nad olid usuliikumised, muutsid inimeste elusse uskumist ja kutsusid üles vagale jumalakartlikule elule, võrdsusele, vendlusele ja koostööle inimeste vahel. 11. Missuguseid talurahvareforme teostas Aleksander I 19.saj. algul Baltikumis? 1. pärisorjuse kaotamine 2. pärandamisõigus 3. vallasvara õigus 4. kohtu kaebamisõigus 12
haritlased vastu vaimustusega Rahvuskogu tegevuses nähti valgustusideede elluviimist poliitikas Prantsuse revolutsioonile avaldati poolehoidu riikides, mis olid võõrvõimu all Bastille vallutamine Revolutsiooni vastukajad Venemaal nähti revolutsioonis ,,näljase rahvahulga" väljaastumist Revolutsiooni süvenemisel mõisteti, et ,,Prantsuse kuninga küsimus on kõigi kuningate küsimus" Revolutsiooni loosung ,,Vabadus, võrdsus, vendlus" Prantsusmaa sündmustes hakati nägema ohtu feodaalkorrale Euroopas Revolutsioonisõdade algus Euroopa riigid otsustasid Prantsusmaa sündmustesse sõjaliselt sekkuda peatada revolutsioon ja taastada monarhia Prantsusmaa vastu hakkasid aktiivselt tegutsema Austria ja Preisimaa, kes sõlmisid liidulepinug ühiseks tegutsemiseks Prantsusmaa vastu 1792. aastal kuulutas Prantsusmaa Seadusandlik Kogu Austriale sõja Prantsusmaa ja Austria sõda 1792
kodanikud * maksid makse REVOLUTSIOONI VASTUKAJAD Revolutsioonilised sündmused Prantsusmaal leidsid Euroopas laialdast vastukaja Suurt poolehoidu avaldati revolutsioonile nendes maades, mis olid võõrvõimu all Pärast Louis XVI hukkamist ja jakobiinide terrorireziimi kehtestamist hakkas esialgne vaimustus vaibuma Prantsusmaa sündmustes hakati tajuma otsest ohtu feodaalkorrale Euroopas Revolutsiooni loosung - VABADUS, VÕRDSUS, VENDLUS - tekitas Saksa valitsejates lausa õudust REVOLUTSIOONISÕDADE ALGUS Euroopa riigid sekkusid Prantsusmaa sündmustesse sõjaliselt ja otsustasid lämmatada revolutsiooni ning taastada monarhia Austria, kes kaasas ka Preisimaa, tegutses Prantsusmaa vastu suunatud sõja organiseerimisel kõige aktiivsemalt Aastal 1792 sõlmiti ühiseks tegutsemiseks Prantsusmaa vastu liiduleping 1792. aasta kevadel kuulutas Seadusandlik Kogu Austriale sõja 1792
1794. aasta juulis arreteeriti Robespierre ja tema lähimad kaaslased ning hukati järgmisel päeval. Nii kukutati jakobiinide diktatuur. 6. Millised olid revolutsiooni tagajärjed (nii negatiivsed kui positiivsed)? o Prantsusmaa absoluutne monarhia hävis o Vana feodaalsüsteem kaotati o Ühiskond võrdsustus aadli- ja vaimulikuseisuse kaotamise arvelt o Levisid valgustusideed ja rahvustunne tõusis (võrdsus, vabadus, vendlus) o Kehtestati kodanikuvabadused - eraomandi puutumatus (talupoeg sai maaomanikuks) o Tiitleid ei kasutatud enam, tähtsamaks muutusid sõnad „sina” ja „kodanik” o Kiriku mõju ühiskonnas vähenes o Uus ajaarvamine revolutsioonikalendri alusel o Võeti kasutusele kümnendsüsteem ja meetermõõdustik 7. Miks öeldi, et revolutsioon sööb oma lapsed? Revolutsioon sööb oma lapsed – ehk teisisõnu, praktiline ja rutiinne töö majanduse vallas
Charles V kasutatas kujutise kolme liiliad ja Püha Kolmainu.Saja aasta sõja jooksul Prantsusmaa tahtis eristuda Briti ja kasutada sümbol valge lina liiliad, mis olid ka embleemi, Jumal ja kaks inglit.Toetajad Jeanne d'Arc kasutatakse ka valget värvi. Pärast sõda tuli taas kasutusele sinine lipp. Lõpus XVIII sajandil, pärast Bastille 'vallutamise, punane ja sinine toonid on kombineeritud valge.Nii ilmus trikoloor.Pärast Prantsuse revolutsiooni lipp tähendas vabadus, võrdsus ja vendlus nagu põhilised ideaalid.Igatahes, variant, mis näeb välja nagu Prantsusmaa lipu, on juba vastu võtnud kaasaegse ilme. Värvid Praegune lipu kujundus kinnitati 15. veebruaril 1794. Prantsusmaa lippu on kujutatud vertikaalse trikoloorina: sinine, valge ja punane. Värve punane, valge ja sinine sümboliseerivad üheskoos vabadust, võrdsust ja vendlust. Lipu valget värvi loetakse kuninga värviks. Sinist ja punast loetakse Pariisi värvideks.
taasalustamist muhamediusu levitamiseks. Kujunes vahhabiitlik Saudi riik. Pärsias puhkes 19 sajandi keskel protestiliikumine valitseva reziimi vastu, mida juhtis Sajjid Ali Muhammad Sirazi, keda tunti hüüdnime Bab all. Sirazi õpetuse mõjul puhkenud babiidide mässu surus valitsus maha ja Bab hukati. Tema õpilased aga arendasid babtismi edasi, mille tulemusel kujunes uus usund. Behaismi põhimõtteks on kõikide religioonide ühtsus ja üksmeel, ühtlasi kõikide inimeste vendlus, rassiliste, sotsiaalsete ja usuliste eelarvamuste kaotamine. 1870.aastatel sai alguse panislamism. Selle isaks peetakse türgi valgustajat Namik Kemali. Ta võitles moslemite iseteadvuse tõstmise ja kõigi muhameedlaste ühendamise eest kaliifi (Türgi sultani) teokraatliku võimu alla. Liikumine levis kogu islamimaailma Marokost Indoneesiani. 19 sajandil algas islamimaades ühiskonna ja kultuuri taaselavnemine.
kõige ja tundis võimu enesel olevat üha rohkem. Mõistuse väega tegime valmis masinad ja ehitasime üles filosoofia suurejoonelise lossi. Tundsime, et eestleitud maailmas suudame ka ise olla Loojad ja saavutada selles järjest paremaid tulemusi. "Inimvõimetel ei ole piire!" ahhetame progressi najal ennast üles upitades. Veel röögatumalt iseteadvateks saime tänu valgustussajandile. Kõikide positiivsete "võrdsus,vabadus,vendlus" protsesside taustal hakkas ka kõige tavalisemal jõhkardist matsil tunduma, et tema täiesti tavapärased ideed on midagi enneolematut ja neid tuleb kindlasti kõigile teadvustada. Sellised ilutsevad lobamokad oleme muidugi kõik - "igaühes suigub prohvet, igaüks ootab hetke, et omalt poolt midagi välja pakkuda" - ainult et oidu omav lobamokk kuulab ka teiste hääli enda kõnelemiste vahel. On mõneti kahestsusväärne, et sellised suured narratiivid nagu religioon, mütoloogia ja
SB. Rahvas} parla} presid. Presid kõrgeim riigikaitsejuht, vajadusel kuulut välja mobilisatsiooni, sõjaolukorras allub talle osteselt kaitseväejuht, riigi visiitkaart, ol suhtlusoskus, keeled, ül: määrab peaminist kandidaadi, kinnitab seadusi.PROPAGANDA: masside mõj, Goebless natsi saksa prop.minister-õpetatud printsiip-meie ja nemad(negat) vastandamine. nt. Bushi ''Kurjuse telg'' terroristid. *kõlavad sõnad hüüdlased: demok, väärikus, vendlus, vabadus...). Eesmärk: panna uskuma, kuidagi moodi käituma v teatuid asju ostma. PARLAMENT: 1) 2kojaline parlam- SB- ülemkoda (lordide koda-veto õigus esindajate koja üle) ja alamkoda ( esinda.koda-õige poliitika); USA- Parlam= kongress (ülemkoda on senat (35 liiget), alamkoda esind.koda (100). Senat valit regionaaltasandil (igast osariigist 2 saadikut), es.koda üleriigiliselt. Senat teg välispol ja riigiametnike val-ga, esind.k finantsül. 2)
Ta maeti Leipzigi ja hilejm see kabel suleti. Säilmed leiti 19 sajandil. Looming: Kirjutas umbes 1000 teost. Kirjutas kõigis tol ajal levinud zanrites, välja arvatud ooper. Hulgaliselt teosed orelile ja viiulile, tsellole. Üle 300 kantaadi ,,h-moll missa," ,,jõuluoratoorium" · Klassitsism Ühiskonnas toimus revolutsioon. Kerkis esile uus klass : kodanlus. Sai alguse feodaalkorra hääbuse ja kapitalismi tekkega 18 sajandi lõpul. Loosungiks oli: ,, Vabadus, võrdsus, vendlus" Niimoodi läks lihtsat inimest ülistav kust. Kunst pidi olema valgustav, looduslähedane ja kasvatav. Põlu alla sattus luksus ja kombelõtvus. Uuendused muusikas: Homofooniline instrumentaalmuusika. Koosnes kolmest põhiosast: 1. ekspositsioon - tutvustatakse kahte konstrastset teemat 2. töötlus arendatakse, varieeritakse mõlemat teemat 3. repriis enamasti antakse peateema algkujul, millele võib lisanduda kinnitav lõpposa Uued zanrid: 1
1. Vaimuelu 18.saj (pietism, Vennastekoguduse liikumine, teoloogiline ratsionalism) Pietism on usuvool mis levis peale Põhjasõda. Pietistidest kirikuõpetajad kutsusid rahvast usuvabadusele s.t inimene ei tohi olla mässaja ja peab suutma Piiblit ise lugeda. Pietistidest kujuneski välja Vennastekoguduse liikumine ehk hernhuutlus. Hernhuutlased pidasid tähtsaks usuvagadust, alandlikkust, kõlblust aga ka sotsiaalset võrdsust ja vendlust. Võrdsus ja vendlus tähendas siis seda, et kõik on võrdsed. See liikumine toimus luteri kiriku siseselt. Positiivne külg : kadus ära selline sotsiaalne pahe nagu vargus, eneseteostuse võimalused, lugemise- ja kirjaoskuse tähtsustamine. Negatiivne külg : hakati hävitama vanu ohvrikohti, ehteid ja uhkuseasju teatud vastandumine ühiskonnale (suleti baare, kuna keegi seal ei käinud)
Luterlikust kogudusest ei lahkutud, kuid loodi oma kogudusi oma jutlustajatega. · Koosolekuid ja teenistusi peeti taludes, rehetubades ja vabas õhus. · Suuremad kogudused ehitasid oma palvemajad · Positiivne mõju: 1) Kõrge moraal, kõlblus ja karskus 2) Lugemise- ja kirjaoskuse tähtsustamine 3) Sotsiaalse eneseteadvuse tõus. Näiteks kadusid vargused 4) Sotsiaalne võrdsus ja vendlus s.t et kõik on võrdsed 5) Eneseteostuse võimalused · Negatiivne mõju: 1) Rahvakultuuri vaenulikkus (hakati hävitama vanu ohvrikohti) 2) Usulised äärmused (Hävitati ehteid, uhkuseasju ja pille) 3) Teatud vastandumine ühiskonnale (kõrtsid suleti kuna seal ei käidud) Ratsionalism · 1750-te aastate paiku jõudis Eestisse ratsionalism · Ratsionalism rõhutas asjalikkust, õpetust, praktilisust
Hitleri arvamus juutidest kandus edasi ka sakslastele ning selle tõttu muutus maailm jubedaks kohaks, kus järsku üks rahvus oli teise arvates üleliia ning oli vaja eemaldada. Sellised sõnad külvavad viha ka edaspidi ning ka tänapäevalgi on see õrn ning delikaatne teema, millest paljud sakslased ei soovi rääkida. Ka Nõukogude Liidus suutis Stalin samuti selgeks teha, et ainult üks klass on sobilik elamiseks ning ülejäänud tuleks kaotada siit maailmast. Kuigi väljend ,,vabadus, vendlus, võrdsus" iseenest midagi halba ei kujuta, olid vahendid selle tagamiseks jõhkrad ning ebainimlikud. Sõnad suudavad ässitada tegema inimesi, seda mida nad tegelikult ei taha ning tagajärjed sellisele tegevusele on pikaajalised ning ei pruugi ajaloost kiiresti kaduda. Väga vähestel asjadel ja nähtustel on maailmas võime muuta midagi nii kardinaalselt, kui see on sõnadel. Me
küsimustele, kuid naine soovis tungida sügavamale koraani tõdedeni. Ta läks Pariisi ülikooli araabia keelt õppima. Pariisis pani teda imestama see, et koolides on keelatud kanda oma usule omaseid esemeid, kuid kõikide religioonide austajad võtavad osa kristlikest pühadest, nagu nt jõulud. Isegi vanemad, kes tulevad oma lastele järgi, peavad ususümbolid ära võtma. Vot see on imelik, kui Prantsusmaa tahab järgida põhimõtet vabadus, võrdsus, vendlus. Kui Kätlin hakkas moslemi naistele iseloomulikult rätti kandma, küsisid paljud, et kas ta mees sunnib seda, või vanemad käsivad või hoopiski vend. Keegi ei tahtnud uskuda, et ta teeb seda omast vabast tahtest. Oma abikaasa Mustaphaga kohtus ta islami jutulehel. Varsti lendas Kätlin mehe juurde Kuveiti. Sekeldused lennujaamas ning abiellumisega. Pidi tõendama, et ta on kristlane, ning sai endale mosleminime Aisa Mohammadi naise nimi. Mehe perekonnanime aga Kätlin ei
Rahvuskogu tegevuses nähti valgustusideede elluviimist poliitikas Poolehoidu avaldati revolutsioonile maades, mis olid võõravõimu all Venemaa suhtus algul rahulikult kuna nägi selles üksnes ,,näljase rahvahulga'' väljaastumist Pärast kuningas Louis XVI hukkamist ja jakobiinide terrorireziimi kehtestamist hakkas esialgne vaimustus vaibuma Prantsusmaa sündmustes hakati tajuma otsest ohtu feodaalkorrale Euroopas Saksa valitsejates tekitas õudust loosung - vabadus, võrdsus, vendlus Euroopa valitsejaperekondade veresidemed aitasid kaasa Prantsusmaa vastase ühisrinde tekkimisele Kuningas Louis XVI Revolutsioonisõdade algus Euroopa riigid otsustasid sündmustesse sõjaliselt sekkuda Eesmärgiks oli revolutsiooni hävitamine ja monarhia taastamine 1792. aastal sõlmisid Austria ja Preisimaa omavahelise liidulepingu tegutsemaks Prantsusmaa vastu 1792. aasta kevadel kuulutas Seadusandlik Kogu Austriale sõja Sõja algus polnud Prantsusmaale edukas ning Preisi
Fourth level Fifth level Kuningas Louis XVI Kuidas algas Prantsuse revolutsioon Prantsuse ühiskond jagunes kolmeks seisuseks: 1) vaimulikud 2) aadlikud 3) III seisus Tekkiv kodanlus soovis aadlike ja vaimulikega võrdseid poliitilisi õigusi 1789 Pinged vallandusidPrantsuse revolutsioon Moodustati end rahva esindajaks pidav Rahvuskogu "Vabadus, võrdsus, vendlus" 1789 Kuningas Louis XVI kukutati troonilt ning hukati Hukati ka kuninganna Marie- Antoinette Vallutati Bastille' kindlus Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Bastille' vallutamine Ümberkorraldused Kaotati seisuslikud eesõigused "Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon" Kaotati aadliseisus 22
Rahvuskogu tegevuses nähti valgustusideede elluviimist poliitikas Poolehoidu avaldati revolutsioonile maades, mis olid võõravõimu all Venemaa suhtus algul rahulikult kuna nägi selles üksnes ,,näljase rahvahulga'' väljaastumist Pärast kuningas Louis XVI hukkamist ja jakobiinide terrorireziimi kehtestamist hakkas esialgne vaimustus vaibuma Prantsusmaa sündmustes hakati tajuma otsest ohtu feodaalkorrale Euroopas Saksa valitsejates tekitas õudust loosung - vabadus, võrdsus, vendlus Euroopa valitsejaperekondade veresidemed aitasid kaasa Prantsusmaa vastase ühisrinde tekkimisele Kuningas Louis XVI Revolutsioonisõdade algus Euroopa riigid otsustasid sündmustesse sõjaliselt sekkuda Eesmärgiks oli revolutsiooni hävitamine ja monarhia taastamine 1792. aastal sõlmisid Austria ja Preisimaa omavahelise liidulepingu tegutsemaks Prantsusmaa vastu 1792. aasta kevadel kuulutas Seadusandlik Kogu Austriale sõja Sõja algus polnud Prantsusmaale edukas ning Preisi
pastorkonna hulgas valitsev toimekad, usinad, aitasid kiiremini üle saada sõjajärgsest madalseisust luteri usu lähendamine rahvale – seletamine, arusaadavamaks muutmine 1739 esmakordselt piibli täielik tõlge Vennastekoguduste liikumine e hernhuutlased – nende kaudu jõudsid pietislikud ideed rahva sekka, võeti kiiresti omaks usuvagadus, alandlikkus, kõlblus, sots võrdsus, vendlus jutlused lageda taeva all võitlus vanade kommetega – ohvrikohad, ehted, uhkusasjad, torupillid, viiulid, kõrtsid talurahva eneseteadvuse suurendamine – kaasarääkimine, võrdsus sageli äärmused, kõik pidid elama kui vennad-õed Ratsionalism 18. saj teisel poolel suhtuti üleolekuga pietismi vagadusse, eesmärk rahva harimine, valgustamine kritiseerisid sots korraldust, eriti pärisorjust
(1694-1778) *Locke ja Newtoni vaadete populariseerija *võitles sallivuse ja kodaniku avalikkuse eest *katoliku kirik piiramatu türannia vastu *valitseja peab olema tark, haritud *suhtles Friedrich II ja Katariina II-ga Rousseau *võim rahval, rahvakoosolekud (1712-1778) *ideaalset valitsemiskorraldust polnud *ei pidanud end prantslaseks, pessimist *vabadus, võrdsus, vendlus Kameralistid Füsiokraatid *valitsejat nõustaks filosoof *riigi sekkumine majandusellu lubamatu *toetasid absolutistlikku valitsemisviisi *tähtsaim põllumajandus *sidusid valitsejale antud õigused *suurim tähelepanu talurahva kaitsele kohustusega tagada alamate heaolu ja õnn *vaimulike ja aadlike maksustamine *toetasid vabakaubandust ja riiklike
annaabi.ee 
