Essee Sõna jõud (2)

Trine Kasemägi
12.d klass
Sõna jõud
Confucius on öelnud: ,,Teadmata sõnade tõelist jõudu, on võimatu teada midagi rohkemat“. Sõnadel on vägi, mille suurust on keeruline ühikutes mõõta, kuid siiski suudavad targad ja tugevad inimesed, kes oskavad jälgida, mida ja miks nad ütlevad, mõista oma lausumiste põhjuseid ning teada ka nende tagajärgi. Kõigel, mida ütleme, on tähendus, tahame seda või mitte. Inimesed peavad õppima kasutama seda võimet ning teadma, et kui kasutada õiged sõnu õigel ajal, pole peaaegu miski võimatu.
Sõnadega on võimalik panna liikuma rahvamasse ning isegi rahvusi. See, mis on kord suure tunde ning tahtmisega välja öeldud, jääb igaveseks inimeste südamesse. Heinz Valgu sõnad „üks kord me võidame niikuinii“ kummitavad kindlasti iga tõelise eestlase südames juba aastaid ning need ei kao ka sealt nii pea. See lause pani eesti rahva uskuma, et tõesti on võimalik Nõukogude Liidust välja astuda ning keegi ei kahelnud enam selles kordagi . Eesti ajaloos on seesugused rahvuslikku tagamõttega kõned väga olulisel kohal. Samuti süstisid teised kõned 1988. aasta Laulva revolutsiooni ajal eestlastele enesekindlust ning tänu nendele püsis sini-must-valge lipp kõrgel ja lootus ei kadunud kuhugi isegi keerulistematel aegadel . Just sõnad andsid eestlastele jõudu edasi võidelda.
„I have a dream“ on ütlus, millega Marthin Lurher King 1963. aastal suutis panna teisit mõtlema ameeriklased ning lisaks ka kogu muu maailma. Rassismi probleem oli ning kahjuks on ka praegu suur probleem, kuid siiski oli ühel mehel julgus oma unistusest rääkida ning sellega muuta paljude teiste maailma ning elu. Sõnad, mis on lausutud usuga, võivad pöörata kogu maailmapildi tagurpidi ning teha selle palju paremaks kohaks elamiseks, vaja on vaid julgust , öelda välja see, mis on südames ning loota , et need jõulised ütlused jõuavad ka teiste inimeste hinge.
Kahjuks on inimestel ka võime kasutada sõnu nende oma edu eesmärgil ning mainipuleerida teisi tegema seda, mis on lihtsalt neile endile vajalik. Seda on ärakasutanud lähiajaloos palju diktaatorid , näiteks Adolf Hitler ning Jossif Stalin . Need on kaks meest, kellel oli piisavalt võimu, et oma arvamus peale suruda ning teha ka nii, et kõik teised seda sama arvaks. Hitleri arvamus juutidest kandus edasi ka sakslastele ning selle tõttu muutus maailm jubedaks kohaks, kus järsku üks rahvus oli teise arvates üleliia ning oli vaja eemaldada. Sellised sõnad külvavad viha ka edaspidi ning ka tänapäevalgi on see õrn ning delikaatne teema, millest paljud sakslased ei soovi rääkida. Ka Nõukogude Liidus suutis Stalin samuti selgeks teha, et ainult üks klass on sobilik elamiseks ning ülejäänud tuleks kaotada siit maailmast. Kuigi väljend „vabadus, vendlus, võrdsus“ iseenest midagi halba ei kujuta, olid vahendid selle tagamiseks jõhkrad ning ebainimlikud. Sõnad suudavad ässitada tegema inimesi, seda mida nad tegelikult ei taha ning tagajärjed sellisele tegevusele on pikaajalised ning ei pruugi ajaloost kiiresti kaduda.
Väga vähestel asjadel ja nähtustel on maailmas võime muuta midagi nii kardinaalselt, kui see on sõnadel. Me ehitame üles oma suhted sellega, mida ütleme ning tihtipeale ei mõista, miks need kõik ei kuku nii ideaalselt välja, kui loodame. See, mida ütleme, mõjutab isikuid meie ümber. Lause „ma armastan sind“ pidavat omama tugevat,kuid samas sooja tähendust ning öeldes seda kellelegi, teame, et oleme teinud ta päeva palju paremaks. Nendele lihtsatele sõnadele on ajapikku tekkinud ka ümber maagia , mis suudab panna meid naeratama ka kõige mustematel päevadel ning seda tunnet ei saa keegi meilt ära võtta. Samas suudavad sama lihtsad sõnad ka neid samu suhteid hävitada. Sõnad on justkui relvad, millel pole vaja palju laskemoona , piisab vaid õigest ajastamisest ja kui lask on tabanud südant, ei ole võimalik seda enam olematuks teha.
Tihtipeale on hetki , kus me ütleme ja siis alles mõtleme. Tegelikkuses peaks see olema vastupidi. Enne sõnade lausumist tuleks mõtleda, kas see on ülde vajalik, nagu vanasõna ütleb:,, rääkimine hõbe, vaikimine kuld .“ Kui ei teata, mis võiks olla tagajärjeks meie ütlusele, on parem üldse ütlemata jätta, kuna see jõud, mis on taga meie sõnadel, on suurem kui inimvõimed võiks kunagi teada. Ben Galley on öelnud :,,Ei, sõnadega ei saa naela seina lüüa, aga nendega saab alustada ning lõpetada sõdu.“
Mina olen kirjutanud selle essee.
10.10.2013