10. klassi füüsika kontrolltöö nr. 1 1. Füüsika kui teadus. Füüsika on loodusteadus, mis uurib loodust üldiselt. 2. Nähtavushorisont Nähtavushorisont on piir, milleni vaatleja on olemas eksperimentaalselt kontrollitud teadmised füüsikalise objektide kohta. 3. Nimeta SI süsteemi põhiühikud mehaanikas. Pikkus – meeter Mass – kilogramm Aeg – sekund 4. Loodusteaduslike mudelite liigid. Ainelised Abstraktsed 5. Vektoriaalse suuruse erinevus skalaarsest. Vektoriaalse suuruse juures lisaks ka arvväärtusele on oluline ka nende suund. Skalaarne suurus – füüsikaline suurus, mida väljendatakse ainult arvuliselt. 6. Newtoni 1 seadus. Esimene seadus ehk inertsiseadus – keha liigub ühtlaselt sirgjooneliselt või seisab paigal, kui talle mõjuvate jõududeresultant võrdub nulliga. 7. Too kaks näidet Newtoni 1 seaduse kasutamise kohta. Vee piisk kukub vette Langevarju hüpe 8. Newtoni 2 seadus.
Juhtmete arvult jagunevad kolmefaasilised madalpingevõrgud neljajuhtmelisteks võrkudeks (s.o. kolm liinijuhet ja maandatud neutraaljuhe) ja kolmejuhtmelisteks võrkudeks (puudub neutraaljuhe). Tarbijate tähtlülituse korral tagab neutraaljuhe praktiliselt võrdse pinge kõikidele liini- ja neutraaljuhtme vahele ühendatud tarbijatele, sõltumata üksikute faaside koormusest. Ebasüm meetrilisel koormusel tekib neutraaljuhtmes vool IN, mis avaldub faasivoolude vektoriaalse summana. Tabel 1. Tarbijate tähtlülitus valgustuskoormusel neutraaljuhtmega võrgus. Liini Faasi Faasi IN ping ping vool Koor A e e ud mus U12 U23 U31 U1 U2 U3 I1 I2 I3
· vahendab laengute vastastikmõju Elektrivälja graafiline kujutamine Elektrivälja jõujooned algavad positiivselt laengult ja lõppevad negatiivsel laengul või suunduvad lõpmatusse. Jõujoone puutuja näitab igas punktis elektrivälja tugevust. Elektriväljajooned on kujuteldavad jooned, neid reaalselt ei eksisteeri Superpositsiooniprintsiip Vektorite liitmise põhimõtte kohaselt võrdub laengute süsteemi väljatugevus üksikutest laengutest põhjustatud väljatugevuste vektoriaalse summaga. Elektrivälja vektori suuna määramine Positiivse punktlaengu väljatugevus on positiivne ja negatiivsel punktlaengul negatiivne. Elektrivälja jõujoon On mõtteline joon, mille igas punktis on elektrivälja vektor suunatud piki selle joone puutujat. Elektrivälja vektori suund määrab ära ka jõujoone suuna. On abivahend elektrivälja kirjeldamisel. Negatiivsele tulevad jooned sisse, positiivselt lähevad välja Elektrivälja tugevus
(E=F/q) Positiivse punktlaenguga vljatugevus on positiivne, negatiivsel negatiivne. positiivse laenguga keha korral e-vektor suunatud sellest kehast eemale. negatiivselt laetud keha elektrivlja e-vektor on suunatud keha poole. Vljatugevuse hikuks on 1 njuuton kuloni kohta ( 1 N/C) Raskusvlja tugevuseks on vaba lagnemise kiirendus. Elektrivljas kehtib SUPERPOSITSIOONPRINTSIIP e. liitumise phimte. (e. vrdub laengute ssteemi vljatugevus ksikutest laengutest phjustatud vljatugevuse vektoriaalse summaga) Lihtsalt e-vektoreid tuleb liita. ELEKTRIVLJA JUJOONED. Elektrivlja jujoon on mtteline joon, mille igas punktis on e-vekto suunatud piki selle joone puutujat. Raskusju vlja nim. HOMOGEENSEKS.-selle vlja jujooned on omavahel paralleelsed sirged, mille vahekaugus ei muutu. T ELEKTRIVLJAS, POTENSIAALNE ENERGIA. T=ju ja nihke korrutis. Potensiaalne energia- vli, milles t ei sltu liikumistee kujust.On tingitud keha vastastikmjust teiste kehadega vlja vahendusel.
E= F/q E-elektrivälja tugevus (V/m) F-jõud(N) q-laeng(c) F= q1q2/Er2, njuuton kuloni kohta on sellise el.välja tugevus, milles punktlaengule suurusega 1C mõjub 1N,el.välja jõujoon on mõtteline joon, mille igas punktis on E-vektor suunatud piki selle joone puutujat, positiivse punktlaengu e-vektor on suunatud laengust eemale, elektrivälja superpositsiooni printsiip-selle kohaselt võrdub laengute süsteemi väljatugevus üksikutest laengutest põhjustatud väljatugevuste vektoriaalse summaga, homogeenne on selline elektriväli mille väljatugevus on igas punktis suuruselt ja summalt sama. Jõujooned on paralleelsed ja sirged, Töö elektriväljas ei sõltu trajektoori kujust vaid jõujoone sihis sooritatud nihkest A=F*s*cosa. AeEp=m*g*h)=A=E*q*d. A-töö(J) E-elektriväljatugevus (V/m) q-laeng(c) d-kaugus neg.plaadist. Ep=Eqd Ep-potensiaalne energia(J),potentsiaalne väli on väli, milles töö ei sõltu liikumistee kujust, kuna tema kirjeldamisel võib kasut.
pöördvõrdeline kehade vahekauguse ruuduga F= k * q q / r 1 2 11.Teineteise suhtes paigal seisvate laetud kehade vastastikmõju nim elektrostaatiliseks väljaks, seda võib kirjeldada ka elektriväljana . 12.E- vektoriks nim vektoriaalset suunda omavat suurust. 13.Superpositsiooniprintsiip e liitumise põhimõte. Selle kohaselt võrdub laengute süsteemi väljatugevus üksikutest laengutest põhjustatud väljatugevuste vektoriaalse summaga( E- vektoreid tuleb liita ). Spp järeldub otseselt välja omadusest mitte segada teist välja. 14.Elektrivälja tugevus näitab , kui suur jõud mõjub selles väljas ühikulisele positiivse laenguga kehale. E = F/q 15.Elektrivälja jõujoon on mõtteline joon mille igas punktis on E-vektor suunatud piki selle joone puutujat. 16.Homogeenseks elektriväljaks nim niisugust elektrivälja ,mille jõujooned on omavahel paralleelsed
seadus. Välja kirjeldab energia olemas Välja kirjeldab magnetinduktsioon.Aine väljatugevus.Aine omadusi omadusi kirjeldab aine magnetiline kirjeldab aine dielektriline läbitavus läbitavus 6) Superpositsiooniprintsiip- ehk liitumise põhimõte. Selle printsiibi kohaselt võrdub elektrivälja korral laetud kehade süsteemi väljatugevus üksikutest kehadest põhjustatud väljatugevuste vektoriaalse summaga. 7) Elektrivälja jõujoon- mõtteline jõujoon, mille igas punktis on E-vektor suunatud piki selle joone puutujat. Magnetvälja jõujoon- mõtteline jõujoon, mille igas punktis on B-vektor suunatud piki selle joone puutujat. 8) Homogeenne väli- Homogeense välja E-vektor on kogu vaadeldavas ruumis ühesuguse pikkuse ja suunaga ning välja jõujooned on omavahel paralleelsed sirged, mille vahekaugus ei muutu.
Ep= E*q*d Seadused ja printsiibid: Coulumbi seadus: Kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende laengute korrutisega ja pöördvõrdeline laengutevahelise kauguse ruuduga. F= k*q1*q2/r ruuduga Elektrilaengu jäävuse seadus: Elektriliselt iselooritud süsteemi kogulaeng on jääv suurus. Superpositsiooniprintsiip elektriväljas: Superpositsiooni kohaselt võrdub laengute süsteemi väljatugevus üksikutest laengutest põhjustatud väljatugevuste vektoriaalse summaga. S.t E- vektorid tuleb liita geomeetriliselt. Põhimõisted: Elektrilaeng- Laetud osakeste kogum. Elektriväljatugevus- Jõud, mis mõjub selles väljas ühikulise positiivse laenguga kehale. Potensiaal- Näitab, kui suur on elektrivälja punktis ühikulise positiivse laenguga keha pot. Energia. Pinge- Kahe punkti potensiaalide vahe Elektrimahtuvus- Kehade laadumisvõime Väli- Jõu võimalikkus
- Tesla on magnetilise induktsiooni SI-süsteemi tuletatud mõõtühik. Kui juhtmele, mille pikkus on 1m ja milles kulgeb vool tugevusega 1 amper, mõjub selle juhtmega ristuva magnetvälja poolt jõud 1 njuuton, siis on välja magnetinduktsioon 1 tesla. 9) Mis on superpositsiooni printsiib? Superpositsiooniprintsiip kehtib elektromagnetväljas, kus laengute süsteemi poolt tekitatud väljatugevus võrdub sama süsteemi üksikute laengute poolt tekitatud väljatugevuste vektoriaalse summaga. 10) Kuidas on suunatud elektrivälja ja magnetvälja jõujooned? Elektriväli Elektriseeritud kehadel on suunatud väljajooned positiivselt kehalt negatiivsele. Magnetväli Magnetiseeritud kehal on suunatud väljajooned põhjapooluselt lõunapoolusele. 11) Mis asjad on solenoid ja pool? Solenoid Kõrvutiasetsevatest keerdudest koosnev juhtmepool. Kui solenoidi läbib elektrivool, siis tekib magnetväli.
Positiivse või negatiivse elektrilaenguga osakesed tekitavad elektromagnetvälja ja alluvad selle toimele. Sõna "elekter" ei ole tänapäeval terminina kasutusel. Varem on füüsikas selle all mõistetud elektrilaengut. Praegu mõistetakse üldkeeles elektri all kõige sagedamini elektrienergiat või elektrivoolu. JÕUD Jõud on füüsikaline suurus, mis iseloomustab vastastikmõju tugevust. Jõudu määratleb tugevus ja suund (mõnikord on oluline ka rakenduspunkt). Tegemist on seega vektoriaalse suurusega. SI-süsteemis mõõdetakse jõudu njuutonites (N). Jõud 1 N annab kehale, mille mass on 1 kg, kiirenduse 1 m/s². Siin tuleb tähele panna, et ka keha mass m vajab defineerimist ja Newtoni II seadus omaette ei ole piisav mõlema sõltumatuks määratlemiseks. Massi defineerimiseks võib kasutatada Newtoni III seadust, mille kohaselt mõju ja vastumõju on võrdsed ja vastassuunalised. LIIKUMINE Füüsikas on liikumine kehade või osakeste ümberpaiknemine ehk nihkumine ruumis ehk
väli Elektrivälja tugevus - kui suur jõud mõjub selles väljas ühikulise positiivse laenguga kehale · (N/c) ,,njuuton kuloni kohta" · E vektor · Superpositsiooniprintsiip ehk liitumise põhimõte kehtib elektriväljas o Selle kohaselt võrdub laengute süsteemi väljatugevus üksikutest laengutest põhjustatud väljatugevuste vektoriaalse summaga Elektrivälja jõujoon mõtteline joon, mille igas punktis on E-vektor suunatud piki selle joone puutujat · Homogeenne elektriväli jõujooned on omavahel paralleelsed sirged, mille vahekaugus ei muutu Töö elektriväljas A = q E s ( q laeng, s nihe, E elektrivälja tugevus) · Potentsiaalne väli väli, milles töö ei sõltu liikumistee kujust · Potentsiaalne energia on tingitud keha vastastikmõjust teiste kehadega välja vahendusel
tavaliselt ainelisteks ja abstraktseteks mudeliteks. Ainelised mudelid- jagunevad pildilisteks mudeliteks, animatsioonideks ja interaktiivseteks arvutimudeliteks. Abstraktsed mudelid- jagunevad graafilsteks mudeliteks ja siis on ka veel näiteks matemaatilised avaldised. Matemaatilisele avaldisele tuginevat loodusnähtuse (nt rongi liikumise) kirjeldust nimetatakse analüütiliseks mudeliks. 4. Selgita vektoriaalse suuruse erinevust skalaarsest. Ruumilist suunda omavaid füüsikalisi suurusi nimetatakse vektoriaalseteks suurusteks, mida iseloomustab peale arvulise väärtuse ka suund. Füüsikalist suurust, mis on esitatav vaid ühe mõõtarvu ja mõõtühikuga, nimetatakse skalaarseks suuruseks ehk skalaariks. Skalaarsetel suurustel on arvuline väärtus, kuid neil pole suunda. Ehk siis vektoriaalsel suurusel on peale arvulise väärtuse ka suund aga
Magnetväli on elektrivälja pöördväärtus. 9.Kus kohas kasutatakse a)staatilist elektrit - Van der Graaff'i generaatorid, Marx'i generaatorid b)püsimagneteid kõlarid, alalisvoolumootorid c)elektromagneteid uste lukustamine, kõlarid d)trahvosi mesindus, mootorid mähiseid takistustraat, induktiivpoolid 10. Mida kirjeldab superpositsiooniprintsiip? Laengute süsteemi poolt tekitatud väljatugevus võrdub sama süsteemi üksikute laengute poolt tekitatud väljatugevuste vektoriaalse summaga. Selle kohaselt kõik E-vektorid tuleb liita. 11. Vasakukäereegel Kui vasaku käe väljasirutatud sõrmed osutavad voolu suunda ja magnetväli on suunatud peopessa, siis väljasirutatud pöial näitab juhtmelõigule mõjuva jõu suunda. 12.Kruvireegel Kruvireegel - kui kruvi teravik liigub tera suunas, siis kruvipea pöördumise suund näitab magnetinduktsiooni suunda
(resonantsi näivtakistus on väikseim ja vooluringis kulgeb tugevaim vool) 41. ??? 5.3.7. Miks ei võrdu pingeresonantsil pooli klemmipinge UL kondensaatori klemmipingega UC? 42. 5.3.8. Milline on võimsusteguri väärtus resonantsil? cos=1 43. 5.3.9. Kuidas on üksteise suhtes suunatud induktiivsuse ja mahtuvuse pingelangude vektorid? vastassuunaliselt 44. 5.3.10. Kuidas avaldub jadalülituses vooluringi üldpinge osapingete kaudu? Vektoriaalse summana: U=Ur+UL+UC , U=((Ur+UL)2+(UxL-UC)2) 45. 6.3.1. Milline on meie vabariigi madalpingevõrgu juhtmete arv ning kuidas neid juhtmeid nimetatakse ja tähistatakse? Meie vabariigis on madalpingevõrgu juhtmete arvuks 4. Need on: kolm liinijuhet ja üks maandatud neutraaljuhe. 46. 6.3.2. Milliseid pingeid eristatakse kolmefaasilises neljajuhtmelises võrgus ja millised arvulised väärtused neil on? Eristatakse pinget liinijuhtmete vahel e
Elektrostaatiline väli- liikumatute elektrilaengute poolt tekitatud väli E=F/q Elektrivälja tugevus näitab, kui suur jõud mõjub selles väljas ühikulise positiivse laenguga kehal Punktlaegu elektrivälja tugevus: E=q/4*pii*eps0*r2 1N/C- elektrivälja tugevus, milles punktlaengule 1kulon mõjub jõud 1njuuton F=q*E Superpositsioonipritsiip-selle kohaaselt võrdub laengute süsteemivälja tugevus üksikutest laengutest põhjustatud välja tugevuste vektoriaalse summaga Elektriväljajõujoon- mõtteline joon, mille igas punktis on e vektor suunatud pikki selle joone puutujat Homogeenne väli- väli, mille jõujooned o omavahel paralleelsed sirged, mille vahekaugus ei muutu Elektrivälja kahe paralleelse erinimelise plaadi vahel E=q/eps0*eps*S Potesiaalne väli-väli kus ei sõltu trajektori kuju Wp=q*E*d Potesiaal fii näitab, kui suur on selles punktis ühikuliselt positiivse laenguga keha potensiaalne energia Potensiaal on skalaare suurus Fii=k*q/r
kuni tuhandeid kordi. 4. Kirjelda väljade superpositsiooni (liitumise) printsiipi kasutades magnetvälja, mis kujuneb keha sees võrreldes väljaga väljaspool keha (välise väljaga) kõigi kolme magneetikute rühma puhul. a) diamagneetikute puhul Superpositsiooni printsiibi kohaselt laengute süsteemi poolt tekitatud väljatugevus võrdub sama süsteemi üksikute laengute väljatugevuste vektoriaalse summaga. Diamagneetikute puhul kujuneb keha sees nõrk magnetväli, mis on põhjustatud välise välja suhtes vastupidiselt suunatud aineosakeste magnetväljade summast. Diamagneetikust keha omab sellist magnetvälja, millel on omadus välist magnetvälja nõrgendada. b) paramagneetikute puhul Paramagneetikute puhul kujuneb keha sees nõrk magnetväli, mis on põhjustatud välise välja suhtes
Elektrivlja tugevus ehk elektrivljatugevus on fsikaline suurus, mis vrdub antud vljapunkti asetatud punktlaengule mjuva ju ja selle laengu suhtega. Kui me thistame elektrivlja tugevuse thega E! ja mthikuks SI- ssteemis on volti meetri kohta (V/m), vime kirjutada E=F/q Vljade superpositsiooni printsiip-elektrivljas kehtib superpositsiooniprintsiip e. liitumsie phimte.Selle kohaselt vrdub laengute ssteemi vljatugevus ksikutest laengutest phjustatud vljatugevuste vektoriaalse summaga.Lihtsamalt eldes E vektoreid tuleb liita. Elektrivlja jujooned - Elektrivlja graafiliseks kirj. kasut.jujooni.Elektrivlja jujoon on mtteline joon, mille igas punktis on E vektor suunatud piki selle joone puutujat.Jujooned on inimese poolt vlja meldud abivahendiks elektrivlja kirjeldamisel. Homogeenne elektrivli - on elektrivli, mille tugevus on igas ruumipunktis nii suuruselt kui suunalt hesugune. Ligikaudu vib homogeenseks nimetada kahe
a) kui inertne mass väljendab keha inertsi ehk võimet säilitada oma liikumise kiirust (selle muutmiseks on tarvis rakendada jõudu); b)mass kui raske mass väljendab keha võimet tõmmata ligi teisi kehi ehk gravitatsioonivõimet. Ekslikult mõistetakse mõnikord massi all ka kaalu. Jõud on füüsikaline suurus, mis iseloomustab vastastikmõju tugevust. Jõudu määratleb tugevus ja suund (mõnikord on oluline ka rakenduspunkt). Tegemist on seega vektoriaalse suurusega. Jõudu tähistatakse enamasti sümboliga . F 4) Töö ja energia - Mehaanilise energia jäävuse seadus on jäävusseadus mille kohaselt isoleeritud süsteemis, mille kehade vahel mõjuvad ainult konservatiivsed jõud, on süsteemi ,mehaaniline koguenergia muutumatu.[1] Konservatiivsete jõudude hulka kuuluvad näiteks gravitatsiooniväli (raskusjõud), staatiline elektriväli, elastsusjõud (vedru) jms. Näiteks keha
süsteem, x teljed langevad kokku Punktmassi y ja z koordinaadid langevad kokku, x koordinaadid erinevad. x'=xvt y'=y z'=z t'=t '= N II: , jääb muutumatult kehtima, sest suhteline kiirus on mõlemas sama. 8)Jõud Jõud on füüsikaline suurus, mis iseloomustab vastastikmõju tugevust. Jõudu määratleb tugevus ja suund. Tegemist on vektoriaalse suurusega. Raskusjõud on Maa poolt selle läheduses paiknevale väiksemale kehale avaldatav gravitatsioonijõud. m keha mass (kg), g raskuskiirendus=9,8(m/s2=N/kg), G gravitatsioonikonstant, M Maa mass=6*10 (kg), 24 r Maa raadius 6,37*106 (m)
esineva materjali. Olulist rolli mängib häälte juhtimises erinevate suundade ja "kurvide" asend üldisel "kaardil". See süsteem on võrdlemisi vabalt käsitletav, oluline on põhilisest organiseerimisprintsiibist lähtumine. Esimene puhas näide on "Oxymoron". Kõik järgnev ("Aqua", "Meditatio", Viies sümfoonia, "Noesis"-topeltkontsert klarnetile ja viiulile., Klaverikontsert, "Strata" (Kuues sümfoonia), ("Prophecy") on vektoriaalse mõtlemisega kirjutatud." Läbimurdeteoseks kujunes 1989. aastal valminud "Insula deserta", mille esiettekandele Soomes (Keski-Pohjanmaan Kammerorkester Juha Kangase juhatusel) järgnesid mitmed välistellimused nii Soomest kui kaugemalt. 2001.aastal esietendus Saksamaal Dortmundi ooperiteatris Tüüri ooper ,,Wallenberg". See oli esimene kord eesti muusikaloos, mil ooperitellimus tuli välismaalt ja ooper esietendus väljaspoolt Eestit. Ooperi libreto autor on Lutz Hübner
hõõrdumine aeglustab liikuvat objekti, kutsutakse seda ka takistusjõuks. See erineb aktiivjõududest, mis põhjustavad objektide liikumise aeglustumist või suunamuutust. IOON on aatom või molekul, mis on kaotanud (või juurde saanud) ühe või mitu valentselektroni, mis annab talle positiivse või negatiivse elektrilaengu. JÕUD on füüsikaline suurus, mis iseloomustab vastastikmõju tugevust. Jõudu määratleb tugevus ja suund (mõnikord on oluline ka rakenduspunkt). Tegemist on seega vektoriaalse suurusega. KAAL on vektoriaalne füüsikaline suurus, mis näitab jõudu, millega kehale mõjub gravitatsioon. Tähis P. SI süsteemi mõõtühik N. KEEMINE on aine üleminek vedelast faasist gaasilisse, kusjuures vedelik aurustub intensiivselt kogu ruumala ulatuses. Keemisel tekivad vedeliku sees küllastunud auru mullikesed, mis üha kasvades tõusevad pinnale ja paiskavad auru vedeliku kohal olevasse ruumi. Keemine on
Füüsikalised suurused on näiteks skalaarsed suurused, vektorsuurused või üldiselt tensorsuurused. 3. Skalaarne suurus- Füüsikalist suurust, mis on esitatav vaid ühe mõõtarvu ja mõõtühikuga, nimetatakse skalaarseks suuruseks ehk skalaariks. Skalaarsetel suurustel on arvuline väärtus, kuid neil pole suunda. 4. Vektoriaalne suurus- Ruumilist suunda omavaid füüsikalisi suurusi nimetatakse vektoriaalseteks suurusteks. 5. Skalaarse ja vektoriaalse suuruse erinevus- Skalaarsel suurusel ei ole suunda, vektoriaalsel suurusel on alati suund. Vektoriaalseteks suurusteks on näiteks kiirus ja jõud. 6. Kehade mõõtmed- pikkus on vaatleja kujutlus, mis tekib kehade omavahelisel võrdlemisel piki ühte sihti ehk mõõdet ja kehi võib iseloomustada korraga mitu pikkusmõõtu. Laius on ju tegelikult ka pikkus. Seda mõõdetakse lihtsalt teises sihis. 7
............................................10 Kokkuvõte.............................................................................................................................11 Kasutatud materjal...............................................................................................................12 Sissejuhatus Jõud on füüsikaline suurus, mis iseloomustab vastastikmõju tugevust. Jõudu määratleb tugevus ja suund (mõnikord on oluline ka rakenduspunkt). Tegemist on seega vektoriaalse suurusega. Jõu kui füüsikalise suuruse definitsioonavaldiseks võib pidada Newtoni II seadust, mille kohaselt keha kiirendus on võrdeline temale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline massiga. Jõud Jõud on tõuge või tõmme, mis põhjustab objekti liikumise kiirendamist, aeglustamist, või objekti kuju muutumist. Jõud võivad töötada samas suunas või teineteise vastu. Keha liikumise suuna ja kiiruse muutumiseks peab mõjuma jõud.
* ( ) ( R + R) 2 võimsusesse määrab allika kasuteguri. Pk=RJ2= 0 R= R0 + R R0 + R r= J r- vooluringi sisetakistus 3. Biot-Savart-Laplacei seadus- Mis tahes voolu magnetväli on arvutatav selle voolu elementide poolt põhjustatud magnetvälja tugevuste vektoriaalse summana, kusjuures vooluelementide väljatugevus arvutatakse valemi dB=k2Idlsin*1r2 abil, kus on nurk vooluelemendi vektori Idl ja sellelt väljapunkti viiva raadiusvektori r vahel ning dB vektori suund on risti mõlema vektoriga. K2=04 ja magnetvälja konstant 0=410-7 Hm H-induktiivsuse ühik hendri. dB = k 2 Idl sin 1 / r 2 k 2 = µ 0 / 4 = 10 -7 H / m H (henri)-induktiivsuse ühik
Igal juhul on kõlaline resultaat (eriti harmoonilises plaanis) väga erinev niinimetatud eelmise kümnendi "metakeelsetest" püüdlustest. See süsteem on võrdlemisi vabalt käsitletav, oluline on ikkagi põhilisest organiseerimisprintsiibist lähtumine. Esimene puhas näide on "Oxymoron". Kõik järgnev ("Aqua", "Meditatio", Viies sümfoonia, "Noesis", Klaverikontsert, "Strata" (Kuues sümfoonia), "Prophecy", ,,Pietas" (Seitsmes sümfoonia), Kaheksas sümfoonia) on vektoriaalse mõtlemisega kirjutatud." Erkki-Sven Tüür õppis löökpillimängu ja flööti G. Otsa nim Tallinna Muusikakoolis (19761980) ning kompositsiooni professor Jaan Räätsa juhendamisel Tallinna konservatooriumis (19801984). Ta on end täiendanud ka Lepo Sumera juures ning elektronmuusika alal Karlsruhes. 1979. aastal asutas Tüür progressiivrocki ansambli "In spe", mille koosseisus oli helilooja, flötisti, klahvpillimängija ja lauljana tegev aastani 1983. Tüür
magnetilisest induktsioonist vaakumis Bo. Diamagneetikutel µ < 1; Paramagneetikutel µ > 1; Ferromagneetikutel µ >> 1. Küsimused: 1. Millist kehadevahelist vastastikmõju nimetatakse magnetiliseks? 2. Mille kaudu antakse edasi kehadevaheline magnetiline vastastikmõju? 3. Kuidas teha kindlaks magnetvälja olemasolu ruumi mingis osas? 4. Mis suurus iseloomustab magnetvälja selle mingis punktis? 5. Kuidas on määratletud selle vektoriaalse suuruse moodul ja suund? Heiti Aarna 2008 Magnetism 8 6. Millisel tingimusel on vooluga kontuurile mõjuv jõumoment maksimaalne, millal null? 7. Mis on Lorentzi jõud? 8. Kuidas arvutatakse Lorentzi jõu suurust ja kuidas määrata selle suunda? 9. Millisel tingimusel on Lorentzi jõud maksimaalne, millal null? 10.Mis on Ampere´i jõud? 11
arvuliselt, nt aeg, mass, teepikkus jne. Vektoriaalsetel suurustel on peale arvuväärtuse tähtis ka nende suund (omavad ruumis suunda). 3)SELETAB FÜÜSIKA VALEMITES ESINEVA MIINUSMÄRGI TÄHENDUST (SUUNA MUUTUMINE ESIALGSELE VASTUPIDISEKS) – Mingi suund ruumis loetakse positiivseks ja selles suunas liikudes on kiirus „+“ ning vastassuunas liikudes on kiirus negatiivne ehk „-„-ga. 4)RAKENDAB SKALAARSETE SUURUSTE ALGEBRALISE LIITMISE/LAHUTAMISE NING VEKTORSUURUSTE VEKTORIAALSE LIITMISE/LAHUTAMISE REEGLEID – Vektoriaalsete suurustega tuleb teha tehteid arvestades matemaatikas õpitavaid vektorarvestusreegleid. Näiteks liites rakendatakse kolmnurga või rööpküliku reeglit. 5)ERISTAB FÜÜSIKAT MATEMAATIKAST (MATEMAATIKA ON KÕIGI KVANTI- TATIIVKIRJELDUSTE UNIVERSAALNE KEEL, FÜÜSIKA PEAB AGA ALATI SÄILITAMA SEOSE LOODUSEGA) – Füüsika laenab matemaatikast valemeid. Valemeid on 2 tüüpi: def. valemid ja seose valemid
on kõlaline resultaat (eriti harmoonilises plaanis) väga erinev niinimetatud eelmise kümnendi "metakeelsetest" püüdlustest. See süsteem on võrdlemisi vabalt käsitletav, oluline on ikkagi põhilisest organiseerimisprintsiibist lähtumine. Esimene puhas näide on "Oxymoron". Kõik järgnev ("Aqua", "Meditatio", Viies sümfoonia, "Noesis"-topeltkontsert klarnetile ja viiulile., Klaverikontsert, "Strata" (Kuues sümfoonia), "Prophecy") on vektoriaalse mõtlemisega kirjutatud." Läbimurdeteoseks kujunes 1989. aastal valminud "Insula deserta", mille esiettekandele Soomes (Keski-Pohjanmaan Kammerorkester Juha Kangase juhatusel) järgnesid mitmed välistellimused nii Soomest kui kaugemalt. Ilmekaks näiteks võiks tuua "Arhitektoonika" nime kandvad teosed: kui kaks esimest valmisid eesti interpreetide tellimusel (I Jaan Tamme nimelise kvinteti jaoks 1984 ja II Estonia Teatri triole 1986), siis "Arhitektoonika III.
:kehade elektriseerimisel on suletud süsteemis kõikide laengute summa const. 24.Colombi seadus (laenguvastasmõjukohta): kaks laengut mõjutavad vastastikku jõuga,mis on võrdeline laengute suuruste ja pöördvõrdeline nende vahelise kauguse ruuduga. F=q1q2/r² F=k*q1q1/r² Es 25.Superpositsiooni printsiip (mitmelaengulisteelektriväljakohta): kui elektriväljad tekitavad mitu laengut, siis välja tugevus mingis punktis võrdub üksikute laengute poolt põhjustatud väljatugevuste vektoriaalse summaga: E1+E1+..+En=E 26. Potentsiaali reegel: kui elektriväljad põhjustavad mitu laengut, siis ev potent. mingis punktis võrdub üksikute laengute poolt potentsiaalide algebralise summaga. f=f1+f2+..+fn (fii) 27.Ohmiseadus vooluringi osa kohta: voolutugevus antud vooluringi osas on võrdeline pingega vooluringi osa otstel ja pöördvõrdeline vooluringi osa takistusega I=U/R 28. Ohmiseadus suletud ahela kohta: voolutugevus suletud
suvalise punkti suhtes ruumis? Jõupaari moodustavate üksikjõudude momentide summa suvalise punkti suhtes ei sõltu selle punkti valikust ja on alati võrdne jõupaari momendiga. Kas jõupaari võib üle kanda mingile teisele kohale samal mõjutasapinnal? Jah võib küll. Millal on kaks jõupaari ekvivalentsed? Kui nende mõju jäigale kehale on ühesugune. Kuidas liidetakse jõupaare? Jõupaare liidetakse nende momentvektorite vektoriaalse liitmise teel. Tasapinnalise jõupaaride süsteemi tasakaaluks on vajalik ja piisav, et nende jõupaaride momentide algebraline summa võrduks nulliga. Selgitada jõu paralleellüket. See aitab nihutada jäigale kehale mõjuvaid jõude lisades momendi. Sõnastada staatika põhiteoreem. Jäigale kehale mõjuv mistahes jõusüsteem asendub taandamisel meelevaldselt võetud tsentrisse ühe jõuga, mis võrdub süsteemi peavektoriga ja rakendub
(aeg, mass, inertsmoment). Suurused, mida iseloomustab arvväärtus (moodul) ja suund nimetatakse vektoriteks. (Kiirus, jõud, moment). Tähistatakse sümboli kohal oleva noolega F(noolega) . Tehted nendega: Korrutamine skalaariga - a*Fnoolega =aF(mõlemad noolega) Liitmine - Fnoolega = F1noolega + F2noolega. Skalaarne korrutamine: Kahevektori skalaarkorrutis on skalaar, mis on võrdne nende vektorite moodulite ja nendevahelise nurga cos korrutisega. (V1V2) = v1*v2*cosa, kusjuures v1*v2=v2*v1. Vektoriaalse korrutamise tulemuseks on aga vektor, mis on võrdne vektorite moodulite ja nendevahelise nurga sinusega, siht on risti tasandiga, milles asuvad korrutatavad vektorid ja suund on määratud parema käe kruvi reegliga. [v1*v2]=v1*v2*sina. Ühtlane sirgjooneline liikumine: ühtlane liikumine on keha või masspunkti sirgjooneline liikumine, mille puhul keha massikese või masspunkt läbib liikumise kestel mistahes võrdsete ajavahemike jooksul võrdsed teepikkused
Keha võime vastastikmõju korral teist keha mõjutada sõltub kehade kiirusest ja massist. Sellele teadmisele tuginedes on liikumise iseloomustamiseks võetud kasutusele suurus, mida nimetatakse keha liikumishulgaks ehk impulsiks. Impulsi tähiseks on (pulsus — ladina k löök, impulss) ning see on defineeritud keha massi ja kiirusvektori korrutisena: Impulsi mõõtühikuks on 1 kg•m/s. Tegemist on vektoriaalse suurusega, mille suund ühtib kiirusvektori suunaga. Osutub, et impulss on jõuga otseselt seotud. Võtame Newtoni II seaduse (2.2 ) ja asendame selles kiirenduse selle definitsiooni avaldisega ehk . Kui korrutame saadud võrduse mõlemad pooled keha massiga läbi, saame . Et massi ja kiiruse korrutis kujutab endast keha impulssi, siis avaldis pole midagi muud kui impulsi muut
juhtmelõigule selle juhtmega ristuvas magnetväljas. Samuti näitab, kui suur jõud mõjub vaadeldavas magnetväljas selle magnetväljaga risti olevale juhtmele. Magnetinduktsioon iseloomustab vaadeldavat magnetvälja. 17. Superpositsiooniprintsiip. Superpositsiooniprintsiip ehk liitumise põhimõte. Selle kohaselt võrdub laengute süsteemi väljatugevus üksikutest laengutest põhjustatud väljatugevuste vektoriaalse summaga. 18. Mida näitab elektivälja potentsiaal ja pinge? Valem, ühik Potentsiaal näitab, kui suur on selles punktis ühikulise positiivse laenguga keha potentsiaalne energia. Potentsiaali ühik on volt ja valem: P=Wf/q= Ed E=F/q Potentsiaali arvutamiseks valem: f= Wp/q Wp= f*q Wp= potentsiaal; f= välja tugevus ja q= kaugus laengust. Pingeks nim elektrivälja kahe punkti vahelist potentsiaalset vahet, mis näitab kui palju on vaja teha tööd
Fres = ma mg Keha kaalu arvutamiseks arvestame esmalt, et vastavalt definitsioonile peab kaal P olema moodulilt võrdne niidi tõmbejõuga, kuid olema suunatud sellele vastu: P = -Ft . (4.21) Kehale mõjuv resultantjõud avaldub ühelt poolt niidi tõmbejõu ja raskusjõu vektoriaalse summana: Fres = Ft + mg , teiselt poolt Newtoni II seaduse põhjal Fres = ma . Siis saame kolme viimast valemit arvestades keha kaalu valemi vektorkujul P = m( g - a ) . (4.22) Kaalu mooduli arvutamiseks mõnel lihtsamal erijuhul vaatleme olukorda, kus keha kiirendatakse
Plaatkondensaatori elektrimahtuvus on võrdeline dielektriku läbitavusega, plaadi pindalaga ja pöördvõrdeline plaatidevahelise kaugusega. C=0 Sd Laetud juhi energia võrdub laadimisel tehtud tööga. dA=dq Kogu töö keha laadimisel laenguni q on A=*q2 Kondensaatori energia võrdub W=C*U22 3)Biot’ – Savart’i – Laplace’i seadus. – Mis tahes voolu magnetväli on arvutatav selle voolu elementide poolt põhjustatud magnetvälja tugevuste vektoriaalse summana, kusjuures vooluelementide väljatugevus arvutatakse valemi dB=k2Idlsin*1r2 abil, kus on nurk vooluelemendi vektori Idl ja sellelt väljapunkti viiva raadiusvektori r vahel ning dB vektori suund on risti mõlema vektoriga. K2=04 ja magnetvälja konstant 0=410-7 Hm H-induktiivsuse ühik hendri. 4)Elektromagnetiline induktsioon. - Galvanomeetri ahelas (kinnises vooluallikata kontuuris) tekivad voolu nim induktsioonvooluks
mõjutustasapinnal. Muuta võib ka jõupaari üksikjõu moodulit või jõupaari õlga nii, et moment ei muutuks. · Milliseid jõupaare võib nimetada ekvivalentseteks ja millisel tingimusel on kaks jõupaari ekvivalentsed? Selliseid jõupaare, mille mõju jäigale kehale on ühesugune, nimetatakse ekvivalentseteks. Jõupaarid, millel on võrdne moment, on ekvivalentsed. · Kuidas liidetakse jõupaare? Jõupaare liidetakse nende momentvektorite vektoriaalse liitmise teel. Tasapinnalise jõupaaride süsteemi tasakaalus on vajalik ja piisav, et nende jõupaaride momentide algebraline summa võrduks nulliga. · Sõnastada lemma jõu paralleellükkest. Jõu mõju jäigale kehale ei muutu, kui see jõud paralleelselt iseendaga üle kanda suvalisse punkti ja sealjuures lisada jõupaar, mille moment on võrdne üle kantava jõumomendiga uue rakenduspunkti suhtes · Sõnastada staatika põhiteoreem.
v = g t = (9,8·1,4) m/s = 14 m/s . Vastus: keha kiirus maapinnale kukkumise hetkel on 14 m/s, keha kukub 1,4 sekundit. 18 1.8 Üldine liikumine Keha üldine liikumine on enamasti selline, kus muutuvad nii keha kiirus kui ka kiirendus. Keha liikumist kirjeldav trajektoor on samuti üldjuhul kõverjooneline (st mitte sirgjooneline). Sellisel juhul, nagu me juba varem mainisime, tuleb kiirust vaadata vektoriaalse suurusena r r v = v (t ) , mis on alati trajektoori puutuja sihiline (suunatud keha liikumise suunas). Kiiruse väärtus on samuti üldjuhul ajas muutuv suurus v = v(t ) . Üldisel liikumisel tuleb ka kiirendust vaadata vektoriaalse suurusena r r a = a (t ) , mis iseloomustab kiirusvektori muutust ajas. Kuna kiirusvektor võib muuta liikumisel nii oma suunda (kõverjooneline liikumine) kui ka pikkust (kiiruse väärtus muutub), on kiirenduse mõiste märksa üldisem sellest, mida me
magnetiliseks jõuks. Seega: Elektrivool on nii magnetvälja tekitaja kui ka selle mõju vastuvõtja. Amper``I seadus: Juhile avalduv jõud on võrdeline voolutugevusega ja juhi pikkusega ning oleneb juhi asendist magnetväljas ja magnetvälja tugevusest. F=k1BIlsin, kus võrdetegur k1=1 B-induktiivsus (tesla T) H-magnetvälja tugevus (henri H) 0H=B 6p.Biot-Savart-Laplacei seadus- Mis tahes voolu magnetväli on arvutatav selle voolu elementide poolt põhjustatud magnetvälja tugevuste vektoriaalse summana, kusjuures vooluelementide väljatugevus arvutatakse valemi dB=k2Idlsin*1/r2 abil, kus on nurk vooluelemendi vektori Idl ja sellelt väljapunkti viiva raadiusvektori r vahel ning dB vektori suund on risti mõlema vektoriga. K2=µ0/4 ja magnetvälja konstant µ0=410-7 H/m H-induktiivsuse ühik hendri. dB = k 2 Idl sin 1 / r 2 k 2 = µ 0 / 4 = 10 -7 H / m H (henri)-induktiivsuse ühik dB = k 2 Idl r / r 3 r / r -ühik vektor 4p
elektrivälja jõujooned-on mõttelised jooned, mille igas punktis on E-vektor selle joone puutuja sihiline. Tal on ka suund,mis jõujoone igas punktis ühtib E-vektori suunaga. Seal kus väli on tugevam(E on suurem st) paiknevad jõujooned tihedamalt. Joonte tihedus: E= 1/(40)*q/r². Superpositsiooniprintsiip- kui antud elektrivälja punktis tekitavad elektrivälja mitmed laengud,siis resultant elektrivälja tugevus on võrdne üksikute laengute poolt tekitatud elektriväljatugevuste vektoriaalse summaga. Väljatugevuse vektorvoog- e=EScos (V/m) ; EndS(V/m). Gaussi teoreem-elektriväljatugevuse vektorvoog läbi kinnise pinna on võrdne selle pinna sees olevate laengute algebraliste summaga ja mis on jagatud elektrilise konstandiga 0. (s) EndS=1/0qi. Punktlaengu elektriväli-E=kq/r², tasandi elektriväli- E=/20, erinimeliselt laetud tasandi E=/0, sfääri elektriväli-, kui r>R, r=kaugus keskpunktist R=sfääri radius siis, E(r)=1/(40)*q/r². kui r=R, siis E(R)= /0.
Amper``I seadus: Juhile avalduv jõud on võrdeline voolutugevusega ja juhi pikkusega ning oleneb juhi asendist magnetväljas ja magnetvälja tugevusest. F=k1BIlsin, kus võrdetegur k1=1 B-induktiivsus (tesla T) H-magnetvälja tugevus (henri H) 0H=B 39. Biot'-Savart'-Laplace'i seadus Biot-Savart-Laplacei seadus- Mis tahes voolu magnetväli on arvutatav selle voolu elementide poolt põhjustatud magnetvälja tugevuste vektoriaalse summana, kusjuures vooluelementide väljatugevus arvutatakse valemi dB=k2Idlsin*1/r2 abil, kus on nurk vooluelemendi vektori Idl ja sellelt väljapunkti viiva raadiusvektori r vahel ning dB vektori suund on risti mõlema vektoriga. K2=µ0/4 ja magnetvälja konstant µ0=410-7 H/m H-induktiivsuse ühik hendri. dB = k 2 Idl sin 1 / r 2 k 2 = µ 0 / 4 = 10 -7 H / m H (henri)-induktiivsuse ühik dB = k 2 Idl r / r 3 r / r -ühik vektor 40. Pooljuhid
Kehtib sõltumatuna energia jäävuse seadusest. ⃗⃗⃗⃗ ∑ ∑ ⃗⃗⃗⃗ ∑ ⃗⃗⃗⃗ 7. Jõud. Neli jõudu – gravitatsioonijõud(grav seadus, kehtib punktmassidele!), raskusjõud(F=mg)hõõrdejõud ja elastsusjõud(Hooke’i seadus). Jõud on füüsikaline suurus, mis iseloomustab vastastikmõju tugevust. Jõudu määratleb tugevus ja suund. Tegemist on vektoriaalse suurusega. Raskusjõud on Maa poolt selle läheduses paiknevale väiksemale kehale avaldatav gravitatsioonijõud. Gravitatsioonijõud on jõud, mille kaudu avaldub gravitatsiooni nähtus. Kehtib punktmassidele! Gravitatsiooniseadus on Newtoni poolt formuleeritud mudel gravitatsioonijõu toime kohta. Selle seaduse kohaselt kaks masspunkti tõmbuvad üksteise poole jõuga, mis on võrdeline nende massidega ning
paralleelne tema esialgse mõjutasapinnaga. 62. Milliseid jõupaare võib nimetada ekvivalentseteks ja millisel tingimusel on kaks jõupaari ekvivalentsed? Selliseid jõupaare, mille mõju jäigale kehale on ühesugune, nim ekvivalentseteks. Jõupaarid, millel on ühe ja samasugune momentvektor on ekvivalentsed. 63. Kuidas liidetakse jõupaare? Jõupaare liidetakse nende momentvektorite vektoriaalse liitmise teel. Tasapinnalise jõupaaride süsteemi tasakaaluks on vajalik ja piisav, et nende jõupaaride momentide algebraline summa võrduks nulliga. 64. Ruumiliste jõupaarisüsteemide liitmine ja ekvivalentsus. Ruumiline jõupaaride süsteem on ekvivalentne ühe jõupaariga, mille moment on võrdne liidetavate jõupaaride momentide geomeetrilise summaga. 65. Tasapinnaliste jõupaarisüsteemide liitmine ja ekvivalentsus.
paralleelne tema esialgse mõjutasapinnaga. 62. Milliseid jõupaare võib nimetada ekvivalentseteks ja millisel tingimusel on kaks jõupaari ekvivalentsed? Selliseid jõupaare, mille mõju jäigale kehale on ühesugune, nim ekvivalentseteks. Jõupaarid, millel on ühe ja samasugune momentvektor on ekvivalentsed. 63. Kuidas liidetakse jõupaare? Jõupaare liidetakse nende momentvektorite vektoriaalse liitmise teel. Tasapinnalise jõupaaride süsteemi tasakaaluks on vajalik ja piisav, et nende jõupaaride momentide algebraline summa võrduks nulliga. 64. Ruumiliste jõupaarisüsteemide liitmine ja ekvivalentsus. Ruumiline jõupaaride süsteem on ekvivalentne ühe jõupaariga, mille moment on võrdne liidetavate jõupaaride momentide geomeetrilise summaga. 65. Tasapinnaliste jõupaarisüsteemide liitmine ja ekvivalentsus.
laengutel ja lõppevad negatiivsetel või suunduvad lõpmatusse. Superpositsiooni printsiip: kõikides lineaarsetes süsteemides kehtiv printsiip, mille järgi süsteemi reaktsioon mitmele mõjurile on sama, mis üksikute mõjurite poolt tekitatud reaktsioonide summa. Superpositsiooniprintsiip kehtib näiteks elektromagnetväljas, kus laengute süsteemi poolt tekitatud väljatugevus võrdub sama süsteemi üksikute laengute poolt tekitatud väljatugevuste vektoriaalse summaga. 59.Töö elektriväljas. Elektrivälja potensiaalne energia Töö elektriväljas sõltub jõujoone suunas sooritatud nihkest. Elektrivälja töö: A = Fs cosα Elektriväli teeb tööd selles asetseva keha töstmiseks kõrgusele h. Elektrivälja potentsiaal ehk potentsiaal on füüsikaline suurus, mis võrdub mingisse elektrostaatilise välja punkti asetatud elektrilaengu potentsiaalse energia ja laengu suuruse suhtega. Kui me tähistame potentsiaali tähega φ siis:
6) aatomitest väljuva kiirguse laineid. Aega mõõdetakse kellaga. - päikesekell; - pendli ja pommidega seinakell; - liivakell - kronomeeter (eriti täpne mehaaniline kell); - elektrooniline kell; - aatomikell (täpseim) erandiks kalender 16 22.3. Mida näitab kiirus? Kiiruse ühik. Kiirus on suurus, mis näitab kui suur muutus toimub ühe ajaühiku kohta; kiiruse ühik on 1m/s. 22.4. Mis ja kuidas väljendab vektoriaalse suuruse arvväärtust? m kg m 22.5. Kiirusega 620 lendava püssikuuli impulss on 4,9 . Arvutage kuuli s s mass. 23.P 23.1. Tõrjutusprintsiip makromaailmas ja mikromaailmas. Tooge näited. Makromaailmas tähendab tõrjutusprintsiip seda, et kaks ainelist objekti ei saa korraga paikneda samas ruumiosas. 23.2
asendist magnetväljas ja magnetvälja tugevusest. Magnetvälja induktsioon on vektor, mille suuna saab määrata kruvireegliga. Magnetvälja induktsioon iseloomustab magnetvälja mõju voolule. B=Mmax/iS=Mmax/Pm, kus Pm on magnetmoment, mis väitab magnetvälja mõju tasapinnalisele voolukontuurile. 18. BIOT-SAVART-LAPLACE´I SEADUS Mis tahes voolu magnetväli on arvutatav selle vooluelementide poolt põhjustatud magnetvälja tugevuste vektoriaalse 𝜇0 𝑑𝑙 𝑟 𝜇0 𝑑𝑙 summana, kusjuures voolu elemendi väljatugevus arvutatakse valemi 𝑑𝐵 = 4𝜋 𝑖 𝑟3 = 4𝜋 𝑖 𝑟2 𝑠𝑖𝑛𝛼 abil , milles α on nurk vooluelemendi vektori Idl ja sellelt väljapunkti viiva raadiusvektori r vahel ning dB suund on risti mõlema vektoriga. Vektori dB suund määratakse kruvireegli abil. Magnetilise induktsioonimõõtühikuks on tesla.
Elektrivälja tekitab ka muutuv magnetväli. Sel juhul on tegemist pööriselektriväljaga. Elektrivälja tugevuseks mingis ruumipunktis nimetatakse sellesse punkti asetatud proovilaengule mõjuva elektrilise jõu ja selle proovilaengu jagatist. Elektriväljade superpositsiooni printsiip. Laengute süsteemi poolt tekitatud elektrivälja tugevus on võrdne üksiklaengute poolt tekitatud elektriväljade tugevuste vektoriaalse summaga. 33. Elektrivälja potentsiaal. Elektrivälja potentsiaal ehk potentsiaal on füüsikaline suurus, mis võrdub mingisse elektrostaatilise välja punkti asetatud elektrilaengu potentsiaalse energia ja laengu suuruse suhtega. Kui me tähistame potentsiaali tähega siis ,kus W on laengu potentsiaalne energia ja q on laengu suurus. Potentsiaal on skalaarne suurus. Kui kahe laengu poolt tekitatud elektriväljade potentsiaalid
paarikaupa. Need kummalegi kehale mõjuvad jõud on absoluutväärtustelt võrdsed ja vastassuunalised. F1=-F2 Kehtib nii seisvatele kui liikuvatele kehade jaoks. Need mõjuvad jõud on sama liiki, kuid ei tasakaalusta teineteist mõjuvad eri kehadele. Keha impulss Impulss ehk liikumishulk on füüsikaline suurus, mis iseloomustab kehade vastastikmõju. Keha impulsiks nimetatakse keha massi ja kiiruse korrutist, tähis: p, tegemist on vektoriaalse kg m 1 suurusega: p = m v , ühikuks: s . Impulss on suurus, mis määrab ära põrke ''hävitustöö'' Jõu impulss m(v - v 0 ) mv - mv0 F = ma F= = F t = mv - mv0 = mv F t ühik N s t t Impulsi jäävuse seadus
∗q 0∗q1 ε k∗q1 Kokkupandult: 2 ∗⃗r 2 ∗⃗r r ❑∗q0 ε∗r ⃗ E= = ❑ r r Elektriväljatugevus vektori voog. Joonis, valem. Iga vektoriaalse suuruse jaoks saab defineerida voo mõiste. Φ=⃗ E∗⃗S Φ=E∗S∗cos α α =∠ ⃗ E , ⃗S ⃗S =S∗⃗n Gauss’i teoreemi tuletus. Gauss’i teoreem määrab E vektori voo läbi suvalise kujuga kinnise pinna, mis ümbritseb laenguid. ❑ Kui on suvaline pind, siis integraal Φ=∫ En∗dS ⃗
paarikaupa. Need kummalegi kehale mõjuvad jõud on absoluutväärtustelt võrdsed ja vastassuunalised. F1=-F2 Kehtib nii seisvatele kui liikuvatele kehade jaoks. Need mõjuvad jõud on sama liiki, kuid ei tasakaalusta teineteist mõjuvad eri kehadele. Keha impulss Impulss ehk liikumishulk on füüsikaline suurus, mis iseloomustab kehade vastastikmõju. Keha impulsiks nimetatakse keha massi ja kiiruse korrutist, tähis: p, tegemist on vektoriaalse kg m suurusega: p mv, ühikuks: 1 . Impulss on suurus, mis määrab ära põrke s ’’hävitustöö’’ Jõu impulss m(v v0 ) mv mv0 F ma F F t mv mv0 mv F t ühik N s t t Impulsi jäävuse seadus
annaabi.ee 
