Tallinna Tehnikaülikool Informaatikainstituut Töö Massiivid Üliõpilane Sandra Vähejaus Õppemärkmik 081972 Õppejõud Ahti Lohk Õpperühm EALB21 Ülesande kirjeldus Variant 12 Ristkülikmaatriks *leida absoluutväärtuste keskmine maatriksis *leida minimaalne element ja selle asukoht igas reas *liita vektor nendele veergudele, kus esimene element on negatiivne (S) Ruutmaatriks *leida suurim element peadiagonaalil ja selle veeru summa, kus asub leitud maksimum *leida minimaalne element allpool peadiagonaali (S) *moodustada vektor maatriksi nendest elementidest, mis on väiksemad antud arvust (S) b leitud maksimum mad antud arvust Abs. Kesk Maks el. PD Maks PD sum Min all PD Etteantud Spetsifikatsioonid protseduuridest Sub Op_Mas_1() Loeb maatriksi töölehelt VBA massiivi. Värvib negatiivsed arvud
Juhendaja Jüri Vilipõld Õpperühm aülikool siivid 105202 EAEI-21 Ristkülikmaatriks - leida positiivsete elementide summa antud numbriga veerus (S) - jagada leitud summaga maatriksi iga element - leida maksimaalne element saadud maatriksi igas reas Ruutmaatriks - leida maksimaalne element ülalpool peadiagonaali ja selle asukoht (S) - liita vektor nendele veergudele, kus esimene element on negatiivne - moodustada uus maatriks nendest ridadest, kus peadiagonaali element on positiivne variant 22 maatriksis Massiiv Genereeri ridu 5 veerge 5 Kustuta -55 -79 -80 -41 -20 -18 39 100 -80 -24 -45 -18
Hakkasid ilmnema kuulmishallutsinatsioonid ja jälitusluulud. Kevadtalvel 1893 jätkas Liiv kodus Alatskivil veel intensiivselt kirjanduslikku tööd, aga tema vaimsed haired võtsid aina tõsisema kuju. Meeltesegaduse hoos põletas ta 1894 aastal oma luuletuskogu ja muid käsikirju.Sama aasta märtsis toodi ta Tartu närvikliinikusse .. põdes seal oma asjad ära, sai koju ja siis kadus kirjandusliku avalikkuse silmist. 1902 ilmus tema nimi jälle ajakirjanduse veergudele.1904 aastal trükiti Juhan Liivi " Kirjatööde kogu" . Ta suri ränga külmetuse järel KavastuKoosal 1. Detsembril 1913 ja on maetud Alatskivi kalmistule. Looming: Temalt on säilinud umbes 300 luuletust ja nende temaatikavalik on mitmekesine. 1.Isamaalüürika Karm ja otsekohene,valdavalt süngus,mõnes luuletuses ka tuleviku optimisti. " Eile nägin ma Eestimaad" , " Ta lendab mesipuu poole". 2.Ühiskonnakriitiline luule Sotsiaalsete pahede hukka mõistmine .. " Sugulased". 3
Pärast aastat: aasta 1 aasta 2 aasta 3 aasta 4 aasta 5 aasta 6 investeeringu aastased väärtuse muutused, protsentides (aastad 1-10). ma 10188,52.-. Sisestage valem lahtritesse C6:L6, õige tulemus ilmub lahtrisse L6. -2,57% 3,92% 4,14% -2,07% 9613,718 9990,451 10404,1 10188,53 = 10188,53 aasta 7 aasta 8 aasta 9 aasta 10 Minu_mark Minu_hind Arven 3690 Anna tabeli veergudele ja tervele tabelile korraga nimed. Kasuta lahtris B3 valideerimist, kasutaja valib seda kasutades ostetava arvuti margi. Kasuta lahtris C3 VLOOKUP funktsiooni näitamaks valitud arvuti hinda. Arvutid Mark Protsessor Sagedus, MHz Mälu, GB Disk, GB Hind, Kr Aragorn AMD Athlon64 3 512 160 4990 Arven Intel Core 2 2,6 256 200 3690
Pärast aastat: aasta 1 aasta 2 aasta 3 aasta 4 aasta 5 aasta 6 investeeringu aastased väärtuse muutused, protsentides (aastad 1-10). ma 10188,52.-. Sisestage valem lahtritesse C6:L6, õige tulemus ilmub lahtrisse L6. -2,57% 3,92% 4,14% -2,07% 9613,72 9990,45 10404,10 10188,53 = 10188,53 aasta 7 aasta 8 aasta 9 aasta 10 Minu_mark Minu_hind Gandalf 8490 Anna tabeli veergudele ja tervele tabelile korraga nimed. Kasuta lahtris B3 valideerimist, kasutaja valib seda kasutades ostetava arvuti margi. Kasuta lahtris C3 VLOOKUP funktsiooni näitamaks valitud arvuti hinda. Arvutid Mark Protsessor Sagedus, MHz Mälu, GB Disk, GB Hind, Kr Aragorn AMD Athlon64 3 512 160 4990 Arven Intel Core 2 2,6 256 200 3690
Ta soovis pidu kõige otstarbehokasemalt ja auväärsemalt korraldada ning küsis selleks teiselt nõu, näiteks Jakobsonilt, kes vastas nõusolevalt. Samal ajal püüdis J.V. Jannsen pinda sondeerida „Vanemuise“ seltsis. 19. veebruaril peetud keisri troonipühal kõneldi „Vanemuises“ ka „meie eestulevast 50-aastases juubelipühast“ ja nähtavasti pandi liikmeskonna hulgas liikuma laulupeo mõte. Ühtaegu viis Jannsen küsimuse ajakirjanduse veergudele. Seejärel, avaldas ka lootust, et küsimust käsitletakse eeloleval suvel köstrite ja kihelkonnakoolmeistrite konverentsil, kus asi heaks kiideti. Laulupeo-kavatsus tehti 1867. a. sügisel lõplikult teatavaks. „Vanemuine“ asus märtsis avalikult peokorraldamisele etteosta ja sellega oli kohaküsimus lahendatud Tartu kasuks. Pidu tähtaja määras ka ametlik korraldus See lubas eestlasi Tartusse kokku tulla ainult ülikoolitöö vaheajal
rendihindade kindlaksmääramist. Jakobsoni agraarprogramm rajanes kodanliku maaeraomandi tunnustamisele. · Võitles balti aadli ideloogidega ning nõudis Venemaa seadustest osasaamist. Selle tagajärjel seatigi sisse rahukohtu Batltikumi. · Kõige olulisem ja konkreetsem nõudmine oli Eestimaa ja Põhja-Liivimaa ala ühendamine ühtseks kubermanguks. · Tõi revolutsioonilise võitluse õigustamise mõtte eesti trükisõna veergudele. Jakobson kutsus rahvast poliitilisele võitlusele suunaks talupoeg mõisniku vastu. · ,,Sakala" suutis rahva võitlustahet ja aktiivsust virgutada. Eriti suurt tähelepanu pöörati just talupoegadele. ,,Sakala" kaastöölised ja tellijad ,,Sakala" oli ülemaaliselt populaarne ning suure tellijate ja kaastööliste arvuga. Tellijate arv varieerus olenevalt aastast ja aktuaalsetest teemadest- kõrghetk oli kindlasti Aleksandrikooli rajamine
põhjusel, et see on lihtsasti installitav ja kergesti kasutatav, lihtsustades ja kiirendades ka tööprotsessi. Selle installeerimiseks tuleb lihtsalt alla tõmmata bootstrap’i CSS laiendus, mis tuleb lingina lisada ka HTML koodi, et raamistik aktiveerida. (http://www.awwwards.com/) Nagu iga teine kohanduva veebidisaini raamistik, töötab ka Bootstrap grid süsteemil ehk leht on jaotatud veergudeks. Veebiarendajal tuleb lihtsalt koodis täpsustada, millistele veergudele ta soovib elemente paigutada. (Joonis 1) Joonis 1 Grid süsteem, mille põhjal tehakse kohanduv veebileht (https://www.cybercrab.com/) 2. KOHANDUVA VEEBIDISAINI AJALUGU Selleks, et aru saada üleüldse kohanduvast veebist, peame vaatlema selle ajalugu, mis tegelikkuses pole kuigi pikk
need vastavate veergude või ridade juures ilma sulgudeta, eraldades nad eelnevast tekstist komaga. Kõigil tabeli veergudel peavad olema selged ja lakoonilised pealkirjad. Veergude ja ridade nimetused kirjutatakse suure algustähega. Üldreeglina veerge ei nummerdata. Nummerdada tuleks siis, kui selleks on otsene vajadus: · tabel jätkub järgmisel leheküljel (kus enam ei korrata tabeli pead, vaid tuuakse ära ainult veergude numbrid); · töö tekstis viidatakse tabeli teatud veergudele; · mõne veeru nimetuses on näidatud kuidas saadakse tulemus antud veergu, näiteks (veerg 2 x veerg 4). Poolitada tohib ainult selliseid tabeleid, mis ühele leheküljele ei mahu. Jätkamisel tabeli pealkirja ei korrata. Tabeli järje paremale nurgale kirjutatakse "Tabeli 2 järg". Tabelid peavad olema paigutatud nii, et nende lugemine oleks võimalik ilma tööd pööramata või pöörates seda 900 kellaosuti liikumise suunas
Täiendav normaliseerimine, ortogonaalse disaini kasutamine, liiasus minimaalseks ja kontrollituks Sisendiks on kontseptuaalne andmemudel ja andmebaasioperatsioonide lepingud. dokumendid lahenduse kirjeldus, täiendatud lepingud tulemused loogiline andmemudel (tehniline lahendus, arvestab andmemudeliga nt relatsiooniline), loogilise andmebaasiskeemi kirjeldus, täiendatud lepingud (viited tabelitele ja veergudele). Loogilise disaini tulemusena on tabelid viiendal normaalkujul. • Millised on hea relatsiooni votme omadused? ̃ (tuttavlikkus tal on tähendus, lihtsus võimalikult vähe komponente, stabiilsus muutub vähe või üldse mitte, ei sisalda kodeeritud informatsiooni) • Mis on reaalsed kasutusjuhud, millal ja milleks neid luuakse? (reaalsed
Andmed lisatakse vaate baastabelisse. Kui vaate loomisel on kasutatud WITH CHECK OPTION-i , siis saab lisada ainult selliseid ridu, mis rahuldavad vaadet loonud SELECT lause tingimusi. Vaate loomine: CREATE VIEW VaateNimi [uus_veeru_nimi [, ...])] AS (SELECT lause) [WITH [CASCADED | LOCAL] CHECK OPTION] Vaade luuakse SQL SELECT lause põhjal. Igale SELECT lause poolt välja toodavatele veergudele võib CREATE VIEW klauslis soovi korral anda uued nimed. CREATE VIEW klauslis nimetatud veergude arv peab kokku langema SELECT lause poolt leitud veergude arvuga. Vaadetes võib kasutada ka grupeerimist ja joinimist. Horisontaalses vaates näidatakse vaate kasutajale ainult teatud tingimustele vastavaid ridu. Vertikaalses vaates näidatakse vaate kasutajale vaid teatud veerge. Vaate muutmiseks tuleb see kustutada ja uuesti luua. Vaate kustutamine: vaata eelmine punkt.
«Näitaja». Veergu «Jrk nr» ei soovitata käsutada, kui selleks puudub eriline vajadus. Veergude ja ridade nimetused kirjutatakse suure tähega. Alaveergude (-ridade) pealkirjad võivad olla väikese algustähega. Veerud nummerdatakse, kui tabel jätkub järgmisel leheküljel (kus enam ei korrata tabeli pead, vaid tuuakse ära ainult veergude numbrid); töö tekstis viidatakse tabeli teatud veergudele; mõne veeru nimetuses on näidatud, kuidas saadakse tulemus antud veergu, näiteks (veerg 2 x veerg 4). Nimetus «Joonis» kirjutatakse välja täielikult või lühendatult «Joon», «Jn». Keerulisematel joonistel võib allkirjale järgneda pikem selgitus. Töös olevad joonised ja tabelid seostatakse tekstiga ja neile tuleb tekstis viidata, kas otse, nt: ...see on esitatud joonisel 3, alljärgnev tabel 7 iseloomustab..., või kaudselt, kus tabeli/joonise number eraldatakse
Esialgne andmebaasiskeem leitakse kontseptuaalse andmemudeli põhjal, kasutades teisendusreegleid. Andmebaasiskeemi kontrollitakse ja täpsustatakse: täiendav normaliseerimine, ortogonaalse andmebaasi disaini printsiibi täidetuse kontroll. Andmebaasioperatsioonide loogiline projekteerimine. Loogilise andmebaasi disaini tulemus: Loogilise andmebaasiskeemi kirjeldus. Andmebaasioperatsioonide täiendatud lepingud (nt. SQL-andmebaasi puhul viidatakse tabelitele ja veergudele). Andmebaasi kasutava rakenduse loogiline disain: Sisend. Kasutusjuhtude kirjeldused. Andmebaasioperatsioonide lepingud. Tulemus (eeldusel, et ei loo rakendust objektorienteeritud programmeerimiskeeles). Reaalsete kasutusjuhtude (real use case, concrete use case) kirjeldused (mõne kõige olulisema ja keerulisema kasutusjuhu kohta). Kasutajaliidese illustratsioonid. Transaktsioonide spetsifikatsioonid. Transaktsioon e. tehing: Üldiselt.
Trummariks sai John Bonham. Kolmanda albumi peal hakkkas hääbuma nende suhe blues-muusikaga ning idanemist alustasid epohhi loovad hard rocki helikujundid. Peale selle plaadi ilmumist andsid nad Ameerikas staadionikontserte 15 000 - 20 000 pealisele publikule. 1971. aasta novembris ilmus nende kõigi aegade kuulsaim ja enimmüüdud ametlikult nimetu album, mida siiski lihtsuse mõttes kutsutakes IVndaks almbumiks. See teos kirjutas Led Zeppelini nime igaveseks ajaks rokiajaloo veergudele. See album sisaldas näiteks selliseid lugusid nagu "Stairway To heaven" ja "Rock And Roll", millest esimene on arvatavasti üks maailma kuulsamaid rokilugusid. Selle nimetu albumi kaanele ei olnud trükitud isegi ansambli nime, olid vaid piltlikud sümbolid, mis tähistasid igat bändi liiget. Albumi tagakaanel oleval pildil oli aga kujutatud plangu ääres surevat meest, kusjuures plangu peal on plakat millel irooniliselt kirjas "Iga päev pääseb maailmas üks inimene näljast". 1973
1. Luua uus töövihik ja kopeerida sellesse antud vihiku järgmised töölehed: Variandid, Töötajad määrata nimi Excel_perekonnanimi.xlsx 2. Lisada töölehele Lisa tabel kuu nimetustega ja aastaaegadega. Kasutada seda tabelit otsingu rakendamisel. 3. Töölehtedel Töötajad ja Lisa määrata kõikidele tabeli veergudele nimed (nime võib anda ka 4. Lisada tabelisse lehel Töötajad veerud Sugu, Sünnikuupäev ja Vanus ning koostada valemid leidmiseks isikukoodide abil. 5. Lisada veerud Tähtkuju, Sünnikuu ja Aastaaeg. Sünniaja järgi leida kõikide töötajate päikese tähtkuju, milles asus päike inimese sünnihetkel), sünnikuu nimetus (tekst) ja aastaaeg. Kasutada otsingufunktsioone leidmaks sobivad väärtused tabelitest töölehel Lisa. 6
peajuhtumiga. Seega Crameri peajuhtumil 1) m=n, 2) |A| 0. Tähendab, Crameri peajuhul on lineaarsel võrrandisüsteemil üksainus lahend, mis avaldub valemitega x1=|A1|/|A| x2=|A2|/|A| .. xn=|An|/|A| Determinantide omadused, determinandi arendus rea (veeru) järgi Omadus 1. Transponeerimisel (ridade ja veergude ringivahetamisel) detrminant ei muutu. See omadus lubab kõiki ridadele saadud omadusi kanda üle ka veergudele. Omadus 2. Kui determinandis kaks rida (või veergu) ümber paigutada, siis muutub determinandi märk vastupidiseks. Omadus 3. Determinandi rea (või veeru) korrutamisel (jagamisel) mingi arvuga korrutub (jagub) kogu determinant selle arvuga. Selle võib sõnastada ka teisel kujul Omadus 3'. Determinandi rea (või veeru) elementide ühise teguri saab tuua determinandi märgi ette. Omadus 4. Kui determinandis on kaks rida (või veergu) omavahel võrdsed, siis determinant võrdub nulliga
Töötaja Brutopalk Pensionikindlustus Töötuskindlustus ettevõtjale Nelly Neli 498.00 Kurri Kuusk 457.85 Ott Karu 548.90 Siim Susi 875.45 Harjutus 4.3 3. Andmeridade paigutamine erinevatele veergudele Märgista andmed Vali Data-->Text to columns Esimeses aknas vali Next Teises aknas vali Comma (kuna arvude eraldajaks on koma) Finish Vii järgmised andmed eraldi lahtritesse 45 78 16 94 12 19 75 46 Harjutus 4.4 4. Valemite kaitsmine ülekirjutamise eest! Märgista valem Vali Data-->Validation
eraldades nad eelnevast tekstist komaga. Kõigil tabeli veergudel peavad olema selged ja lakoonilised pealkirjad. Veergude ja ridade nimetused kirjutatakse suure algustähega. Üldreeglina veerge ei nummerdata. Nummerdada tuleks siis, kui selleks on otsene vajadus: tabel jätkub järgmisel leheküljel (kus enam ei korrata tabeli pead, vaid tuuakse ära ainult veergude numbrid); töö tekstis viidatakse tabeli teatud veergudele; mõne veeru nimetuses on näidatud kuidas saadakse tulemus antud veergu, näiteks (veerg 2 x veerg 4). Poolitada tohib ainult selliseid tabeleid, mis ühele leheküljele ei mahu. Jätkamisel tabeli pealkirja ei korrata. Tabeli järje paremale nurgale kirjutatakse “Tabeli 2 järg”. Tabelid peavad olema paigutatud nii, et nende lugemine oleks võimalik ilma tööd pööramata või pöörates seda 900 kellaosuti liikumise suunas
3. Valige ÕIGE väide. Kui kahe tabeli vahel on "mitu-mitmele" seos, siis see lahendatakse: Seose- ehk vahetabeliga Andmebaasi vaatega Ajutise tabeliga 4. Valige ÕIGE väide. Tabeli primaarvõti (Primary Key) on: Tabeli unikaalne nimetus andmebaasis. Rida või ridade kombinatsioon, mis moodustavad terviku. Unikaalseid väärtusi sisaldav veerg või veergude kombinatsioon, mis üheselt identifitseerib objekti, mida tabelis esitatakse. Veerule või veergudele seatud piirang, mis garanteerib, et tabelisse ei saa sisestada vigaseid andmeid. 5. Valige VALE väide. Organisatsiooni juhtimistasemed eristuvad üksteisest: andmeallikate järgi, mis on vajalikud otsuste tegemiseks ajaperioodi järgi, millal tehtud otsused on veel kehtivad andmete vormi järgi 6. Valige VALE väide. IS/IT juhi vastutused on: infosüsteemi strateegia paikapanemine organisatsiooni strateegia paikapanemine IT-alase kompetentsuse loomine organisatsioonis 7
Nelly Neli 4 980,00 kr 99,6 49,8 99,6 Kurri Kuusk 4 578,50 kr 91,57 45,785 91,57 Ott Karu 5 489,00 kr 109,78 54,89 109,78 Siim Susi 8 754,50 kr 175,09 87,545 175,09 Harjutus 4.3 3. Andmeridade paigutamine erinevatele veergudele Märgista andmed Vali Data-->Text to columns Esimeses aknas vali Next Teises aknas vali Comma (kuna arvude eraldajaks on koma) Finish Vii järgmised andmed eraldi lahtritesse 45 78 16 94 121 12 19 75 46 19 Harjutus 4.4 4. Valemite kaitsmine ülekirjutamise eest! Märgista valem Vali Data-->Validation
(1867) ilmumine. 19. saj viimase veerandi tõlkekirjanduse hulka kuulub palju rahvusvaheliselt tuntud ning tunnustatud laste- ja noorsooraamatuid. Tuleks esile tuua H. C. Anderseni, Ch. Perrault’, Z. Topeliuse, vendade Grimmide ja W. Hauffi muinasjutte, mis ilmusid eri kogudena, osalt aga mõnes juturaamatus või kalendriks. 1883. aastal avadaldas M. J. Eisen „Kalevala“ proosaeestinduse „Väike-Kalevala“. Alates 70ndatest aastatest jõuavad lastekirjanduse probleemid ajakirjanduse veergudele. Aeg-ajalt hakati ajakirjanduses välja andma lasteraamatuid tutvustavaid kirjutusi, kuid ilmus ka ulatuslikumaid, probleemse käsitlusega artikleid, kus püüti selgeks rääkida lastekirjanduse olemust ja eesmärke. Õpetlik-moraliseerivate jutukeste kõrvale tulevad sajandi lõpukümneil ka sentimentaalsed lood, kus vaesed lapsed rikaste heatahtliku abiga surmasuust pääsevad või mõni kõrge võimukandja oma armulikkust üles näitab. Jakob Pärn. 19
teatrite ja teiste arvustajatega. Eriti algupärandeid vaagides kardeti väga teha seniseid omamehelikke hinnaalandusi, mõõdeti kõike mingist kujuteldavast täiusideaalist lähtudes. Samasugust nõudlikkust rakendati näitlejatele. Tulemuseks oli ka solvumisi ja kibestumist. Kutselise teatri algusjärgus kirjutasid arvustusi paljud hilisemad näitekirjanikud (Raudsepp, Metsanurk, Tammsaare). Suurem osa toonastest arvustustest on jäänud üldajalehtede veergudele. Tehti ka esimesed eriajakirja-katsed. 190910 ilmus Tallinnas nädalaleht "Näitelava". Suhtumine hakkas kähku muutuma esimese iseseisvuse päevil. Teatrikriitika põhimõtteline hüpe kõrgemale nõudlikkusele ja professionaalsusele oli toimunud juba eelmises arengujärgus. Üsna kiiresti toimus kriitikas põlvkondade vahetus. Täiesti või peaaegu täiesti hülgasid teatriarvustuse Karl Menning, Juhan Luiga, K. A. Hindrey.
objekti (ettevõtte, riigi jm.) nimetus ja lõpuks ajavahemik. Pealkiri trükitakse rasvaselt ja paigutatakse keskele. Kui tabel pole ise koostatud, tuleb märkida allikas. Tabel tuleb esitada kirjasuurusega 11 punkti ja paigutada keskele. Kõigil tabeli veergudel peab olema nimetus, mis paigutatakse kaldkirjas veeru keskele. Üldreeglina veerge ei nummerdata, välja arvatud juhud, kui töö tekstis viidatakse tabeli teatud veergudele. Kui tabel jätku teisel leheküljel, tuleb tabeli nimetusi korrata. Tabelites esitatud andmed tuleb siduda töö tekstiga. Selleks kasutatakse · otsest viitamist (Alljärgnev tabel 3 iseloomustab ...), · kaudset viitamist (vt tabel 8). Pärast sellist viidet peab töös kas kohe või järgmisel leheküljel järgnema tabel. 16 Näide: Tabel1 Huviringid Tartu Gümnaasiumis 2001/02
sulgudeta, eraldades nad eelnevast tekstist komaga. Kõigil tabeli veergudel peavad olema selged ja lakoonilised pealkirjad. Veergude ja ridade nimetused kirjutatakse suure algustähega. Üldreeglina veerge ei nummerdata. Nummerdada tuleks siis, kui selleks on otsene vajadus: · tabel jätkub järgmisel leheküljel (kus enam ei korrata tabeli pead, vaid tuuakse ära ainult veergude numbrid); · töö tekstis viidatakse tabeli teatud veergudele; · mõne veeru nimetuses on näidatud kuidas saadakse tulemus antud veergu, näiteks (veerg 2 x veerg 4). Poolitada tohib ainult selliseid tabeleid, mis ühele leheküljele ei mahu. Jätkamisel tabeli pealkirja ei korrata. Tabeli järje paremale nurgale kirjutatakse "Tabeli 2 järg". Tabelid peavad olema paigutatud nii, et nende lugemine oleks võimalik ilma tööd pööramata või pöörates seda 900 kellaosuti liikumise suunas. Tabel paigutatakse
sulgudeta, eraldades nad eelnevast tekstist komaga. Kõigil tabeli veergudel peavad olema selged ja lakoonilised pealkirjad. Veergude ja ridade nimetused kirjutatakse suure algustähega. Üldreeglina veerge ei nummerdata. Nummerdada tuleks siis, kui selleks on otsene vajadus: · tabel jätkub järgmisel leheküljel (kus enam ei korrata tabeli pead, vaid tuuakse ära ainult veergude numbrid); · töö tekstis viidatakse tabeli teatud veergudele; · mõne veeru nimetuses on näidatud kuidas saadakse tulemus antud veergu, näiteks (veerg 2 x veerg 4). Poolitada tohib ainult selliseid tabeleid, mis ühele leheküljele ei mahu. Jätkamisel tabeli pealkirja ei korrata. Tabeli järje paremale nurgale kirjutatakse "Tabeli 2 järg". Tabelid peavad olema paigutatud nii, et nende lugemine oleks võimalik ilma tööd pööramata või pöörates seda 900 kellaosuti liikumise suunas. Tabel paigutatakse
Nelly Neli 4 980,00 kr 99,6 99,60 kr 49,80 kr Kurri Kuusk 4 578,50 kr 91,57 91,57 kr 45,79 kr Ott Karu 5 489,00 kr 109,78 109,78 kr 54,89 kr Siim Susi 8 754,50 kr 175,09 175,09 kr 87,55 kr Harjutus 4.3 3. Andmeridade paigutamine erinevatele veergudele Märgista andmed Vali Data-->Text to columns Esimeses aknas vali Next Teises aknas vali Comma (kuna arvude eraldajaks on koma) Finish Vii järgmised andmed eraldi lahtritesse 45 78 16 94 121 12 19 75 46 19 ä, on kasulik tekstide lõppu lisada . sümbolid @*. 50 Harjutus 5.1 1. Loendamine Mõnikord on arvutustes vaja teada, mitu rida tabel sisaldab. COUNT(piirkond) - arvutab kokku lahtrite arvu, millest ta leiab nullist erineva arvu.
..]
[WHERE
Oro sulest ilmunud ka luuletuskogusid täiskasvanutele (,,Meie kevad", ,,Tahkuna", ,,Aegna"), rütmilises proosas kirjutatud laevapoisilugu ,,Üle Atlandi", libreto helilooja A. Lemba ooperile ,,Armastus ja surm" ning üksikuid luuletusi ajakirjas ,,Looming" ja mujal perioodikas. Aga tema loomingu põhiline ja tuntum osa kuulub lastele. Käesolev raamat on valik J. Oro mitmekesisest lasteluulest, mis seniajani on olnud laiali pillatud omaaegsete lasteajakirjade veergudele, väikelaste pildiraamatutesse ja koolilugemikesse. Tema lastelauludest on suur osa määratud õige väikestele mudilastele: neis luuletustes antakse paari reaga pisisündmus või tegevuse kirjeldus lapse igapäevasest elust. Valdavalt on J. Oro lasteluule aineks aastaaegade kõikvõimalikud varjundid varakevadest südatalveni, linnud, loomad, taimed -- looduse elu, millest paljugi on lapsele kodune ja tuttav, üht-teist
· Border - saab lisada ja eemaldada lahtreid ümbritsevaid erikujulisi äärejooni · Patterns - märgistatud lahtritele värvi määramine · Protection - saab ära määrata, kas märgistatud lahtrite sisu saab muuta ja kas näeb nendes lahtrites olevaid valemeid, kui Tools menüüst on Protection käsuga tööleht muutmiseks lukustatud Excel-Format-Column · Avanenud menüüs on järgmised käsud: · Standard Width - antakse märgistatud veergudele standardlaius · Autofit Selection - leitakse automaatselt sobiv laius · Hide - veeru peitmiseks · Unhide - peidetud veeru nähtavale toomiseks · Width - saab ise määrata veeru laiuse 13 8. Nupuribad Nupuribade nupud on mõeldud menüükäskude kiiremaks valimiseks. Allpool on toodud mõningate tähtsamate nuppude seletused. Kandilistes sulgudes on nupu nimi - see ilmub, kui Te viite hiire kursori nupu peale ja ootate sekund-paar.
Märgendatud puu korral on igale puu tipule omistatud konkreetne naturaalarvuline tähis hulgast {1,2,...n}. Reaalsetes rakendustes tegeldaksegi rohkem märgendatud puudega (neid puudutav teooria on seetõttu ka mahukam), märgendamata puid uuritakse suures osas vaid matemaatilistel ning arvutustehnilistel kaalutlustel. Märgendatud puude esitusviisid arvutimälus: a). Naabrusmaatriksina- traditsiooniline graafi esitusviis, kus nii maatriksi ridadele kui ka veergudele vastavad graafi tipud ning 1'ga on tähistatud elemendid, kus kahe tipu vahel leidub serv. Ebaefektiivne ning mälu raiskav esitusviis. Vajadus mälus järele: b). Servade loendina- servade loendi puhul on puu esitatud kaheelemendiliste järjenditena, kus järjendi komponentideks on puu tipud, mida serv ühendab. Tunduvalt efektiivsem esitusviis naabrusmaatriksist. Vajadus mälu järele: 2n. c). Prüferi koodina- Prüferi koodi moodustamine koosneb laias laastus vähima
T061859_FUNK_CAN_MA Kontrollib, kas kliedil on lubatud luua uut KE_ORDER tellimust. Sisend parameetiriks on kliendi_id. T061859_FUNK_TELLIMU Sisend parameetriks on kliend_id. Tagastab STE_KOGUS kliedi tellimuste koguse. 54 5.5 Indeksid 5.5.1 Oracle Sekundaarsed indeksid (mitte-võtme veergudele) Veergude Indeksi Indeksi valiku Indeksi nimi Tabeli nimi nimed tüüp põhjendus T061859_ISIK_ T061859_Isik eesnimi, liitindeks Kindla kliendi NIMI_IDX perenimi B-puu otsimiseks kasutatakse tema
terminanti |X| defineerivas valemis (3.1). Tuleb veel selgitada, et valem (4.5) ei anna valemi (3.1) liidetavatest m~onda liidetavat mitu korda, aga m~onda pole u ¨ldse v~oetud. Seda ohtu tegelikult ei ole. Valemis (4.5) mis- tahes kahe liidetava korral nendesse kuuluvad miinorid erinevad v¨ahemalt u ¨he veeru poolest. Viimane teoreem t~oestati Laplace'i poolt 1772. aastal. Analoogiline teoreem kehtib determinandi |X| kohta rakendatuna tema veergudele. P~ohjus on v¨aga lihtne t¨anu determinandi omadusele 1 . Selle kohaselt |X| = |X |, mist~ottu taandub Laplace'i teoreemi ra- kendamine determinandi |X | ridadele. T¨apsemalt: |X| = |X | = Mm An-m = Mm An-m . Praktikas determinandi arvutamise lihtsustamiseks kasutatakse Laplace'i teoreemi, kui fikseeritakse ainult u ¨ks rida (veerg). Meenutame, et maatriksi esimest j¨arku miinoriteks on maatriksi elemendid
terminanti |X| defineerivas valemis (3.1). Tuleb veel selgitada, et valem (4.5) ei anna valemi (3.1) liidetavatest m˜onda liidetavat mitu korda, aga m˜onda pole u ¨ldse v˜oetud. Seda ohtu tegelikult ei ole. Valemis (4.5) mis- tahes kahe liidetava korral nendesse kuuluvad miinorid erinevad v¨ahemalt u ¨he veeru poolest. ♠ Viimane teoreem t˜oestati Laplace’i poolt 1772. aastal. Analoogiline teoreem kehtib determinandi |X| kohta rakendatuna tema veergudele. P˜ohjus on v¨aga lihtne t¨anu determinandi omadusele 1◦ . Selle kohaselt |X| = |X |, mist˜ottu taandub Laplace’i teoreemi ra- kendamine determinandi |X | ridadele. T¨apsemalt: |X| = |X | = Mm An−m = Mm An−m . Praktikas determinandi arvutamise lihtsustamiseks kasutatakse Laplace’i teoreemi, kui fikseeritakse ainult u ¨ks rida (veerg). Meenutame, et maatriksi esimest j¨arku miinoriteks on maatriksi elemendid
Omadus 7. Kui determinandil on peadiagonaalist allapoole on ainult nullid, siis võrdub determinant peadiagonaali elementide korrutisega. Näide. Omadustel 6 ja 7 põhineb Determinantide leidmise meetod: 1) Lisades determinandi ridadele (veergudele) mingi rida (veerg) korda sobiv arv teisendada determinanti kujule, kus peadiagonaalist allapoole on ainult nullid. 2) Siis determinant võrdub padigonaali elementide korrutisele. 1 4 1 1 1 4 1 1 Näide: 1 1 2 3 I 0 5 1 2 1 · 5 · 2 · 0,5 5 0 0 2 3 0 0 2 3 0 0 1 2 0,5III 0 0 0 0,5
COUNT() - ridade arv FIRST() - esimene kirje LAST() - viimane kirje MAX() - suurim väärtus MIN() - kõige väiksem väärtus SUM() - arvude summa Panen hindade keskmise, kõige kallima ja loen kokku kõik read. ? 1 SELECT AVG(hind), MAX(hind), COUNT(*) 2 FROM albumid; Eespool hirmutasin korraks pikkade päringutega ja soovitasin iga käsku alustada uue rea algusest. Teine nn. optimeerimise võimalus on anda veergudele lühikesed või loogilised nimed ja seda AS abil. ? 1 SELECT 2 AVG(hind) AS 'Keskmine hind', 3 COUNT(*) AS 'Albumeid kokku' 4 FROM albumid; SQL päringute lisamine PHP dokumenti Kuigi me eelmises peatükis vaatasime kuidas ja kuhu me SQL päringu php's kirjutasime, siis antud hetkel ei tee kordamine paha. Väljastame näiteks viimase õpitud päringu. ? 1 2 //päring 3 $paring = ' 4 SELECT AVG(hind) AS "Keskmine hind",
soovite mõnes valemis kasutada. Viidete abil saate ühes valemis kasutada töölehe eri osadest pärit andmeid või kasutada ühe lahtri väärtust mitmes valemis. Lisaks saate viidata sama töövihiku muudel lehtedel asuvatele lahtritele ja muudele töövihikutele. Viiteid muudes töövihikutes asuvatele lahtritele nimetatakse linkideks või välisviideteks. Vaikeviitelaad Vaikimisi kasutab Excel viitelaadi A1, mis viitab veergudele tähtedega (A kuni XFD, kokku 16 384 veergu) ja ridadele numbritega (1 kuni 1 048 576). Neid tähti ja numbreid nimetatakse rea- ja veerupäisteks. Lahtrile viitamiseks sisestage veerutäht, millele järgneb reanumber. B2 näiteks viitab lahtrile, mis asub veeru B ja rea 2 ristumispunktis. Et viidata... kasutage... 38
htm Dan's Web Tips Ulatuslik kogum kasulikke näpunäiteid, linke ja ressursse tõhusate ja kasutatavate veebilehtede loomiseks. http://webtips.dan.info/ Designing More Usable Web Sites Lingid ressurssidele, mis kirjeldavad juurdepääsetavate veebisaitide loomist, sealhulgas kasutatavat tarkvara ja veebipõhiseid teenuseid http://www.trace.wisc.edu/world/web/index.html Navigation and Usability Guide Juurdepääs navigeerimist ja kasutatavust käsitlevatele artiklitele, veergudele ja ressurssidele Web Review Magazine'is http://www.ddj.com/ General Concepts, Universal Design Principles and Guidelines On palju nii praktilisi kui ka majanduslikke põhjuseid, miks luua maailma, mida me saame kõik kasutada. Siin on toodud paar artiklit, mis esitavad selle valdkonna üldkontseptsioonid ning universaalse projekteerimise põhimõtted ja suunised http://trace.wisc.edu/world/gen_ud.html Web Usability OverSite
26846000 72051000 77307000 98304000 17608000 45939000 Sony EricssonApple Motorola Manufacturer Sony EricssonApple Motorola Manufacturer MULTINATSIONAALSE FIRMA KAUBAVOOD Töölehel Vedude tabel on toodud informatsioon Multinatsionaalse korporatsioo vahel. Tegemist on osaga meie tunnis käsitletud ülesandest, mis rääkis ülekan Tehke Sumifs() funktsiooni kasutades kokkuvõttev tabel vedude kohta. Kasutag veergudele nimed onaalse korporatsiooni (MNC) kaubavoogude kohta seitsme riigi st, mis rääkis ülekandehindade kasutamisest (transfer pricing). edude kohta. Kasutage $ aadresse. NB! Looge algandmetabeli From To Amount Sweden Germany China Sweden 500 China China Sweden 240 Brazil China Sweden 500 India China Sweden 270 China Sweden 210 China Sweden 130 China Sweden 60 China Sweden 410
Harju Maakond 1 L1e 32 Harju MaakondTallinn 1 L2e 3 Harju MaakondSaue 1 L3e 3 Viljandi Maako Viljandi 1 L7e 9 Harju MaakondTallinn 1 M1 404 Viljandi Maako Viljandi 1 N1 11 Harju Maakond 1 Harju MaakondTallinn 1 Harju Maakond 1 1. Anna C ja F veergudele nimed ja kasuta neid järgm Pärnu Maakon Pärnu 1 2. Täida nominaaltunnuse sagedustabel leides eri kate Harju MaakondTallinn 1 3. Täida vahemiktunnuse sagedustabel, leides mootor Saare Maakon Kuressaare 1 Harju Maakond 1 Määramata 1 Harju MaakondTallinn 1 [1] Maanteeamet, „Liiklusregistris arvel olevad sõiduki Viljandi Maakond 1 tüüp elekter),“ 2011. [Võrgumaterjal]. [Kasutatud 5. se
annaabi.ee 
