Maa · Tänapäeval teame, et Maa on pisut lapik- pooluste vaheline kaugus on 43 km ehk umbes 1/300 võrra väiksem läbimõõdust ekvaatori kohta. · Maa lapikus on hästi seletav pöörlemisega. Maa- ellips MAA siseehitus maakoor vahevöö välimine tuum sisetuum Maa tuum · Maa sfäär 2900 km sügavusest kuni Maa tsentrisse. · S lained sellest edasi ei levi, mis viitab selgelt tuuma välimisosa vedelale olekule. · Arvatavasti on Maa tuumas ülekaalus metallilised elemendid, (raud, nikkel, veidike väävlit, hapnikku, räni). Tuuma jaguneb: · VÄLISTUUM - 2900- 5200 km (ulatus 2300 km) · SISETUUM - 5200 km sügavusest kuni Maa keskpunkti (6378 km). Juhib S-lained kuid väga aeglaselt, mistõttu arvatakse et see on lähedal aine ülessulamis temperatuurile. Vahevöö · on koore tuuma vahele jääv Maa sfäär (Moho piirist kuni 2900 km sügavuseni).
soola ning või mugulsibul, jahvatatud pipraga praetud (pipart raputatakse kartulid, ainult munarebule). praetud Vältida tuleks soola lihasaadused, raputamist vedelale köögiviljad. kollasele, sest sool Härjasilmadele teeb pinna võib täpiliseks. serveerimisel raputada ka maitserohelist. Härjasilmi võib
Seega tuleb puhta hõbeda saamiseks maaki töödelda. Tänapäeval saadakse puhast hõbedat enamjaolt sulatamise teel, levinud on Parkesi protsess, mis on pürometallurgiline meetod hõbeda eemaldamiseks pliimaagist. Parkesi protsess põhineb vedelik-vedelik ekstraktsioonil. See kasutab ära vedelal kujul oleva tsingi omadusi. Esiteks seda, et tsink ei segune pliiga ja teiseks, hõbe lahustub tsingis 3000 korda rohkem kui plii. Seega kui tsinki lisatakse vedelale pliile, mis sisaldab ka hõbedat, siis hõbe läheb üle tsingi kihti. Aga kuna tsink ja plii üksteises ei lahustu, siis on tsingi kiht lihtsasti eemaldatav. Seejärel tsingi-hõbeda segu kuumutatakse, kuni tsink aurustub, alles jääb puhas hõbe. Selle protsessi patenteeris aastal 1850 Alexander Parkes. Võta suurem kauss või lase kraanikauss kuuma vett täis. Sega seal paar peotäit soola, nüüd pane sinna paar lehte fooliumit (sobib ka küpsetamise oma) ja sinna
Tükeldatud laama(i)deks Astenosfäär- litosfääri all, osaliselt ülessulanud, valdavalt tahkete kivimite vöönd. Kuumad täpid (pluumid)- Islandil. Tuum- maa tuum lrvib sügavusel2900...6371km.Tuum moodustab Maa massist 31. 5 %. Tuum jaotatakse kaheks: välimine tuum sügavusel 2900.. 5120 km ja sisemine tuum 5120.. 6371 km. Sisetuuma läbimõõt suureneb aastas umbes sentimeetri. Analüüsides seismiliste lainete levikut, on leitud, et välimine tuum on oma omadustelt lähendane vedelale olekule ja sisemine tuum tahke aine omadustega. Tuuma tiheduseks arvatakse olevat 13 ... 13,5 g/ sm³ Vahevöö- levib sügavusel 30...2900 km. Vahevöö alumist piiri nim Gutenbergi pinnaks. Vahevöö jagatakse 3: Välimine vahevöö- sügavusel 33.. 400 km. Üleminekuvöö- 400..1000km. Siseminevöö- 1000... 2900 km. Temperatuur Maa sees, maakoor Keskmiseks temperatuurigradiendiks maismaal loetakse 30 krad/km. Tempertauuri gradient Maal on ..
patsiendi puhul võetakse kasutusele turvameetmed: voodile paigaldatakse küljepiirded, turvavööd; ravi- ja hoolduse abivahendid paigutatakse nii et need ei oleks patsiendile ohtlikud. 2.2. Toitumine ja vedeliku tarbimine Tuimastusega operatsiooni järel võib patsient harilikult süüa. Iiveldusest hoidumiseks soovitatakse algul toitu ettevaatlikult maitsta. Sooleoperatsioonipatsiendid saavad algul veenisisest vedelikravi, hiljem minnakse üle vedelale ja kergele toidule. Parenteraalse toitmise puhul esinevad sageli suukuivus, haavandid ja halvalõhnaline hingeõhk, selle vältimiseks tuleb tõhustada suuhügieeni: katuga kaetud keelt puhastatakse hambaharjaga ja suu loputamiseks kasutatakse suuloputusvedelikke või c-vitamiini närimistablette. Suud niisutatakse, vette pannakse väikesi purustatud jäätükikesi. Suud ja põski peitsitakse toiduõli või booraksglütseriiniga, huuli kreemitatakse. 2.3. Puhtus ja eritamine
põhikomponendi ilu. Taldrikuid hakati katma kuplitega, nende üheaegsest eemaldamisest tehti vaatemäng. Eelkattesse ilmusid kastmelusikad. Uuenduseks oli "menu degustation" ehk degusteerimismenüü, milles oli 610 erinevat rooga. Itaaliapärastest toiduainetest pastadest, risotoriisist, valgetest trühvlitest ja balsamäädikast said maailma trendid, cappuccino nimi omistati ka vedelale, kontsentreeritud maitsega supile. Eksootilisi puuvilju ilmus maailma igasse kööki Sousvide ehk vaakumküpsetamine tekitas diskussioone. Toidu vaakumsäilitus tuli et jääda. Toidu värskusele ja toorainete kõrgele kvaliteedile hakati veelgi enam tähelepanu pöörama. Crosskitchen tõi endaga kaasa uusi julgeid ideid. Maitseid hakati segama, portsjonid kujundati tornikujulisteks, erinevad toidukultuurid said samal taldrikul kokku.
Tahke kiht on keskmise paksusega 40km. Moho piir ehk piir maakoore ja vahevöö vahel. Maakores eristatakse kontinentaalset ja ookeanilist tüüpi maakoort: settekivimid, graniitne kiht ja basaltne kiht. See on klassikaline vaade maakoorele. Vahevöö: Sügavusel 30-2900km. Vahevöö alumist piiri nimetatakse Gutenbergi pinnaks. Tihedus märgatavalt suurem kui maakoorel. Tuum: 2900-6371 sügavusel. Tuum jagatakse kaheks, sisemine ja välimine. Välimine tuum on oma omaduseltelt lähedane vedelale olekule. Kuumad täpid seotud energiavoogudega, mida nim ka vahevöö pluumideks. Kuumad täpid ei tee kaasa mandriteriivi. Meteoriit võib anda põhjuseks, miks kuum täpp läheb aktiivseks. Maa areng varastel etappidel: Umbes viis miljardit aastat tagasi hakkasid tekkima gaasi ja tolmu pilved. Kivimite vanus: Vanemaid kui 3,5 miljardit aastat kivimeid on leitud kõigilt kontinentidelt, Loode- Kanada, Gröönimaa. MAASTIK
Vahevöö peamiselt ultraaluselistest kivimitest koosnev vöö, mis jaguneb kaheks osaks: ülemine vahevöö (seal toimuvad seismilised katkestused on tingitud kivimite struktuuride muutustest, seal asuvad ka sügavaimad maavärinate fookused ~700km) ja alumine vahevöö ehk mesosfäär (seal toimub kivimite tiheduse ja seismiliste lainete kiiruse järsk vähenemine, rõhk pidevalt kasvab). Tahke faas Tuum ülekaalus metallilised elemendid, S lained seal enam ei levi, mis viitab vedelale olekule. Jaguneb välistuumaks (P lainete leviku järks aeglustumine, S lained seal enam ei levi- vedel olek) ja sisetuumaks (juhib S laineid väga aeglaselt, arvatavasti on seal aine lähedal ülessulamistemperatuurile). Välistuum vedelas faasis ja sisetuum vedelale lähedases olekus. 28. Ookeaniline ja Kontinentaalne maakoor nende paksused ja üldine ehitus ning erinevused? Ofioliitne kompleks? Ookeaniline maakoor keskmine paksus 7km(3-10). Peal õhuke setteline kiht, all basaltne-
Redokspotentsiaalide vahe mille arvutamisel lahutatakse katoodi potentsiaalist anoodi potentsiaal. 66. Milles seisneb metallide korrosioon? Millised on korrosiooni peamised liigid? Materjalide hävimises, mis on tingitud keskkonna mõjust, reaktsioonidest keskonnas sisalduvate ainetega. Peamised ligiid: keemiline, elektrokeemiline, bio-, erosioon-. 67. Kuidas kaitsta metalli korrosiooni eest? Kaitsekatete (metallist, oksiid-ja fosfaat, värvkatted ja kaitsemäärded), inhibiitorite lisamine vedelale ja tahkele keskkonnale, elektrokeemilised meetodid (võimalik seal kus saab tekitata vooluringi) 68. Milles seisneb protektorkaitse? Raud roostetab kui ta on anood. Kui ühendada raua külge mõni elektrood, saab anoodiks viimane. Raud on siis katoodiks, mille pinnal redutseerub õhuhapnik ja raud ise säilib. 69. Mis on inhibiitorid ja kuidas neid kasutatakse? Protsessi või reaktsiooni pidurdavad või takistavad ained. Vähendavad korrosiooni kiirust. Kasutatakse tööstustes, kus metallid
Astenosfäär on maa vahevöö ülemine osa, osaliselt ülessulanud, valdavalt tahkete kivimite vöönd, käitub nagu viskoosne voolav aines; astenosfääri peal ,,sõidab" litosfäär, tehes võimalikuks laamtektoonika. Moho pind- Vahevöö maakoores ja välistuumani vaheline sfäär. Koosneb tõenäoliselt ultraaluselistest kivimitest (Fe ja Mg silikaatidest koosnevad kivimid))) Tahke faas Tuum ülekaalus metallilised elemendid, S lained seal enam ei levi, mis viitab vedelale olekule. Jaguneb välistuumaks (P lainete leviku järks aeglustumine, S lained seal enam ei levi- vedel olek) ja sisetuumaks (juhib S laineid väga aeglaselt, arvatavasti on seal aine lähedal ülessulamistemperatuurile). Välistuum vedelas faasis ja sisetuum vedelale lähedases olekus. Välistuum- Sisetuum- 1. Laamade piiride 7 tüüpsituatsiooni, nende üldised seosed maavärinatega 1.ookeaniline riftivöönd............................ ( lahknemine) 2
On ka teada, et vedelikel pole kindlat kuju. Nad (praegusel juhul vesi) omandavad sellise kuju, milline on neid ümbritsev anum. Vedelikud on liikuvad ja võivad voolata. Ainel on alati kindel ruumala. Talvel, kui vesi külmub tekib jää. Talvel aga tahkes olekus. Samuti sajab ka talvel lund seegi on tahkes olekus. Võib sadada ka rahet samuti tahkes olekus. Tahked aineid säilitavad oma esialgse kuju. Nad hõivavad alati ühe ja sama ruumala. Vastupidiselt vedelale ainele saab tahke aine liikuda ainult siis, kui mingi jõud seda tõmbab või lükkab. Olenemata aastaajast on nii suvel kui ka talvel alati õhus veeauru. Veeaur on vesi gaasilises olekus. Vedel vesi, jää ja veeaur on vee kolm olekut. Aur on gaas, mis eraldub vedelikust. Kui viibid näiteks bensiinijaamas, võid tunda bensiiniauru lõhna. Auru on võimalik kokku suruda väiksemasse ruumalasse. Enamik gaase on siiski nähtamatud. Neid me haistame jne. Gaasid võivad liikuda ja voolata
1.2. Oksiid- ja fosfaatkatted. Metallkattega võrreldes vähemefektiivsed, aga sobivad hästi atmosfäärikorrosiooni tõrjeks ja on heaks aluspinnaks värvidele. Oksiidikihiga katmist rakendatakse näiteks sageli alumiiniumi kaitsmisel. Rauapinna katmisel pliimennikuga Pb3O4 raua pind osaliselt oksüdeerub moodustades tiheda kihi, mis takistab edasist korrosiooni; 1.3. Värvkatted ja kaitsemäärded. 2. Inhibiitorite lisamine vedelale ja tahkele keskkonnale (karbamiid, urotropiin, NaNO2, polüfosfaadid, kromaadid). Inhibiitorid vähendavad oluliselt korrosiooni kiirust. Kasutatakse sageli tööstuses, kus metallid puutuvad kokku happelahustega (ka näiteks katlakivi eemaldamise lahustes, autode jahutusvedelikes). 3. Elektrokeemilised meetodid on kasutatavad seal, kus saab tekitada vooluringi. 3.1 Protektorkaitse. 3.2 Katoodkaitse. 3.3 Anoodkaitse. 8. Milles seisneb protektorkaitse?
mis kaitseb tsingi pinda. 1.2. Oksiid- ja fosfaatkatted. Metallkattega võrreldes vähemefektiivsed, aga sobivad hästi atmosfäärikorrosiooni tõrjeks ja on heaks aluspinnaks värvidele. Oksiidikihiga katmist rakendatakse näiteks sageli alumiiniumi kaitsmisel. Rauapinna katmisel pliimennikuga Pb3O4 raua pind osaliselt oksüdeerub moodustades tiheda kihi, mis takistab edasist korrosiooni; 1.3. Värvkatted ja kaitsemäärded. 2. Inhibiitorite lisamine vedelale ja tahkele keskkonnale (karbamiid, urotropiin, NaNO 2, polüfosfaadid, kromaadid). Inhibiitorid vähendavad oluliselt korrosiooni kiirust. Kasutatakse sageli tööstuses, kus metallid puutuvad kokku happelahustega (ka näiteks katlakivi eemaldamise lahustes, autode jahutusvedelikes). 3. Elektrokeemilised meetodid on kasutatavad seal, kus saab tekitada vooluringi. 3.1 Protektorkaitse. 3.2 Katoodkaitse. 3.3 Anoodkaitse. 8. Milles seisneb protektorkaitse? Protektorkaitse
mis kaitseb tsingi pinda. 1.2. Oksiid- ja fosfaatkatted. Metallkattega võrreldes vähemefektiivsed, aga sobivad hästi atmosfäärikorrosiooni tõrjeks ja on heaks aluspinnaks värvidele. Oksiidikihiga katmist rakendatakse näiteks sageli alumiiniumi kaitsmisel. Rauapinna katmisel pliimennikuga Pb3O4 raua pind osaliselt oksüdeerub moodustades tiheda kihi, mis takistab edasist korrosiooni; 1.3. Värvkatted ja kaitsemäärded. 2. Inhibiitorite lisamine vedelale ja tahkele keskkonnale (karbamiid, urotropiin, NaNO 2, polüfosfaadid, kromaadid). Inhibiitorid vähendavad oluliselt korrosiooni kiirust. Kasutatakse sageli tööstuses, kus metallid puutuvad kokku happelahustega (ka näiteks katlakivi eemaldamise lahustes, autode jahutusvedelikes). 3. Elektrokeemilised meetodid on kasutatavad seal, kus saab tekitada vooluringi. 3.1 Protektorkaitse. 3.2 Katoodkaitse. 3.3 Anoodkaitse. 8. Milles seisneb protektorkaitse? Protektorkaitse
Õhumullikestega tõstetakse need pinnale ja eemaldatakse. Kui vahu teke on ebasoovitav, kasutatakse vahuärasteid alkohole ja estreid. Pulbrid Pulbrit vaadeldakse kui tahke disperse faasiga aerosooli, milline on koaguleerunud ja moodustanud sademe. Osakeste mõõdud kõiguvad laiades piirides: kolloidsetest mõõtmetest kuni mikroheterogeensete mõõtmeteni. Pulbrite omadused sõltuvad peenestusastmest. Pulbritele on iseloomulik fluidisatsioon, s.o. üleminek olekusse, milline on sarnane vedelale olekule. Praktiliselt näeb sellist olukorda näiteks tolmkütuste kasutamisel düüspihustites ja keemiliste reaktsioonide läbiviimisel keevas kihis. Kui pulbrist lasta läbi gaasi, siis teatud voolukiiruse juures hakkab gaas läbi pulbri tulema väikeste kindlate koguste kaupa sarnaselt mullidega. Pulbri pind meenutab siis keevat vedelikku, millest siis ka nimetus keev kiht. 34. Poolkolloidid Kui dispersne süsteem esineb sõltuvana tema kontsentratsioonist (C) ja temperatuurist (T0) nii
mis kaitseb tsingi pinda. 1.2. Oksiid- ja fosfaatkatted. Metallkattega võrreldes vähemefektiivsed, aga sobivad hästi atmosfäärikorrosiooni tõrjeks ja on heaks aluspinnaks värvidele. Oksiidikihiga katmist rakendatakse näiteks sageli alumiiniumi kaitsmisel. Rauapinna katmisel pliimennikuga Pb3O4 raua pind osaliselt oksüdeerub moodustades tiheda kihi, mis takistab edasist korrosiooni; 1.3. Värvkatted ja kaitsemäärded. 2. Inhibiitorite lisamine vedelale ja tahkele keskkonnale (karbamiid, urotropiin, NaNO 2, polüfosfaadid, kromaadid). Inhibiitorid vähendavad oluliselt korrosiooni kiirust. Kasutatakse sageli tööstuses, kus metallid puutuvad kokku happelahustega (ka näiteks katlakivi eemaldamise lahustes, autode jahutusvedelikes). 3. Elektrokeemilised meetodid on kasutatavad seal, kus saab tekitada vooluringi. 3.1 Protektorkaitse. 3.2 Katoodkaitse. 3.3 Anoodkaitse. 8. Milles seisneb protektorkaitse? Protektorkaitse
mis kaitseb tsingi pinda. 1.2. Oksiid- ja fosfaatkatted. Metallkattega võrreldes vähemefektiivsed, aga sobivad hästi atmosfäärikorrosiooni tõrjeks ja on heaks aluspinnaks värvidele. Oksiidikihiga katmist rakendatakse näiteks sageli alumiiniumi kaitsmisel. Rauapinna katmisel pliimennikuga Pb3O4 raua pind osaliselt oksüdeerub moodustades tiheda kihi, mis takistab edasist korrosiooni; 1.3. Värvkatted ja kaitsemäärded. 2. Inhibiitorite lisamine vedelale ja tahkele keskkonnale (karbamiid, urotropiin, NaNO 2, polüfosfaadid, kromaadid). Inhibiitorid vähendavad oluliselt korrosiooni kiirust. Kasutatakse sageli tööstuses, kus metallid puutuvad kokku happelahustega (ka näiteks katlakivi eemaldamise lahustes, autode jahutusvedelikes). 3. Elektrokeemilised meetodid on kasutatavad seal, kus saab tekitada vooluringi. 3.1 Protektorkaitse. 3.2 Katoodkaitse. 3.3 Anoodkaitse. 8. Milles seisneb protektorkaitse? Protektorkaitse
tsingi pinda. 1.2. Oksiid- ja fosfaatkatted. Metallkattega võrreldes vähemefektiivsed, aga sobivad hästi atmosfäärikorrosiooni tõrjeks ja on heaks aluspinnaks värvidele. Oksiidikihiga katmist rakendatakse näiteks sageli alumiiniumi kaitsmisel. Rauapinna katmisel pliimennikuga Pb3O4 raua pind osaliselt oksüdeerub moodustades tiheda kihi, mis takistab edasist korrosiooni; 1.3. Värvkatted ja kaitsemäärded. 2. Inhibiitorite lisamine vedelale ja tahkele keskkonnale (karbamiid, urotropiin, NaNO 2, polüfosfaadid, kromaadid). Inhibiitorid vähendavad oluliselt korrosiooni kiirust. Kasutatakse sageli tööstuses, kus metallid puutuvad kokku happelahustega (ka näiteks katlakivi eemaldamise lahustes, autode jahutusvedelikes). 3. Elektrokeemilised meetodid on kasutatavad seal, kus saab tekitada vooluringi. 3.1 Protektorkaitse. 3.2 Katoodkaitse. 3.3 Anoodkaitse. 8. Milles seisneb protektorkaitse?
Pulbrite olemasolu korral pole tiksotroopia võimalik. Geelide struktuur omadused sõltuvad peenestusastmest. Pulbritele on iseloomulik tugevneb seismisel. Struktuuri tugevnemisel tõmbub ta ühtlasi ka fluidisatsioon, s.o. üleminek olekusse, milline on sarnane vedelale kokku. Selle kokkutõmbumise protsessis surutakse välja osa olekule. Praktiliselt näeb sellist olukorda näiteks tolmkütuste struktuuritühikutes olevast dispersioonivedelikust ning tarde kasutamisel düüspihustites ja keemiliste reaktsioonide läbiviimisel
Osakesed omandavad negatiivse laengu ja sadenevad anoodil, millelt nad sadenevad kogujasse. Pulbrit vaadeldakse kui tahke disperse faasiga aerosooli, milline on koaguleerunud ja moodustanud sademe. Osakeste mõõdud kõiguvad laiades piirides: kolloidsetest mõõtmetest kuni mikroheterogeensete mõõtmeteni. Pulbrite omadused sõltuvad peenestusastmest. Pulbritele on iseloomulik fluidisatsioon, s.o. üleminek olekusse, milline on sarnane vedelale olekule. Praktiliselt näeb sellist olukorda näiteks tolmkütuste kasutamisel düüspihustites ja keemiliste reaktsioonide läbiviimisel keevas kihis. Kui pulbrist lasta läbi gaasi, siis teatud voolukiiruse juures hakkab gaas läbi pulbri tulema väikeste kindlate koguste kaupa sarnaselt mullidega. Pulbri pind meenutab siis keevat vedelikku, millest siis ka nimetus keev kiht. 3 Poolkolloidid. Kui dispersne süsteem esineb sõltuvana tema kontsentratsioonist (C) ja temperatuurist
· Munapuder Vesivannil, pannil, aurukapis 3 osa muna, 1 osa piima või koort Pannil liigutatakse äärelt keskel Temperatuur ei tohi olla kõrge Serveeritakse hommikusöögilaual, suitsu- ja soolakala lisandiks Praetud munatoidud · Härjasilmad Kuumale vähese rasvaga pannile, rebu terve Munavalge piimjasvalge, rebu kergelt hüübinud Praetakse ühelt poolt Pipar ainult rebule, soola mitte vedelale kollasele Lisandiks peekon, sibul, praekartul · Omlett Retsepte üle 200 Iseseisva roana Lisandina puljongile, supile.. Omletisegu 1 muna 1-2spl.vedelikku Praetakse pliidil (kaane all) või praeahjus Mitmesugused lisandid · Täidisega omletid Lisandid omletisegusse Omeletisegu valatakse praetud lisanditele Lisandid pannakse valmis omleti vahele
ning ta on tekkinud kondensatsioonilisel teel. SUDU (SMOG) tööstusrajoonide õhus kondenseerub niiskus tolmu, tahma, tuha jt. osakestele. Pulbrit vaadeldakse kui tahke disperse faasiga aerosooli, milline on koaguleerunud ja moodustanud sademe. Osakeste mõõdud kõiguvad laiades piirides: kolloidsetest mõõtmetest kuni mikroheterogeensete mõõtmeteni. Pulbrite omadused sõltuvad peenestusastmest. Pulbritele on iseloomulik fluidisatsioon, s.o. üleminek olekusse, milline on sarnane vedelale olekule. Praktiliselt näeb sellist olukorda näiteks tolmkütuste kasutamisel düüspihustites ja keemiliste reaktsioonide läbiviimisel keevas kihis. Kui pulbrist lasta läbi gaasi, siis teatud voolukiiruse juures hakkab gaas läbi pulbri tulema väikeste kindlate koguste kaupa sarnaselt mullidega. Pulbri pind meenutab siis keevat vedelikku, millest siis ka nimetus keev kiht. 30. Poolkolloidid Kui dispersne süsteem esineb sõltuvana tema kontsentratsioonist (C) ja temperatuurist (T0) nii
mida kasutati selle tsooni avastamisel). Arvatakse et selles kihis genereeritakse vahevöö alaosast tõusvad ülessulanud magma hiidtilgad (diapiirid v. pluumid) MAA TUUM - Maa sfäär 2900 km sügavusest kuni Maa tsentrisse. 5200 km sügavusel eraldub selge seismiline sise ja välistuuma piir. Kuna S-lained tuumas ei levi ja Maa taha tekivad nii S ja P lainete varjatud tsoonid viitab see selgelt tuuma välimise vöö vedelale olekule. Põhiliselt meteoriitsetele, seismilistele ning Maa tiheduse andmetele tuginedes võib väita et Maa tuumas on ülekaalus metallilised elemendid, põhiliselt raud, tõenäoliselt veel nikkel, veidike väävlit, hapnikku, räni). Tuuma jaguneb: VÄLISTUUM - 2900- 5200 km. Tuuma ja vahevöö piiril toimub seismiliste P-lainete levikukiiruse järsk langus ja S-lained enam edasi ei levi. Seismilisest allikast tekib Maa teisele
aatommasside summana. Kuna elektroni mass on molekuli massidega võrreldes väga väike, loetakse iooni mass enamasti võrdseks vastava molekuli massiga. Kui aine ei koosne molekulidest vaid näiteks ioonidest, kasutatakse molekulmassina enamasti aine valemi lihtsaimale kirjapildile vastava kujuteldava molekuli massi. Näiteks keedusool (NaCl) koosneb Na+ ioonidest ja Cl- ioonidest, molekulmass arvutatakse valemi NaCl põhjal 2. Mooli mõiste ja arvutamine tahkele , vedelale ja gaasilisele ainele. Mool on selline ainehulk, milles sisaldub sama palju osakesi (aatomeid, molekule) kui kaheteistkümnes grammis süsinik-12s. 23 NA: Avogadro arv, osakeste arv ühes moolis aines 6,022*10 . NA on valitud selliselt, et ühe mooli
o. osakeste liikumine valguskiire suunas. Läbipaistvate osakeste korral esineb negatiivne fotoforees osakene liigub valgusallika suunas. Pulbrit vaadeldakse kui tahke disperse faasiga aerosooli, milline on koaguleerunud ja moodustanud sademe. Osakeste mõõdud kõiguvad laiades piirides: kolloidsetest mõõtmetest kuni mikroheterogeensete mõõtmeteni. Pulbrite omadused sõltuvad peenestusastmest. Pulbritele on iseloomulik fluidisatsioon, s.o. üleminek olekusse, milline on sarnane vedelale olekule. Praktiliselt näeb sellist olukorda näiteks tolmkütuste kasutamisel düüspihustites ja keemiliste reaktsioonide läbiviimisel keevas kihis. Kui pulbrist lasta läbi gaasi, siis teatud voolukiiruse juures hakkab gaas läbi pulbri tulema väikeste kindlate koguste kaupa sarnaselt mullidega. Pulbri pind meenutab siis keevat vedelikku, millest siis ka nimetus keev kiht. 32. Poolkolloidid. Seepide olek lahuses. Solubilisatsioon.
Samuti saab koostada vastava keemilise protsessi massi- ja energiabilanssi. Ruumalaliste suhete seadus (Gay-Lussaci seadus). Püsivatel tingimustel suhtuvad reageerivate ja reaktsioonis tekkivate gaasiliste ainete ruumalad üksteisesse nagu lihtsad täisarvud. Ruumalade suhe on määratud koefitsientidega keemilise reaktsiooni võrrandis. Moolide arvu leidmine, üleminek massilt mahule ja vastupidi. 1. Moolide arv puhtale tahkele, vedelale või gaasilisele ainele 2. Moolide arvu leidmine gaasilises olekus puhtale ainele mahu kaudu (NB! mitte vedelikule) kus V0 on gaasi maht normaaltingimustel, Vm ühe mooli gaasi maht normaaltingimustel, 22,4 dm3/mol Oksüdatsiooniaste Oksüdatsiooniaste on aatomi formaalne laeng ühendis eeldusel, et molekul on üles ehitatud ioonidest ühe aatomi kaupa. Oksüdatsiooniaste tähistatakse rooma numbriga, kasutades lisaks miinusmärki ja nulli.
Joonisel on teljestikus v-p kujutatud graafik kannab oleku diagrammi nimetust. Kolmeharuline joon jagab koordinaattasandi kolmeks piirkonnaks: gaasilisele, vedelale ja tahkele kristallilisele faasile vastavad olekud. Piirkondi lahutavatele joontele vastavad faaside tasakaaluolekud. Kolmikpunktile K
..250 kilomeetrit kõrgemale. See on kiht, kus seismiliste lainete levikukiirus sügavuse suurenedes ei muutu. 23. Maa tuum, selle keemiline koostis ja jaotumine sise- ja välistuumaks. Maa tumma sügavus on 2900 km kuni Maa tsenter. 5200 km sügavusel eraldub selge seismiline sise ja välistuuma piir. Kuna S-lained tuumas ei levi ja Maa taha tekivad nii S ja P lainete varjatud tsoonid viitab see selgelt tuuma välimise vöö vedelale olekule. Põhiliselt meteoriitsetele, seismilistele ning Maa tiheduse andmetele tuginedes võib väita, et Maa tuumas on ülekaalus metallilised elemendid, põhiliselt raud, tõenäoliselt veel nikkel, veidike väävlit, hapnikku, räni. Tuum jaguneb: VÄLISTUUM - 2900- 5200 km. Ei juhi S-laineid, vedel. SISETUUM - 5200 km sügavusest kuni Maa keskpunkti. Juhib S-lained kuid väga aeglaselt mistõttu arvatakse, et on lähedal aine ülessulamis temperatuurile
· Oksiid- ja fosfaatkatted - Metallkattega võrreldes vähemefektiivsed, aga sobivad hästi atmosfäärikorrosiooni tõrjeks ja on heaks aluspinnaks värvidele. Oksiidikihiga katmist rakendatakse näiteks sageli alumiiniumi kaitsmisel. Rauapinna katmisel pliimennikuga Pb3O4 raua pind osaliselt oksüdeerub moodustades tiheda kihi, mis takistab edasist korrosiooni. · Värvkatted ja kaitsemäärded Inhibiitorid lisatakse vedelale ja tahkele keskkonnale (karbamiid, urotropiin, NaNO 2, polüfosfaadid, kromaadid). Inhibiitorid vähendavad oluliselt korrosiooni kiirust. Kasutatakse sageli tööstuses, kus metallid puutuvad kokku happelahustega (ka näiteks katlakivi eemaldamise lahustes, autode jahutusvedelikes). Elektrokeemilised meetodid kasutatavad seal, kus saab tekitada vooluringi · Protektorkaitse · Katoodkaitse · Anoodkaitse
soolade fosforhappeliste lahustega. Seejuures tekib metalli pinnale vähelahustuvate kaksikfosfaatide kiht, mis pole küll ise korrosiooni tõrjuvate omadustega, aga on heaks aluspõhjaks värvidele. 1.3. Värvkatted ja kaitsemäärded. Kõige lihtsam viis, vältimaks metallipinna kokkupuudet õhu ja niiskusega, on katta esemed mingi tiheda kattega (värviga, lakiga, polümeeriga või õliga). 2. Inhibiitorite lisamine vedelale ja tahkele keskkonnale (karbamiid, urotropiin, NaNO2, polüfosfaadid, kromaadid). Inhibiitorid vähendavad oluliselt korrosiooni kiirust. Kasutatakse sageli tööstuses, kus metallid puutuvad kokku happelahustega (ka näiteks katlakivi eemaldamise lahustes, autode jahutusvedelikes). 3. Elektrokeemilised meetodid on kasutatavad seal, kus saab tekitada vooluringi. 3.1 Protektorkaitse. Raud roostetab siis, kui ta osutub anoodiks. Seega kui ühendada raua
metallipindu mitmesuguste metallide (Mn, Fe, Zn) fosfaatsete soolade fosforhappeliste lahustega. Seejuures tekib metalli pinnale vähelahustuvate kaksikfosfaatide kiht, mis pole küll ise korrosiooni tõrjuvate omadustega, aga on heaks aluspõhjaks värvidele. 1.3. Värvkatted ja kaitsemäärded. Kõige lihtsam viis, vältimaks metallipinna kokkupuudet õhu ja niiskusega, on katta esemed mingi tiheda kattega (värviga, lakiga, polümeeriga või õliga). 2. Inhibiitorite lisamine vedelale ja tahkele keskkonnale (karbamiid, urotropiin, NaNO2, polüfosfaadid, kromaadid). Inhibiitorid vähendavad oluliselt korrosiooni kiirust. Kasutatakse sageli tööstuses, kus metallid puutuvad kokku happelahustega (ka näiteks katlakivi eemaldamise lahustes, autode jahutusvedelikes). 3. Elektrokeemilised meetodid on kasutatavad seal, kus saab tekitada vooluringi. 3.1 Protektorkaitse. Raud roostetab siis, kui ta osutub anoodiks. Seega kui ühendada raua külge (vt skeem 6
annaabi.ee 
