Inimene valikute vahel Inimene on loodud maailma valikute ees silmitsi seisma ja nende eest ka vastutama. Valikute eel tabab meid hirm- kuidas me tegutsema peaks ja kuidas õige valiku heaks otsustada? Millised valikud on mind elus siiani mõjutanud või on alles ees ootamas? ''Kas olla või mitte olla?'' mõtles Shakespeari teoses Hamlet, kaheldes, kas tal on enam mõttet elada. Noore printsi Hamleti viis hukule lähedaste inimeste reetlikus. Hamlet pidi pettuma oma emas Gertrudis ja ka oma armsaimas Ophelias. Ka minul on olnud elus momente, mil olen silmitsi seisnud sellesama küsimuse ees
Ükskõik kui austatud ja usaldusväärne president kapoleks, rääkimata võimust. Tooksin näite raamatust "Popi ja Huhuu", kus ahv võttis peale vana peremehe lahkumist ohjad enda kätte ja sai täieliku võimu Popi üle.Huhuu küll vastutas ja hoolitses Popi eest, kuid Popi ei suutnud Huhuule meele järgi olla ja Huhuu peksis Popit sellepärast. Popi oli liiga alandlik ja Huhuule ei meeldinud see. Sellest ka järeldus: Võimukas inimene peab oma tegude eest vastutama, mitte teisi inimesi, antud juhul rahvast, alt vedama. Kuid vahel on võimukas olla tülinaks, võimukalt inimeselt oodatakse liiga palju. Popi ja Huhuu loos ei meeldinud Huhuule võimukas olla, kuid Popi oli väga alandlik, mistõttu Huhuu peksis Popit. See, kelle käes on võim, peab oma tegude eest vastutama. Selle lausega lõpetaksin kõne ja tänan kõiki, kes võtsid nõu mind kuulata.
Kõigel siin ilmas on hind Tänapäeva ühiskonnas on raske ilma rahata toime tulla. Raha toob inimestele kasu. Küll aga kõike selle eest ei saa. Samuti on igal teol oma tagajärg, mille eest peame vastutama meie ise. Millel siin ilmas on oma hind ning millel mitte? Raha annab palju eeliseid. See annab kõrgemat positsiooni ja kindlustust elus. Mõned aga ei oska raha õigesti käsitleda. Rikkamad saavad lubada haridusteel erakoole, tunnistuste võltsimist ning palju muud. Samuti võivad paremal järjel olevad inimesed maksta altkäemaksu, et kehvast olukorrast välja tulla või näidata end paremas valguses. Jõukamal
see juba lapsena, kellel pole see selge veel täiskasvanunagi. Esimesed märgid ilmnevad juba siis, kui laps on korda saatnud midagi halba ja ta tunneb, et ta peab vabandama. See näitab, et ta mõistab oma väärtegu ja proovib asja parandada. Olgugi see kellegi pikali tõukamine või hoopis emaga jonnimine. See ei pea olema ilmtingimata midagi suurt. Mida suuremaks me kasvame, seda suuremaks meie mured lähevad. Mõni inimene jääbki lapseks ja ei hakkagi kunagi oma tegude eest vastutama. See olukord on juba keeruline. Ma ei kujutagi ette, kas sellisele inimesele on võimalik selgeks teha, et elu ei toimini nii. Nad on süüdimatud. Ilmselgelt ei saa me oletada, et kui inimene saab 18, on ta täiskasvanud. Osad noored on juba ammu enne seda küpsed ja teised on veel 25 ja ikka veel lapsele omase käitumisega. Minul oli väga raske suhestuda enda vanustega, sest nende maailmapilt polnud pooltki nii kaugele arenenud, kui minu oma.
Vastutus Stella Leego 7b klass 17/04/12 Iga inimene vastutab enda tegude eest. Kuni 18-aastaseks saamiseni vastutavad lapse eest vanemad. Minu arust peaks vastutama hakkama kohe, kui aru saadakse mis on hea ja mis halb. Olen kuulnud, et alaealised suitsetavad ning joovad. Kui vahele jäävad, siis vastutavad ju ikka vanemad. Nii ei tohiks ikkagi olla, sest lapsed ise ju teavad, et nii ei tohi teha. Või siis näiteks, kui on kodutöö tegemata. Laps peaks vastutama ise enda tegude eest mitte lapsevanem. Mitte ainult lapsed ei pea vastutama, vaid ka ka täiskasvanud. Kui on ikka väga väike
Vastutustunne Mulle on lapsest peale õpetatud, et pean asjade eest vastutama. Nüüd kui olen juba piisavalt suur, mõtlen, et mis siis on vastutustunne.Mille eest ma pean vastutama? Miks ma pean vastutama? Kõigele sellele vastust otsides on mu kogemustelaegas palju suurem. Väiksena arvasin, et vastutustunne on see kui ma vastutan oma isiklike asjade eest nagu mänguasjad või asjad, mis olen vanematelt saanud .Mida vanemaks ma saan seda rohkem hakkan ma mõistma mis on vastutustunne ja eriti seda, et vastutama peab oma tegude ja sõnade eest. Noored ei anna endale tavaliselt aru mida nad teevad,kahjustavad oma tervist sigaretidega ja joovad palju alkoholi ,see on vastutustundetu käitumine.
Kahjustunud tervis võib hilisemas elus tähendada töövõimetust, haigeid lapsi või halba õppeedukust. Näeme iga päev, mida saadavad korda alkoholijoobes noored. Nad rikuvad oma elu ja võimalused juba varases eas. Nad ei ole aru saanud, milline on nende vastutus. Alates 14. eluaastast saab inimest võtta kriminaalvastutusele. Selle seadusega eeldatakse, et inimene on selleks vanuseks võimeline oma tegude eest vastutama. Ometi satuvad ka selles vanuses noored seadusega pahuksisse. Nad ei mõtle, et nende tegudel on tagajärg ning nad peavad ka selle eest vastutama. On inimesi, kellelt on võetud ära vastutus. Neil ei ole ka õigust valida ja otsustada. Need on psüühiliselt haiged ja vaimupuudega inimesed. Nad ei saa teha valikuid, sest pole võimelised oma tegude eest vastutama. Sellised inimesed on enamasti kinnistes raviasutustes või vanemate ja hooldajate järelevalve all
Ma arvan, et oma pika elu jooksul olen ma vastutanud väga paljude asjade eest. Mul on vastutus tööandja ees, ma vastutan oma laste, nende heaolu ja turvalisuse eest, mul lasub vastutus perekonna, oma vendade ja ema ees. Mul on vastutus ka iseenda ees. Kas need valikud, mis ma olen oma elus teinud, on minu jaoks õiged olnud? Sellele püüan ma ka vastuse leida. Noor inimene ei mõtle selle üle, mis on vastutus. Ta lihtsalt elab ja on. Kui tekib perekond ja sünnivad lapsed, tuleb hakata vastutama oma laste heaolu ja käekäigu eest. See on väga suur vastutus: et lapsed saaksid korraliku hariduse, et nad ei satuks halba seltskonda ja veel palju muud. Kui lapsed on aga suureks kasvanud, siis saab rohkem mõelda ka iseenda peale. Ma otsustasin loobuda oma elukutsest kaubanduses ja tulin õppima sotsiaaltööd, et selles ametis kellegi või millegi eest vastutada. Nüüd on vastutus veelgi suurem, sest on lisandunud vastutus õppimise eest.
eest, kuna me oleme osa meid ümbritsevast maailmast. Meie vastutame ka järeltulevate põlvede eest. Meie tänased otsused, mis puudutavad meid ümbritsevat ja toimuvat, omavad vahel vääramatuid tagajärgi. Mina arvan, et on võimatu mitte omada vastutustunnet. Iga inimese sees on seda kas siis vähesel või suurel määral. Kuid ilmselt ei oska kõik inimesed seda alati välja näidata. Võib olla on see ka mugavus- kui teha nägu, nagu me ei märka enda ümber toimuvat, siis ehk ei pea ka vastutama. Kõik sõltub meist endist. Ja kindlasti ka meie soovist vastutada. Vastustundetule on vastutusest raske rääkida, sest tundetul on tundlikest teemadest üldse raske aru saada. Eriti siis, kui oma õigus on teravalt teadvustunud. See on sama lootusetu nagu südametule südame puistamine. Kui enne oli juttu subjektiivsest vastutusest siis vastutus on ka objektiivselt olemas. Vastutustunne on minu arvates olemas sõltumata sellest, kas keegi seda märkab. Seepärast on vastutustundetus
paremini mõista. Mitte kodanikku peetakse riigi suhtes ükskõiksemaks, eeldatakse, et kui inimene pole kodanik ei huvitu ta ka piisavalt riigist, kus elab ning pole adekvaatne tegema otsuseid. Kui aga vaadata kodanikuks saamise tingimusi, kas siis neutralistasiooni teel või sünnijärgselt siis arvan et pole võimalik määrata riigist huvitumist pelgalt kodaniku staatuse omistamisega. Sündinud Eesti Vabariigi kodanikuna ei tähenda see, et oled eestimeelne ning valmis vastutama riigi käekäigu eest. Meie seas leidub palju kodanikke, kes on kasvatatud mõne muu kultuuri või riigi vaimsuses. Samuti on paljud mitte kodanikud äärmiselt huvitatud riigi toimiisest. Kuna neutraliteedi teel kodakondsuse saamine on keeruline, siis sisserännanud inimene võib enne selle saamist juba olla pädev riigi eest vastutama. Siiski on politiilse võrdõiguslikkuse algses definitsioonis mainitud just kodanike valimisõigust, loodetavasti on
kommentaar on muutnud õpetajate suhet õpilasse. Kuid samas võiks ka mingil määral jällegi piirata kommenteerimis õigust. Aega-ajalt muututakse kommides väga labaseks, ollakse õel ja kade. Paljud ütlevad välja selle, mis sülg suhu toob, mõtlemata, mida teine inimene võib tunda kommentaari lugedes. Ja kuna anonüümne kommija ei vastuta mitte millegi eest. Ja samuti ei vastuta ka lehtede liit, sest nad võtsid vastu otsuse, et kommid ei ole ajakirjandus ja nemad ei pea ka vastutama. Siit, aga kerkib esile küsimus, kes siis peaks vastutama? Minu arvates vastutuse peaks võtma siiski kommija, sest kui julged midagi välja öelda, siis julge ka seda tunnistada. Minu arust võiks olla nii, et olgugi oma nime ei avalikusta kommenteerides, siis peaks panema oma õige e-maili või siis telefoni numbri, et probleemi korral isikuga ühendust võtta. Tegelikult on see nii lai teema, et seda ei saa üheselt võtta.
käsikäes. Tänapäeva demokraatia lahutamatuks osaks on ajakirjandusvabadus. Eristab meie ühiskonda autoritaarsest või totalitaarsest reziimist just see, et meil puudub tsensuur. Ajakirjandusvabadus välistab riigipoolse kontrolli ajakirjanduse sisu üle. See tähendab, et ajakirjanik võib kirjutada põhimõtteliselt sellest, millest ise tahab. Sõnavabaduse tõttu on tal selleks õigus. Aga samuti tähendab see, et tema ise ja ajakirjandusväljaanne peavad vastutama tema kirjutatu eest, mis on avaldatud tema enda nime all. Näiteks kui keegi ajakirjanik X kirjutab loo kodanikust Y, kes olevat ajakirjaniku väitel teinud midagi, mida too siis avalikult hukka mõistab, on kodanik Y-l õigus ajakirjanik kohtusse kaevata tema hea nime rikkumise tõttu. Nüüd peab kohus otsustama, kas ajakirjanik esitas tõe pähe kontrollimata fakte ja avaldas arvamust kodanik Y-i põhiseaduslikke õigusi rikkudes. Samuti võib kodanik X kaevata kohtusse selle
·teise arsti korrektses käitumises ·patsiendi teadlikkuses antud olukorras ·patsiendi nõusolekus operatsiooni suhtes Õiguspärane käitumine · Patsiendi nõuetekohane teavitamine ravile suunava arsti poolt ei väista raviarsti kohustust veenduda patsiendi kehtiva nõusoleku olemasolus. · Ainult siis, kui raviarst kontrollis kehtiva nõusoleku olemasolu ja jõudis selle tulemusena ekslikule veendumusele, mida tal ei olnud võimalik vältida, ei pea raviarst vastutama ravivõtte kahjulike tagajärgede eest. Saksa lahendus · Peab olema patsiendi nõusolek · Omavoliline ravi = kehavigastuse tekitamine · kahjustatud õigushüveks on inimese kehaline puutumatus Arst ei tohi... · Ühtegi patsienti tema tahte vastaselt vene ruletti mängima sundida ehk ravi edukusega tervikuna ei saa arst ennast õigustada, sest seda ei saa arst patsiendile tagada. Ravi edukus võib küll olla tõenoline, kuid siiski juhuslik
Siit tuleneb ka probleem, mis puudutab alaealisi. Nimelt, kui tänu vanemate kehvale palgale ei saa üks puberteedi eas nooruk seda, mida ta tahab. Siis ta hakkab varastama ja muid kuritegevusi tegema. Ja sellised mõtted tulevad loomulikult erinevatest filmidest ning see on nii paratamatu ka täiskasvanute seas, mida kajastab meedia ja kust on ka võimalik õppust võtta. Paraku saab inimene täisealiseks alles kaheksateist aastaselt, siis on ta kohustatud oma tegude eest ise vastutama. Enne seda on nooruki vastutajaks tema oma vanemad, kuid kõige kuritegevuse eest, mida alaealine on teinud, ei pea vanemad ka vastutama. Selleks on mõeldud noorte vangalad, kus oleneb kuriteost neid hoitakse ning seal nad kannavad oma karistusaja. Kahjuks pole sellel olnud eriti head tagajärjed, kuna vangla on juba loomult selline koht, kust hiljem välja saanud inimene tõenäoliselt ei muutu ja naaseb tagasi tegema kuritegevusi. Sellele on siiski leitud ka mingi lahendus, nimelt ei
suurena, ei arva lapsed, et koolis on vaja käia või õhtul ei tohiks kaua õues olla. Ma arvan, et siinkohal võib seadusele viltu vaadata, sest selle vanusegrupi juures kerkib esile veel üks õigus. Nimelt tohivad 14-aastased olla seksuaalvahekorras. 14-aastane ei tohi hilja õues olla ega kaasas kanda suurt rahasummatki, kuid tohib alustada seksuaalelu. Sellisest vaatenurgast on selles vanuses laps seaduse kohaselt juba üsna otsustusvõimeline, kuid sellegi poolest enda tegude eest veel vastutama ei pea. Alles 16-aastaselt peab laps hakkama osaliselt vastutama oma tegude eest. Mina arvan, et kui seadused on nii halvasti koostatud, siis laps tunnebki, et teatud piirid on ülekohtused. Kokkuvõtteks võib järeldada, et ajale jalgu jäänud teovõime piirid on pigem nende arvamus, kellele piirid on sätestatud ja ka seda, et seaduses on kohti, kus piire on nihutatud, kuid teised piirid on ära unustatud
SISALDUMA POSITIIVNE SUUNITLUS KVALITEEDIJUHTIMISELE KÕIGIL ETTEVÕTTE STRUKTUURI TASANDITEL MUUDATUSED SAAVAD TOIMUDA AGA SIIS KUI JUHTKOND ON EESTVEDAV JA NÄITAB EESKUJU LÄBI OMA KÄITUMISE JA SUHTUMISE Kvaliteedikultuur ja kohustused NÕUDED JUHTKONNALE KVALITEEDIJUHTIMISE TEOSTAMISEKS ETTEVÕTTES: JUHTKOND PEAB KVALITEEDITEOSTAMISEKS JA EESMÄRKIDE SAAVUTAMISEKS TAGAMA PIISAVAD JA SOBIVAD RESSURSID KÕIK TÖÖTAJAD PEAVAD VASTUTAMA KVALITEEDI EEST OMA TEGEVUSPIIRKONNAS KÕIK TÖÖTAJAD TULEB KAASATA KVALITEEDIJUHTIMISTEGEVUSSE PERSONAL PEAB OLEMA PÄDEV JA KOOLITATUD (KA KVALITEEDIALASELT) KOOLITUS PEAB TOIMUMA SÜSTEEMSELT TÖÖTAJAID JA NENDE TÖÖTULEMUSI TULEB HINNATA TÖÖTAJATE KOHUSTUS KVALITEEDISÜSTEEMIS: JÄRGIDA KVALITEEDIPOLIITIKAT TEADVUSTADA OMA TEGEVUSE MÕJU KVALITEEDILE TEADMA OMA TÖÖKOHUSTUSI JA VASTUTAMA OMA TÖÖ TULEMUSTE EEST
Vabadus ja Vastutus Me elame müstilises maailmas, sageli teadmata, miks üks või teine asi juhtub, sest see kõik on lihtsalt nii seletamatu, nii ebareeglipärane. Ilmas on palju kirjutamata seadusi, mis tuleb meil kõigil iseendi jaoks paika panna, need on reeglid, mis kehtivad personaalselt ainult meile endile. Reeglid, mis panevad meid vastutama selle eest, mis meil on, selle eest, mida me teeme ning kuidas räägime ning reeglid, mis õpetavad meid hindama vabadust-seda kõige pühamat elus. Vabadus on elu alus. Kui me oskame seda väärtustada võime kõik meile antud aastad elada õnnelikult ning nautida täisväärtuslikku elu. Vabadus on meie endi valik, sest selle vale käsitlus karistab meid vabaduse võtmisega. Inimesed, kes ei ole õppinud oma vabadust hindama ning selle eest vastutust kandma, leiavad
vähesega mis neile on, ei ole Coca-Cola Plazat, Solarist ega Viru keskust. Nende võimaluste puudumine aga paneb neid ise mõtlema ja tegutsema. Võib-olla see muudab neid täiskasvanuna loomingulisemaks ja paremini eluga hakkama saavaks. Suureks erinevuseks linna- ja maanoorte vahel peaksin iseloomu. Kõigil inimestel on iseloom erinev ning arvangi, et ka seda kujundab keskkond. Linnanoored on üleskasvanud hoopis teistsuguses keskkonnas. Nad on pidanud hakkama palju varem enda eest vastutama. Sellepärast on nad ka iseseisvamad ja täiskasvanulikumad kui maanoored. Näiteks kui linnalaps kooli läheb, peab ta juba varakult liikluses ise hakkama saama. Maalapsel aga on juba väikesest peale kodukoht tuttav. Tal pole midagi uut, millega toime tulla. Maanoored on ka palju tagasihoidlikumad. Linnanoored on harjunud olema suures seltskonnas ja uute inimestega tihti kokkupuutuma. Maal ollakse aga kogu aeg samas keskkonnas ning uute inimestega tutvudes ollakse pigem vaoshoitud
lõppeda eluaegse vigastuse või surmaga. Laste vigastustest põhjustatud suremuse näitaja on Eestis üks kõrgemaid Euroopas. Väikelaste vigastused on tingitud sellest, et neil puuduvad ohutud tingimused mängimiseks. Kes vastutab selle eest, et lapsed ei saaks vigastusi? Millised on meie kohustused? Mida peaks riik ja omavalitsused tegema, et tagada laste turvalisus? Millised on minu kui kasvataja ülesandes, et vältida laste vigastusi? Koolieelne lasteasutus ja õpetajad peavad vastutama selle eest, et lastel oleks mängimiseks ohutud tingimused ja mänguväljakud. Lasteaia ümbruses ei tohiks olla maani ulatuvat (tuletõrje)redelit, mida mööda saab laps üles ronida. Mänguväljakud peavad olema ehitatud silmas pidama ohutusnõudeid. Tegutsemispaikade vahekaugus peab olema selline, et tegevused ei segaks üksteist. Pind ronimis- ja muude vahendite all, kust laps võiks kukkuda, peab olema kaetud kas 40 cm paksuse liivakihiga või muu pehmendava materjaliga
Me kõik tahame elada täielikus vabaduses, et võiksime minna kuhu tahame, et saaksime valida iseenda tee ja teha otsuseid , mis muudaksid meie elu just nii nagu me tahaksime .Et saaksime ise kujundada enda elu . See kõik on ju mingil määral võimalik , kuid selle kõigega kaasneb suur vastutus . Maailmas on palju kirjutamata seadusi . Need on seadused, mis kehtivad ainult meile endile , seadused, mis iseenda jaoks paika paneme. Need on need, mis panevad meid vastutama selle eest, mis elus korda saadame . Kui aga neid kõiki reegleid jälgida , võiksime ju elada õnnelikult . Enamik meist lõpetavad gümnaasiumi. Peale seda tahame edasi minna kõrgkooli või ülikooli ja siis teha suurt karjääri. Me tahame alustada iseseisvat elu , luua pere , tahame teha seda, mida õigeks peame . Tihti peale gümnaasiumi lõpetamist lahkume kodust, alustades iseseisvat elu . Ja sageli mõtleme , et just
see, kelleks ta ennast ise teeb. Kui inimesel pole sündides elus omaette eesmärki, siis järelikult ei oodata uuelt inimeselt elus esialgu mitte midagi peale lihtsalt vanemate jaoks ,,nunnu olemise". Kultuuriti on lapse saamise tähendus ehk see, mida lapselt suurena oodatakse, samuti erinev. Funktsioon on inimesel vaid selle mõiste kõige väiksemas tähenduses oma lähedaste jaoks. Sama on vastutusega. Noor inimene ei olegi võimeline vastutama teda aitavad selles ülesandes tema vanemad. Täiskasvanu aga peab vastutama ainult oma tegude ees. Maailm ei oota inimeselt midagi, ega ei määra ka tema elusaatust. See on inimese enese kujundada. Inimene sünnib oma olemuselt vabana. Ainsad kohustused on tema enese ees. Inimese eksistents ja eluviisid on tema enda probleemiks. Inimene on oma olemuselt vaba. Vabadusega kaasneb kohustus enese ees, aga mitte maailma ees. Inimene ei ole maailma sündinud mingi kõrge eesmärgi tõttu.
«Minu elu kiviajal» Mina olen Regina. Mina elan hubases avaras koobases, mis on kalda lähedal. Muidugi koos minu perega. Seal on alati lahutatud lõke, et soojeneda. Meie koobas me magame, toidu valmistamime ja varjume halva ilma, nagu vihm. Minu peres on abikaasa, tütar ja poeg. Et ellu jääda kiviajal, on vaja usinalt töötada. Näiteks, minu abikaasa peab oskama kaitsta meie pere, saada toitu. Ma pean vastutama majanduse eest, süüa teha ja hoida maja puhtana ja korras. Meie lapsed aitavad meil. Neil on kohustused ka, nagu meil. Meie poeg aitab isa saada toitu. Kahjuks, söömise ja tootmise meie riidede jaoks on vaja loomade tappa. Aga ilma seda, miel ei ole võimalus ellu jääda. Meie pere sööb loomade liha ja taimed(lehed ja juured). Meie tütar kindlasti aitab mind. Me toidu valmistame koos, hoiame maja puhas ja me teeme meie riided, külmakaitse jaoks. Me kõik aitame üksteist, nagu
Ootused ja reaalsus Tunda end armastatuna Pettumus Ootuste ümberkujundamine Reaalsusega vastavusse viimine Probleemidest rääkimine Mõjutegurid Vastupidavus Laste sünd ning ealised muutused Majanduslik olukord Ausus Probleemide eiramine Soovide ja vajaduste muutumine Vaba aeg Andmine ja saamine Hoolivus Hoolitsus Tähelepanu Turvatunne Tugi Seks Truudus Arusaamad põhivajadustest Mehe põhivajadus on seksuaalne rahuldatus. Mees peab vastutama pere majandusliku toimetuleku eest. Naine ootab abielust hellust, kiindumust ja tähelepanu. Naine soovib rääkida probleemidest ja tegevustest. Küsimused Millised on Sinu arvates mehe ja naise põhivajadused abielus? Mida arvad sotsiaalse vahetuse teooriast? Kas kavatsed kunagi abielluda? Miks? Mida ootad oma tulevaselt kõige enam? Millel põhineb Sinu arvates abielu? Täname kuulamast!
Alkoholi müük 10-22ni on seadusega kooskõlastatud, kuid ei kohusta meid ostma. Seega oleme oma otsuses vaba. Kui aga võtta tubaka või alkoholi müük noorukitele, kohustab seadus müüki sooritamast, karistuseks on rahatrahv. Valiku teeb abiline, kes on nõus riskima seadusega ning tagajärgedega. Kas inimene, kes on ümbritsetud seadustega võiks olla vaba? Arvan , et ta on vaba tegemast ise otsuseid, kuid vabade otsuste tegemisel peab tagajärgede eest ise vastutama. Seega ei saa väita, et inimene päris vaba oleks. Vabale inimesele ei saa langeda kohustusi.
Ainuke, millega ühiskond võib oma hukkamõistu või rahulolematust väljendada - kui seda vajalikuks peetakse - on nõuandmine, õpetamine, veenmine, suhetest hoidumine. 2. Tegudes, mis toovad kahju teistele inimestele, on indiviid vastutav ühiskonna ees ning teda võib täie õigusega sotsiaalselt või legaalselt karistada, kui ühiskond seda vajalikuks peab. Indiviidideks ei pea Mill neid, kes, kes ei ole suutelised enda tegude eest vastutama: lapsi, vaimselt puudulikke jne. Laste suhtes vabaduse nõue ei kehti ning ühiskond omab õigusega nende üle täielikku võimu selleks, et nad täiskasvanuna oleksid võimelised mõistuspäraselt käituma. Kõne all olevaid põhimõtteid ei saa Milli arvates rakendada ka ühiskondade suhtes, mis on alles n-ö lapseseisundis. Neis ühiskondades võib juhtuda, et progress jääks saavutamata, kui jätta jõusse vabaduse nõue. Despootia võib olla õigustatud barbaarsete
kõik päris korras ka , kui nii arvavad. Lakkamatu joomine ja laaberdamine, ei tee meid lahedaks, nagu paljud arvavad. Noored, mõtlevad ja muretsevad ka seksi teemadel, et kuna, kellega, kus ja kuidas seda on kõige õigem ja toredam teha. Ega sellest ei julgeta eriti rääkida ja sellepärast oldakse üpris rumalukesed ja oskamatud ja nii tekivad ka noored,- 13.a emad . Kindlasti on ka murelaadne küsimus, kui teen, kas pean vastutama ka ? Kui juhtub midagi, mitte just päris õiget, kas ma pean vastutama või sellest eemale põgenema ? Teadmatus ja hirm, noorte sisemuses on üheks jubedamaks asjaks. Ei osata midagi teha, ei taheta sellest teistega rääkida .. eks see olegi peamine murede alguspunkt. Ka tulevik valmistab nooretele mingil määral suurt ja rasket muret. Vähemalt mulle küll. Mida teha peale 9. Klassi, mida teha peale 12. Klassi ? Kes või mis minust saab, kuidas ma endaga hakkama saan jne, vaevavad
Jälgima Sa jälgi Ära jälgi jälgige Ärge jälgige Koguma Sa kogu Ära kogu koguge Ärge koguge Saadama Sa saada Ära saada saadage Ärge saadage Tutvustama Sa tutvusta Ära tutvusta tutvustage Ärge tutvustage Näitama Sa näita Ära näita näidake Ärge näidake Vastutama Sa vastuta Ära vastuta vastutage Ärge vastutage Juhendama Sa juhenda Ära juhenda juhendage Ärge juhendage Valmistama Sa valmista Ära valmista valmistage Ärge valmistage Andma Sa anna Ära anna andke Ärge andke Registreerima Sa registreeri Ära registreeri registreerige Ärge registreerige
kuritöö või rikkumise eest saab inimene vastava karistuse. · Seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu lahutatust üksteisest. · Õigus omada erinevaid arvamusi ja neid vabalt levitada - jällegi on netikommentaaridega seoses kaalukausil sõnavabaduse küsimus. Siiski on tunne, et asjale lähenetakse valelt poolt. Küsimus ei saa olla sõnavabaduse piiramises, sest see vabadus peab jääma, kuid inimene peab ka oma sõnade ja tegude eest vastutama. · Kodanikuõiguste tagamine ja eraomandi kaitse riikliku omavoli eest Eestis kui õigusriigis ei esine ametnike omavoli. Mina arvan, et Eesti riik liigub aegamisi selle poole, et saada heaoluriigiks. Hetkel on tal olemas õigusriigile omased tunnused, kuid puudujääk siiski jätkub. On, mille poole püüelda. Kristiine Kull
tagajärjel on jäänud rasedaks. Samas on abort rasestunud noore jaoks üks võimalus, kuidas pääseda lapse saamisest, kui see pole majanduslikult võimalik või rasestumise tagajärjel peaks loobuma õpingutest. On ka palju selliseid juhtumeid, kus tüdruku rasedaks teinud noormees ei soovi last saada või siis lihtsalt jätab tüdruku selle probleemiga üksinda ja kaob. Arvan, et mõlemad osapooled peavad oma teo eest koos vastutama. Kokkuvõtteks võin öelda, et ma pooldan aborti juhul, kui see seaks ohtu lapse või ema elu ning kui rasestunud alaealisel pole majanduslikult võimalik last üles kasvatada normaalsetes elutingimustes.
Teema: "Kodanikust algab riik" Põhiprobleem: Kõik kodanikud peavad oma riigi eest vastutama ja panustama riigi arengusse oma aktiivsusega. 1.probleem: Riigi ülalpidamine on kallis ning seetõttu mõtekas vaid kindla patriootliku ja riigi säilimisest huvitatud oleva rahva nimel. Näide: Pärast NSVL võimu lõppu olid baltiriikide elanikud täis indu oma riiki üles ehitada ja sellega kaasnes hüppeline majanduslik areng. Järeldus:Mida innustatumad ja riigist huvitatumad on inimesed, seda edukam on riik 2
tagajärjel on jäänud rasedaks. Samas on abort rasestunud noore jaoks üks võimalus, kuidas pääseda lapse saamisest, kui see pole majanduslikult võimalik või rasestumise tagajärjel peaks loobuma õpingutest. On ka palju selliseid juhtumeid, kus tüdruku rasedaks teinud noormees ei soovi last saada või siis lihtsalt jätab tüdruku selle probleemiga üksinda ja kaob. Arvan, et mõlemad osapooled peavad oma teo eest koos vastutama. Kokkuvõtteks võin öelda, et ma pooldan aborti juhul, kui see seaks ohtu lapse või ema elu ning kui rasestunud alaealisel pole majanduslikult võimalik last üles kasvatada normaalsetes elutingimustes.
on erinev, avaldatud teabe eest võtab vastutuse väljaandja, lubatud on teiste riikide massiteabekanalite kasutamine ja ka valitsuse ja poliitika kritiseerimine. Just viimane ongi üks põhjus, miks ajakirjandust tähtsaks peetakse. Nii-öelda valitsuse valvekoerana toob ta esile ka teemad mis muidu rahva eest varju jäätaks. Ajakirjandus informeerib inimesi kodukohas, riigis ja välismaal toimuvast, kujundab avalikku arvamust ja juhib tähelepanu probleemidele. Samuti peaks ta vastutama ka selle eest, et meedia eetilised piirid aina kaugemale ei liiguks. Säilitada tuleb vabadus, ent jälgida norme. Informatsioon olgu tõene, mitte välja mõeldud või isiklikul arvamusel põhinev. Ajakirjanduse võim on suur ja seda näitab inimeste sõltuvus. Suunatud, suure sõnaõigusega teave mõjub kiiresti ja sügavalt. Mitmekülgne, kättesaadav ja tõene informatsioon aitab kajastada ühiskonnas toimuvat. Kõik see tõestab, et
Kui kommentaarid isiksustada siis ma arvan, et inimesed mõtleksid palju rohkem enne kui nad avaldavad oma arvamuse. Kommenteerijad ei julgeks neid räigusi enam kirjutada kuna sellised asjad leviksid väga kiiresti tutvus ringkonnas ning inimesed ei vaataks mitte kunagi seda inimest enam sama pilguga kui enne. Kui kommentaarid muutuksid isikulisteks siis kehtiks ka demokraatia põhimõte, et kõigil on võimalus oma arvamust avalda kuid ta peab ka selle eest vastutama. Kaoksid ka mitte mõtestatud argumendid ja tigeduste pursked.
tal oleks turvavöö peal. Selline olukord piirab inimeste vabadust positiivses mõttes ja kaitsteb nende elusi. 8 INDIVIIDID Indiviid (ladina keeles individuum 'mittejaotatav') on isend, üksikolend. Tavaliselt mõistetakse indiviidi all inimest kui üksikut teiste inimeste seas. Filosoofias mõistetakse indiviidi all mõnikord ka üksikut asja. Indiviidideks ei pea Mill neid, kes, kes ei ole suutelised enda tegude eest vastutama: lapsi, vaimselt puudulikke jne. Laste suhtes vabaduse nõue ei kehti ning ühiskond omab õigusega nende üle täielikku võimu selleks, et nad täiskasvanuna oleksid võimelised mõistuspäraselt käituma. Kõne all olevaid põhimõtteid ei saa Milli arvates rakendada ka ühiskondade suhtes, mis on alles n-ö lapseseisundis. Neis ühiskondades võib juhtuda, et progress jääks saavutamata, kui jätta jõusse vabaduse nõue
tarbimine inimese oma vaba valik ning ei vabanda ühtegi kuritegu. Kuigi on olemas ka juhuseid, kus mõnuaineid tarbitakse enese teadmata, kuid juhtumeid kus taoline tarvitamine on lõppenud kuriteoga ei kohta just igapäev. Olen seisukohal, et kuritegu on kuritegu. Isegi kui nende teostajaks on vaimuhaige või lihtsalt joobes isik, mingisugunegi vastutus neil siiski on ning lihtsalt niisama neid uuesti vabadusse luusima ei tohiks lasta. Iga inimene peab vastutama oma tegude eest. Nagu öeldakse rahvakeskel: Julged teha, julge ka tunnistada.
sulle meeldivad. 2. Millised ohud kaasnevad seksuaaleluga. Kuidas neid vältida? - Põhilised ohud oleksid minu arvates suguhaigused ja rasedaks jäämine, aids ja HIV. Nende asjade puhul oleks abiks kondoom, kas siis meeste või naiste oma. Rasestumise vastu aitavad veel ka pillid ehk rasestumisvastased tabletid, rasestumisvastased plaastrid, rasestumisvastane tuperõngas ning ka SOS-pillid. 3. Kes peaks vastutama rasestumisvastaste vahendite kasutamise eest. Mida teha kui partner keeldub end kaitsmast? - Mõlemad peaksid vastutama kaitsevahendite eest, sest et kui näiteks tüdruk rasedaks jääb, siis on sellest tema ise ka süüdi, et ei käskinud poisid kaitsevahendit kasutada. Üldiselt on ikkagi meessugupoolel, vähemalt nendel kes mõtlevad peaga, neil on kaitsevahendid olemas alati ja igalpool. Kui partned keeldub kasutamast kaitsevahendit, siis arvatavasti jääks ta ilma kaJ. Kui ta
kaks, üksteisele risti Isiklik valikuvabadus ja vastutus silma paistev, on kohene efekt. Aga ma ei saa seda kõike teha, kuna mul on vastutus. Mis see vastutus siis ikkagi on? See kui ma talitsen end, kuid tegelikult olen raevumas ja sunnin end iga päev ärkama kell seitse, kuigi tegelikult tahaksin ma ärgata keskpäeval? Kuid ma olen mõelnud nii, et miks ma pean enda eest vastutama, kui kõik seadused teevad seda nii või naa minu eest. Ma ei saagi ju võtta endale mingit vastutust, kui ma iga vale sammu eest karistada saan. Ainsad inimesed, kes minu arvates tõesti enda eest vastutada ei taha/oska/julge on anonüümsed netikommentaatorid. Nad ei mõtle absoluutselt sellele mürgile mida nad suust välja pritsiva, ning teadmatusele, mida nad inimestes tekitavad. Ütlen ausalt, minus tekitab
Ühiskonnaõpetus 1.Millised on parempoolsed/vasakpoolsed/tsentristlikud partied( + näited parteidest) *Parempoolsed- toetuste ja abirahade mittemaksmine, vaid inimeste motiveerimine, et otsida tööd ja arendadakutseoskusi. Nende arvates peab inimene oma toimetuleku ja käekäigu eest ise vastutama. Loovad palju võimalusi eraettevõtete loomiseks. (Reformierakond, IRL) * Vasakpoolsed- sotsiaalne õiglus ja võrdsus.Lõhed inimeste sissetulekutes ja võimalustes pole eriti suured. (Keskerakond, Sotsiaaldemokraadid) * Tsentristlikud- kõikuvad. Mõnes küsimustes kalduvad vasakpoolsuse, teises aga parempoolsusse. (Rahvaliit) 2.Milline roll on kodanike ühendusel ühiskonnas? *kodanikuühiskond edendab ühiskonnas vabameelsust, omaalgatust ja rahva järelevalvet võimude
Kas on kerge olla noor? Raske öelda, sest inimeste arvamused on erinevad. Osad räägivad, et see oli ilusaim aeg nende elus, teised jälle, et mitte. Aga mis on õigupoolest noorus? Lihtsalt mingi ajajärk inimese elus? Seda küll, kuid kindlasti midagi enamat. See on aeg enne täiskasvanuks saamist, kus inimene õpib katse-eksituse meetodil suhteid looma ja enda tegude eest vastutama. Neil, kes arvavad, et noorus on ilus ja kerge aeg, on kindlasti õigus. Noorik võib (tavaliselt), kas üksi või siis sõpradega, minna kuhu tahab. Kui ta koju tuleb, ootab mõni kallis inimene teda ja pakub sooja toitu. Tema eest hoolitsetakse. Samuti saab ta taskuraha eest osta, mida tahab, või ostavad vanemad talle ise. Täiskasvanutel sellist elu ei ole. Nad peavad tihtipeale rasket tööd tegema. Ka ei ole vale öelda, et noor olla on raske, sest nemadki teevad mõnes mõttes tööd.
koosviibimisel. Olen kuulnud paarilt healt tuttavalt (psühholoogid), et pöördutakse abi saamiseks just selliste muredega, kus lapsel puudub kohusetunne ja vastutus, puudub tihti koolist ning ei taha õppida. Seoses sellega kaasnevad käitumisprobleemid ja suhtlemisprobleemid õpetajatega, täiskasvanutega. Analüüsigem siis veidi..... kui lapsele on väikesest peale kõike võimaldatud, peres pole olnud reegleid, mida jälgida, kohustusi -- mille eest ka laps peab vastutama -- ega siis tekki vastutustunnet ega kohusetunnet. Laps viskas oma mänguasja jonnihoos maha, nii et see purunes. Ei ole midagi -- ostame uue. Saab vähe vanemaks, lõhub või kaotab juba mitmes kord oma mobiili -- ei ole hullu, ikka juhtub -- ostame uue.... Lõpuks võtab luba küsimata ema ja isa asju -- no mis siis ikka hirmsat siin on.... ikkagi oma. Ema ja isa võivad ju uued osta.... Kui juba alguses ei reageerita, jääbki lapsel mulje, et kõik on lubatud.
gümnaasiumis oma sissetulekut pole ja perekonnaliikmete poolt ei olnud ka ja vanematel ei olnud ka kehtiva isikutõendava dokumendi. Ja sellest tuli,et õigus pikendada tähtajalise elamisloa mind puudub. Ei mäleta juba täpselt, milliseid lahendusi minule pakkuti, aga oli selliseid nagu abielumine, otsida seadusliku esindajat , otsida töökohta. Need variandid ei sobinud, olen nii vihane. Kuidas siis saab, kus on õiglus. Miks mina noor neiu, kellel on tulevik pead vastutama oma vanemate saanud vigade eest. Kodakondsuse teenindaja ei saanud mulle aidata, sest vastavalt seaduse oli temal õigust. Pärast kodakondsuse juhataja vestluse, kelle poole ma pöördusin nõustamiseks, anti mulle võimalus taotleda Eesti kodakondsust. Seaduse alusel leiti minu eelneva 6 kuu jooksul püsiv legaalne sissetulek(lapse igakuine toetus). Olen sooritanud Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksami, eesti keele oskuse eksami
rüvatamise eest. Trükistes ei tohiks laimata ja alandada teisi inimesi. Internetikeskkonnas on väga palju võimalusi eneseväljenduseks: erinevad jututoad, suhtlusportaalid, blogid, kommentaariumid. Inimesed võivad välja öelda kõik, mida nad muidu öelda ei julge või ei taha. Inimesed muutuvad õelaks ja ei mõtle, mida nende kurjad sõnad teistele inimestele põhjustada võivad. Nad arvavad, et anonüümselt kirjutades ei pea nad vastutama. Iga õigus annab isikule ka kohustuse. Sõnavabadus annab inimesele õiguse öelda, mida ta mõtleb, kuid kohustuse oma avaldatud mõtetega teistele mitte kurja teha.Tsensuuri võib pidada diktatuuri tunnuseks. Kindlasti ei taha Eesti ühiskond teha sammu tagasi ning hakata jällegi piirama isikute sõnavabadust. Ajakirjandusel on suur mõju inimeste üle, sellepärast on ajakirjanike vastutus suurem. Internetis on sõnavabadus ületanud igasuguse piiri
Halva maiguga kommentaarid jääksid „ehtima“ kommentaariumeid ka anonüümsuse puudumisel. Aga milleks on inimestele vaja anonüümsust, kui tahetakse oma mõtteid ja arvamusi laiemale avalikkusele jagada? Sina, kes sa süüdistad internetiavarustes igas probleemis meie riigiisasid, mis see anonüümsus sulle annab? Inimene, kes väljendab oma arvamust, peaks olema uhke selle üle. Ta peaks olema korrektne ja valmis vastutama oma tagajärgede eest. Maailmas on palju näiteid, kus traagilised juhtumid, nagu näiteks enesetapud, on tingitud just halvustavatest kommentaaridest. Võib-olla saaks selliseid olukordi paremini lahendada, kui puuduks nii suur vabadus kommentaaride kirjutamisel. Loo moraal – kui julged oma arvamust nii suurtele massidele jagada, siis pead julgema teha seda nimeliselt. Inimene peaks olema oma arvamuse üle uhke. Minu silmis on anonüümne
heaolu ta võtab nii lähedale südamele, nagu see oleks ta enda heaolu. Siin mul tekkis küsimus: Kas võime pidada kodanikuks inimest, kes ei tee midagi oma riigi jaoks? Selline inimene võib elada ja töötada riigis terve oma elu. Kuid kas võime pidada teda tõeliseks kodanikuks ja kuidas väljendub tema kodakontsus, isegi kui ta ei tunne huvi oma riigi ja kaasmaalaste eesmärkidest? Võib öelda, et ta paratamatult kasutab kõiki mugavusi ja õigusi, kuid ei hakka kandma koorma või vastutama millegi eest. Minu meelest juba lapsepõlvest peaks rääkima sellest, kui oluline on tundma huvi ja osalema ühiskonna elus. Osalemist võiks isegi teha kasvatuse prioriteediks. Elu jooksul lapsele saab selgeks: sellest mida ma teen, kelle poolt ma hääletan sõltub minu ja mu perekonna elu ja heaolu. Hea kodaniku mõtte on huvi kodumaa ja kultuuri vastu ja patriotism. Kui räägin ise ennast, siis mul on olemas kogemus ühiskonnaga töötamisest, kasutan oma hääletamisõigust, et muutuda
täitmist. Kohustuse täitmist ei või lisaks leppetrahvile nõuda, kui leppetrahv lepiti kokku mitte kohustuse täitmisele sundimiseks, vaid kohustuse täitmise asendamiseks • Kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõua Käendus • Käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest • Käendusega võib tagada ka tingimuslikku kohustust • Tulevast kohustust võib käendada üksnes juhul, kui kohustus on piisavalt määratletav Allikad Võlaõigusseadus. – RT. https://www.riigiteataja.ee/akt/108072011021 (02.12.2012) Vastuvõtuviivitus. http://mt.legaltext.ee/esterm/concept.asp? conceptID=11724&term=vastuv%F5tuviivitus (04.12.2014)
Kemikaaliseadus- annab õigusliku aluse kemikaali käitlemise korraldamiseks ja kemikaali käitlemisega seotud majandustegevuse piiramiseks ning sätestab käitlemise põhilised ohutusnõuded ja kemikaalist teavitamise korra. ELi uued kemikaaliõigusaktid kehtivad kõigis kemikaale kasutavates tööstussektorites kogu tarneahela ulatuses. Need kohustavad ettevõtjaid vastutama turustatavate kemikaalide ohutuse eest. REACH-määrus on Euroopa Liidu määrus, mis on vastu võetud, et kaitsta inimeste tervist ja keskkonda võimalike kemikaalidega seotud riskide eest ja samal ajal suurendada kemikaalitööstuse konkurentsivõimet. CLP-määrusega tagatakse, et Euroopa Liidu töötajaid ja tarbijaid teavitatakse selgelt kemikaalidega kaasnevatest ohtudest kemikaalide klassifitseerimise ja märgistamise kaudu.
tee takistusi riigieksamite valikul ~ enesekontroll dets loe koolikvaliteedi phinitajaks RE tulemusi < toimetulek tea htegi Tallinna kooli, millest ei oleks meile tuldud Minu arvates on TTG 2 suurimat vrtust : .. Milline on haritud inimene Haritud inimene on selline, kes: eitab ebainimlikkust- nii eneses kui enese mber on vimeline nneks ja suudab teha td rmuga suudab ja tahab asju ning inimesi mista tunneb oma eksistentsi lugu on tundlik suurtele ksimustele on valmis vastutama enda ja maailma eest Mina kui haritud inimene Eneseanals. Selgita kas ja kuidas? eitan ebainimlikkust: on vimeline nneks: . suudan teha td rmuga: . suudan ja tahan asju ning inimesi mista: .. tunnen oma eksistentsi lugu: olen tundlik suurtele ksimustele: .. olen valmis vastutama enda ja maailma eest: .. Head ppurid ! Soovin teile palju: ... pihimu, ... avatamisrmu, ... mistmist, ... kannatlikkust kodus, koolis ja mujal ! Tnan thelepanu eest !
ettevõtluse jaoks, kuna osakapitali nõue on suhteliselt madal ja juhtimisstruktuur lihtne. Eelisteks on lihtne ja kiire registeerimine ning puudub osanike isiklik varaline vastutus osaühingu kohustuste eest. Äriseadustik võimaldab alates 01.01.2011 asutada osaühingu sissemakset tegemata, tingimusel, et asutatava osaühingu osakapital ei ole suurem kui 2500 eurot ning osaühingu asutajaks on füüsiline isik. Vastukaaluks jääb osanik osaühingu ees vastutama osaühingu maksejõuetuse korral tasumata sissemakse ulatuses. Täiendavalt keelab äriseadustik kuni sissemaksete täieliku tasumiseni osaühingu osakapitali suurendamise ja vähendamise, samuti osaühingust väljamaksete tegemise. Väljamaksete all peetakse silmas omakapitalist tehtavaid väljamakseid (oma osa tagasiostmine), seega tavapärase äritegevuse käigus tehtavaid väljamakseid (töötasu, juhatuse liikme tasu jne)
Ekke rändab mööda maailma, mitte ainult Eesti pinnal nagu Toomas seda tegi. Lisaks ei saa ta isegi mitte talveks koju minna enne kui on end leidnud. Ekke luiskab palju, kuid seda tingituna muude valikute puudumisest. Ekke lahkub oma kodukülast, Ingelandist, vaese ja laisa noormehena, kes on sisemiselt tühi. Kuid kui ta naaseb kodukülla, on ta roninud kõrgele pulgale ja teeninud varanduse. Lisaks on temast saanud korralik inimene, kes on valmis ka vastutama oma tegude eest. Iga roll, mida ta on oma rännakutel kehastanud, õpetab talle midagi uut. Kõik need väikesed õppetunnid panevad paika tema isiksuse piirjooni ja ka tema võimeid. Ekke Moor on huvitav peategelane, kelle eluseiklused tõid talle teadmised ja iseenda tundmise. Tema fanaatilisest iseloomust sai teose jooksul talle kasu toov tegur, mida ta oskas ka ära kasutada.
Tegelikult on see vaid esmamulje, mida pakuvad inimestele rohkelt massimeediumid. Paraku on just tragöödia see, mis müüb ja inimestele huvi pakub. Tihtipeale aga ülepaisutatult. Isiklikult arvan hoopis vastupidist noorus ei ole hukas. See halb imago ei ole meie endi loodud, see on meile loodud. Inimesed peaksid proovima meid mõista, nad ei tohiks tuua meist esile ainult halba. Me ju ei ole seda. Halvustamise asemel tuleks meile juba praegu anda võimalus õppida. Õppida vastutama ning mõtlema enne tegutsemist. Ainult siis tõotab tulla riigile helge tulevik, sest varem või hiljem on riigi tulevik siiski meie kätes. Noori pidevalt kritiseerides hakkame hiljem isegi arvama, et oleme halvad ja lootusetud. Mis kasu oleks siis meie esivanemate nähtuv vaevast, kui me ei oskaks tulevikus oma riigiga midagi ette võtta? Me võime esialgu lootusetuna tunduda, tahame ju elust ainult rõõmu tunda ja eirame kohustusi, kuid see ei jää nii
annaabi.ee 
