ning liigtarvitajad siiski oma joogid kätte saaks ning muudatus tuleb rohkem kahjuks tavatarbijale, kes peale sauna õlut joob. Teine palju kära enda ümber teinud muudatus on öine alkoholi müügikeeld. Nüüd kui seadus muudeti üleriigiliseks on vähemalt kadunud nö alkoholiturism, kus käidi öösiti, tihti ka joobes olles, kõrvalregioonidest, kus keeld polnud jõus, alkoholi ostmas. Samas ostetakse alkoholi nüüd kastidena varudeks ja tegelik alkoholi tarbimine palju ei vähene. Taas võib kannataja olla taas lihtne tavatarbija, kes õhtuks veini tahab osta. Muidugi üritatakse piirata alkoholi reklaamimist nii teles kui ka igal pool mujal, kuhu nooremad inimesed sattuda võivad. Tegelikkuses aga siiski ei suuda ükski ,,keeld" inimesi muuta. Näiteks väga juhuslikult pereringis teemat mainides oskas minu neljakümnendates onu rääkida seigast, kus 80´lõpus
tõus tulevikus. Varu võib olla tingitud streigiohust või seadmete plaanipärasest hooldusest. Surnud varu - materjale ja kaupa, mis ei ole kellegi vajalikud. Neid ei ole võimalik müüa ega tootmises kasutada. Varude juhtimine Üldjuhul muutub voog varuks siis, kui lõpeb veotsükkel ning algab hoiustamise ja lao- või terminalikäsitsemise tsükkel. Liikumises olevaid materjale ja kaupu nimetatakse logistikas voogudeks, seisvaid aga varudeks. Õige varu aitab hoida tarneahela efektiivses toimimises. Logistika juhtimise üks põhiküsimustest on varude optimaalse suuruse leidmine ahela erinevate lülide jaoks. Liigsed varud toovad endaga kaasa asjatute kulude tekkimise. Liiga väikesed varud aga puuduliku klienditeeninduse, täitmata tellimused, halvemal juhul ka kaotatud kliendid. Laovarude ringlusagedus näitab, mitu korda kaup laos rahaliselt vahetub aasta jooksul.
ettevõte ei kavatse oma tootmisprotsessis kasutada. Kui ettevõte hakkab esmalt müügiks ostetud kaupasid ise kasutama tuleb need bilansis ümber klassifitseerida tooraineks ja materjaliks või põhivaradeks. Lähtutakse vara maksumusest ja kasutusotstarbest. Ettemaksed varude eest, ettemakseid vaadeldakse nagu kättesaadud materiaalset vara, kuigi reaalselt seda veel ei ole Tootmisettevõtte ja kaubandusettevõtte varude struktuur on erinev. Tootmisettevõttes on varudeks toore, materjal, lõpetamata toodang ja valmistoodang. Kaubandusettevõttes on varudeks kaubad, mis soetatakse edasimüügi eesmärgil ning arvestust peetakse sissetuleva ja väljamineva kauba osas. Varude arvestus peab tagama varude: ·täieliku ja õigeaegse arvelevõtmise; ·sissetuleku, väljamineku ja ettevõtte sisese ümberpaigutamise õige ning õigeaegse dokumenteerimise; ·registreerimise nendehoiukohtade (nt. ladude, riiulite) järgi, vajadusel ka vastutavate isikute järgi;
Praegu eurodesse ümberarvutamisel impordi maht võrdles 703,2 miljonit eurot, kui eksport võrdles vaid 360,2 milj. eurot. Arvatavasti, mai kuus enamus, mida varem peeti väliskaubanduseks hakkas arvestama nüüd Euroopa siseturu kaubanduseks. Seetõttu, mai kuus toimus selline suur langus, kuid loogika järgi seoses selliste poliitiliste muutustega peaks see ikka kasvama. Samuti võiks see olla seotud sellega, et Eesti elanikud kartsid suurt inflatsiooni EL astudes, ning soetasid varudeks kõikvõimalikuid esmatarbekaupu. Näiteks, oli tol aastal üleliigse suhkruvarude eest Euroopa Komisjoni poolt määratud suhkrutrahv summas liigakudu 712 miljonit krooni, mida Eesti pidi maksma 2009. aastaks. Peale seda Eesti väliskaubandus kasvas sujuvalt. Eesti impordi mahu tipp tuli aastale 2007, kuid peale Pronksööd impordi ja transiidi seisukord läks halvemaks. Ekspordi kasv sel ajal ikkagi kasvas, ning hakkas langema just, kui algas finantskriis ja selle järgi ka majanduskriis
8) soov firma tegevust mitte laiendada 9) soov müüa tarnijatele oma toodangut. 24. Kuidas toimub tarnija valik ja tarnija reitingu arvutamine? 1) Tarnija usaldusväärsus 2) Hind 3) Toote kvaliteet 4) Maksetingimused 5) Plaaniväline taenete võimalus 6) Tarnija finantsseisund 25. Kuidas varusid liigitatakse? 1) toor- ja põhimaterjaliks 2) komplekteeritavaks toodanguks 3) pooltoodangut 4) valmistoodanguks 5) taaraks- ja pakkematerjalideks 6) abimaterjalideks 7) varudeks teel, mille eest on tasutud, kuid kasutada ei saa 8) varuosad 26. Laomajandusega seotud kulud ja nende liigitamine ? 1) amortatsioon 2) laoseadmete amortisatsioon 3) profülaktilised remondikulud 4) küte, elektrienergia, vesi 5) kindlustus ja maamaks 6) renditasu 27. Mida võimaldab varude ohjamine ? 28. Käibevahendid ja nende kasutamise näitajad? 29. Kuidas on omavahel seotud: nõudlus, optimaalne tellimus ja hangete arv ja tellimuste vaheline intervall? Lk 27,23 30
Sissejuhatus Meetaimed on väga olulised mesilastele mee kogumiseks. Tänu nende nektarieritusele ja õietolmule on võimalik mee olemasolu. Antud referaadi eesmärk on anda lühiülevaade meetaimedest, nende klassifikatsioonist, ehitusest ja ka korjeobjektidest. Meetaimed Mee- ehk korjetaimed on õistaimed, millelt kiletiivalised koguvad toitu ehk korjet. See on vajalik, et toita järglasi, pesakaaslasi kui ka varudeks. Korjemaaks nimetatakse maa-ala, millelt kiletiivalised korjet koguvad. Meetaime mõiste on kohati ka tinglik. Kõiki taimi, mis on kohastunud putuktolmlemisele, ei saa pidada kindlalt meetaimedeks. Viimaste hulka võiks arvata suhteliselt pika õitsemisajaga ning rikkaliku nektarieritusega ja hulgaliselt kasvavad taimed, mille õie ehitus võimaldab meemesilastel sealt nektarit kätte saada. Meetaimedeks peaks lugema ka mõõduka või vähese
9.) Soov müüa tarnijatele oma toodangut. 24. Kuidas toimub tarnija reitingu arvutamine? Luuakse tabel, kus on veerud: tarnija valiku kriteeriumid; kriteeriumi osakaal; kriteeriumi väärtus 10 palli süsteemis ja tarnija reiting. 25. Kuidas varusid liigitatakse? Varud liigitatakse: 1.) Toor- ja põhimaterjaliks. 2.) Komplekteeritavateks toodeteks. 3.) Pooltoodanguks. 4.) Valmistoodanguks. 5.) Taaraks ja pakkematerjalideks. 6.) Abimaterjalideks. 7.) Varudeks teel, mille eest on tasutud, kuid kasutada ei saa. 8.) Varuosad. 26. Laomajandusega seotud kulud ja nende liigitamine. Laomajandusega otseselt seotud kulusid võib liigitada järgmiselt: laokulud, töötasu, sisetranspordi kulud, varude hoidmisega seotud kulud. 27. Mida võimaldab varude ohjamine? 1.) Vähendada hankekulusid 2.) Vähendada tootmiskulusid. 3.) Tagada ratsionaalne suhe kaubaliikide vahel. 4.) Korraldada paremini inimsuhteid tootmis- ja teenindusprotsessis. 5
9.) Soov müüa tarnijatele oma toodangut. 24. Kuidas toimub tarnija reitingu arvutamine? Luuakse tabel, kus on veerud: tarnija valiku kriteeriumid; kriteeriumi osakaal; kriteeriumi väärtus 10 palli süsteemis ja tarnija reiting. 25. Kuidas varusid liigitatakse? Varud liigitatakse: 1.) Toor- ja põhimaterjaliks. 2.) Komplekteeritavateks toodeteks. 3.) Pooltoodanguks. 4.) Valmistoodanguks. 5.) Taaraks ja pakkematerjalideks. 6.) Abimaterjalideks. 7.) Varudeks teel, mille eest on tasutud, kuid kasutada ei saa. 8.) Varuosad. 26. Laomajandusega seotud kulud ja nende liigitamine. Laomajandusega otseselt seotud kulusid võib liigitada järgmiselt: laokulud, töötasu, sisetranspordi kulud, varude hoidmisega seotud kulud. 27. Mida võimaldab varude ohjamine? 1.) Vähendada hankekulusid 2.) Vähendada tootmiskulusid. 3.) Tagada ratsionaalne suhe kaubaliikide vahel. 4.) Korraldada paremini inimsuhteid tootmis- ja teenindusprotsessis. 5
.................................................................................... lk 12 2 SISSEJUHATUS Logistika on tooraine, pooltoodete ja lõpptoodete lähtepunktist tarbimispuntki liikumine, ladustamine ning sellega seotud informatsiooni plaeneerimine, läbiviimine ja kontrollimine, eesmärgiga rahuldada kliendi nõudmisi. Liikumises olevaid materjale ja kaupu nimetatakse logistikas voogudeks, seisvaid aga varudeks. Õige varu aitab hoida tarneahela efektiivses toimimises. Logistika tegeleb transporti, laomajanduse, varude hoiustamise, info töötlemise, juhtimise, pakkimise, korje, kaupade laialijagamise ning kontrollimisega. Logistika pärineb olemuselt sõjaväest, mis on aja jooksul edasi arendatud. Sõjaväes kulub logistika alla ehitiste projekteerimine, ehitustegevus, kinnisvara haldamine ja terviskaitsealane teenindamine.
Aine- ja energiavahetus 1. Aine- ja energiavahetuse mõiste ning tähtsus.. Põhiainevahetuse (PAV) mõiste ja määramistingimused. PAV hindamine. Organismi aine- ja energiavahetuse all mõeldakse protsesse, kus toitainetega saadav energia muudetakse elutegevuseks sobivates energialiikideks. See energia läheb: 1) rakkudes ja kudedes toimuvate reaktsioonide energeetiliseks kindlustamiseks; 2) kehatemperatuuri hoidmisel – nahaalune rasvkude; 3) toiduainete depoodeks ehk varudeks – maksas ja lihastes glükogeen; rasvkude; lihaskude; rasvkude, mis on vajalik kui kaitse, tugi; 4) kudede ehituseks, ka ehituseks minevaid toitaineid saab hiljem energeetiliseks otstarbeks kasutada; 5) tööks vajalik – vastavalt töö iseloomule rohkem või vähem. Vastavalt töö iseloomule on meestel 5 gruppi ja naistel 4 gruppi (?). Ainevahetus toimub ensüümide vahendusel biokeemiliste reaktsioonide käigus.
3Kattetulu=kogutoodang-muutuvkulud 4Püsikulud- palgatöötajate palk, ehitise,masinate ja seadmete hooldekuulud, kütus,elekter, kindlustus jne. 5Tulemus enne amortisatsiooni mahaarvamist 6Amortisatsioon 7Tulemus peale amortisatsiooni mahaarvamist 8Muu sissetulek 9Tulemus enne intresside maksmist 10Intressid 11Isiklik tarbimine 12Puhaskasum Kogutoodang on väärtus, mis põllumajandusettevqttes aasta jooksul on toodetud. Toodang võib olla müüdud, kasutatud ettevõtte siseselt või jäetud varudeks. Muutuvkulud on iga tootmisharu puhul erinevad. Siia alla kuuluvad kulutused seemnetele, väetisele, taimekaitsevahendite, tasu renditud masinate eest jne. Loomakasvatuses on muutuvkuludeks kulutused söötadele, mineraalainetele, veterinaarteenustele jne. Mutuvkulude tase sõltub eelkõige tootmise mahust. Kattetulu on kogutoodangu ja muutuvkulude väärtuse vahe. Kui pqllumajandusettevqttes on mitu erinevat tootmissuunda, tuleb puhaskasumi väljatoomiseks teha üsna keerukaid arvutusi
Varude tunnused tootmisettevõttes Tootmisettevõtte varusid iseloomustavad järgmised tunnused: · Tootmisprotsessis muudavad, kaotavad nad esialgse välimuse (nt riidest saab seelik) · Neid saab kasutada 1 kord · Annavad oma väärtuse loodud uuele varule täies ulatuses Varude liigid Tootmisettevõtte varud on: · Toore · Pooltooted, abimaterjalid ... · Lõpetamata toodang · Valmistoodang Kaubandusettevõtte varudeks on: · Kaup Varud kajastatakse soetusmaksumuses. Varude müük Kaubandusettevõtte põhitegevuseks on varude soetamine ja müük. Müük kajastatakse raamatupidamiskandega: D Ostjate tasumata arved või/ja Kassa jne K Müügitulud Pidev arvestus on nii müügi kui ostu osas, aga perioodiline on vaid ostu osas (informatsioon vaid sissetuleku kohta). Pidevas arvestuses on hetkeseis teada nagu nt suuremad poed. Teistes
Lõpetamata toodang on tootmisprotsessis olev aineline vara, mis ei oma valmistoodangule omaseid kvalitatiivseid ega kvantitatiivseid tunnuseid. Lõpetamata toodangu kogus sõltub tootmisprotsessi kestvusest ning ajast, millal hinnatakse lõpetamata toodangu jääke. Valmistoodang on tootmisprotsessi tulem, mis ootab realiseerimist. Põllumajandusettevõttel on selleks väljalüpstud toorpiib, munad, koristatud teravili…Mööblitööstusel toodetud mööbel jne. Kaubandusettevõtte varudeks on sisseostetud, kuid müümata kaubad. Kuluarvestusmeetodid: Tükimeet, Kaalutud keskmise soetushinna meetod ja FIFO meetod Põhivara klassifikatsioon, arvestuse põhimõtted, amortisatsiooni arvestus: Põhivarad kajastatakse bilansi kolmes rühmas: * Pikaajalised finatsinvesteerinugd * Materiaalne põhivara * Immateriaalne põhivara Amortisatsioon on vara amortiseeritava osa kandmine kulusse vara kasuliku eluea jooksul. Amortiseeritav osa on vara soetusmaksumus miinus tema lõppväärtus.
mida ettevõte ei kavatse oma tootmisprotsessis kasutada. Kui ettevõte hakkab esmalt müügiks ostetud kaupasid ise kasutama tuleb need bilansis ümber klassifitseerida tooraineks ja materjaliks või põhivaradeks. Lähtutakse vara maksumusest ja kasutusotstarbest. Ettemaksed varude eest, ettemakseid vaadeldakse nagu kättesaadud/olemasolevat materiaalset vara, kuigi reaalselt seda veel ei ole. Tootmisettevõtte ja kaubandusettevõtte varude struktuur on erinev. Tootmisettevõttes on varudeks toore, materjal, lõpetamata toodang ja valmistoodang. Kaubandusettevõttes on varudeks kaubad, mis soetatakse edasimüügi eesmärgil ning arvestust peetakse sissetuleva ja väljamineva kauba osas. Varude arvestus peab tagama varude: täieliku ja õigeaegse arvelevõtmise; sissetuleku, väljamineku ja ettevõtte sisese ümberpaigutamise õige ning õigeaegse dokumenteerimise; registreerimise nende hoiukohtade (nt. ladude, riiulite) järgi, vajadusel ka
tootmiskulude ühiku kohta, 9)kasum ühe töötaja kohta, 10)vara- ehk fondirentaablus, 11)kasum maaühiku kohta, 12)tootmiskulude rentaablus. 47. Kattetulu olemus ja leidmine Kattetulu on kogutoodangu väärtuse ja muutuvkulude vahe. Kattetulu arvestuste abil saab võrrelda erinevate toodanguliikide tasuvust. Kogutoodang on aasta jooksul toodetud toodangu väärtus turuhindades. Toodang võib olla toodetud müügiks, kasutamiseks ettevõtte siseselt või jääda varudeks. Kogutoodangu väärtus sisaldab ka antud toodanguliigiga seotud toetusi ja ühtset pindalatoetust. Muutuvkulud on antud toodanguliigi tootmiseks vajalikud kulud. Taimekasvatuses on muutuvkuludeks seemned, väetised, taimekaitsevahendid, tasu hooajatöölistele, põllutöömasinate renditasu jne. Loomakasvatuses on muutuvkuludeks söödad, mineraalained, ravimid, veterinaarteenused jne. Muutuvkulude tase muutub proportsionaalselt antud
Iga toote kohta arvutatakse reserve- ja maksimaalvaru suurus, tellimismahu kordus (maht peab võrduma toodete arvuga ühes pakendis), minimaalne, maksimaalne, püsi või optimaalne tellimismaht, tellimispunkt, tellimiste intervall ja reservaeg- laomajanduse põhiparameetrid. Tootmisvarud jagunevad reeglikohaselt toorme (raw materials), 12 valmistoodangu, komplekteeritavate toodete (component parts), abimaterjalide ja lõpetamata toodangu varudeks (work in process). Kaubavarud ja ettevõtte käive. Kaubavarude tekitamisel firmad lähtuvad vajadustest: tagada tootmistegevuse sõltumatus, tagada töökohtade sõltumatus, arvestada nõudluse kõikumisega, tagada tootmise paindlikkus, tagada kaitse tarneperioodide kõikumise eest, kasutada majanduslikult põhjendatud tellimuse eeliseid ostude sooritamisel. Valides kaubavaru suurust, tuleb arvestada kuludega:
c) materjalid või tarvikud, mida tarbitakse tootmisprotsessis või teenuste osutamisel. Lisaks kuuluvad varude koosseisu müügiks hoitavad seadmed (varem arvele võetud kui põhivara) ja kinnisvara. Põllumajanduses kajastatakse varudena seemnetera- ja kaunvilju. seemnekartulit ja -juurvilju, noor- ja nuumloomi (põrsad, kesikud, vasikad, mullikad, väljapraagitud põhikarja loomad), mesilassülemid. Tootmisettevõtete ja kaubandusettevõtete varude struktuur on erinev. Tootmisettevõtte varudeks on tooraine, materjalid, lõpetamata toodang ja valmistoodang. Varude arvestussüsteemid Varude kulupõhiste arvestusmeetodite rakendamiseks on olemas kaks võimalikku süsteemi, mille valikut ettevõttele ei piirata. Nendeks on: a) Varude perioodiline arvestussüsteem (hindamissüsteem) b) Varude pidev arvestussüsteem (hindamissüsteem) Perioodiline arvestussüsteem: 1. Vara väljaminekut soetusmaksumuses pidevalt (s.t aruandeperioodi - kuu, kvartal jooksul)
annavad oma väärtuse loodud uuele varule täies ulatuses. Varude liigid Tootmisettevõtte varud on: Tooraine ja materjal- mõistetakse objekte, mida saadakse väljastpoolt ettevõtet ning mida kasutatakse otseselt lõpptoodangu valmistamiseks. Pooltooted, abimaterjalid- varuosad, mida valmistatakse sageli kohapeal. Lõpetamata toodang- pooleliolev toodang. Valmistoodang- lõpetatud toodang, mis on laos, kuid mitte kliendi käes. Kaubandusettevõtte varudeks on: Kaup Varud kajastatakse soetusmaksumuses. Varude müük Kaubandusettevõtte põhitegevuseks on varude soetamine ja müük. Müük kajastatakse raamatupidamiskandega: D Ostjate tasumata arved või/ja Kassa jne K Müügitulud Varude arvestus Varude arvestuses kasutatakse pidevat ja perioodilist arvestussüsteemi. Pidev arvestus: Arvestus nii ostu kui müügi osas Laoseisu inventuur üks kord aastas Kasutatakse suurfirmades Perioodiline arvestus: Jooksev arvestus puudub
D 5610 Lähetuskulud K 1350 Aruandvad isikud 2. Lähetuskulude tasumine aruandvale isikule kassast: D 1350 Aruandvad isikud K 1010 Kassa 5. VARUDE ARVESTUS Kahjuks ei puutunud ma oma praktika perioodil laoarvestusega väga kokku, kuna laoarvestust peab ja laodokumentide eest vastutab ettevõtte juhataja. Ettevõte tegeleb peamiselt välismaalt ostetud kaupade edasimüümisega Eestis, seega on Baltic Chess Group OÜ varudeks müügiks ostetud kaubad. Varud võetakse algselt arvele soetusmaksumuses, mis koosneb varude ostukulutustest ja muudest kulutustest, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse. Materjalide ja kaupade soetusmaksumus koosneb nende soetushinnast, millele lisatakse transpordikulud. Varusid kajastatakse bilansis nende soetusmaksumuses või neto realiseerimismaksumuses sõltuvalt sellest, kumb on madalam. Iga aruandeperioodi lõpul või inventuuri läbiviimisel
K Bioloogilised varad 6250 K Kasum bioloogilistelt varadelt 1750 Selguse huvides tuleb öelda, et Tuha Talu OÜ peab bioloogiliste varade jooksvat arvestust, kajastades kasumiaruandes ka antud varadega seotud otseseid kulutusi. Näiteks lihaveise karja sööda tootmisekulud või loomapidamise varustuse muretsemine ei arvestata varudeks, vaid tegevuskuludeks. Bilansis on Tuha Talu OÜ bioloogilised varad käibevara all, kuna veiste tõenäoline realiseerimine leiab aset ühe aastase perioodi jooksul nende esialgsest kajastamisest. 22 11. Tuha Talu OÜ materiaalsete põhivarade arvestus TuhaTalu OÜ materiaalsed põhivarad jagunevad ``Masinateks ja seadmeteks`` ning ``Muuks materiaalseks põhivaraks``. Kõiki põhivara objekte alustades traktori ja veoautoga, lõpetades
bilansiline maksumus on 6250 ja müügihind 8000 krooni: D Nõuded ostjate vastu D Toodangu jääkide muutus K Tulu kaupade müügist K Bioloogilised varad K Kasum bioloogilistelt varadelt Selguse huvides tuleb öelda, et Ettevõtte peab bioloogiliste varade jooksvat arvestust, kajastades kasumiaruandes ka antud varadega seotud otseseid kulutusi. Näiteks lihaveise karja sööda tootmisekulud või loomapidamise varustuse muretsemine ei arvestata varudeks, vaid tegevuskuludeks. Bilansis on Tuha Talu OÜ bioloogilised varad käibevara all, kuna veiste tõenäoline realiseerimine leiab aset ühe aastase perioodi jooksul nende esialgsest kajastamisest. [1] 18 7. Ettevõtte lühiajaliste kohustuste arvestus Tuha Talu OÜ kohustusteks, mis kuuluvad tasumisele ühe aasta jooksul on ``Võlad tarnijatele`` ja ``Maksuvõlad``.
Peter Ferdinand Drucker (13.05.1909-11.11. 2005) Tööst. P. Druckeri panus juhtimise arendamisse. Rääkides Prof. Druckeri panusest juhtimise arendamisse rõhutatakse kolme olulist teemat: juhi ülesanded, vastutus ja praktika. Ülesanded. P. Drucker nägi juhis äriettevõtte võtme isikut , kellel on keskne roll siduda tervikuks ettevõtte varad ja anda toodangut. P. Drucker nägi juhti kui dünaamilist , ärile elu andvat katalüsaatorit, kelle eestvedamiseta jäävad varud varudeks ega saa kunagi toodanguks. Samuti on juht vastutav juhendamise ja kontrolli eest. P. Drucker läks oma mõttearendusega veelgi kaugemale väites, et juhi peamine roll ei ole mitte ettevõtte juhtimine vaid turgude loomine. Ta väitis, et äril saab olla ainult üks eesmärk, s.o. luua kliente. Turge ei loo Jumal, loodus ega majanduslikud jõud, turud loovad inimesed, kes juhivad ettevõtteid. Vajadused, mida ettevõtted rahuldavad, võivad klientidel olla ...
- vara sisemine ümberpaigutamine - Põhivara parendused ja täiendused - Põhivara kapitaalremondid - Vajadusel amortisatsiooni- ehk kuluminormide muutmine - Põhivara ekspluatatsioonist väljalangemine ehk kasutusest kõrvaldamine Varud · muudavad või kaotavad tootmisprotsessi käigus oma esialgse välimuse Toore, Pooltooted, abimaterjalid Lõpetamata toodang Valmistoodang Kaubandusettevõtetes on varudeks edasimüügi eesmärgil soetatud kaup. Varude arvestamise kaartidele kantakse- kaarti peetakse, et oleks võimalik varude liikumist jälgida ja inveteerimisel. · Varu nimetus ja spetsifikatsioon · Varu koguseline algsaldo · Varu ühe ühiku maksumus · Varu mõõtühik · Varu maksumuse kogusumma Kronoloogilisises järjekorras iga varu sissetulek ja iga väljaminek · Peale iga liikumist tuuakse välja materjali koguseline saldo
testimine. 6. Laovarude juhtimine Varud moodustavad logistiliste protsesside lahutamatu osa, mida perioodiliselt uuendatakse. Laovarudega kaasnevad mitmesugused kulud ja meid huvitab, millal ja kui palju tellida ning kui palju see maksab. Varud liigitatakse: 1) toor- ja põhimaterjaliks; 2) komplekteeritavateks toodeteks; 3) pooltoodanguks; 4) valmistoodanguks; 5) taaraks ja pakkematerjalideks; 6) abimaterjalideks; 7) varudeks teel, mille eest on tasutud, kuid kasutada ei saa; 8) varuosad. Põhimaterjali ja toorme varu tööstusettevõtetes koosneb ostetud kaubaartiklitest, et kindlustada tootmisprotsessi häireteta kulgemine. Lisaks toormaterjalile kasutatakse toote valmistamisel ostetud valmistooteid. Pooltooteks nimetatakse toodet, mis on küll saanud tööstusettevõtte teatud allüksuses lõpliku kujunduse, kuid läheb edasitöötlemisele järgmisse allüksusesse.
annaabi.ee 
