Riia on Läti pealinn. Linn asub Daugava jõe alamjooksul. Riia on Baltimaade suurim linn. Riia asub väga olulisel veeteel, mis ühendab Daugava jõge Riia lahe ja Balti merega, on linn alati olnud tähtis transpordisadam ning teerist, kus kohtuvad erinevad kultuurid. Tänapäeva Riia kohal olevat varjulist sadamapaika Daugava suudme lähedal on mainitud juba 2. sajandil, kui seal paiknes liivlaste asula. Linna asutas 1201. aastal piiskop Albert von Buxhoeveden ning linn oli keskajal Riia peapiiskopi ning Mõõgavendade ordu Vana-Liivimaa valduste keskpunkt. 1211. aasta 25. juulil pandi nurgakivi Riia toomkirikule, kuid 1215. aastal hävis esimene Toomkirik ning sellega külgnevad hooned tules. Alates 1282
Hooldusjuhend Brasiilia sugalill vajab suvel rohket kastmist, talvel tuleks teda aga vähem kasta. Samuti vajab taim kõrget õhuniiskust, seega tuleb teda regulaarselt veega piserdada. Kui piserdada pole võimalik, siis tuleks ta asetada niiske liivaga täidetud alusele või siis samblale, mis mõlemad aitavad hoida õhuniiskust. Kastmise juures on oluline jälgida, et peale kastmist poti alla vett ei jääks! Kasvutingimused Brasiilia sugalill vajab kasvamiseks poolvarjulist või varjulist sooja kohta. Temperatuur ei tohiks langeda alla 15 kraadi. Nagu teistegi kirjuleheliste taimede puhul saab valgustingimuste sobilikkusest aru lehtede järgi: kui taimel on liiga pime, siis tuhmuvad lehe värvid ja lehel olev muster muutub häguseks. Liiga valge keskkonna puhul lehed aga kolletuvad. Vajab kõrget õhuniiskust! Kasutatud kirjandus http://www.multiflora.ee/?toode=117 Aitäh kuulamast! J
Kalamaja Põhikool Nora Maria Floren VAARIKAS Referaat Juhendaja: Liis Lindma 2015 Vaarikas Vaarikas tuleb murakast, kasvab peamiselt Lääne-, Kesk- ja Ida- Euroopas. Looduslikult kasvab ta lagendikkudel ja metsades. Tavaliselt istutatakse ta septembris - oktoobris. Vaarikas valmib tavaliselt juulis – augustis. Üks taim elab umbes 15a. Vaarikas eelistab kasvamiseks varjulist kohta ja niisket mulda. Harilik vaarika mari on punast värvi ja taim is umbes 1m kõrge. Valged õied on umbes 1 cm läbimõõduga.Ta levib väga kiiresti ja on sellepärast väga tülikas aga maitsev. Peamiselt kasvatatakse vaarikaid oma aedades. Kasulikkus Vaarikas on väga palju vitamiine, mineraale ja toitaineid. Neil on ravaiv toime, nad ravivad stressi, leevendavad palavikku ja ravivad ka paljusid teisi haigusi(külmetus). Magusust põhjustab glükoos ja fruktoos
Muuseas, ei tunne näiteks sakslased violetset värvitooni. Kui meie eristame spektris seitset värvitooni, siis sakslased ainult kuut. Sinine ja roheline tulid kasutusele alles 3. aastatuhandel eKr. Egiptuses ja Mesopotaamias. Ka koopamaale seostatakse esiaegse inimese usuliste vajadustega. Sellele, et neid pole tehtud kõigile vaatamiseks räägib kasvõi nende asukoht, mis sageli on koopaste kaugemates ja pimedates soppides, sageli tuleb maalideni jõudmiseks kitsastes käikudes roomata. Varjulist, kõrvaliste silmade eest kaitstud kohta nõudsid eelkõige usulised kombetalitused, millistele vajaliku interjööri moodustasidki ilmselt maalingud. Kuidas neid maalinguid usu eesmärkidel kasutati ei saa me muidugi enam kunagi teada, kuid on arvatud, et nad võisid olla teatud jahimaagiliste kombetalituste objektiks. Näiteks kui austraalia aborigeenid lähevad kängurujahile, siis joonistavad nad maapinnale känguru kujutise, tantsivad selle ümber teatud rituaalseid tantse ja
III kategooria samblikud: Helleri ebatähtlehik on kulbikuliste sugukonda kuuluv sammaltaim. Ta on Eestis arvatud III kaitsekategooriasse (seisuga 2012). Eestis võib neid leida kasvamas mitmetes metsatüüpides. III kategooria taim: Karulauk on mitmeaastane sibultaim liilialiste sugukonnast laugu perekonnast. Karulauk kasvab peaaegu terves Euroopas. Eestis kuulub ta III kategooria looduskaitse all olevate liikide hulka. Ta kasvab kõige meelsamini niiskes lehtmetsas, eelistab varjulist kasvukohta. Taim kasvab 2050 cm kõrguseks. Lehed on õhukesed, kuni 20 cm pikkused, selgelt eristatava rootsuga. Taim õitseb mais-juunis. Õievarred on lehetud. Õisik on valgete tähekujuliste õitega sarikas. Karulauku kasutatakse maitse- ja ravimtaimena. Teda kasvatatakse ka aedades. Taime osad sisaldavad küüslaugulõhnalisi eeterlikke õlisid. Söödavad on nii lehed, varred, sibulad kui ka õied.
tähistavad sinist ja rohelist sama sõnaga kui kollastki. Seda on tähendatud ka osades Aafrika hõimudes. Sinine ja roheline tulid kasutusele alles 3. aastatuhandel eKr. Egiptuses ja Mesopotaamias. Ka koopamaale seostatakse esiaegse inimese usuliste vajadustega. Sellele, et neid pole tehtud kõigile vaatamiseks räägib kasvõi nende asukoht, mis sageli on koopaste kaugemates ja pimedates soppides, sageli tuleb maalideni jõudmiseks kitsastes käikudes roomata. Varjulist, kõrvaliste silmade eest kaitstud kohta nõudsid eelkõige usulised kombetalitused, millistele vajaliku interjööri moodustasidki ilmselt maalingud. Nad võisid olla teatud jahimaagiliste kombetalituste objektiks. Näiteks kui austraalia aborigeenid lähevad kängurujahile, siis joonistavad nad maapinnale känguru kujutise, tantsivad selle ümber teatud rituaalseid tantse ja pilluvad kujutist oma odadega, vähendades niiviisi känguru väge ja tõstes enda oma.
Vasikad imevad 5-7 korda päevas Võõrutamine Lehmvasikad ca 8 kuud Pullvasikad ca 11 kuud Tootmistingimused Hobused Ainult esmapoegijad lahkuvad poegimise ajaks karja juurest. Poegivad sagedamini öösel. Peale poegimist lakub mära varssa. Varsal kulub ema äratundmiseks umbes nädal. Esimesel elunädalal imevad varsad neli korda tunnis. Viiendal elunädalal ainult korra tunnis. Võõrutamine 40 nädalaselt, kuid võib ka hiljem kui mära ei ole Kassid Eelistavad poegimiseks varjulist kohta. Poegimise ajal lakub küll pojad kuivaks, kuid suuremat tähelepanu pööravad poegadele alles siis kui kõik on sündinud. Kui pojad sündinud, siis sööb päramised ära. Poegadel on imemiskord Kuu vanustele poegadele hakkab ema tooma lisasööta. Koerad Tiinuse lõpul liiguvad vähe. Poegimise ajal lakub küll kutsikad kuivaks, kuid rohkem hakkab neile tähelepanu pöörama alles siis kui poegimine lõppenud. Poegimise lõpul sööb päramised ära. Kutsikatel pole kindlat
kõigi reeglite järgi rajatud on ja käheduses ei ole heinamaad, kust tuul umbrohuseemneid kannaks. Kiviktaimla, alpiaia asukoht On hea, kui kiviktaimla asub ümbritsevast keskkonnast veidi kõrgemal. Mõttes seostatakse kiviktaimlat sageli päikesepaistelise asukohaga, kus üldreeglina on väga soe ja kuiv. Tegelikult võib kiviktaimla rajada kuhu iganes, ka väga varjulisse kohta. Väga kobe ja kerge muld ei ole valjus kasvavatele taimedele sugugi halb, kuigi varjulist kohta eelistavad taimed vajavad sageli palju niiskust. Mäestikutaimede heaks käekäiguks tuleb eelnevalt teada, kuidas nende kasvukoht võimalikult meelepäraseks muuta. Enamik alpitaimi on valguslembesed, seega on eelistatumaks kohaks päevaringselt päikesele avatud ala. Ideaalne alpiaia koht on päikesepaisteline ja liivane lõuna või läänenõlv, mida ei kata puude oksad ega õhtused pikad varjud. 5
Karvik astelsõnajalg Polystichum setiferum Click to edit Master text styles Risoom puitunud Second level Eelistavad aluselist või Third level neutraalset keskkonda, Fourth level Fifth level kuivema poolset Kivi-imar Polypodium vulgare Roomav risoom Click to edit Master text styles Enamasti igihaljad Second level Parasniisket ja varjulist Third level kohta eriti kespäevase Fourth level Fifth level päikese eest, Ei taha seisvat vett, peab liikuma kasvõi drenaaz Meelis-sõnajalg Dryopteris affinis Eestis looduslikult ei Click to edit Master text styles kasva Second level Third level
Heitlehine kõrge ilupõõsas või kujundatuna tüvepuu õlipuuliste sugukonnast. Sort on silmapaistev oma tumedate punakaslillade veidi lõhnavate õite poolest. Õied on koondunud püramiidjatesse kohevatesse pööristesse. On hiline õitseja, õied ilmuvad eelmise aasta võrsete külgpungadest, mistõttu ei ole soovitav põõsaid kevadel kärpida, vaid teha seda kohe pärast õitsemist. Heaks kasvamiseks sobib parasniiske muld, eelistab lubjakat pinnast. Talub hästi varjulist kasvukohta, kuid õitseb paremini ning on tihedama võraga täispäekeses. Sobib haljasaladele üksikuna, grupina või vabakujuliseks hekiks. Harilik ebatsuuga (Pseudotsuga mensziesii) Areaal Põhja-Ameerika lääneosa ulatuslikul territooriumil 55-22 kraadi põhjalaiuse vahel.Kasvab kuni 30m kõrguseks ja kuni 15 laiuseks. Võra koonusjas,oksad pikad, kaharad. Võrakujult sarnane har. kuusele. Okkad pikad ja pehmed, pungad teravatipulised
Kui meie eristame spektris seitset värvitooni, siis sakslased ainult kuut. Sinine ja roheline tulid kasutusele alles 3. aastatuhandel eKr. Egiptuses ja Mesopotaamias. Ka koopamaale seostatakse esiaegse inimese usuliste vajadustega. Sellele, et neid pole tehtud kõigile vaatamiseks räägib kasvõi nende asukoht, mis sageli on koopaste kaugemates ja pimedates soppides, sageli tuleb maalideni jõudmiseks kitsastes käikudes roomata. Varjulist, kõrvaliste silmade eest kaitstud kohta nõudsid eelkõige usulised kombetalitused, millistele vajaliku interjööri moodustasidki ilmselt maalingud. Kuidas neid maalinguid usu eesmärkidel kasutati ei saa me muidugi enam kunagi teada, kuid on arvatud, et nad võisid olla teatud jahi- maagiliste kombetalituste objektiks. Näiteks kui austraalia aborigeenid lähevad kängurujahile, siis joonistavad nad maapinnale känguru kujutise, tantsivad selle ümber teatud rituaalseid
Paljassaarest loodes Vahemadal (3,8 m), Naissaare lõunatipu lähedal Hülkari madal – ja karisid (Littergrund ja Paljassaare kari). Lahte suubuvad Pirita jõgi ja mitu oja (Tiskre, Mustjõgi). Veetase võib kõikuda 2 m ulatuses. Reid asub lahe kagupoolses sopis, põhjapiiriks on Paljassaare põhjaotsa ja Miiduranna vaheline joon. Reid on avatud põhjatuultele, need tekitavad seal suurt lainetust (eriti sügisel) ja sadamatesse sissepääsu ootavatel laevadel tuleb otsida varjulist ankruplatsi, kuid see pole raske, sest põhi on sügavamates kohtades savine või mudane, madalamal liivane. Lahte sissesõiduks on 3 sihttulede liini: Tallinna (Lasnamäe) sihttuled Aegna ja Naissaare vahelt, Viimsi sihttuled Vahemadala ja Paljassaare vahelt ning Suurupi sihttuled Vahemadala ja Naissaare vahelt sissesõiduks. 1980 ehitati Vahemadalal merre 8-tahuline punane tuletorn, mis kergendab omakorda sissesõitu Tallinnasse. Lahte suubuvad Pirita jõgi ja mitu oja (Tiskre, Mustjõgi)
Eriti hästi ilmnevad murulaugu maitseomadused segatuna hapukoore või võiga. Et murulaugu õrnad vitamiinid kaduma ei läheks, haki seda toidule vahetult enne selle valmimist. Sidrunmeliss. Eelistab päikeselist kasvukohta. Selle tugevalt sidrunilõhnalise taime lehti kasutatakse nii värskelt kui ka kuivatatult. Sobib salatitesse, suvistesse jookidesse, kohupiimast võileivakatetesse. Roheline ja punane basiilik tahavad varjulist ja sooja kasvukohta, ei kannata kuivust. Basiilik on Itaalia köögi põhimaitseaine, sobib väga paljudesse roogadesse. Jääsalat. Vähenõudlik, hakkab aknalaual ilusti kasvama. Talub ka sooja ja kuiva kasvukohta. 100 g salatit sisaldab vaid 12 kcal, rohkelt mikroelemente ja vitamiine. Petersell. Sisaldab rohkesti C-vitamiini, karotiini ja erinevaid mikroelemente. 20 g petersellilehti katab päevase C-vitamiini vajaduse, tänu soodsale kaltsiumi ja fosfori vahekorrale
annab võimaluse väga mitmetele taimedele, sest mugavad kasvutingimused on nii varju- kui ka valgust armastavatele liikidele. Valguslembesed on näiteks harilik jalakas ja harilik haab, varjulembesed aga sinilill, laanelill ja jänesekapsas. Ka enamik sõnajalgu on varjutaimed. Päikeselises kasvukohas muutuvad nende lehed kuival ajal pruunilaiguliseks ja kahvatuks. Mõned sõnajalad on päikese suhtes eriti tundlikud. Üks sellistest on läiksõnajalg, kes vajab täiesti varjulist kasvukohta ning isegi poolvarjus võib liigsest päikesest kolletuma hakata. Oluline on leida talle tuulevaikne kasvukoht, sest tuules murduvad ta lehed kergesti. Ka aleuudi adiantum ja himaalaja adiantum ei talu otsest päikest ja on väga kuivatundlikud. Ööloomana võib välja tuua hallhundi ja päevaloomaks on metskits. Ultraviolettkiirgus (intensiivne või mitte, kellele vajalik, ohtlik, millised kohastumused, jne)
asustab raudrohi kiiresti söötijäänud uudismaa. AJUGA REPTANS – ROOMAV AKAKAPSAS • Roomavate lehistunud võsunditega. Varred ladvaosas kahe vastaku karvaribaga. Lehed paljad või hõredalt karvased. Juurmised lehed pikarootsulised. Õied 1,5 cm pikad, sinised. Ülemised kandelehed õitest lühemad, sinised või rohekassinised. Kõrgus 10-30 cm. • Kasvuks eelistavad akakapsad niiskemat poolvarjulist kasvukohta, kultuurvormid taluvad ka toitainetevaest kuivemat varjulist kasvukohta. ALCHEMILLA MOLLIS – PEHME KORTSLEHT • Väikesed rohekaskollased või rohekad pisikesed armsad õied on koondunud lehtede kohal kõrguvatesse kohevatesse pööristesse. Kortsleht eelistab kasvada päikesepaistelisel kuni poolvarjulisel, parasniiske keskmise viljakusega pinnasega kohal. Ta on pikaealine püsik, mis õitseb rikkalikumalt, kui teda iga 8…10 aasta järel ümber istutada. ALCHEMILLA ALPINA - ALPI KORTSLEHT • Moodustab kuni 15 cm
Ananass on tuntud ja armastatud puuvili, mis ei kasva puu otsas, vaid hoopis puhmataolise püsttaime küljes. Ta on ovaalse kujuga, alt kollakas ja pealt roheline. Nad kaaluvad 1-4 kilo. Ananassi sisu on mahlane, hea lõhna ja maitsega. Teda kasutatakse puuviljasalatina, lisandina lihatoitude juures või riisitoitude juures. Ta vajab kasvamiseks hästi töödeldud pinnast, palju niiskust ja kuumust. Ananass ei talu aga külma ilma, tuult ja varjulist kohta. Mango on söögitaim, puuvili, mis on värvuselt rohekas, punakas ja kujult ovaalne ning sees asub aprikoosivärvi viljaliha. Kasvamiseks vajab valgust, niiskust ja soojust. Mangot süüakse, kuid teda kasutatakse ka jookides, temast tehakse marmelaadi, zeleed, salateid, kastmeid, desserttoit, jäätist ja veel mitmeid magusaid, soolaseid ja hapusid toite. Mango seemneid süüakse keedetult või röstitult,
Puuduvad rohelised ja sinised toonid. Seda seletatakse sellega, et esialgsed inimesed ei pruukinud kõiki toone oma silmaga eristada. Näiteks Lääne-Aafrika vanade keelte hulgas puuduvad peale musta, valge ja punase teised mõisted. Koopamaale seostatakse esialgse inimese usuliste vajadustega. Maale pole siin tehtud kõigile vaatamiseks, vaid maalideni jõudmiseks tuleb sageli roomata läbi kitsaste käikude. 11 Varjulist, kõrvalist kohta nõudsid nähtavasti usulised rituaalid. Samuti võib olla tegemist tootem- loomade kujutamisega. 3.5. Muinsuskaitse ja muuseum Koopad avati muuseumina 1948. aastal. Pärast Teist Maailmasõda said koopad populaarseteks turismiobjektideks, mida külastas päevas keskmiselt 1200 inimest. Nende poolt väljahingatud süsinikdioksiid mõjus aga maalingutele halvasti. Kuna osa üle 2000 joonistusest olid juba väga viletsa kvaliteediga, siis otsustati 1963
Neil on enamasti 3-6 cm läbimõõduga rippuvad õied, mille värv varieerub olenevalt liigist ja sordist valgest, kollase, violetse või purpurseni. Lehed paiknevad juurmiselt, kujult elliptilised kuni munajad rohelise põhivärvusega, millele võib lisanduda valget või punakat. Sobivad kasvatamiseks puude ning põõsaste all, samuti kiviktaimlas ja püsilillede peenras. Eelistab hästiõhustatud viljaka pinnasega poolvarjulist kuni varjulist kasvukohta. Võib jääda samale kasvukohale mitmeks aastaks järjest. Paljundatakse sibulatega, mis istutatakse sügisel umbes 10 cm sügavusele. Aed koerahammas Väga jõulise kasvu ja kiire jagunemisega pruunilaiguliste sügavroheliste läikivate lehtedega . 30-40 cm kõrgusel varrel. on mais 2-5 (10) väävelkollast õit , mille neelu ümber on pruun rõngas. Kiire paljuneja tuleb pärast sibulapesa jagamist kohe 10 cm vahedega vähemalt 10 cm sügavusele tagasi istutada.
aktiivsuse tõstmisega. Asteekide legendi järgi oli kakaopuu loodud metsajumala Quetzalcoatl´i poolt. (Maailma toiduainete entsüklopeedia, 2006, lk 640) 11 Joonis 4. Sulismaost jumal Quetzalcoatl (https://mexgourmet.wordpress.com/2014/10/08/mehhiko-toidu-ajalugu-iii-kakao/) Kakaopuu on suhteliselt väike nelja kuni kaheksameetrine igihaljas puu. Kasvab soojades ja väga niisketes kohtadest. Kakaopuu vajab varjulist paika, seega tema pärast ei ole vaja vihmametsi maha raiuda, kuid kasvades lagedamaal, tuleb talle varjuks istutada mõni kõrgekasvuline avara lehestikuga rohttaim nagu näiteks banaan. Suurtes istandustes kasvatatakse neid siiski väljadel, sest vilju tuleb korjata käsitsi ning metsas on seda raskem teha. Paraku väljadel kasvatamine pole nii saagirikas, sest kakaopuu õite tolmutamiseks vajalik imetilluke surusääsklane eelistab elupaigana
puukoolides, taimehooldajana katmikaladel (ehk kasvuhoonetes, kus kasvatatakse soojanõudlikke köögivilju, lilli, maasikaid ja istikuid). Aednik valmistab igale taimesordile ja -liigile ette sobiva külvi-, istutus- ja kasvupinna. Selleks valib ta sobivad kasvutingimused ja arvestab, milline pinnas on taimedele kõige parem ja kas taim armastab päikselist või varjulist kohta. Aednik hangib vajaminevad seemned, väetised ja muu varustuse. Ta paljundab taimi, toodab istikuid, seemneid ja sibulaid, kastab, hooldab muru, pügab hekke, poogib vilja- ja ilupuid, väetab, teeb umbrohu- ja kahjuritõrjet. Aedniku tööülesannete hulka võivad kuuluda kasvatatud toodangu säilitamine ja selle müügiks ettevalmistamine. Töökeskkond Aedniku töö võib toimuda nii välistingimustes kui ka kasvuhoones. Õues töötades tuleb
Liike paljundatakse seemnetega, sorte aga jagamisega Seemned külvatakse kevad-suvel kasvukohale või eelkasvatuse korral külvikasti. Ettekasvatamisel õitsevad juba samal aastal. Puhma jagamist tehakse kevadel või varasügisel. Eestis kasvab niitudel ja teeservades harilik härjasilm. 10. Igihali Perekonnas ainult 7 liiki, nendest Euroopas 5 liiki. Väljaspool Euroopat levinud veel Põhja-Aafrikas ja Kesk-Aasias. Kõik liigid ei ole igihaljaste lehtedega. Vajab edukaks kasvamiseks varjulist või poolvarjulist kasvukohta ja parasniisket huumusrikast mulda, aga lepib ka tavalise niiskema aiamullaga. Kasutatakse pinnakattetaimena. Sobib suurepäraselt pinnakatteks, kus muru ei kasva, või kus muru oleks raske hooldada, näiteks maakeldrite pealsed. Kirjulehelistest sortidest ei maksa ette võtta ulatuslikke pinnakatteid, vaid kasutada neid aktsendina. 11. Kipslill Kipslille perekond on liigirikas ca 125 liigiga, mis kasvavad looduslikult Euraasias, Austraalias ja Uus- Meremaal
ennakõidumist kasvatamiseks kattelooriga seenhaiguseid niiskus 95% Ka kõrge temp. annab Avamaale võib ka istutada kibeda maitse istikud Ei talu varjulist kasvukohta Peenar võiks olla kaetud Kui taim õitseb, las õitseb, multsiga (kile, freesturvas) siis seemned pudenevad ja järgmine aasta hakkavad kasvama ise
teistes värvitoonides liivakivist kaljuseintesse raiutud hauakambrid. Tuulele avatud raiddetaile on erosioon tunduvalt, mõnikord lausa tundmatuseni kahjustanud. Küllaldaselt arheoloogilist tõestusmaterjali on leitud väitmaks, et Petra ehitised ei olnud algselt roosipunased ega lõherooad, vaid olid üle krohvitud ja kaunistustega kaetud. Ilmselt jättis Petra oma hiilgeajal vaatajale hoopis teistsuguse mulje kui praegu. Jalutada mööda kitsast ja varjulist Siqi ja siis jõuda järsku päikesepaistelisele platsile, kus avaneb imeline vaade ,,Varakambri" valguse säravale fassaadile, on enneolematuks kogemuseks igal ajal ja igal sajandil.[7] Suur Hiina müür Suur Hiina müür (vaata lisa pilt 12)on üks kõigi aegade märkimis väärsemaid suursaavutusi ehituskunstis ja ühtlasi üks ohvriterohkemaid. See ehitis valmis umbes kümne aastaga pärast 220. aastat e. Kr. metsiku ja toore despoodi Qin Shi Huangfi valitsemisajal. Tema oli ka
Õied on koondunud õisikuteks. SEEMNED - Seemned on ümarad ja pruunid, valmivad kõtrades. Viljaks on kuni 2 cm pikkune kõder, mille tipul on lühile lihakas jätke. Ajalugu Allikkress algkodumaa on Euroopa, kuid praegu võib teda leida kõikjal maailmas mõõduka kliimaga aladel. Valdavalt kasvab ta voolava vee ääres. Juba vanad roomlased tundsid Allikkress salati- ja vürtsitaimena. Kasvatamine - Võib kasvada ka aias, aga siis vajab niisket pinnast ja varjulist kohta. Kasvab ka kasvuhoones ja lavas. See püsik on üks väheseid vürtsitaimi, mis kasvab jahedates kohtades poolvarjus või varjus. Eelistab lubja- ja toitaineterikast pinnast, mis peab alati niiske olema. Selle taime kasvatamine nõuab tähelepanu ja hoolt, sest taim peaks alati seisma umbes 1 cm sügavuses vees. See võib olla tiigi soisel äärealal, aga ka kausis, kuhu iga päev lisatakse värsket hapnikurikast vett. Soojadel kasvukohtadel looduses on Allikkress enamasti kogu
Sisemine U-kujuline ekseeder (poolring) on kujundatud avatud osaga selle horisondi punkti poole, kuhu pööripäeval päike kaob. Vanim aiakunst ulatub aega, mil inimene hakkas üldse maad harima. Esimesed põllunduskultuurid tekkisid Egiptuses Niiluse jõe kallastel, Mesopotaamias, Indias ja Hiinas. Esimesed aiad tekkisid igiammu samuti antiiksetes idamaades. Maal, kus oli kuuma kliima, vajati jahedat ja varjulist aeda - see oli iga majapidamise paratamatus ja nõue. Nõnda on põhjust alustada iidsest Egiptusest. SOOVITAVAT KIRJANDUST: Jellicoe, G. ja F. 1975. Landscape of Man: Shaping the Environment from Prehistory to the present Day. The Viking Press: Cambridge. (EPMÜ m-arh. õppetooli raamatukogus). Kangilaski, J. 1997. Üldine kunstiajalugu. Tallinn: Kunst, lk 24...28. Koostanud: Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02.13 7
inimestele. Pühakud olid ta sõbrad ja õnnistasid teda, koletised olid samuti ta sõbrad ja hoidsid teda. Sellepärast puistas ta neile kaua oma südant. Nii möödusid vahel terved tunnid mõne kuju ees kükitades ja üksinduses temaga kõneldes. Kui siis mõni peale juhtus, põgenes ta nagu armastaja, keda serenaadilt tabatakse. Kirik polnud talle ainult seltskonnaks, vaid ka maailmaks, kogu looduseks. Ta ei kujutlenud teisi lillevanikuid kui vaid alatiõitsvaid värvilisi aknaid, muud varjulist kohta kui vaid kivist lehestiku oma, mis saksi kapiteelide lindudega puhmastikust vastu kahardus, teisi mägesid kui vaid katedraali hiiglatorne, muud ookeani kui vaid Pariisi, mis nende jalamil kohises. Mida ta aga üle kõige oma koduses kirikus armastas, mis äratasid ta hinge ja lasksid laiali ajada ta viletsaid tiibu, mida ta muidu nii abitult oma kitsas urus koos hoidis, ja need, mis teda vahel ka õnnelikuks tegid, olid kirikukellad. Ta armastas ja kallistas neid, kõneles nendega,
annaabi.ee 
