Vaiketeadmised aitavad eduga seonduvaid praktilisi võimeid paremini mõista. On kogutud suur hulk tõendid selle kohta, et praktilise intelligentsuse testide sooritamise edukus on seotud mitmesuguste tegeliku elu edukust peegeldavate kriteeriumidega, kus ei seondu eriti traditsiooniliste akadeemilise intelligentsuse testide sooritamise edukusega. Järelikult, kui kasutada mõlemat liiki teste koos, on võimalik seletada ära suurem hulk variatiivsust, kui ükskõik kumba liiki testidega üksinda. Intelligentsus ei ole ainult akadeemiline, vaid ka praktiline. Raamat on ülesehitatud huvitavalt ja loogiliselt. Eeskätt ei ole tegmist puhta teooriaga, vaid on toodud huvitavaid mitmekesiseid näiteid elust enesest. Raamat on kirjutatud peamiselt akadeemilisele lugejaskonnale , kuid peaks sobima ka igaühele, kes tunneb huvi praktilise intelligentsuse vastu. Kindlasti oli see hea mõte, et raamat tõlgiti eesti keelde
kohaloluga. Sellise olukorral puhul oleks mõistlik kasutada anonüümselt täidetavat avatud küsimustega küsimustiku. Samas pole kirjaliku andmekogumisviisi korral võimalik esitada täpsustavaid küsimusi. Intervjueeritavate arv võib fenomenoloogilises uurimuses olla erinev. Tuleb meeles pidada, et fenomenoloogilises uuringus järgitakse kvalitatiivset teadusparadigmat, mille puhul uuritavate arv ei ole esmatähtis. Teisalt ei pruugi väike intervjueeritavate arv esile tuua kogemuste variatiivsust. Oluline on leida sellised infoandjad, kellel on uuritava ilminguga seotud kogemusi. Oleks parem, kui uurijal ei oleks uuritavatega isiklikke suhteid. Andmete analüüsimine fenomenoloogilises uuringus on jaotatud viide etappi. Esimeses etapis tutvutakse andmestikuga hoolikalt. Teises staadiumis leiab aset andmestiku jagamine tähendusüksusteks. Uuritava keelekasutus säilitatakse algsel kujul. Kolmandas faasis toimub uuritava keelekasutuse tõlkimine teaduskeelde
8. Tajutud riski ja ostukäitumise vahelised seosed. · Kõrge tajutud risk soodustab lähtumist harjumuspärasest (nii nagu eelmine kord), selgelt mõõdetavatest kriteeriumidest (hind jne), traditsioonidest (nii nagu teised seda teevad jne). Majanduskriisi tingimustes tähendab see ettevaatlikkust, kokkuhoidu, säästmist. Ka jõukates riikides, kuigi nad võivad seda nimetada: "kokkuhoid on pop". · Madal tajutud risk soodustab vahelduse otsimist, variatiivsust, hägusamat valikute argumentatsiooni, impulsiivsemat käitumist jne. 9. Olulisemad motivaatorite rühmad. Milliseid motivaatoreid on Eesti turundajad on oma turunduskampaaniates põhiliselt kasutanud viimaste aastate jooksul? 2-3 näidet mõne konkreetse toote-, teenusgrupi kohta. asjakohased funktsionaalsed/emotsionaalsed väärtused soodne/madal hind kvaliteet mugavus tervislikkus lai valik jne
2008). 2.2. ISIKSUSE PATOLOOGIA On valdkond, millega tegeleb pigem psühhiaatria kui meditsiiniline distsipliin, kuid oma roll on siinkohal ka psühholoogidel. Lisaks abile kliinilistes tingimustes saab psühholoog kasulik olla isiksuse vaimsete häirete ja hälvete alal, aidates neid ennetada (Bachmann ja Maruste 2008). 2.3. ISIKSUSEPSÜHOLOOGIA Isiksusepsühholoogia on psühholoogiaharu, mis uurib isiksust ja isiksuse variatiivsust indiviidide vahel. Peamised uurimissuunad on: · Koherentse arusaama loomine indiviidist ja tema peamistest psühholoogilistest protsessidest. · Individuaalsete psühholoogiliste erinevuste uurimine. · Inimloomuse ja psühholoogiliste sarnasuste uurimine. ( https://et.wikipedia.org/wiki/Isiksusepsühholoogia 2017). 2.4. ISIKSUSE UURIMINE EESTIS Eestisse jõudis teaduslik psühholoogia 19. sajandi teisel poolel. Emil Kraeplein, kes valiti 1886.
2. Kõrge tajutud risk soodustab lähtumist harjumuspärasest (nii nagu eelmine kord), selgelt mõõdetavatest kriteeriumidest (hind jne), traditsioonidest (nii nagu teised seda teevad jne). Majanduskriisi tingimustes tähendab see ettevaatlikkust, kokkuhoidu, säästmist. Ka jõukates riikides, kuigi nad võivad seda nimetada: "kokkuhoid on pop". 3. Madal tajutud risk soodustab vahelduse otsimist, variatiivsust, hägusamat valikute argumentatsiooni, impulsiivsemat käitumist jne. Olulisemad motivaatorite rühmad. Milliseid motivaatoreid on Eesti turundajad on oma turunduskampaaniates põhiliselt kasutanud viimaste aastate jooksul? 2-3 näidet mõne konkreetse toote-, teenusgrupi kohta. Motivaatorid e olulisemad lubaduste kategooriad, mida turundajad toodete/teenuste juures lubavad: asjakohased funktsionaalsed/emotsionaalsed väärtused soodne/madal hind kvaliteet
soovitav tagada vee ja soola olemasolu, lühendatud tööajad ja õhemad riided (3). 8 Temperatuuril näib olevat mõningat mõju ka sooritustele klassiruumis. Pepler (1972) uuris õhukonditsioneeriga ja ilma selleta koole ning leidis, et palavaga oli konditsioneerita koolides rohkem erinevaid tulemusi kui konditsioneeritud koolides. Konditsioneeritud koolides palavatel päevadel sellist suurenevat variatiivsust ei ilmnenud. Seega näib, et kuumus halvendab osade laste sooritusi, aga võib sealsamas klassis parandada teiste laste tulemusi (3). Inimestevaheline külgetõmbavus või veetlus väheneb, kui tuntakse kas liiga kuuma või külma temperatuuri ebameeldivat mõju (3). 3.2 Külm temperatuur ja käitumine Füüsiline reaktsioon külmale on paljuski vastandlik reaktsioon sellele, mida teame reaktsioonist palavale (3). Vaimne reaktsioon on sarnane kuuma ilmaga toimuvatele reaktsioonidele
erinevaid järeldusi INTERVJUU Struktureeritud intervjuu: • Kõik uuritavad vastavad samadele küsimustele Poolstruktureeritud intervjuu • Küsimused ja suund ees, jrk erinev, lisaküsimused jms Struktureerimata intervjuu • Sisuliselt vaba vestlus, küsimusi varieeritakse vastavalt intervjueeritava vastustele, sügavam fookus üksikindiviidile Plussid-miinused Küsimustikud: • + Kiirelt ja kergelt võimalik koguda suur hulk andmeid • - Vähendab aga variatiivsust, loovust, vastuste individuaalsust • - Ei anna infot tegeliku olukorra kohta, vaid uuritava nägemust, arvamust • - Aususe küsimused • Uuritava puhul kes pole võimeline kirjalikku küsimustikku (ankeeti) täitma – nt laps, vanur, HEV vms – kasutatakse struktureeritud intervjuud • Erinevad inimesed – laps, vanemad, õpetajad jne TESTIMINE • Peavad olema standardiseeritud – sisu, läbiviimise reeglid, tulemuste
(Lathyrus linifolius), arumadar (Galium pumilum), laanekannike (Viola selkirkii) ja Lindmani viirpuu (Crataegus lindmanii). Alljärgnevalt kokkuvõtvalt ülevaade teadusartiklitest, mis käsitlesid eriti ohustatud liike. Virgiinia võtmehein (Botrychium virginianum) Üks artikkel, mis käsitleb virgiina võtmeheina elupaiku USA ja Venemaa kõrvalisemates piirkondades, sealjuures täheldati sporofüütide ontogeneesi suurt variatiivsust (Sirotina, Krinitsyn, Zontikov, & Parnikoza, 2014). Põhja raunjalg (Asplenium septentrionale) Meie enda Tartu Ülikooli teadlaste uurimus liigi ökoloogiast tulenevalt sellest, et praegu säilinud populatsioon väga väike ja inimtegevusest mõjutatud (Rünk, Pihkva, & Zobel, 2014) ja (Rünk, Pihkva, Liira, & Zobel, 2016). Muda-lahnarohi (Isoetes echinospora) Kaks artiklit, millest ühes uuriti arbuskulaarse mükoriisa esinemist Isoëtes lacustris ja I. echinospora juurtes
Kui kaugel keskmisest või mediaanist vaadeldavad väärtused kipuvad olema. Testitüübid: - tegevustestid (tests of maximal performance): inimene täidab mingit ülesannet (nt. valikvastustega testid; essee; mingite kujundite äratundmine arvutiekraanil; psühhomotoorika testid jne.); hinnatakse edukust ülesandes - kiirustest vs tulemustest (speed vs power test) > 50 % vs >90 % lõpetanute arvu osas – (kui teeme kiiruse testi – saame näha variatiivsust ja inimeste hinnangut, mis tekib. Aeg testimiseks tuleks võtta niimoodi, et 50% peaks testist jõudma lõpetada ja ülejäänud 50% ei jõua lõpetada. Kui anda piisavalt aega, aga ikka on suur osa vastustest valed, on tegemist võimete piirangutega) - käitumise vaatlemine (tests of typical performance) teatud kontekstis (nt. vaadeldakse, kuidas laps suhtleb oma sõpradega; kuidas patsient reageerib raviviisile; kuidas töötaja töötab katseajal, jne
kutsuda ,,tsirkulatsiooniks (pendelrändeks)". Nagu üldiselt defineeritud, ränne on igasugune permanentne või poolpermanentne elukoha muutus, täpsemalt on see ruumiline liikumine ühest sotsiaalsest üksusest või naabruskonnast teise, mis rebib katki eelnevad sotsiaalsed sidemed. Tavaliselt märkimisväärne osa territoriaalsetest rännetest jääb kahjuks registreerimata. Pendelränne tähistab liikumiste variatiivsust, tavaliselt lühiajalised, korduvad, tsüklilise iseloomuga, kuid kõigil puudub kavatsus alaliselt või pikaajaliselt elukohta muuta. See hõlmab selliseid erinevaid rändeid nagu üliõpilaste nädalavahetuste või hooajalised liikumised, puhkused ja nädalalõppude reisid, ostureisid, haiglate-ja kirikutekülastused, usulised palverännakud, poliitikute, müügimeeste, sportlaste reisid, farmitööliste hooajalised liikumised jms, sotsiaalsed külastused ja ka paljud noorte näiliselt
Karl Brugmann, Berthold Delbrück, Hermann Paul, Eduard Sievers De Saussure Märgukiri algsest vokaalisüsteemist indoeuroopa keeltes Larüngaalne teooria Kui on mingid ühisomadused, siis nad tulenevad järelikult juurtest Kui on erinevusi, siis on 2 varianti: kas eri juurtest või kasvasid lahku Neid seaduseid kirjeldatakse nagu loodusseadusi, kui ei õnnestu, siis erinevused Nii tekkis germaani keeltes hulk häälikuid, mis peavad seletama keelte suurt variatiivsust Indogermaani keeles oli nii mitu a-d, o-d jne Saussure ütleb, et sellist keelt ei saa olla Tekkis probl. Kas indoeuroopa keelt oli kunagi olemas v see keeleteadlaste rekonstruktsioon, et seletada praeguseid erinevusi Boppi ja Grimmi ajastul oli see iseenesestmõistetav, et selline keel olemas Uusgrammatikud arvasid, et pigem konstruktsioon, et keelt polnud olemas A.Kuhn avastas, et eri keeltes sarnaseid fraseologisme (vm), nt
mudel on parem kui mõni alternatiivne mudel o Peakomponentide analüüs (principal components analysis) – eesmärk on välja selgitada väiksem hulk komponente, mis vastutavad esialgsete muutujate varieeruvuse eest. Nimetatakse ka andmete taandamiseks. Faktoranalüüs proovib seletada ühist osa varieeruvusest ning peakomponentide analüüs proovib seletada kogu variatiivsust. Nii uuriv faktoranalüüs kui ka kinnitav faktoranalüüs põhinevad mõlemad nn ühisfaktori mudelil (common factor model). Joonisel 1 On kujutatud ühisfaktori mudel: kõik mõõdetud muutujad (Muutuja 1- Muutuja 5) on mõjutatud osaliselt ühiste faktorite (Faktor 1 ja Faktor 2) ja osaliselt unikaalsete komponentide (Jääk 1-Jääk 5 poolt). Uuriv faktoranalüüs püüab kindlaks teha mõõdetud tunnuste “taga” oleva
o mitmuse partitiivis 3- ja enamasilbilistes sõnades, kontraheerunud sõnades ja 3-silbilistes ne-, s-sõnades on id-lõpp, nt aGaniD ‘aganaid’ (ka keskmurde lõunaosa, ida- ja lõunaeesti murded); o 3-silbilistes i-tüvedes on si-lõpp (ka keskmurre); o käsi-tüüpi sõnades on geminatsiooniline a-tüveline mitmuse partitiiv, nt kässa; Lõunarühm Häädemeeste, Saarde murrak. Ühisjooned Mulgi ja üldisemalt lõunaeesti murretega eriti morfoloogias. Palju variatiivsust: segamini on lõuna- ja põhjaeestilised jooned; erijooned: o nd- ja nud-lõpuline, aga ka nu- partitsiip o paralleelselt tud-, dud- või lõunaeestiline du-partitsiip; o kaudne kõneviis: e-tunnus, aga ka ja- ja je-tunnus, nt piDaje ‘pidavat’, lõunaeestiline va-tunnus, nt oleva ‘olevat’; o lõunaeestiline mineviku eitussõna es, mida kasutatakse Tahkurannas isegi minevikus; MULGI MURRE Viljandimaa lõunaosa + Helme;
Paari sellist näidet demonstreeritakse ka avalikkusele. Lootusrikkad, täis optimismi ja ambitsioone, uurivad noored naised stereotüüpide uusimaid vorme, mille paiskavad välja Vogue, Nova, Queen ja teised klantsajakirjad, kust karusnaha-, kinnisvara- ja juveelireklaamide vahelt vaatavad vastu mannekeenid. Tänapäeval mõjutavad tugevasti aasta moepilti nipsakate naisdisainerite esilekerkimine, kes on suunatud töötavale naisele, rõhutades variatiivsust, mugavust ja lihtsaid löövaid efekte. Enam ei ole üksikut Aasta Nägu, isegi Twiggy on pidanud tagasi tõmbuma. Sellest hoolimata on sterotüüp siiski valitsev. Ta on endale lihtsalt pisut variatsioone lubanud. 2.2.Stereotüübiks on Igavene Naiselikkus. Ta on Seksuaalne Objekt, mida otsivad kõik mehed ja naised. Ta pole kummastki soost, kuna Temal endal pole üldse sugu. Tema väärtusi tõestavad selgelt need tunded, mida Ta teistes äratab
On sweet-spot sest minapilt ei ole välja kujunenud ja ta on võimeline tagasisidet vastu võtma 6-10 aastased kus saab öelda et ta on lahke, sõbralik ja abivalmis. - Roll-identiteedi mudel – meil on elus palju rolle, kellena me ennast näeme ja kui oluline üks või teine roll meie jaoks on nt õpilane, töötaja, õde jne. see kas roll on muutnud minu skeemiks, mida ma võtan omaks, kas olen valmis laiendama või mitte. See rolli osa on päris suur, aitab ennustada variatiivsust mis planeeritud käitumisest jääb ennustamata o Planeeritud käitumise teooria – ennustab käitumist inimestel – kas käitumine käib kokku minu identiteediga aitab ennustada suure osa käitumise variatiivsusest. Käitumine ei ole juhuslik vaid inimesed planeerivad kuna ja kuidas nad käituvad. Mõjutavad ka hoiakud käitumise suhtes – kas käitumine on hea või halb? Teiste minu jaoks oluliste inimeste hoiakud
väärtus. 3.6. Mõõtmise reliaablus ja valiidsus Reliaablus tähendab kõige üldisemalt mõõtmistulemuste konsistentsust (~kokkukuuluvust). Alati esineb millegi mõõtmisel variatiivsus. Variatiivsus määrabki mõõtmisinstrumendi v. protseduuri reliaabluse. Väga suur variatiivsus tulemustes viitab madalale reliaablusele. Termin "mõõtmisviga", millele sageli uurimuste puhul viidatakse, ei tähenda midagi muud, kui seda, et mingi soovimatu faktor on põhjustanud tulemustes ettearvamatut variatiivsust. Need kõrvalmõjud tuleb viia nii minimaalseks kui võimalik (Näiteks katsetingimuste võimalikult konstantseina hoidmisega - mida saab väga hästi teha näiteks arvutieksperimentides), ja sellega mõõtmise reliaablus tõuseb. Reliaabluse liike: A) Testimeetodi puhul: -kordustesti reliaablus -paralleeltesti reliaablus -poolitusmeetodi reliaablus. B) Statistiline reliaablus näitab, kuivõrd on tulemus tingitud juhusest (kui suur on tõenäosus saada antud tulemus juhuslikult).
Efektiivsuse hüpotees · Idee: intelligentsema inimese aju töötab täpsemalt ja kiiremini. Aju efektiivsust on püütud mõõta näiteks sündmuspotentsiaalide, glükoosi metabolismi ja närviülekande kiiruse kaudu. · Hendrickson'id (1982): aju elektriline reaktsioon stiimulitele on intelligentsematel inimestel täpsem.Aju efektiivsus · Hendricksonid mõõtsid keskmistatud sündmuspotentsiaali (AEP) pikkust algul "nööri meetodil". Tegelikult hindab "nööri meetod" ERP variatiivsust. ERP variatiivsuse seos intelligentsusega ei ole alati ühesugune ega igas olukorras olemas, kuid midagi seal taga on. (Batt, Nettelbeck & Cooper, 1999; Stauder et al., 2003; jne) Aju efektiivsus · Sama ülesande puhul kõrgema IQ-ga inimese aju kulutab vähem energiat st tarbib vähem glükoosi kui madalama IQ- ga inimesel (Haier jt, 1988; 1992). · Närviülekande kiirus (mõõdetuna perifeerias nt käes) seostub IQ skooriga (nt Vernon & Mori, 1992; Barrett, Daum & Eysenck, 1990)
Uuringutüübid: eksperiment, pseudoeksperiment, läbilõikeuuring (cross-sectional study), longituuduuring, "kultuuri-taseme" andmed (epidemioloogias kutsutakse seda "ökoloogiliseks" uuringuks), tekstianalüüs jne. Infoallikad isiksuse kohta - igapäevane käitumine - reputatsioon: üldine arvamus, kuulujututd - teiste hinnangud - enesekohased väited - kujutlusvõime produktid - reaktsioonid - eluloolised andmed Kogemuse väljavõtte meetod- saab uurida isiksusesisest variatiivsust, kogemust loomulikus olukorras. Pihuarvutitega nt, päevikud Isiksuseomaduste mõõtmine · Sotsiaalne taju (sh enese- ja teistekohased andmed) · Käitumise vaatlused- sost soovitavus madalam, sest käitumist keerulisem muuta kui valetada küsimustikus. Kas esindavad kogu käitumist? · Implitsiitsed hoiakud · Eksperiment · Kognitiivsed ülesanded (sh tähelepanu kontroll või tähelepanu kõrvalejuhtimine, kättesaadavus, praiming, täidesaatev kontroll, vt M.Robinson, 2007).
• Valimi kvaliteedi kriteeriumiks pole mitte statistiline esinduslikkus ja arv, vaid variatiivsus ja läbilõikelisus, kuid seda mitte-statistlilises võtmes: – Võimalikult erineva taustaga (sotsiaaldemograafiline näitajate, ametipositsiooni, elukogemuse, jne. poolest) inimeste uurimine (nt. intervjuude puhul) – Võimalikult erinevat tüüpi ja tonaalsusega meediatekstide/dokumentide analüüsimine, mis näitaksid seisukohtade paljusust ja variatiivsust Kvalitatiivsed meetodidriigiteadustes • Andmekogumismeetodid – Kvalitatiivne intervjuu: • Eliidi- ja ekspertintervjuud • Fookusgrupi intervjuud • Kogemusintervjuud – Dokumendianalüüs – Meedia-monitooring – Vaatlus: • pool-struktureeritud otsevaatlus • osalusvaatlus • Andmeanalüüsi meetodid – Kvalitatiivne kontentanalüüs – Diskursuseanalüüs – (Poliitika-analüüs) – (Põhistatud teooria , jt.) Ka kvalitatiivi puhul võib kasutada eri tarkvarasid: nt
Avastatud seadused võimaldavad konkreetseid tingimusi teisendades valida erisuguseid võimalusi ja esile kutsuda nähtusi seaduste määratud paratamatuse piires. 6 Eristatakse kahte liiki seadusi: a) dünaamilisi - seadus määrab üheselt iga ta valdkonda kuuluva objekti käitumise; b) statistilisi iseloomustavad suure hulga objektide käitumise keskmisi tulemusi. Statistilised seadused eeldavad uuritavate objektide variatiivsust, mis on omane bioloogilistele objektidele. Seetõttu on bioloogiliste objektide uurimisel sedastatavad üksnes statistilised seadused. See tähendab, et seaduse avaldumist saame oodata teatava tõenäosuse piires. Kriitiliseks tõenäosuse piiriks peetakse 95% (see tähendab, et 95-l korral 100-st avaldub seaduspärasus. Ülejäänud 5 juhtu võivad moodustada erandi. KONTSEPSIOON. Teaduskirjanduses käsitletakse seda valdavalt käsitlusviisi või
kultuuri poolt normeeritud ja sellele omistatakse eri kultuurides erinevaid sümboolseid tähendusi (nt mida süüakse, kuidas süüakse, kellega süüakse jne). 6. loeng. Kultuuripsühholoogia-Andreas Ventsel 13 Samas tuleb siin välja kultuuridevahelise psühholoogia oluline erinevus teistest psühholoogia suundadest, mis eeldavad enamasti inimpsüühika teatud ühtsust ja universaalsust. Kultuuridevaheline psühholoogia uurib pigem inimpsüühika variatiivsust eri kultuurides, veelgi täpsemalt erinevaid tegureid kontekste, sotsiaalseid suhteid jm mis teatud psühholoogilisi protsesse mõjutavad. Lucien Lévy-Bruhl (1857-1939) oli prantsuse antropoloog, keda huvitas kultuuride diversiteet. Ta väitis, et traditsioonilistes kultuurides puudub mõtlemine loogiliste kategooriate alusel, eristab selle põhjal eel-loogilist ja loogilist mõtlemisviisi. Ehkki inimeste aju ehitus eri kultuurides on sama, loovad mõtlemises erinevusi erinevad
Juhid kaasavad selleks tavaliselt alluvaid ja kaastöötajaid moodustades projektimeeskonna. Projekt on kooslus tegevusi millegi muutmiseks või millegi uue loomiseks. See on ühekordne tegevuste tsükkel ja erinev jätkuvatest, rutiinsetest tegevustest igal projekti puhul on määratletav selle algus ja lõpp. Ehk kokkuvõttes on projekti tunnused uudsus, kordumatus ja lõplikkus. Projektijuhi ametinimetuses ja projekti korraldamises esineb variatiivsust. Mõnes organisatsioonis täidab projektijuhi ülesandeid keskastmejuht oma tavapärase töö kõrvalt. Teises organisatsioonis võib projektijuhi ülesannetes leida mõne inseneri, IT spetsialisti või personalitöötaja. Projektijuhi sisulist tööd tegijat võidakse kutsuda ametinimetuse poolest projekti planeerijaks, organisatsiooni sisekonsultandiks, ärianalüütikuks jne. Olulisem kui ametinimetuse ja töö sisu vastavus on juhtkonna poolt
hinnangut (kiitvat või laitvat) või numbriliste hindepallide panemist (näiteks koolihinded). E m o t s i o o n i d on hindamise kõige esmane, vahetu ja spontaanne vorm. Seda on piisavalt hästi tõestanud oma monograafiates nii Hapsirokov (1972) kui ka Simonov (1981). Simonovi järgi on emotsioonide tekkeks hädavajalikud ja küllaldased alati ja ainult kaks faktorit (kõik muud faktorid võivad põhjustada vaid emotsioonide variatiivsust): vajadus (tarve); selle vajaduse rahuldamise tõenäosus (võimalikkus). Emotsioone võime määratleda kui aktuaalse vajaduse ja selle rahuldamise võimalikkuse peegeldust (tunnetust), millele antakse hinnang kas geneetilise või varasema individuaalse kogemuse alusel. See tähendab, et emotsioonid on oma loomult hinnangulised. Kuigi Simonov nimetab veel emotsioonide ümberlülitavat, kinnistavat ja kompenseerivat
Sekundaarsete tsirkulaarsete reaktsioonide koordineerimine (10 – 12 kuud): on võimeline kasutama mudeleid või õppima käitumist uutes situatsioonides; saab teada objektide jäävuse (näiteks teab, et objektid eksisteerivad ka siis, kui tema neid ei näe). Tertsiaalne tsirkulaarne reaktsioon(12 18 kuud): Eksperimenteerib põhjustagajärg seosega, kordab tegevust saavutamaks variatiivsust (näiteks korduvalt pillab kõrgelt toolilt mänguasja maha). Sümboolsed tutvustused/esitlused(18 24 kuud): algab mõtlema enne tegutsemist; oskab kasutada kujutlust tutvustamaks objekti või tegevust (näiteks matkib tassist joomist). 101 Tabel 5 Kuus sensomotoorse etapi astet kognitiivses arengus
annaabi.ee 
