Varakristlus Kristlus saab alguse meie ajaarvamise algul Palestiinas. Esimese aastatuhande jooksul kujunes välja universaalne kultuur, kus põimuvad erinevate kultuurida traditsioonid. Seal on jooni Lähis-Ida maadest, Vana-Kreeka kultuurist, Rooma impeerium lagunemise ja Suure rahvasterände perioodist. Esimesed kristlikud kogudused asusid Antiookias. Esimesed kristlaste jumalateenistused matkisid juutide ohvriteenistust Ka pühakirja tekstid olid pärit vanast testamendist Juutide pühakirjaks on Vana Testament Kristlaste pühakirjaks on Piibel- mis koosneb: Vanast testamendist- Jumala leping Iisraeli rahvaga Uuest Testamendist- Jumala leping kõikide rahvastega kes usuvad Jeesusesse Kristusse. Esimesed kristlikud kogudused Kristlus levis esimestel sajanditel peamiselt Süürias, Väike-Aasias, Egiptuses ja Põhja-Aafrikas. Kloostrikorraldus sündis Süürias Ühise keelena kasutati kreeka keelt Palju oli rahvakeelset laulmist Ro...
kilomeetrite pikkuselt kulgesid linnade all. Katakombides leiduvad esimesed varakristlikud kunstiteosed, peamiselt seina ja laemaalid. Meenutavad rooma seinamaale. Temaatikas pole enam erootilisi motiive ja kõike, mida võiks seostada paganlike jumaluste kummardamisega. Kujutati sageli stseene, mis kujutasid surma. Maaliti kergeid ja lendlevaid figuure. Lähedased hellenistlikule seinamaalile. Vabalt seisev skulptuur ei leidnud varakristluse päevil peaaegu üldse viljelemist. Harrastati reljeefikunsti, millega ehitati näiteks sarkofaage. Meenutavad roomlaste ajalooteemalist reljeefikunsti, kuid temaatika on piiblist. Eeskujuks võeti rooma ehituses levinud äri ja kohtuhooned basiilikad. Valgmik on kõige olulisem basiilika tunnus. Kirikud olid ilma tornideta. Sageli on varakristlike basiilikate läänefassadi ees sammaskäikudega piiratud nelinurkne õu.
Keisrid toetasid neid, peamiselt sellepärast et nõrgestada kloostreid, kus kunstiteosed enamasti valmistati. 9.saj said aga ikonoduulid jälle ülekaalu ning pühapiltide valmistamine ja austamine taastati. (kuid palju varasemat kunst oli hävinud.) RAVENNA KIRIKUTE MOSAIIGID Nende sõnum on ühtaegu usuline ja poliitiline. Peamiseks objektiks on kõikvõimas keiser, kes juhib riiki ja kirikut. Kujutatakse ka Kristust ja pühakuid. Inimestekujutus on teistsugune kui antiigi ja varakristluse ajal: figuurid on saledad ja ebaloomulikult pikaks venitatud toretsevad riided ei luba isegi aimata kehavorme näod on väikesed, aga suured silmad vaatavad karmilt ja võimukalt figuurid on asetatud tihedalt ritta, näib nagu nad hõljuks. värvilised kivikesed on selgemini üksteisest eraldi ega ürita jäljendada looduslike värvivarjundeid. figuurid on tasapinnalised ja ruumi pole püütud kujutada.
Keisrid toetasid neid, peamiselt sellepärast et nõrgestada kloostreid, kus kunstiteosed enamasti valmistati 9.saj said aga ikonoduulid jälle ülekaalu ning pühapiltide valmistamine ja austamine taastati RAVENNA KIRIKUTE MOSAIIGID Nende sõnum on ühtaegu usuline ja poliitiline Peamiseks objektiks on kõikvõimas keiser, kes juhib riiki ja kirikut. Kujutatakse ka Kristust ja pühakuid Inimestekujutus on teistsugune kui antiigi ja varakristluse ajal: 1. figuurid on saledad ja ebaloomulikult pikaks venitatud RAVENNA KIRIKUTE MOSAIIGID 2. toretsevad riided ei luba isegi aimata kehavorme 3.näod on väikesed, aga suured silmad vaatavad karmilt ja võimukalt 4.figuurid on asetatud tihedalt ritta, näib nagu nad hõljuks. 5.värvilised kivikesed on selgemini üksteisest eraldi ega ürita jäljendada looduslike värvivarjundeid. 6.figuurid on tasapinnalised ja ruumi pole püütud kujutada. Ravenna mosaiik
kristlik sümboolika. Põhjus, miks kristlaste jaoks sai maal (ikoonide näol) vastuvõetavaks, oli see, et pilt on abstraktsem kui kuju. Ka ikoonikunstis kasutati piiratud hulka stseene Piiblist. Ikoonide kummardamise üle tekkisid suured vaidlused, kerkisid esile ikonoduulid, kes olid selle poolt, ning ikonoklastid, kelle meelest ikoonide kummardamine oli saatanast. *Järgmisena skulptuurist. Vabalt seisvaid skulptuure ei loodud varakristluse päevil peaaegu üldse, sest püüti vältida sarnasust paganlike religioonidega ja neile omase kujude kummardamisega. Rohkem harrastati reljeefkunsti, millega ehiti näiteks sarkofaage. Vormilt meenutavad need varakristlikud reljeefid roomlaste ajalootemaatilist reljeefkunsti, kuid temaatika on võetud Piiblist. Varakristlikud reljeefid rõhutavad Kristuse jumalikkust ja valitsejalikkust. Tema surmale ja kannatusloole viidatakse harva. Jutustus tehakse arusaadavaks tingmärkidega,
elunhtuste juurde (teater), OM ,saun, termid, piinamine. Kreeka teater Etendati pikki ja raskeid trgdiaid jumalate elust ja juhtumistest Philised orkestral kasutusel olnud instrumendid keelpillidest:lra,kitara,harf,aulos,okariin,sarved *Euripides tragdia "Orestes" 5.saj eKr. Homofoonia-hehlsus kitarr ja vokaal hel krgusastmel. Esimesed OLMPIA MNGUD 776 ekr Pankration -julm vistlusala,kus olid lubatud kik vtted, peale hammustamise ja kigistamise. KESKAJA MUUSIKA Varakristluse muusikat iseloomustavad hmnid,hmnoodia,psailid(psalmoodia- palvete laulmine) Vara kristliku koguduse laulmine oli ldine, vljapetatud koore hakati petama 5 sajandist. Esimesi kristlikke filosoofe, kes ksitles phjalikult ka muusikat, oli pha august tiimus. Tema koostas kuuest raamatust koosneva teose ja muusika, millest kasvas vlja KESKAEGNE PETUS MUUSIKAST. Pythagorose ja plantoni eeskujul kirjutas ta matemaatiliselt korrastusest muusikas, vrreldes seda"kehatu arvuga" De musica
Tema intellektuaalse rõhuga barokkdraamas ei puudu tegelaste tunded,oma koht on lüürikal ja huumoril. Ta tegelased ei ole nii "elavad" kui Shakespeare'il. C ajalooteemalistest teostest ei maksa otsida faktitäpsust. Teda huvitavad üldistavad moraalsed järeldused,mida need teha võimaldavad. *Näidend "Imevõlurid" ülistab kristlikku ja inimlikku hingesuurust. Teemalt on teos lähedane Fausti-ainesele. Siin on kuradiga lepingu sõlmijaks üliõpilane Cipriano. Tegevuspaik on varakristluse keskus, Antiookias. Näidendi aluseks on legend varakristluse märtri Cyprianuse elukäigust. *C peateos "Elu on unäenägu" paistab silma juba algupärase süzee poolest. Draama keskendub Segismundo monoloogidele,milles ta püüab aru saada tema umber toimuvast. Kas elu on tõeline v üksnes pelk unenägu, mis kohe haihtub? S-I meeltesegadusi suurendab tärganud armutunne Rosaura vastu. Rohkete mõtiskluste järel tõdeb ta ,et elu ei ole unenägu. Lõpuks jõuab S äratundmiseleet
REFERAAT Koostanud: Kadri Laur Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus................................................................. 2 1. Kristluse tekkimine.................................................... 3 1.1. Pooldjad ja vastasseis.......................................................... 3 2. Uskumused.............................................................. 4 3. Kristluse levik.......................................................... 4 3.1 Varakristluse levik............................................................ 4-5 4. Kirik...................................................................... 5 4.1 Kiriku struktuur.................................................................. 5 4.2 Kiriku funktsioonid............................................................. 5 5. Pühad tekstid............................................................ 6 5.1 Uus Testament................................................................
...................................................................... 2 1. Kristluse tekkimine.............................................................................. 3 1.1. Pooldjad ja vastasseis........................................................................ 3 2. Uskumused......................................................................................... 4 3. Kristluse levik.................................................................................... 4 3.1 Varakristluse levik......................................................................... 4-5 4. Kirik................................................................................................ 5 4.1 Kiriku struktuur............................................................................... 5 4.2 Kiriku funktsioonid.......................................................................... 5 5. Pühad tekstid................................................................................
Kindlasti on hilisemat Euroopa muusikat väga tugevasti mõjutanud kreeklaste õpetus muusikast. Sillaks kreeka-rooma ja kristliku kultuuri vahel on rooma filosoof Boethius (480-524), kelle kirjutised jäid kogu keskaja vältel muusikaõpetuse autoriteetsemateks eeskujudeks ja sisuliselt pani ta aluse Euroopa muusikateooriale. VARAKRISTLIK MUUSIKA Kristliku muusika lähtepunktiks on esimesed kristlikud kogudused, eriti Antiookias, mis oli varakristluse tähtsaim kolle. Esimeste kristlaste jumalateenistused matkisid juutide ohvriteenistust ja nende pühad tekstid ja laulud olid suures osas juutidega ühised. Ilmselt võeti midagi üle ka kreeka muusikatraditsioonist, kuid näiteks pillide kasutamine keelati sootuks, sest see muusika oli seotud paganliku kultusega. Idakristuses kehtib see keeld tänase päevani. Varakristuse lauludeks on psalmid, hümnid ja muud vaimulikud laulud, mida ei laulda vaid jumalateenistustel, vaid ka kodus.
(see pilt sümboliseerib usu jõudu), Moosest kaljust vett välja löömas, kolme meest tulises ahjus jne. Väga sagedasteks motiivideks on muidugi rist ja ülestõstetud kätega inimene palvetaja. Välimuselt meenutavad piiblitegelased veel inimesekujutisi rooma maalikunstis. Tihti on varakristlikud katakombimaalid kohmakavõitu, kuid arengulooliselt on nende tähtsus suur sai ju siit alguse uue ajastu kunst, milles väljendus uus ellusuhtumine. Vabalt seisavaid figuure ei loodud varakristluse päevil peaaegu üldse, sest püüti vältida sarnasust paganlike religioonidega ja neile omase kujude kummardamisega. Rohkem harrastati reljeefkunsti, millega ehiti näiteks sarkofaage. Vormilt meenutavad need varakristlikud reljeefid roomlaste ajalooteemalist reljeefkunsti, kuid nende temaatika on võetud Piiblist. Kristlik reljeefikunst hakkas levima siis, kui ristiusk lubatuks sai ja sellega liitus rohkem rikkaid inimesi
Mosaiikide valmistamiseks kasutati väikseid siledaid värvilisi marmoritükikesi või erksaid klaaskuubikuid. Nendest moodustunud konarlik seinapind oli valgustpeegeldava ja sädeleva ebamaise värvielamuse looja. Valitsevateks värvideks olid heleroheline, kuldne, külm sinine ja lillakas ooker. Motiivideks stseenid piiblist. Inimesed on nendel rikkalikult rõivastatud, mis kajastab suhtumist nn patuse keha kujutamisse. Endine kauni keha kultus oli kadunud. Skulptuurid ei leidnud varakristluse päevil üldse viljelemist, sest püüti vältida paganlusele omast kujude kummardamist. Rohkem eelistati reljeefkunsti, millega kaunistati nt sarkofaage. Kiriku välisilme oli sel ammusel ajal väga lihtne, tavaliselt olid kirikud ilma tornita. Mõnikord seisis kirku kõrval eraldi kellatorn nn kapmaniil. Sageli näeb varakristlike basiilikate läänefassaadi ees sammaskäikudega piiretud nelinurkset õue - aatriumi.
165. eKr. Originaalkäsikirju pole säilinud, on aga märkimisväärne hulk ümberkirjutusi. Vana Testamendi raamatud on jagatud neljaks suuremaks grupiks: seaduseraamatud, ajalooraamatud, tarkuseraamatud, prohvetiraamatud. Koos Uue Testamendiga moodustab Vana Testament ristiusu Piibli (kr biblion ,,raamat, kiri"). Uus Testament- sündis hellenistlikus maailmas ja on kirja pandud kreeka keeles. Uus Testament koosneb Jeesuse Kristuse elust jutustavaist evangeeliumidest ja varakristluse ajaloost. See pärineb 1. - 2. sajandist m. a. j. Uue Testamendi säilinud käsikirju on üle 5300. Arvatakse, et Rooma keiser Constantinus Suur, kes tunnistas 313. aastal ristiusu lubatuks, finantseeris Piibli koostamist. Uue Testamendi koostamiseks oli valida rohkem kui 80 evangeeliumi vahel, Constantinuse suunamisel valiti neli: Matteuse, Markuse, Luuka ja Johannese evangeelium. Need evangeeliumid ülistasid Kristust kui Jumala sarnast, teised evangeeliumid korjati kokku ja põletati
1852), mis sai kiitust ka kriitikutelt. ,,Lapsepõlvele" lisandusid ,,Poisiiga" (Otrotsestvo, 1854) ja ,,Noorus" (Junost, 1857). Aastatel 18541855, kui Tolstoi võttis osa Krimmi sõjast, kirjeldas ta läbielatut ,,Sevastoopoli" jutustuses (Sevastopol, 1855) ja ,,Kaks husaari" (Dva gussara, 1856). Kaukaasias olles kirjutas veel ,,Rünnak" 1852 ning ka ,,Metsaraiumine" 1853, mis on pühendatud Venemaa sõjategevusele selles piirkonnas. Ta hakkas tegelema varakristluse ja patsifismiga (e. püüd vägivalda ja sõjalisi vahendeid iga hinna eest vältida), mis peegelduvad tema teoste jõulises paatoses. 1857. aastal oma esimesel välisreisil pidi Tolstoi pettuma, sest Lääne Euroopas oli kodanlik kord ning moraal ja kultuur mõjusid eemaletõukavalt. Sellest sai ta aga inspiratsiooni kirjutada jutustus ,,Luzern", mis kajastab kodanlusevastast teemat.
et rahvast ette valmistada lunastaja (Jeesuse) vasyuvõtmiseks. Tuntumad Vana Testamendi teemad ja motiivid on maailma loomine, pattulangemine ( Aadam ja Eeva ), Kaini ja Aabeli lugu, veeuputus ning Jumala leping Noaga, Taaveti ja Koljati võistlus. [3]. 3. Uus Testament e. Evangeelium Uus Testament sündis hellenistlikus maailmas ja on kirja pandud kreeka keeles. Uus Testament koosneb Jeesuse Kristuse elust jutustavaist evangeeliumidest ja varakristluse ajaloost. Uue Testamendi säilinud käsikirju on üle 5300. Arvatakse, et Rooma keiser Constantinus Suur, kes tunnistas 313. aastal ristiusu lubatuks, finantseeris Piibli koostamist. Uue Testamendi koostamiseks oli valida rohkem kui 80 evangeeliumi vahel, Constantinuse suunamisel valiti neli: Matteuse, Markuse, Luuka ja Johannese evangeelium. Need evangeeliumid ülistasid Kristust kui Jumala sarnast, teised evangeeliumid korjati kokku ja põletati. Nii kõrvaldati piiblitekstide hulgast
Nad avastasid, et kivi oli haua ukse eest ära lükatud ning haud oli tühi. Seejärel olevat naistele ilmunud ingel, kes ütles, et Jeesus elab. Nad jõudsid järeldusele, et mees on surnust üles tõusnud ning seetõttu on uut moodi messias: mitte maine kuningas, vaid universumi valitseja. Sealt alates hakkasid inimesed Jeesust nimetama Messiaks(päästja, lunastaja), kreeka keeles christos ("salvitu") - s.t Kristus. Kristluse levik Varakristluse levik Kristlus tekkis juutide usu raames selle ühe haruna. Kuid Jeesuse jumalariigi- sõnumil oli juutide messiaootusega võrreldes laiem tähendus. Jeesus ei pidanud silmas mitte Iisraeli riigi muistse hiilguse tastamist, vaid kogu maailma hõlmavat ning kõigile Jumalat uskuvatele ja armastavatele inimestele avatud rahu- ning õnneaega. Varsti pärast tema surma hakkaski kristlus üsna kiiresti poolehoidu võitma ka Rooma impeeriumi muude rahvaste hulgas. Sellele aitas kaasa asjaolu,
surnuid.Katakombides leiduvadki esimesed varakristlikud kunstiteosed, peamisel seina-ja laemaalid. 20. Kuidas tekkisid meile tuttava kujuga raamatud? Mida neisse alguses kirjutati, kuidas neid kaunistati? Pühakirja tähtsus tõi kasa kristliku raamatukunsti sünni.Pärgamendist sai köita meile tuttava kujuga raamatuid.Pärgamendile sai maalida värvilisi pilte, mis selgitasid teksti. 21. Millises olukorras oli varakristlikul ajal skulptuur? Vabalt seisvaid skulptuure ei loodud varakristluse päevil üldse, sest püüti vältida sarnasust paganlike religioonidega ja neile omase kujude kummardamisega. 22. Mis on basiilika, millistest osadest see koosneb? Basiilika on rooma arhitektuuris levinud kohtu-ja koosolekuhoonete tüüp.(aatrium)sammaskäikudega ümbritsetud õu, eeskoda(narteks), 5-lööviline pikihoone, transept ja apsiid. 23. Millistes linnades leiduvad kõige kuulsamad varakristlikud kirikud? Nimeta neist linnadest vähemalt üks kirik.
1.2 Inkvisitsiooni teooriad 1.2.1 Aadama ja Eeva teooria Väga raske on täpselt määratleda inkvistsiooni algust. Seda sellel põhjusel, et on mitmeid erinevaid allikaid, mis kirjeldavad sündmusi ja tegusid, mida võiks lugeda inkvisitsiooni alguseks. Kui mõista inkvisitsiooni all teisitimõtlejate süüdimõistmist ja hukkamõistu kiriku poolt, siis tuleks lugeda inkvisitsiooni alguseks ristiusu kiriku tekkimist, kuna juba varakristluse aegadust on piiskopid mõistnud hukka teisitimõtlejaid ja lahutanud neid kirikust. Samas kui käsitleda inkvisitsiooni märksa ,,kitsamas" tähenduses, tuleks lugeda inkvisitsiooni alguseks katoliku kiriku eritribunalide tegevust.5 Hispaanlane Luiz Paramo, Sitsiilia inkvisiitor, oli esimene, kes sõnastas inkvisitsiooni ajaloo ,,avara" tähenduse. Tema oli nimelt arvamusel, et kõige esimene inkvisiitor oli issand jumal ise, kes lõi Aadama ja Eeva ja tembeldas nad teisitimõtlejateks
Nt. Joonas ja vaalaskala, Taaniel lõvide keskel kannelt mängimas (sümb. usu jõudu), Mooses kaljust vett välja löömas, kolme meest tulises ahjus jne. Väga sagedane motiiv - rist ja ülestõstetud kätega inimene, sümb. palvetajat. Välimuselt meenutavad piiblitegelased inimesekujutisi rooma maalikunstis. Tihti varakristlikud katakombimaalid kohmakavõitu, arengulooliselt nende tähtsus suur - uue ajastu kunst, väljendub uus ellushtumine. Vabalt seisvaid skulptuure ei loodud varakristluse päevil üldse, sest püüti vältida sarnasust paganlike religioonidega ja neile omase kuju kummardamisega. Rohkem harrastati reljeefkunsti, millega ehiti nt. sarkofaage. Vormilt meenutavd need varakristlikud reljeefid ajalooteemalist reljeefikunsti, kuid nende temaatika võetud Piiblist. Kristlik reljeefikunst hakkas levima siis, kui ristiusk lubatuks sai ja sellega liitus rohkem rikkaid inimesi. Koos nendega kasvas rooma kunsti mõju ja püüe ühendada kristlust rooma traditsioonidega
läbi dramaatilisi muutusi Rooma impeeriumi lagunemise ja Suure rahvaste rändamise ajal. Kogu kujunemisloo teeb kultuuripildis kaasa ka muusika. Siin toimuvad nihked tänu kogu riikluse ja sotsiaalse elu korraldusele ning eelkõige murrangule religioosses õpetuses. Kristliku muusika lähtepunktiks on esimesed kristlikud kogudused, eriti Türgi lõunaosa linnas Antiookias, mis oli apostel Pauluse missioonikeskusena tähtsaim varakristluse kolle. Kuna vahemeremaade rahvaste muusikas oli palju paganlikke elemente, siis võeti sellest jumalateenistustel üsna vähe kasutusele. Pillide kasutamine keelati (Idakristluses on see keelatud tänapäevani). Kristlaste lauludeks olid psalmid, hümnid ja vaimulikud laulud ja seda mitte ainult kirikus, vaid enamgi veel - kodus laulmiseks kristluse kasvatuse eesmärgil. Esialgu lauldi rahvalikus maneeris, õpetatud koore hakati kasutama 4
Transept eendub pikihoonest suuremal määral põhiplaan omandab risti kuju · Ristumisel tekkivat ruumi nimetatakse nelitiseks · Transeptist idas koor · Kesklöövi ja nelitise vahel vahevõre Tornid · Kampaniil ehitisest eraldi seisev torn Varasemad romaani kirikud kaetud lameda laega nagu varakristluse puhul · Al. XI saj kesklöövide võlvimine o Silindervõlv o Ristvõlv · Hilisromaani kunst o Esineb juba roidvõlve o Sisearhitektuur Arkaadid monumentaalsed kaared allkorrusel, mis eraldavad kesklöövi külglöövidest
Ainsa apostlina oli ta ka õpetaja juures ristipuu all. Kuidas ka poleks, aga Juudast sai kõikideks aegadeks reeturlikkuse ja alatuse sümbol. Teda võib küll haletseda, püüda mõista tema käitumist tol saatuslikul neljapäevaõhtul, kuid musta valgeks teha ei õnnestu küll kellelgi. Nimi Juudas (Juuda) oli juutide hulgas väga populaarne ning Piiblis on ka teisi sellenimelisi mehi. Püüame neid mehi omavahel mitte segi ajada. Juuda suudlust on kunstnikud kujutanud juba varakristluse ajast kirikuseintel, vitraaakendel, miniatuuridel, ikoonidel. Itaalia maalikunstnik Giotto [dzi´otto](1266/67-1337) on Padovas paikneva Arena kabeli seinale jäädvustanud ka selle stseeni. Kesksete tegelaste kõrval raiub pildi vasakul serval Peetrus mõõgaga ühel vahistajal kõrva. Nii on tõesti kirjas Johannese evangeeliumis: Siimon Peetrus, kellel oli mõõk, tõmbas selle nüüd välja ning lõi ülempreestri orja ja raius ta parema kõrva; orja nimi oli Malkus.
muutusid hobuseraua kujuliseks. Kreeklased valmistasid algul kõlakaste kilpkonnakilbist. Kreekas arenes lüürast 7. sajandiks kitara, mis oli suurem ja valjema heliga, puust kõlakasti ja harudega. Kitara oli Kreeka klassikalise draama, spordivõistluste ja ametlike kultuste peamine muusikariist. Kreekast rändas lüüra Roomasse 5 saj ekr, kuid linnriigi muusikaelus ei etendanud suurt rolli. Rooma kunstis kujutatakse sageli Orpheust mängimas lüürat lõvide rahustamiseks. Varakristluse ajal asendus see Kristuse ja lambakarja pildiga, mis tähendas ,,head karjast". Keskaja lüüra oli 6 keelega, mis oli 5 7 sajandil Põhja-Euroopas peamine muusikariist. Nende pikkus oli 40 80 cm. Pilli häälestati häälestuspulkade abil, varem oli selle jaoks rõngad ja vardad. Lüürat hoiti mängija ees põlvedel ja keeli mängiti plektroniga. Plektroniga mängitava lüüra asemel tuli 11. sajandil 4-keelne poognaga mängitav lüüra nimega rotte.
Ainsa apostlina oli ta ka õpetaja juures ristipuu all. Kuidas ka poleks, aga Juudast sai kõikideks aegadeks reeturlikkuse ja alatuse sümbol. Teda võib küll haletseda, püüda mõista tema käitumist tol saatuslikul neljapäevaõhtul, kuid musta valgeks teha ei õnnestu küll kellelgi. Nimi Juudas (Juuda) oli juutide hulgas väga populaarne ning Piiblis on ka teisi sellenimelisi mehi. Püüame neid mehi omavahel mitte segi ajada. Juuda suudlust on kunstnikud kujutanud juba varakristluse ajast kirikuseintel, vitraazakendel, miniatuuridel, ikoonidel. Itaalia maalikunstnik Giotto [dzi´otto](1266/67-1337) on Padovas paikneva Arena kabeli seinale jäädvustanud ka selle stseeni. Kesksete tegelaste kõrval raiub pildi vasakul serval Peetrus mõõgaga ühel vahistajal kõrva. Nii on tõesti kirjas Johannese evangeeliumis: Siimon Peetrus, kellel oli mõõk, tõmbas selle nüüd välja ning lõi ülempreestri orja ja raius ta parema kõrva; orja nimi oli Malkus.
+ Lk.1 "ÕHTUMAADE MUUSIKAAJALUGU" I VARAKRISTLIK MUUSIKA 1.PSALMOODIA, HÜMNOODIA Kristliku muusika lähtepunktiks on esimesed kristlikud kogudused, mis apostel Pauluse misjonikeskusena oli varakristluse tähtsaim kolle. Varakristlaste laulmise kohta Paulus oma kirjades- kristlaste lauludeks olid psalmid, hümnid, vaimulikud laulud (ei räägita tingimata jumalateenistusest, enam kogudusest laulmisest, vabas ja rahvuslikus maneeris) Kristliku laulu kaks tähtsamat tüüpi: 1.Psalmilaul ehk psalmoodia -juutide religioosses muusikas tähtsaim, jätkab vana traditsiooni, aluseks Vana Testamendi lauluraamat, sisaldab 150 heebreakeelset
Keisrid toetasid neid, peamiselt sellepärast et nõrgestada kloostreid, kus kunstiteosed enamasti valmistati. 9.saj said aga ikonoduulid jälle ülekaalu ning pühapiltide valmistamine ja austamine taastati. (kuid palju varasemat kunst oli hävinud.) Ravenna kirikute mosaiigid Nende sõnum on ühtaegu usuline ja poliitiline. Peamiseks objektiks on kõikvõimas keiser, kes juhib riiki ja kirikut. Kujutatakse ka Kristust ja pühakuid. Inimestekujutus on teistsugune kui antiigi ja varakristluse ajal: · figuurid on saledad ja ebaloomulikult pikaks venitatud · toretsevad riided ei luba isegi aimata kehavorme · näod on väikesed, aga suured silmad vaatavad karmilt ja võimukalt · figuurid on asetatud tihedalt ritta, näib nagu nad hõljuks. · värvilised kivikesed on selgemini üksteisest eraldi ega ürita jäljendada looduslike värvivarjundeid.
kunstiteosed, peamiselt seina- ja laemaalid. Üldilmelt meenutavad need tavalisi rooma seinamaale, kuid temaatikas on olulisi erinevusi. Kõrvale on jäänud erootilised motiivid, samuti kõik, mis võib olla seotud paganlike jumalate kummardamisega. Mõnda tavalist antiikkunsti motiivi käsitlesid kristlased kui tingmärki, mille tähendust teadsid ainult nemad. Neil päevil saigi alguse keeruline kristlik sümboolika. Vabalt seisvaid skulptuure ei loodud varakristluse algpäevil peaaegu üldse, sest püüti vältida kujude kummardamist. Rohkem harrastati reljeefkunsti, millega ehiti nt sarkofaage. Kui ristikogudused lubatuks said, tekkis tarvidus jumalateenistuseks sobivate ruumide järele. Esimeste kirikute ehitamisel võeti eeskujuks rooma arhitektuurist basiilika. Varakristlik kirik oli pikergune hoone, mille kaks rida sambaid jagas kolmeks kitsaks osaks nn lööviks. Kirik oli orienteeritud ilmakaarte suhtes lääne-idasuunaline
kihtide seas. Kogukonda (ekklesia) arvati ristimise kaudu, mida viidi läbi juba siis veega, kuid riitus polnud veel täpselt välja kujunenud. Ristimine toimus ülestõusmispäevale eelneval ööl, enne seda paastuti ning hoiduti ka seksist. Aeti välja ka deemone ja tunnistati usku, rituaal toimus varjatult kardinate taga. Pärast ristimist võis minna oma esimesele armulauale saadi koguduse liikmeks. Jumalateenistuse põhiosa pärineb varakristluse aegadest. 2. Kristlased Rooma impeeriumis esimesel ja teiel sajandil. Arvu kasv, selle põhjused. Tagakiusamised. Märterlus. Apoloogiad jne. Rooma ühiskond oli väga seisuslik ühiskond ja see põhjendab ka, miks kristlus vaesemate ühiskonnakihtide seas kiiresti populaarsust kogus. Aastal 100 võis olla Rooma riigis umbes 50 000 kristlast, ent 300. aastaks oli kristlaste arv kasvanud umbkaudu 6 miljoni (mis oli 10% kogurahvastikust). Kristluse kiire kasvu taga on
telegraafitöötajate kaitsepühakuks. Vana testament judaistlike tekstide kogumik, mis koos Uue testamendiga moodustab ristiusu piibli (kr. biblion "raamat, kiri"). Vana testament sisaldab Vanade Idamaade müüte maailma ja inimese loomisest ning lugusid juutide ajaloost. Selle tekstid on kirjutatud 12.- 2. saj. e. m. a. heebrea keeles. Uus testament koosneb Jeesuse Kristuse elust jutustavaist evangeeliumidest ja varakristluse ajaloost. See pärineb 1. - 2. sajandist m. a. j. ja on kirjutatud kreeka keeles Mooses - legendaarne iisraellaste juht ja seaduseandja, Jahve ainujumalausundi rajaja. Piibli järgi elas Mooses Egiptuses orjapõlves. Ta juhtis iisraeli rahva läbi mere ja kõrbe Palestiinasse. Siinai mäel andis jumal Moosesele kaks kivitahvlit 10 käsuga. Need kümme käsku said iisraeli (juudi) usundi ja kõlbluse aluseks Taavet - vanaaja Iisraeli kuningas u aastail 1000 - 970 e. m. a
saj. ehitatud Aurelanuse müüri järgi - see oli ligi 19. km. pikkune 380. kandilise torni ja 16. väravaga müür. Linnamüüri ehitamine ümber linna andis aga tunnistust muudatustest impeeriumi seisundis, mis kulmineerusid Rooma riigi jagunemisega Ida ja Lääne - Roomaks ning viimase langemisega 476. a., mis ühtlasi tähistab antiikaja lõppu. Selleks ajaks oli Roomas tugevasti juuri ajanud 4. saj. riiklikuks usundiks tunnistatud kristlus, millest tänapäeva on varaseimast perioodist ( varakristluse ajast ) jõudnud mitmeid arhitektuurimälestisi. 33 VARAKRISTLIK ARHITEKTUUR Rooma riigi äärealadel 1.saj. tekkinud kristlus levis kiiresti nii ida kui ka lääne suunas, jõudes sajandi keskel ka impeeriumi pealinna Rooma, kus ta nii nagu mujalgi, sattus konflikti võimudega. Kuna kristlasi hakati taga kiusama, siis ei saanud nad koguneda avalikult
annaabi.ee 
