Keskaeg I sajandi keskel levis Rooma impeeriumis prostitutsioon ehk seksuaalteenuste pakkumine tasu eest. Vastukaaluks vabadustele seksuaalelus hakati järk-järgult üha enam rõhutama karskuse ja tsölibaadi ehk ebielutuse väärtust. (Praegu peavad tsölibaadist kinni enamike riikide preestrid.) Varakristlased aga väitsid et seksuaalsuhe on saatana leiutis, pattulangenud Aadama väljamõeldis. Näiteks loobus kirikuisa Augustinus ristiusu vastuvõtmise järel suhetest naissooga. Ühiskonnas peeti lugu munklusega kaasnevast akeetlikust elu- ja mõttelaadist. Enese hellitamisesse suhtuti kui inimlikku nõrkusesse. (Tänapäeval aga on kõik inimestevahelised seksuaalsuhted lubatud.) Seda tuli hävitada lihasuretamisega (palverännakud, paast). Naise saatuse
Seetõttu võtsid Rooma valitsejad aeg-ajalt ette kristlaste tagakiusamisi. Tavaliselt paigutatakse varakristlik periood 1. saj. 5. saj. p.Kr (Rooma Impeeriumi languseni). Polüteism tunnistatakse mitmeid jumalaid. Monoteism tunnistatakse ühte jumalat. 313. a. Milano edikt ristiusk kuulutatakse Roomas lubatuks. Varakristlikus kunstis oli keskmeks piibel (Vana ja Uus Testament). 4. saj. keelustatakse ümarskulptuur. Varakristlased suhtuvad eitavalt ka tahvelmaali. Uue nähtusena tekib miniatuurkunst- köidetud raamatute käsitsi kaunistamine (Seoses pärgamendi kasutuselvõtuga, pühakiri ei tohtinud olla halvastisäilival materjalil) Usukommete täitmiseks oli tarvishooneid. Tagakiusamise tõttu pidid kristlased esialgu varjatult kogunema. Seetõttu on 1.-2. sajandi kristliku kunsti ainsateks allikateks katakombid maa-alused koopad, mille seintesse maeti surnuid (laipmatus)
Ristiusu kujunemine. Rooma riik palju rahvaid, usundeid, kõigi nende lubatavus ja kohustus teenida Rooma nn. ametlikke jumalaid ja osaleda nende tseremooniatel. Juutide alistamine Rooma riigi poolt. Juutide seas Messia (Taaveti soost kuninga) ootus, kes taastaks juutide muistse hiilguse. Ennustused ja ettekuulutused valmistasid ette pinna Jeesuse Kristuse tulekuks. Neil oli arvamus, et kristlased on süüdi õnnetustes. Tulemuseks oli varakristlaste tagakiusamine. Varakristlased eraldusid teiste usundite kummardajatest. Tuhande aasta vältel oli kogu inimeste elu, sealhulgas kunstilooming, keskendunud religioonile. Kristlik kirik oli väga tugev, ristiusk oli ühendavaks jõuks kogu Euroopas. Kindel on see, et keskaja leiutised on tähtsad ka nüüdisajale. Neist on edasi aretatud võimsamaid leiutisi, kuid alge saadi just keskaja leiutistest. Prillid valmisid 13. sajandil. Tommaso da Modena maalil on esimest korda kujutatud prille (1352)
Mehe seksuaalelu oli vaba. Mehe puhul on ohjeldamatut seksuaalsust peetud loomulikuks, elujõulisuse näitajaks. Lapse roll vanal ajal Laps oli oma vanemate vara. Keskmine laste arv oli 3. Laste arvu piirati. Rikkad loobusid lastest, eriti tüdrukutest. Kui lapse endale jätta, siis jätkus talle tavaliselt armastust ja hoolt. KESKAEG Vastukaaluks vabadustele seksuaalelus hakati järk-järgult üha enam rõhutama karsklust ja tsölibaati. Varakristlased toetasid alandlikkust, halastust, üks teise aitamist, askeetlikke eluviise. Rõhutati lõbule pühendumise kahjulikkust ja hinge puhastamise tähtsust. Rooma impeeriumis levis üha enam prostitutsioon. KESKAEG Väideti, et seksuaalsuhe on saatana leiutis. Ihadele järeleandmisesse ja enese hellitamisesse suhtuti kui inimlikku nõrkusesse. Kord juba sõlmitud abielu pidi kestma surmani. Keskaegne suhtumine seksuaalsusesse: askeesi ja karnevalikultuur.
Jumalariik oli avatud kõikidele, mitte ainult juutidele. 3) Apostlite tegevus nad rändasid mööda riiki ringi, rääkisid usust, panid aluse ristiusukogudustele ning võitsid poolehoidjaid. 4) Levikule aitasid kaasa ka Roomas levinud usundid. Erinevad usundid olid põimunud ja peaaegu kõigis neis usuti, et elu jätkuba ka pärast füüsilist surma. Miks ikkagi hakati Roomas kristlasi taga kiusama (2 põhjust), paljud varakristlased, sh ka apostlid Peetrus ja Paulus, surid märtrisurma. 1) Esimene põhjus peitud ristiusus endas. Ristiusk (nagu judaism, millest ta välja kasvas) monoteism (usk ühte jumalasse). Siit ka kristlaste sallimatus teistesse religioonidesse. Teiste religioonide esindajaid peeti paganateks. Paganad - kristlaste halvustav nimetus teiseusuliste kohta. 2) Kristlus sattus peagi vastuollu Rooma poliitikaga. Nimelt kristlased kummardasid ainult ühte jumalat
mehele nii füüsilisi ja vaimset rahuldust. Roomas oli naine kogu elu mehe lapsepõlves isa, hiljem abikaasa võimu all, tal ei olnud poliitilisi õigusi ega õigust otsustada oma elu üle. Aga kodu piires oli abielunaine auväärne isik. Laps oli Roomas vanemate vara, kes võisid vabalt otsustada tema elu üle. Keskaeg See oli aeg, mil levis Rooma impeeriumis prostitutsioon aga vastukaaluks vabadusele seksuaalelus hakati üha enam rõhutama abielu väärtust. Varakristlased toetasid alandlikkust, halastust, üksteise aitamist ning rõhutasid lõbule pühendumise kahjulikkust. Väideti, et seksuaalsuhe on saatana leiutis ja pattu langenud Aadama väljamõeldis. Kuna Lääne-Euroopas peeti sageli sõdu, oli au sees mehelik võitlusvõime, jõud ja julgus. Aga naise saatuse määras suguvõsa. Varakeskaegses ühiskonnas oli sündimus küll suur aga 45% lastest suri, ning nende vanemad olid napilt täisealised
Muusikaesteetika Platoni (5./4. saj. vahetus eKr, dialoogid ,,Riik", ,,Seadused") käsitlused muusika mõjust ja muusika osast inimeste kasvatamisel muusika ja võimlemine kui teineteist täiendavad ained, eri helilaadidel erinev emotsionaalne ,,vägi". Vana-Kreeka muusikateooria oli väga suure mõjuga keskaja muusikateooriale üle võeti laadide nimed, käsitlus konsonantsidest ja dissonantsidest jne. Samas varakristlased püüdsid oma muusikaga Vana-Kreeka ja Vana-Rooma paganlikust ning eriti Vanas-Roomas kõikvõimalike meelelahutuslike üritustega seotud lärmakast muusikast teadlikult erineda. Seoses sellega 10 keelatakse pillide kasutamine kristlaste teenistustel I at. vaimulik kirikumuusika on valdavalt puhas vokaalmuusika. Vana-Kreeka muusika üldiselt:
peamiselt prantsuse keskaegsetes katedraalides. kapiteel — samba, piilari või pilastri kunstiliselt kujundatud ülemine osa, millele toetub talastik, käär või võlv kardinal — katoliku kiriku kõrgem ametikandja. karütatiid — pikas rõivas naise kujuline skulptuursammas, mida peamiselt antiikarhitektuuris käsutati tavalise samba asemel. katakomb — maa-alune käik või ruum, mida varakristlased kasutasid matmispaigana ning kogunemiskohana. katedraal — peakirik; Prantsusmaal, Hispaanias ja Inglismaal piiskopikiriku nimetus; sama mis Saksamaal, Baltimaades ja Itaalias toomkirik, Lõuna-Saksamaal münster. keldid — roomlastel gallialased; rühm rahvaid ja hõime, kes eelajaloolisel ja antiikajal asusid mitmel pool Lääne- ja Kesk-Euroopas, segunesid roomlastega. Keltide järeltulijaid ning keelt on tänapäeval säilinud Iirimaal,
eest varjama. “Kristliku ajastu esimestest sajanditest on vähe viiteid uue kultuse kujutamisele maalikunstis. Rooma katakombides kujutati 3. ja 4. sajandist pärit freskodel nii paganlikke kui piiblisüžeid, viimaseid vaid piiratud hulgal.” (Calvalho de Magalhães 2005: 86) Algkristlased ootasid maailmalõppu ja Kristuse teist tulemist. Lisaks maailmalõpuootusele ja kristlaste tagakiusamisele takistas kunsti arengut ka Vana Testamendi pildikeeld. Pildikeeldu järgisid nii juudid kui ka varakristlased. Piltide maailm oli seotud paganlusega (piltide ja kujude kummardamine kui paganluse tunnus). (Onasch, Schnieper 2003). Niisiis on esimestel sajanditel pKr loodud kristlikust kunstist väga vähe teada. Varakristlaste kogukonnal oli piisavalt olmeprobleeme. Kogukond oli vaene, kirikuid algkristlastel polnud, koguneti laenatud, renditud või rikkamatelt koguduseliikmetelt annetustena saadud majades. (Lassus 1966) Loominguline periood kristluses algas laias laastus 4. sajandist, pärast
Kesklöövi ülemises osas on aknad. kuna aknaklaasi ei tuntud olid nad kaetud õhukesteks lihvitud marmorplaatidega.Pikihoone idaosas on põikihoone ehk transept. Ristumiskohas pikihoonel ja ristihoonel on kooriruum, seal paiknes ka altar. koori taha jääb poolümarväljaehitis ehk apsiid. muust kirikust eraldab seda triumfikaar, seal asus aken. KIRIKUD IDA LÄÄNE SUUNALISED. Altar / apsiid jääb alati itta. Uks ehk protaal alati läände. hommikuste jumalateenistuste tõttu. varakristlased ei osanud võlvida. Tolleaegne kirik lameda puulaega. Basiilika põhiplaan ( kiriku) kujunes välja Roomas ja levis siit mujale; on aluseks Lääne-Euroopa kirikuarhitektuurile.Basiilika kõrvale tekkis kabeliehitus, ehitatud tsentraalarhitektuuriga ehk ruumi kekskelt peaaegu võrdne kaugus seinteni, kaetud kupliga ( ümmargne, kuusnurkne) . Kabel asendas kirikut , kuna kiriku ehitamine oli kallis ja võttis palju aega. BÜTSANTS 6-15saj tekkis 395
siiski ka loodetud rahuldust. Vastukaaluks vabadustele seksuaalelus hakati järk-järgult üha enam rõhutama karskuse ja tsölibaadi ehk abielutuse väärtust. Piiblis ei ülistata tsölibaati. Väidetakse, et mitte kristlus ei toonud kaasa askeesi, vaid juba antiikajal vastureaktsioonina lõbujanulisele elule väljakujunenud askees sulas ühte kristlusega ja hakkas koos sellega levima. Vara kristlased toetasid alandlikkust, halastust, üks teise aitamist, askeetlikke eluviise. Varakristlased rõhutasid lõbule pühendumise kahjulikkust ja hinge puhastamise tähtsust. Väi deti, et seksuaalsuhe on saatana leiutis, pattu langenud Aadama väljamõeldis. Eriti kriitiline oli kirikuisa Augustinus (354430), kes ise ristiusu vastuvõtmise järel loobus suhetest naissooga, valides tsölibaadi. Ta kaebas, et pole midagi muud maailmas, mis mehe meele kõrgustest niimoodi alla tooks kui naise hellitused ja kehade ühinemine
saj. algul (see oli esimene mosee). 1830 ehitis hävis ja aastast 1905 asub samas paigas praegune ehitis. Mosee tornid on 11 meetrit kõrged ja tippudes on jaanalinnumuna kujutised, mis tähistavad loomist ja elu. Aafrika pühamutes leidub tihti munamotiive. KAPADOOKIA (Cappadocia) KALJUKIRIKUD JA KABELID Türgis on inimkäte töö vili. Vulkaani tagajärjel tekkinud maastik on looduslik. Kapadookiast sai 17 p.Kr. Rooma impeeriumi osa. Tollased varakristlased otsisid eraldumiseks üksikuid paiku, kus Jumalast osasaamine oleks parem. Avastati, et looduslikesse tuhast, mudast ning laavast tekkinud tornidesse saab edukalt uuristada koopaid ja käike. Aja jooksul (enamasti 10. ja 11. sajandil) rajati kirikuid, mille suurus ulatus kongi mõõtmetest kuni võlvide ning kuplitega pühakodadeni. Kapadookia Göreme oru piirkonnas olevat eksisteerinud 365 kirikut ja kogu Kapadookias veelgi rohkem. Algselt maa-alused koopad ja käigud olid 7
maailmavaateks, mis domineeris Õhtumaade elus ja mõtteviisis kuni 13. sajandini ehk siis 1000 aastat. Autoriteetsed teoloogilised teosed Augustinuse sulest tähistasid keskaja algust ajaloos. Augustinus keskendus peaaegu täielikult inimese spirituaalsusele. Füüsilise maailma kohta piisas inimestele, kui nad teadsid vaid seda, et jumal on selle loonud. Nagu Pythagoras, Platon ja neoplatoonikud ning ka varakristlased arvas ka Augustinus, et lihalikkust ja kehalisust tasub taunida. Kui inimese mõtted on hõivatud jumalast, siis on inimesel üsna vähe vajadust maiste asjade järele. Augustinuse jaoks tähendas ülim teadmine teadmist jumalast. Inimest nähti dualistliku olendina, kes omas keha, mis ei erinenud kuigipalju loomade omast, ning hinge, mis ei erinenud kuigivõrd jumalast või oli osa temast. Sõda nende kahe aspekti vahel on jäänud ristiusule iseloomulikuks läbi aegade. Tahe
võis jätta sealt võis neid siis võtta, kes soovis. Laste kasvatamisega tegelesid amm, hoidja ja pedagoog. Keskaeg See oli aeg, mil Rooma impeeriumis levis prostitutsioon (seksuaalse rahulduse pakkumine tasu eest). Populaarsed olid tsirkus, teater ja lõbustused. Kristlus I sajandi keskel tekkis Palestiinas kristlus. Levisid askeetlikud eluviisid ja tsölibaat. Palvusrännakud toetasid askeesi ehk lihasuretust. Varakristlased rõhutasid lõbule pühendumise kahjulikkust ja hinge puhastamise tähtsust. Väideti, et seksuaalsuhe on saatana leiutis, pattu langenud Aadama väljamõeldis. Eriti kriitiline oli kirikuisa Augustinus (354 430), kes ise ristiusu vastuvõtmise järel loobus suhetest naissooga, valides tsölibaadi. Keskaeg (476) Esimesel aastatuhandel peeti LääneEuroopas sageli sõdu. Riigid lagunesid ja ühinesid. Au sees oli mehelik võitlusvõime, jõud ja julgus.
võis jätta – sealt võis neid siis võtta, kes soovis. Laste kasvatamisega tegelesid amm, hoidja ja pedagoog. Keskaeg See oli aeg, mil Rooma impeeriumis levis prostitutsioon (seksuaalse rahulduse pakkumine tasu eest). Populaarsed olid tsirkus, teater ja lõbustused. Kristlus I sajandi keskel tekkis Palestiinas kristlus. Levisid askeetlikud eluviisid ja tsölibaat. Palvusrännakud toetasid askeesi ehk lihasuretust. Varakristlased rõhutasid lõbule pühendumise kahjulikkust ja hinge puhastamise tähtsust. Väideti, et seksuaalsuhe on saatana leiutis, pattu langenud Aadama väljamõeldis. Eriti kriitiline oli kirikuisa Augustinus (354–430), kes ise ristiusu vastuvõtmise järel loobus suhetest naissooga, valides tsölibaadi. Keskaeg (476) Esimesel aastatuhandel peeti Lääne-Euroopas sageli sõdu. Riigid lagunesid ja ühinesid. Au sees oli mehelik
kadunud. Constantinus I, esimene ristiusku tun-nistanud Rooma keiser, keell istas näo tätoveerimise 4. sajandi algul, sest seda võidi tõlgendada kui jumala näo järgi loodu rüvetamist. Põhja-Euroopas toimus keelustamine 787. a Calcuthi kirikukogul (Northumberlandis) ning kahtlemata laideti tätoveerimist mitmel tagasihoidlikumal viisil kõikjal maailmas, kus ristiusk oli tõusuteel, püüdes nii võidelda ebausu ja paganlusega. Need varakristlased olid sihikul oma uskurm ise tõttu, et tätoveerimine on seotud rituaalide ja sümbolismiga. Rooma ajaloolane Herodianos kirjeldas tähelepanekuid esimesest sajandist, mil keltide loomi kujutavad kehamärgistused jäeti sihilikult riietega katmata. Tegelikult nimetati Põhja-Britannia rahvast piktideks just niisuguste kujutiste eksponeerimise järgi. Isegi Julius Caesar kirjeldas neid 55. a 7
vastuollu. Seetõttu võtsid Rooma valitsejad aeg-ajalt ette kristlaste tagakiusamisi. Tavaliselt paigutatakse varakristlik periood 1. saj. 5. saj. p.Kr (Rooma Impeeriumi languseni). Polüteism tunnistatakse mitmeid jumalaid. Monoteism tunnistatakse ühte jumalat. 313. a. Milano edikt ristiusk kuulutatakse Roomas lubatuks. Varakristlikus kunstis oli keskmeks piibel (Vana ja Uus Testament). 4. saj. keelustatakse ümarskulptuur. Varakristlased suhtuvad eitavalt ka tahvelmaali. Uue nähtusena tekib miniatuurkunst- köidetud raamatute käsitsi kaunistamine (Seoses pärgamendi kasutuselvõtuga, pühakiri ei tohtinud olla halvastisäilival materjalil) Usukommete täitmiseks oli tarvishooneid. Tagakiusamise tõttu pidid kristlased esialgu varjatult kogunema. Seetõttu on 1.-2. sajandi kristliku kunsti ainsateks allikateks katakombid maa- alused koopad, mille seintesse maeti surnuid (laipmatus)
mehekeskne. 2. usk lunastusse- messianism- et kõik hädad saavad lunastatud, trööstiv funktsioon. Kristluse ideelised allikad: Idamaade õpetused ja usundid (jubaism- 10 käsku toetb Moosese seadustele). Vana Testament on tegelikult juudi rahva ajalugu. Antiikaja filosoofia. Platonism- hinge surematuse idee. 19 sajandil kuulus Saksa filosoof T.Nietzche järgi oli kristlus pööbli (alamrahva) platonism. Stoitsism- sest varakristlased ei kartnud surma. Kristluse levik: Kristlust levitasid apostlid (apostolos- saadik). Kuulsamad apostlid olid Peetrus, Paulus, Johannes jne. Kristluse leviku võimalused: 1. rahulik misjon- Püha Patrick (St Patrick- iirlaste pühak). Tema kasutas näitliku õppevahendina shamrock- 3 harulist Iiri ristikheina, mis iseloomustad kolmainsust ehk triniteeti. Kolmainsus on kristluse kuulsaim dogma. 2. Sund- valitseja sund
antiikkultuuri hävitama ja keelustab 393. aasatl olümpiamängud. Milano edikt (313) oli proklamatsioon, mis kehtestas ristiusu Rooma riigis sallitud usuks. Nüüdsest peale olid kristlastel samad õigused nagu teiste religioonide järgijatel. Milano edikt tulenes poliitilisest leppest, mille sõlmisid Mediolanumis (tänapäeva Milano) 313. aasta veebruaris keisrid Constantinus Suur ja Licinius. **Miks ikkagi hakati Roomas kristlasi taga kiusama (2 põhjust), paljud varakristlased, sh ka apostlid Peetrus ja Paulus, surid märtrisurma. Esimene põhjus peitud ristiusus endas. Ristiusk (nagu judaism, millest ta välja kasvas) monoteism (usk ühte jumalasse). Siit ka kristlaste sallimatus teistesse religioonidesse. Teiste religioonide esindajaid peeti paganateks. Paganad - kristlaste halvustav nimetus teiseusuliste kohta. Kristlus sattus peagi vastuollu Rooma poliitikaga. Nimelt kristlased kummardasid ainult ühte jumalat
kirjutatud: "Minu päralt on kättemaks, mina tasun kätte" nii ütleb Issand. · Veel enam: "Kui sinu vaenlane nälgib, toida teda, kui tal on janu, anna talle juua, sest seda tehes sa kuhjad tuliseid süsi tema pea peale!" · Ära lase kurjal võitu saada enese üle, vaid võida sina kuri heaga! 2. Augustinuse moraaliõpetus ning õiglase sõja doktriin Kristliku "õiglase sõja" doktriini loomine · Varakristlased järgisid doktriini, keeldusid sõdimast Rooma armees · Augustinus (354-430), Hippo Regiuse piiskop · Kontekst: 380 Theodosius I Thessaloniki edikt: kristlus Rooma riigiusuks · 410 Rooma rüüstamine visigootide poolt, kristlaste süüdistamine · Augustinuse "Jumala riigist" (De civitate dei): Jumala ja inimeste riigi lepitus. Kristlaste kohustused viimase suhtes · 430 suri Hippo piiramise ajal vandaalide poolt Augustinuse teoloogia I
antiikkultuuri hävitama ja keelustab 393. aasatl olümpiamängud. Milano edikt (313) oli proklamatsioon, mis kehtestas ristiusu Rooma riigis sallitud usuks. Nüüdsest peale olid kristlastel samad õigused nagu teiste religioonide järgijatel. Milano edikt tulenes poliitilisest leppest, mille sõlmisid Mediolanumis (tänapäeva Milano) 313. aasta veebruaris keisrid Constantinus Suur ja Licinius. **Miks ikkagi hakati Roomas kristlasi taga kiusama (2 põhjust), paljud varakristlased, sh ka apostlid Peetrus ja Paulus, surid märtrisurma. Esimene põhjus peitud ristiusus endas. Ristiusk (nagu judaism, millest ta välja kasvas) monoteism (usk ühte jumalasse). Siit ka kristlaste sallimatus teistesse religioonidesse. Teiste religioonide esindajaid peeti paganateks. Paganad - kristlaste halvustav nimetus teiseusuliste kohta. Kristlus sattus peagi vastuollu Rooma poliitikaga. Nimelt kristlased kummardasid ainult ühte jumalat
juua, sest seda tehes sa kuhjad tuliseid süsi tema pea peale!” teod võivad olla toime pandud õiglase südamega Ära lase kurjal võitu saada enese üle, vaid võida sina kuri heaga! Autoriseerimise (volitamise) olulisus. Edaspidi fundamentaalne Kristliku “õiglase sõja” doktriini loomine Ius ad bellum põhiprintsiip: vajadus karistada õigusrikkumist Varakristlased järgisid doktriini täht-tähelt “Õiglase sõja” doktriini areng keskajal 380 Theodosius I Thessaloniki edikt: kristlus riigiusuks Teemaga tegelesid kanonistid ja teoloogid 410 Rooma rüüstamine visigootide poolt, kristlaste süüdistamine Teoloog Aquino Thomase (c 1225-1274) “Summa theologiae” 2ae 2ae
Roomlastele 12.1921: · Ärge makske ise kätte, armsad, vaid andke maad Jumala vihale, sest on kirjutatud: "Minu päralt on kättemaks, mina tasun kätte" nii ütleb Issand. · Veel enam: "Kui sinu vaenlane nälgib, toida teda, kui tal on janu, anna talle juua, sest seda tehes sa kuhjad tuliseid süsi tema pea peale!" · Ära lase kurjal võitu saada enese üle, vaid võida sina kuri heaga! Kristliku "õiglase sõja" doktriini loomine · Varakristlased järgisid doktriini, keeldusid sõdimast Rooma armees · Augustinus (354430), Hippo Regiuse piiskop (oli parajasti Aafrikas) · Kontekst: 380 Theodosius I Thessaloniki edikt: kristlus Rooma riigiusuks kes hakkab Rooma riiki kaitsma · 410 Rooma rüüstamine visigootide poolt, kristlaste süüdistamine, kristlik doktriin õõnestab riigi kaitsmist · Augustinuse "Jumala riigist" (De civitate dei): Jumala ja inimeste riigi lepitus.
kunstnikke. Tänu priile ülalpidamisele sai Vergilius edasi luuletada. Hiljem sai ta omale kingituseks väikese mõisa või maavalduse. Esimene mahukam teos on ‘’Bucolica’’ (karjaselaul). Tema kujutas karjase elu idealiseeritult. Et tegemist on haritud meestega, kes vabas looduses arutlevad filosoofia ja kunsti küsimuste üle. On selline ülim. On armastust, on õnnelikku ja õnnetut armastust. Läbivas positiivselt ülistavas võtmes. Kirjutas luuletuse, varakristlased tõlgendasid seda kui Jeesus kristuse sünni ettekuulustamisena. Tema teine teos on ‘’Georgica’’ mis räägib põllutööst. Annab ülevaatliku pildi maailma kujutamisest, kuidas viinamarju jm kasvatada. Augustusel tuli mõte, et rahvast maale tagasi elama panna tulekski luuletada karjaeelust ja põllutöödest. Kõige mahukam teos on ‘’Aeneis’’ mille peategelaseks on Aeneas. Seda on nimetatud eepiliseks poeemiks ehk eeposeks. Sisuliselt on tegemist roomlaste eeposega
teda hakati kujutama kitse sarvede ja sõrgadega poolinimese, poolloomana. Enne, kui kristlus hakkas teda saatanaks ja Luciferiks nimetama, hoolitses inimese lihaliku poole eest jumal, kelle nimi oli Dionysos või Paan. Paan oli samuti algselt hea poiss, kes sümboliseeris viljakust ja sigivust. Mis tahes ajal mingi rahva valitsejad vahetuvad, muudetakse mineviku kangelased otsekohe tolleaja lurjusteks. Sama reegel kehtib ka religioonis. Varakristlased uskusid, et vanad paganlikud jumalused olid kurjad ning nende teenimiseks kasutati musta maagiat, imettegevat taevalikku toimingut nimetati valgeks maagiaks. See oli nende kahe ainuõige eristusviis. Vanad Jumalad aga ei surnud, vaid heideti põrgusse, kus neist said kuradid. Paljud naudingud, mida enne kristluse tekkimist austati, mõistis uus ja võimas religioon hukka. Paani kuju kuradiks muutmine nõudis üpris vähest fantaasiat. Paani iseloomujooned
annaabi.ee 
