· Tasusid ülikutele vabad andamit · Pidid riigile makse · Majanduslikes maksma kitsikustes andsid · Majanduslikes talupoojad end kitsikustes võeti laenu suurmaavaldaja kaitse tagatiseks maatükk alla loovutas maatüki suurmaavaldajad ostsid kaitsjale maatükid võla katteks kokku. See tõi kaasa bütsantsi allakäigu.
seadusega kindlaks määratud. Kui ma oleksin elanud Vanas Roomas, oleksin ma ratsanik ning mul oleks patriarhaarne perekond kuhu kuuluks: naine, kolm poega, kaks tüdrukut ning kaks orja. Kogu võim kuuluks minule ning minu voli alla kuuluks lisaks naisele, alaelistele lastele ja abiellumata tütardele ka täiskasvanud pojad koos oma naiste ja lastega, samuti ka orjad. Ma saaks ka erand juhtumitel oma peret surma mõista. Ma oleksin suurmaavaldaja, tegeleksin kaubanduse ja finantsasjadega. Seega saaks minust rahaasjadega tegelev ametnik. Sageli määratakse ratsanikke ka kohtunikeks. Keiser korraldab rahva rõõmustamiseks vaatemänge amfiteatrites ja hipodroomil siis ma vaataksin neid. Veel külastaksin oma vabal ajal templeid, panteone, templeid ning teatreid. Meie toit ja söögitavad oleksid eri ühiskonnakihtides erinevad. Vaesemad peaksid enamasti
2. sajandil e.kr. muutus Rooma suurte vallutuste tagajärjel kogu Vahemere piirkonnas tunduvalt talupoegade olukord. Kesk ja Lõuna Itaalias sattus väiketalupoegade majapidamine kriisi. Põhjusteks võivad olla sõjaväeteenistus, mis viis talupojad nende maadelt ära ja hoidis neid kaua aega väljaspool Itaaliat. Sõduridki pärinesid peamiselt talupoegade seast. Teiseks põhjuseks oli senaatoritest, ratsanikest ja kohalikest aristokraatidest suurmaavaldaja konkurents. Tegeleti peamiselt oliivi ja viinamarjakasvatusega ning kasutati orjatööd. Oliivi ja viinamarjakasvatusega suutsid tegeleda aga ainult rikkad maavaldajad. Väiketalupoeg ei suutnud toota isegi teravilja, mis oleks konkureerinud suurmaavaldustes konkureerinud viljaga. Nende allakäiku põhjustas ka riigimaade hõivamine suurmaavaldajate poolt. Talupoegade massilisel väljarändel olid Rooma vabariigile rasked tagajärjed. Nii sai
nunn-kloostris elav jumalale pühendunud naine rüütel-elukutseline ratsasõdalane lään-tuluallikas, tasu vasallile ustavuse ja teenistuse eest koormised-talupoegade kohustused isanda ees mõisategu-teokohustus ehk talupoja kohustus töötada isanda mõisas loonusrent- sunnimaisus-talupoegade keeld ilma isanda loata elukohta vahetada pärisorjus-talupoegade sõltuvuse vorm mis põhineb sunnimaisusel ja orjade müümisel turniir-rüütlite omavaheline jõukatsumine senjöör-suurmaavaldaja kes pidas vasalle vasall-vaba inimene kes vandus truudust senjöörile III KARL SUUR •Pippin Lühikese poeg, Karl Martelli pojapoeg •Frangi riigi võimsaim valitseja •Rooma keiser Tuntud kui suur vallutaja, tema valitsemisajal saavutas Frangi riik suurimad mõõtmed. Rahvas armastas ja austas teda väga, temas nähti Jumala maapealset esindajat. CHLODOVECH •Germaani rahva hõimupealik •Frankide kuningas Chlodovech pani aluse Merovingide dünastiale.
Ma olen kogenud riigimees, kes tunneb rahandust ja sõjaasju. Olen sõjaväe ülem. Senatis juhime me riigi sise-kui ka välispoltiikat. Meie heakskiiduta ei panda ühtegi seaduseelnõud rahvakoosolekule arutlusele. Me ei võta vastu seadusi, aga kaudselt juhime me siiski riiki. Minu seisusesse tõusmiseks peab olema piisavalt jõukas. Kuna ma olen pärit rikkast perekonnast,siis pole see mulle probleemiks osutunud. Ka mu isa oli senaator, see amet pärineb tihti ka põlvest põlve. Ma olen suurmaavaldaja. Mul on palju põllumaad, mida harivad orjad . Sealt teenin ka ühe osa oma sissetulekust. Samuti on mul orjadena ka osavaid käistöölisi, kes teenivad mulle raha. Mind võib juba juba eemalt ära tunda minu toogat ehtiva purpurpunase triibu järgi. Seda panen ma alati selga oma orja abiga, kuna kõik peab olema korrektne, kui ei taha saada laimu ja irvituse ohvriks. Jalas kannan ma tavaliselt nahast sandaale. Mul on naine ja 2 last- tütar Celsia ja poeg Klaudius
nimetati lääniks e. feoodiks. Selle valdaja oli vastavalt läänimees e. feodaal. Aja jooksul saavutasid feodaalid suurema sõltumatuse kuningast ja pääsesid riigivõimu organitesse. Lääne hakati edasi pärandama. Paljude ajaloolaste meelest toimus Frangi riigi kokkuvarisemine kaudselt feodaalkorra kujunemise tõttu. Naturaalmajandusega ja feodaalkorraga arenes välja ka pärisorjus. Talupoegade ja orjade vaheline piir ähmastus, kuni nad kokku sulasid. Aina rohkem talupoegi andis ennast suurmaavaldaja hoole alla ja haris rentnikuna oma maad makstes iga kuu maksu. Nad muudeti sunnimaiseks, sest ilma talupojata polnud maal väärtust. Jumala poolt seatud ühiskonnakorralduseks peeti kolmest seisusest koosnevat: vaimulikud, sõjamehed ja töötegijad. Feodaalkord Senjööri ja vasalli suhe. Vasall andis end senjööri kaitse alla, vasallile läänistati feood koos seal elavate talupoegadega. Vasall kohustus senjööri ustavalt teenima, eelkõige sõjaväeteenistusse ilmuma
lääneprovintsides idaprovintsidega võrreldes kõigest hoolimata suhteliselt pinnapealselt. Suuremad linnad tekkisid ainult Vahemerega vahetult piirnevatel aladel, ja needki jäid oma jõukuse ja arengu tasemelt enamasti idamaa linnadele alla. Vahemerest eemal säilitasid läänepiirkonnad aga ülekaalukalt põllumajandusliku iseloomu. Ka põllumajandus oli idas ja läänes oluliselt erinev. Kui idapoolsetel aladel harisid põldu peamiselt kas isiklikku maatükki omavad või rentnikuna suurmaavaldaja põlde harivad väiketalupojad, siis läänes ja osaliselt ka Itaalias kujunesid ulatuslikud, peamiselt orjatööl põhinevad suurmaavaldused – latifundiumid. Loomulikult ei puudunud sealgi väiketalupojad, kuid nende osakaal jäi idaprovintsidega võrreldes väiksemaks. Vabariigi lõpul ja keisririigi algusaegadel läks latifundiumite toodang peamiselt müügiks. Näiteks Põhja- Aafrika latifundiumid varustasid tavapäraselt leivaviljaga Rooma linna. Kuid mida enam aeg
annaabi.ee 
