Minu vanaema mälestused Teisest Maailmasõjast Vanaemast Merike Hilma,on neiupõlvenimelt Hilma, sündis 1926.a. 4.märtsil. Hetkel ta on pensioonil. Enamuse elust on ta õppinud Kalingradi gümnaasiumis,ning elanud enamus ajast Eestis,tema õde Aino Poplõko on kahjuks surnud,tema aga elas enamus ajast Soomes,Pajulahtis.Eriliseks teeb ta see, et tal on mälestusi Teise Maailmasõja kohta ning see, et ta on minu vanaema.Annan siis jutujärje talle Elutingimused Sõjaajal oli meil väga vähe süüa.Olles kuueteistkümne aastasena elasin ma Eesti taludes ning nurisesin,et toitu pole. Siis pahandati minuga ja selgitati, et kõik söövad praegu nii ja midagi pole teha.Voodis ei saanud ma und ning haletsesin ennast. Lasin siis emal öösiti end üles ajada, kui elekter tagasi tuli ja läksin edasi magama.Muidu pidin õhtuti õppima magama valgel petrooleumlambil. Kogu minu keskkooli vältel lülitati elekter õhtuti elamurajoonides välja, sest kõigile ei jätkunud. Va...
Ta soovitab lapsed sellest koledusest võimaluse korral eemaldada. Lugege muinasjutte! Wiklandi arvates peaksid täiskasvanud inimesed aeg ajalt muinasjutte lugema, sest muinasjutud on õpetlik lugemisvara kõigile. Rootsis ilmus hiljuti tema illustreeritud Selma Lagerlöfi ,,Püha öö". Idee seda joonistada tekkis, kui ta kuulas raamatut sisseloetuna lindilt. Nüüd on see imeilus, arvutute õrnade ja hõljuvate inglitega töö juba valminud. Raamat ise jutustab Lagerlöfi vanaemast; sellest, kuidas 5aastane Selma istus koos vanaemaga sohval ja kuulas tema muinasjutte ja laule. Vanaema surm täitis Selma Lagerlöfi kurbusega ja ta sai hingerahu tagasi alles siis, kui kirjutas vanaemast raamatu. Ilon Wikland -- laeva ristiema Tallinki uue, eelolevast kevadest Rootsi liinil sõitma hakkava reisilaeva Victoria ristiemaks valiti Ilon Wikland, kes osales oktoobrikuus Soomes, Aker Finnyardsi laevatehases toimunud laeva ristimistseremoonial. Tallinki
1.koht 2005 ("Samueli võlupadi") Nukitsa konkursil 2008 3.koht Ja palju muid jutuvõistluste auhindu ning äramärkimisi.. Looming "Kasper ja viis tarka kassi" (Tänapäev, 2005) "Käru-Kaarel" (Tiritamm, 2006) "Samueli võlupadi" (Tänapäev, 2006) "Petra lood" (Tänapäev, 2008) "Peeter ja mina" (Tänapäev, 2009) "Nõianeiu Nöbinina" (Tänapäev, 2010) "Käru-Kaarel" "Käru-Kaarel" on südamlik ja humoristlik lugu ühest puruvaesest perekonnast vanaemast, kes on nii vana ja väeti, et peab päevad ja ööd läbi voodis lebama, emast, kes töötab pitsabaari rattakullerina, ja südist väikesest Kaarlist, kes teenib vanarauda korjates raha, et emale uus ratas osta. Lisaks nendele on raamatus juttu roostekarva laikudega koerast, pahatahtlikust Tõnisest, sõbralikust rauakaupmehest Tõrust, lahkest proua Roosipuust, pitsabaari pahurast omanikust Vanast Juustust, saamatust pitsakokast Pepest ja veel mitmest teisest.
Ilmar Raag, ,,Kultuuritust ei ole olemas" Tänapäeva maailmas on mõiste ,,kultuur" muutunud, võrreldes mineviku omadustega. Filmirezissöör Ilmar Raag seletab veenvalt, miks ei saa öelda, et kultuuri pole, tuues näiteid oma isiklikest kogemustest, ajaloost ja praegu kehtivast ühiskonnast. Ta mõttearutlus on konkreetne ja igati põhjendatud. Üheks väiteks esitas ta liigse üldistamise. Visandades ettekujutluse oma vanaemast, põhjendas ta ära, miks ka vanamemm oli kultuuri osake, kuigi ooperisaalide asemel veetis õhtuid piibli ees. Inimestel on tõesti harjumus ümberringi toimuvat süstematiseerida, luua enda jaoks seoseid, et elu kergemini mõista. Kultuuri all mõeldakse automaatselt ,,teadmisi, usku, kunsti, moraali, seadusi, tavasid", ent mõiste tekke alguses omas see vaid ,,harimise" tähendust. Kõik, mida inimene vähegi ette ei võtaks, arendab ta ajutööd, sellega harides. Kui
"Vargamäe varjus" (Urmas Lennuk; 2010; Albu valla teatriprojekt) "Tappa laulurästast" (Harper Lee ja Urmas Lennuk; 2012; Tartu Sadamateater) "Vanaema õunapuu otsas" (Rakvere teater) Mira Lobe lasteraamatu "Vanaema õunapuu otsas" dramatiseeris Peeter Raudsepp ja muusika kirjutas teatri reklaamijuht Peep Pihlak. "Vanaema õunapuu otsas" on lugu poiss Andist, kes tunneb puudust vanaemast. Poiss loob endale kujutlustes vanaema, kellega koos satub ta põnevatesse sündmustesse, kuni nende majja kolib sümpaatne vanaproua, kellest saab Andile peaaegu päris vanaema. Huvitavat Tal on elukaaslase Liisa Aibeliga. Tal on tütar Kadi- Leen. Urmas Lennuk on kahekordne Eesti Näitemänguagentuuri (ENA) näidendivõistluse võitja. TÄNAN KUULAMAST! Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia
lahendatud ning kõik on rahul. 7. Kaupluse üldmulje Kaupluse üldmulje on väga hea. Prisma kõige olulisemaks eesmärgiks on: TALLINNA KÕIGE RAHULOLEVAMAD KLIENDID. Selle eesmärgi saavutamiseks järgime põhimõtteid: SOODSAD HINNAD • Prismas on püsivad ja soodsad hinnad; • Prismas on hea hinna ja kvaliteedi suhe; • Prismas saab Säästukaardiga boonust koguda. MITMEKÜLGSUS • Prismast leiab endale vajaliku kogu pere, vanaemast lapselapseni, • lisaks toidukaupadele on lai valik tarbekaupu ja riideid. OSTMISE LIHTSUS 6 • Prismasse on lihtne tulla ja hea parkida - kõikide Prismade juures on üle 800 parkimiskoha ning parkimine on tasuta. Sikupilli ja Mustamäe Prisma juures on ka maa-alune köetav parkla; • Prisma on avatud igal nädalapäeval 8.00-23.00;
Sel hetkel arvab kogu pere, et tegu on viirushaigusega, kuid Isabell teab paremini. Peagi selgub, et tegu on kasvajaga. Üle keha levinud kasvajaga. Algul tundus, et Isabellil on elada vaid päevad, mõni nädal. Peale ravikuure aga kas kasvaja kahanes või kasvas vähe ning see süstis perele jällle lootust. Ma pole ammu ühtegi raamatut sellisel kiirusel lugenud, nagu seda. Kuna vähk on minu jaoks väga lähedane teema, sest mõlemad mu vanavanaemad lahkusid vähi läbi ning üks vanaemast on õnneks vähi seljatanud. Ka minul diagnoositi hiljuti vähieelne seisund, mis õnneks välja raviti ja seepärast elasin tohutult Isabelli loole kaasa. Need kirjad, mida ta kirjutas, olid enamasti täis tohutut positiivsust ning kaasaelamist just teiste probleemidele. Tundub, et Isabell vaatamata oma noorusele oligi rohkem teiste heaolule orienteeritud, mitte endale. Ta tundis muret oma vanemate ja vendade pärast, et nood rängalt tema pärast kannatama peavad.
Pärnu Hansagümnaasium 11. b klass ,,SOFIA JOONSI ROOTSI PÄRIMUSMUUSIKA" KONTSERDIARVUSTUS MUUSIKAAJALOOS Juhendaja: E. Kesküla Pärnu 2012 Kontsert toimus 3. oktoobril kell 17.00 Pärnu Raamatukogus. Esinejaks oli Sofia Joons, kes on päritolult rootslane, kuid nüüd on ta elanud peaaegu pool oma elust Eestis. Tema muusikalisus pärineb tema vanaemast, kellel oli palju vendi, kes kõik mängisid midagi kes kitarri, mandoliini, viiulit, akkordioni. Sofia isa on eestlane ning ema rootslane. Rootsis õppis Sofia rootsi rahvalaule ning reisis ringi koos tuttavate muusikutega. Sofia esines väga paljudes Rootsi linnades, seega tuli tal suhteliselt palju ringi sõita. Kuna reisid olid vahest väga pikad, jäi palju aega pilli mängimiseks ning harjutamiseks. Sofia enda sõnul, suurest igavusest, mängis ta ükskord viiulit rongi tualetis.
Cholseys. Tema tütar suri 2004. aastal, kuid Agatha tütrepoeg Mathew Prichard elab siiani ning on pärinud kõiki naise teoste kirjastamisõigused. Looming Agatha Christie kirjutas kokku 80 mõrvalugu, mitmeid luuletusi ning pseudonüümi Mary Westmacotti all ka 6 armastusromaani. Viimaseid kahjuks edu ei saatnud. Kõige paremini on tema raamatute tegelastest tuntud belglane Hercule Poirot ning Jane Marple. Miss Marple pidavat olema koopia tema vanaemast. Esimene novell tema tegelaskujuga avaldati 1927. aastal. Selleks ajaks oli ta üpriski tüdinenud Hercule Poirot'st ning jättis oma teostes mehe tapmata ainult seetõttu, et too meeldis avalikkusele. Kontrastiks leidis ta Miss Marple'i. Siiski läksid avalikkusele peale rohkem Hercule Poirot' detektiivilood. Agathalt küsiti palju, miks ei pannud ta kokku neid kahte ääretult kavalat uurijat. Vastus peitus selles, et egoistist
koheselt surnud. Matildale oli see väga jahmatav. Järgmisel päeva hommikul ei näinud ta tüdrukuid kusagil, seega otsustas Adeele juurde minna, kuigi Joanna oli juba öelnud, et ta ei kutsu kedagi oma majja, mis sest, et tal olevat küla uhkeim maja ja aed. Matilda nägi Adeele maja tagant piiludes, et Matilda ema on joodik ning sellepärast ei taha Adeele kedagi külla kutsuda. Matilda seega kohtas Oliviat ja sai kohe jutule temaga. Ta rääkis Matildale oma õelast vanaemast ning hakkas nii palju Matildat usaldama, et rääkis talle tegeliku loo, mis juhtus Jasminiga. Tol päevil, kui Jasmin suri, oli juhtunud päris ebakummalisi asju. Nimelt õed olid seiklushimulised ning läksid metsa vanaemale lilli korjama. Metsa sees põrkusid nad vana väikese majaga, kust tuli välja, punases mantlis ning nägu kapuutsiga katvas, deemon. Deemon tõstis Jasmini üles ning sosistas talle midagi arusaadamatut kõrva. Olivia oli väga jahmunud, kuna Jasmin oli
Viivi Luik "Seitsmes rahukevad" Sügis. Minategelane ja ema läksid pihlakamarju korjama. Mt. leidis kuuse alt metsavendade keedupoti, ema jättis selle sinnapaika, sest oli uusmaasaaja tütar. Mt. vihastas ja karjus: "Nunnad ja mungad, vaarao!". Ema püüdis teda keelata, aga see ei mõjunud, sest mt. teadis, et ema sõltus tema vanaemast ja onust, ta oli temas 17 aastat vanem ning raha oli tal ainult 25 rubla, mille ema oli saanud mt. isa käest. Mt pidas end talle sülle langenud õnneks ning võis röökida kui tahtis. Oma armastust välendas ta metsiku trampimise, raske ja tüütu kaelasrippumise ning juustest sikutamisega. Kingitustena emale käis ta aias kääridega lilli lõikamas. Üle nende peade lendasid reaktiivlennukid, mt. kartis ja tahtis ära minna, ema aga ütles et lennukid pole ohtlikud ning lohutas
43. Rein Ruutsoo Suur-Ameerika maja aias. Segamatus ja privaatsus, emotsionaalne keskkond ühe kesklinna maja juures. 44. Urmas Vadi vanalinnas. Iseseisva elu algus. Tallinnas on alati surve, paranoiline tunne, kust saada raha. Tartus seda pole. 45. Ivan Makarov vanalinnas. Naturaalne kivi, lääne hõng, gootika. Hipist kirikurenoveerija, kes jutlustas kõige kaduvusest. Aga ehitamise eest makstakse hästi. 46. Ilja Sundlevitš Vabaduse väljakul. Lugu seniilsest vanaemast, kes otsis seal Peeter I ausammast. 47. Ants Tikk Pelgulinnas. Korterisaamise lug läbi parteisse astumise. Kaks head korraga, koosolekutel sai välja puhata. 48. Kristi Pumbo aias. Seltskond, kellega oli koos hea olla, ei tähistanudki Jüripäeva. Vahemaa Tallinna ja Võru vahel on pikem kui 250 kilomeetrit. 49. Elvi Roos maja ees. Isa sõnad läbi raskuste minekuks. Pea püsti, kui perse põleb! Olge töökad ja ausad nagu saarlased.
pagemisega, kuid Kristiina Kass poleks tema ise, kui ta lugu lõplikult üle vindi ei keeraks. Nii laseb varasemateski teostes situatsioonikoomikat kasutanud kirjanik purgil ämblikega mikroskoobikarpi sattuda ning tädi Ailil selle koguduse jõulukorjandusel vaestele lastele annetada. Minu arvates on see lugu üks Kristiina Kassi teostest huvitavaim ning see tundub hea raamat. „Käru Kaarel“ on südamlik ja humoristlik lugu ühest puruvaesest perekonnast – vanaemast, kes on nii vana ja väeti, et peab päevad ja ööd läbi voodis lebama, emast, kes töötab pitsabaari rattakullerina, ja südist väikesest Kaarlist, kes teenib vanarauda korjates raha, et emale uus ratas osta. Lisaks nendele on raamatus juttu roostekarva laikudega koerast, pahatahtlikust Tõnisest, sõbralikust rauakaupmehest Tõrust, lahkest proua Roosipuust, pitsabaari pahurast omanikust Vanast Juustust, saamatust pitsakokast Pepest ja veel mitmest teisest.
4. sõbralik teenindus. Meie kõige olulisem eesmärk on see, et meil oleksid TALLINNA KÕIGE RAHULOLEVAMAD KLIENDID. Selle eesmärgi saavutamiseks järgime põhimõtteid: SOODSAD HINNAD · Prismas on püsivad ja soodsad hinnad; · Prismas on hea hinna ja kvaliteedi suhe; · Prismas saab Säästukaardiga boonust koguda. MITMEKÜLGSUS 18 · Prismast leiab endale vajaliku kogu pere, vanaemast lapselapseni, · lisaks toidukaupadele lai valik tarbekaupu ja riideid. OSTMISE LIHTSUS · Prismasse on lihtne tulla ja hea parkida - kõikide Prismade juures on üle 800 parkimiskoha ning parkimine on tasuta. Sikupilli ja Mustamäe Prisma juures on ka maa-alune köetav parkla; · Prisma on avatud igal nädalapäeval 8.00-23.00; · Prismas on lihtne liikuda ja vajalikke tooteid leida - vahekäigud on avarad,
Koju toodud marjadest tehti kas toormoosi või sõid lapsed need lihtsalt ära. Jaanipäeval oli komme kogu perega metsas käia ja kaseoksi korjata ning need hiljem tuppa tuua. Saunapäev oli tavaliselt laupäeviti ning kütma hakati sauna alles õhtupoolikul, kuid jaanipäev oli erand. Jaanipäeval hakati sauna kütma juba hommikuspoolikul, et saun oleks lõunaks soe. Ükskord oli juhtum, kui naabripoisid tahtsid metsa enda “salaonni“ juurde minna. Naabripoisid olid mu vanaemast vanemad. Vanaema tahtis ka metsa minna, kuid naabriposid ei tahtud teda kaasa võtta. Vanaema mõtles siis, et hiilib salaja järgi neile, kui nad ei märka. Jõudes metsa äärde, pöörasid naabripoisid end ringi ja ütlesid vanaemale, et nad teadsid terve see aeg, et vanaema neil kannul käib. Oma lapsepõlve veetiski vanaema Antsla vallas. Hiljem kui ta täiskasvanuks sai, kolis ta Võru lähistele Kääpa nimelisse külla. Seal töötas ta pioneerijuhina
segaseks ja raskestimõistetavaks, aga minu nägemus on, et taoline segadus ja otsusekindlusetus peaks edasi andma tolleaegse inimese segadust seoses omariikluse tekkega ja uue eluga harjumisega. Peategelane oli siiski suurema osa oma noorusest elanud nõukogude ajal ning mäletas väga hästi nii vorstijärjekordi kui vaesust, mida tundma pidi, rääkimata represseeritusest mõttemaailmas. Mulle meeldisid väga meenutused lapsepõlvest, vanaemast ja noorusest. See justkui lisas raamatule tõsidust, teatud hetkedel ka huumorit. Huumor oli minu arvates musta laadi, aga mis seal ikka, see oli hea must huumor. Küll aga ei saa huumoriks pidada kuritegu, mis korda saadetakse. See on midagi, mis väärib tõsisemat süvenemist, et ikka ja taas mõista, miks nii tehti. Päriselt ma seda ei mõistagi. Arvan, et see naine oli lihtsalt igatepidi nii segaduses ja elust tüdinud ning väsinud, et pisiasjad olid
inimestele mõeldud ei ole. Ilmselt seesugused soovid tekitasidki kirja kirjutajas n-ö piirsituatsioone vajadust põgeneda tavamõistes suurepärastest olukordadest ja harmooniast, mida elu ikka ja jälle serveerida püüdis, ent tulutult. Teatud hetked lihtsalt anusid purustamist. Raamatut lugedes jäi veel mulje, et kirja kirjutajat on väga tugevalt mõjutanud ka lapsepõlv. Ikka ja jälle lipsavad raamatust läbi meenutused lapsepõlvekodust, vanaemast, kooliajast ning imepisikestest detailidest, mis hiljem teda läbi elu saatnud on ning oma jälje on jätnud. Olgu need siis kas lõhnavad õunad, vanaema Siberi-jutud, puupinkidega logisev rong või midagi muud, mida miski kuskil meenutama sunnib. Tundub, et raamat on kui paralleeluniversum, kus kõik mälestused, teod ja unistused põimuvad ning moodustavad kokku ühtlase massi ning tegude ja tagajärgede loogilised seosed. Miski,
4.1. Lapsepõlv 25 4.2. Kooliaeg 26 V VÕRDLUS 31 KOKKUVÕTE 33 KASUTATUD KIRJANDUS 34 2 SISSEJUHATUS Minu uurimistöö teema on '`Lebrehtite kolme põlvkonna lugu''. Valisin selle teema sellepärast, et tahtsin rohkem teada saada oma vanaemast ja isast. Töö eesmärgiks oli võrrelda ennast, isa ja isapoolset vanaema läbi meie tähtsamate eluetappide. Lisaks sellele ka teada saada niipalju kui võimalik, isapoolse vanaema juurtest. Pean oma juurte tundmist väga tähtsaks, sest see annab inimesele jõudu, tugevust ja kindlust juurde. Uurimustöö koosneb viiest peatükist. Esimeses peatükis kirjeldadakse isapoolse vanaema Erna Lebrehti juuri. See peatükk on jaotatud kolmeks alapeatükiks: esimeses tuuakse välja
kontaktidest kohalike elanikega sünnib nii koomilisi kui traagilisi situatsioone.11 "Elutöö" (2004) Raamat mehest, kelle elutööks on luua oma raamatukogu. Noor põlvkond aga ei mõista töö vajalikkust ning seisab hoopis teiste ja ränkade valikutega teelahkmel.12 "Äravalitu" (2005) Esimene raamat on lugu Vaike Katterist pehmest ja samas isekast, boheemlase hingega eluvõõrast ja ometi kõikidele katsumustele vastu pidanud naisest, viiekordsest emast ja kümnekordsest vanaemast. Lugu, mis peegeldab selle rõõmsaloomulise naise rõõmuvaest elu läbi viiekümne aasta.13 Teine raamat räägib kuidas Vaike Katter saab hakkama uue läheneva sõja ootuses. Oma elupäevade lõpus aga saab ta hinge tõmmata ning osutub tõesti omamoodi äravalituks.14 "Kodumaja" (2004) Raamat edukast ärimehest, kelle ideaalsest perepildist näib puuduvat vaid korralik eramu. Asuded ehitama uut maja, tekib mehel soov saada veel üks järeltulija kuid plaan takerdub
midagi ja tema sai endale akuraadio - vanaema kutsus kõiki sööma, aga isa ei tahtnud minna, sest tema sealiha, võid, muna jmt ei söönud, seepärast püüdis ka tütar varjata liha söömist, kui isa kodus oli, ei tahtnud, et isa temas pettuks - raadio hakkas tööle ja kõik kuulatasid seda, mõtiskleti kust see hääl sinna sisse saab - õues oli ilus ilm, tehti pilte tütrest põlle ja rattapumbaga ja vanaemast lillepeenra juures - tütar tahtis ka üksi pilti, kuid koos hanega, isale see pilt ei meeldinud, tema soovis, et tütar teeks ka sirelipõõsas pildi, kus ta otsib seitsme kroonlehega õit - ka emast tehti pilt kapsaid kastmas - ema pakkus, et tütar läheks koos isaga mootorrattaga sõitma, millest tüdruk õhinasse sattus ja kannatamatuks muutus, isa aga venitas end sättides ja kui lõpuks nad koos mootorratta
ta riided ära võtaks, kui mt prillid ära võttis, suudles teda prantslane, pakkus autoga koju viimist, mt nõustus, prantslane tahtis kätt püksi ajada, aga mt tõmbus eemale ja hakkas naerma ning lahkus siis - prantslane nägi seepeale välja kui pettunud laps, mt tundis end seepeale nii kergelt ja võidukalt, oli õnnelik, et oli üksi ja kedagi ei vajanud, maha jätmine oli magus 22. - mt nägi luupainajat, vanaemast ja noorest koolipoisist kellesse armunud oli ja kellega voodis oli, vanaema oli unenäos noor, andis nõu mitte naistega olla, sest nendega kaasneb laps ja raha nõudmine - mõtles, et peaks vanaema hauale kivi panema, et teda enam unes ei näeks - mt üritas teha kõike vastupidi nagu vanaema oli õpetanud, esiti vihast, kuid tegelikult oli vanaemale andestanud, vanaema kartis sõda - mt-le oli vastupidi tegemine nagu verre jäänud alates sellest ajast, luges igasugu keeratud
kaunid, neid esitatakse lausa ihaldusväärsetena – otsekui pannes lugejat endalegi kannatusrohket elu soovima. Lugeja mõtleb Baturinit lugedes: kui ilus on surra leekides nagu „üks kaunis inimkehast tõrvik“, unustades täielikult tulesurmaga kaasas käivad kannatused. Romaanis “Kentaur“ avaldubki ilus valu naiste enesepõletamises, mis jätkub läbi generatsioonide – surm on siin (nagu teisteski Baturini romaanides) saanud esteetiliseks objektiks, vaatemänguks. Kentaur-Nikyase vanaemast Didost saame teada, et teda oli alati tõmmanud tule poole, isegi aias kõrbeliaane põletades peab Nikyas teda tagasi hoidma, et vanaema tulle ei astuks17. Samamoodi kipub leekidesse Nikyase ema Dido. Mõlemad naised süütavad end lõpuks põlema. Nykiase vaarema Didost kõnelebki romaan kui “kurvast, ent kaunist inimkehast tõrvikust“18, Nikyase vanaema põlemist kirjeldatakse kui “ereda leegiroosi õitsemist“19. Nykiase naise Dido tulesurm on ainuke,
15 kristliku iseloomuga. Selged paganlikud elemendid on vastsündinud laste tapmine ja ka templite rüüstajate artikkel. 3.1. Vastsündinud laste tapmine Friislaste hulgas oli lubatud tappa vastsündinud last. Seadus ütleb, et selline õigus oli emal (V: 1). On ka üks teine allikas, kus on sellist tava mainitud: jutlustaja Liudgeri biograafia räägib vanaemast, kes tahtis lasta oma vastsündinud lapselast tappa. Ta käskis kahel talupojal lapse uputada. Biograafia mainib, et selline paganlik õigus kehtis ainult niikaua kuni laps polnud söönud. See ka selle lapse päästis: mingi naine söötis talle kiirelt mett (Halbertsma, 1984, lk 28; Siems, 1980, lk 334). Ka Skandinaavias on sarnane reegel eksisteerinud, kuid see õigus oli isal (Siems, 1980, lk 336). Lex Frisionumis on kohe peale seda paragrahvi mainitud, et ema, kes tappis oma lapse,
pildis ja helis. Lavastatud lugude puhul on hinnatud lisaks stsenaariumile ka lavastamise oskust. Kui autor on ise ka monteerija, siis on hinnatud ka montaazivõtete tundmist. Kõik see kokku annab taas selle, kas lugu tervikuna mõjus vaatajale või mitte. Portreelugude puhul oleme hinnanud portreteeritava ,,avamise" oskust. Kuidas suudetakse portreteeritav rääkima panna, kuidas autor temast ise räägib jne. Nii on olnud töid oma poiss-sõbrast, vanaemast, eespool nimetatud puudega lapsest, oma õpetajast, lihtsalt sõbrast. Parim portreelugu ,,Kalmufotograaf" räägibki autori lähedasest sõbrast (pikkus 8,5 min). Film (pikkusega 15 minutit) autorile lähedasest inimesest osutus venivaks ja väheemotsionaalseks. Samas videofilmi Tartus elavatest sakslastest oleks vaadanud ka enam kui 15 minutit. Üldine juhendajate antav soovitus on olnud: pigem lühem, aga sisukam, hoogsam. Fotolugude puhul on teemade valik olnud väga mitmekülgne
Dusan sõidabki Buhaarast Zarmitani internaati. Internaadis tutvub ta rangevõitu, ent õiglase kasvataja Pai-Hambaroviga, kellest hiljem saab kooli direktor, ning uute sõpradega (pinginaaber Appakiga). Elu sunnib teda kohanema, kasvataja ütleb talle otse: sul tuleb harjuda sööma sealiha, muidu läheb sul meie juures raskeks. Stressist, saamata erinevalt lapsepõlvest olla üksi, ei osanud ta äkki öelda r-tähte Kohanemist raskendas puudusetundmine isast, vanaemast jt (võõras voodi). Kohanemist raskendab ka tema segapäritolu: ta ei olnud ei päris usbekk ega ka mitte tadzikk. Ta ei sõbrunegi kellegagi oma klassis (ka pinginaaber Appakis häiris teda midagi), saades kõige paremini läbi aasta vanema Naimiga. [Siiski saab ta endast võitui, ning otsustab, et kohtumisel ema, vennaga, kes teda internaati külastama tulevad, ei lase ta kurbust välja paista]. Siiski saab ta hiljem
Sageli tajutakse suurte vahemaade korral objekte olevat lähemal ja väikeste vahemaade korral kaugemal olevat. Täpselt sama on ka ajavahemikega. Näiteks lühiajalisi ajavahemikke kiputakse ülehindama, kuid alahindama pikemaaegseid ajavahemikke. Lastele tundub aeg voolavat aeglaselt, kuid samas vanemaealistele tundub aeg kulgevat kiiresti. Füüsikaliselt ei ole võimalik, et ühte neuronisse oleks kuidagi talletatud või salvestatud visuaalne kuvand ( s.t. informatsioon ) näiteks vanaemast. Puhtalt füüsiliselt pole see võimalik. Võimalik on ainult see, et mingi kindel neuron võib oma laenglemisega ja oma seostega teiste neuronitega aktiveerida rida teisi neuroneid või isegi neuronipopulatsioone nii, et lõpuks tekib inimesel peas kujutis vanaemast. Näiteks uurimused ongi näidanud seda, et mõne kindla inimese, paiga või kontseptsiooni tähistamise juures on aktiveerunud ajus ainult kindlad üksikud neuronid ( aktiveerunud võib olla ka üks neuron )
Näiteks kui mõnede neuronite võrgustik lakkab toimimast või ei ole enam kontaktis teiste neuronite võrgustikega, siis inimene reeglina kaotab midagi enda mälust, kogemustest jne. Neuronid ei ole lihtsalt bioloogilised üksused närvikoes. Need on nagu infoväljad. Neuroteaduses on levinud arusaam, et igasugusel ''mälestusel'' või ''teadmisel'' on koes oma kindel neuron või neuronite võrgustik. Mõned neuroloogid on arvamusel, et kui inimene teab näiteks oma enda vanaemast, siis selle kohta on tal olemas neuronid peaajus. Just niimoodi ilmnebki neuroni kui infovälja olemus. Närvirakk ehk neuron omab infot millegi või kellegi kohta. Järgnevalt vaatame lihtsalt ühte keemilist võrrandit: See keemiast tuntud võrrand näitab raua roostetamist niiskes õhus. Rooste põhiliseks komponendiks on diraudtrioksiid. Siin on näha seda, et ühe aine liitumisel teise ainega põhjustab kolmanda aine tekkimise
Näiteks kui mõnede neuronite võrgustik lakkab toimimast või ei ole enam kontaktis teiste neuronite võrgustikega, siis inimene reeglina kaotab midagi enda mälust, kogemustest jne. Neuronid ei ole lihtsalt bioloogilised üksused närvikoes. Need on nagu infoväljad. Neuroteaduses on levinud arusaam, et igasugusel ''mälestusel'' või ''teadmisel'' on koes oma kindel neuron või neuronite võrgustik. Mõned neuroloogid on arvamusel, et kui inimene teab näiteks oma enda vanaemast, siis selle kohta on tal olemas neuronid peaajus. Just niimoodi ilmnebki neuroni kui infovälja olemus. Närvirakk ehk neuron omab infot millegi või kellegi kohta. Järgnevalt vaatame lihtsalt ühte keemilist võrrandit: See keemiast tuntud võrrand näitab raua roostetamist niiskes õhus. Rooste põhiliseks komponendiks on diraudtrioksiid. Siin on näha seda, et ühe aine liitumisel teise ainega põhjustab kolmanda aine tekkimise
annaabi.ee 
