Tsivilisatsiooni tekkimine Alates III aastatuhandest eKr hakas mõnes maailma piirkonnas kujunema tsivilisatsioon. Tsivilisatsioon hästi korraldatud ja kõrge kultuuritasemega ühiskond. Sageli nim. Esimesi tsivilisatsioone ka varasteks kõrgkultuurideks. Inimühiskond oli rohkem organiseeritus, mis omakorda ilmnes riiklikus korralduses. Varane tsivilisatsioon ja riik olid lahutamatult seotud. Varajaste tsivilisatsioonide peamised tunnused: 1)Piirkonnas oli juba üle mindud küttimiselt ja koriluselt viljelusmajandusele. Tsivilisatsioonid on põlluharijate ning karjakasvatajate ühiskonnad. Enamasti llanges tsivilisatsioonide algus varasesse pronksiaega, niisis kerkisid nad esile ulatuslikuma metallikasutse algusega umbes ühel ajal.; 2)Ühiskonna selge varanduslik kihistumine.; 3)Kujunenud riiklus osad rikkamad olid nn valitsev klass, kes kontrollisid enam-vähem kogu ühiskonna tegevust teatud territooriumil....
Ühiskonna areng oli jõudnud tsivilisatsiooni staadiumisse. Viljaka poolkuu piirkond-sellise nimetuse on põlluharimise sünnipiirkond saanud oma kuusirpi meenutava kuju järgi kaardil. Mesopotaamia tasandikku ja Araabia kõrbealasid ümbritseva Süüria, Väike-Aasia ja Iraani mägede vööndis sadas küllaldaselt vihma ning tingimused viljakasvatusek solid seega soodsad. Põlluharimine saigi meile teadaolevalt alguse just nimetatud mägede ümbruskonnas. Kujunesid esimesed tsivlisatsioonid seal. 2. Egiptuse religioon ja kultuur Egiptuse religioon. Egiptlased mõistsid ja mõtestasid maailma üldist korraldust müütide ja religiooni kaudu. Preestrite ülesanne oli tähtsamate jumalate eest hoolitsemine ja religioossete tõekspidamiste täpsem sõnastamine. Eelkõige preesterkonna pilgu läbi tunneme Egiptuse maailmapilti ja religiooni. Austatud jumalate hulk oli neil tohutu, tähtsaks peeti jumalate austamist ja nende eest hoole kandmine rituaalselt, loodeti
annaabi.ee 
