Leidsid 18 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Vana-Kreeka riik, ühiskond, eluolud ja perekond". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
türann, aristokraatide, linnriik, polis, kodakondsus, rikaste, orjad, faalanks, kodanikke, aristokraatlik, türannia, orju, kreeklased, olümpiamänge, keskne, foorum, müürid, tuhat, kusjuures, nelinurkne, siseõu, andreion, avanev, töökoda, valitsejad, kaitsjad, tsensus, võimuorgan, lõplikult, aristokraatia, majandustegevus, söömingudvanemad kui 20 (u. 40 000) + nende naised elanikkonnast, moodustasid Spata ja lapsed (u. 80 000). kodanikkonna, 4 kindlustamata küla elanikud. Metoigid vabad, kodanikuõigusteta(u. Prioigid vabad, ei omanud poliitilisi 80 000) õigusi Heloodid - orjad Orjad(u. 200 000) Valitsemiskorraldus - Rahvakoosolek võis Valitsemiskorraldus rahvakoosolek alata, kui kohal oli vähemalt 6000 meest valis-> vanemate nõukogu ehk geruusa (30 (koguneti iga 10 päeva tagant) liiget üle 60 eluaasta, k.a 2 kuningat Tähtsamad riigiametnikud strateegid(10), sõjapealiku funktsioonid, kes olid päritava valiti rahvakoosolekul. võimuga ja mahtusid vanusepiiri sisse)
at eKr Kreeta-Mükeene kultuur, mis jaguneb kaheks: Minose kultuur Kreeta saarel (2000-1400 eKr) ja Mükeene kultuur Kreeka mandril (1600-1100 eKr). TV TABEL LK. 45. Kreeta-Mükeene usundis austati eelköige jumalannasid, neile ohverdati loomi (härjad), korraldati rongkäike ja tantsudega pidustusi. Lineaarkirjas B leidub sanaseid nimesid hilisemate Kreeka jumalatega. Kreetalaste lossimajandus sarnaneb sumerite ja egiplaste eluasemega (kindlustamata), samas ei ole nende kiri üldse sarnane. Kreeklased vötsid arvatavasti kreetalaste materiaalse kultuuri üle, muutes selle kohaseks söjakale kultuurile ja meelelaadile. Kreeta-Mükeene ajastu tähistab Euroopa tsivilisatsiooni algust. Teadmata asjaoludel see kultuur hävis. §14 Tume ajajärk (1100-800 eKr). Peale Egeuse kultuuri löppu hävis köik: lossid, kiri, rahvaarv, välissuhted. Sellest perioodist on väga vähe teada, mistöttu seda nimetatakse tumedaks ajajärguks. Kuid selle perioodil algas rauaaeg törjuti pronks ja vask.
Euroopa vahel täitis Kreeka vanal ajal pideva kultuurivahendaja rolli. Antiik-Kreeka ajalugu võib jaotada 5 perioodi: 1) Kreeta-Mükeene periood (u 2000-1100 eKr), 2) nn tume aeg (u 1100-800 eKr), 3) arhailine periood (u 800-500 eKr), 4) klassikaline ajajärk (u 500-338 eKr), 5) hellenismiperiood (338-146 eKr). Kreeta-Mükeene periood sai alguse Egeuse mere lõunaosas asuval Kreeta saarel, kus 2. aastatuhandel eKr kujunes omapärane kõrgkultuur. Selle rajajad ei olnud kreeklased, vaid teadmata päritoluga rahvas. Kreek- laste esivanemad tungisid Kreetale u 15. saj. eKr. Umbes samal ajal kandsid kreeklased kreetalaste kõrg- kultuuri ka Kreeka maismaale, kus see omandas uusi jooni. Nii jaguneb Kreeta-Mükeene ehk Egeuse kul- tuur omavahel tihedalt seotud, kuid siiski teatud mõttes ka erinevateks osadeks minoiliseks ehk Minose kultuuriks Kreeta saarel ja hilisemaks Mükeene kultuuriks Kreeka maismaal.
lootis, et Philipposel õnnestus hellenid taas ühendada. Ateenale see aga ei meeldinud. Kõnemees Demosthenes kutsus kõiki üles kerkiva ohu vasti. Ta väitis, et Philippos on hoopis orjastaja. Selle tagajärjel moodustus suur Makedoonia-vastane liit, eesotsas Ateena ja Teebaga, kuid 338 eKr sai nend esõjavägi hävitavalt lüüa. Philippos kuulutas end juhiks ning oli lõppenud Kreeka linnriikide iseseisvus ja klassikaline ajajärk. RIIK JA ÜHISKOND Kreeka polis Tüüpiline kreeka linnriik (polis) oli üsna väike koosnedes kesksest asulast ja selle lähiümbrusest. Elanikke oli maksimaalselt 30-40tuhat. Erandid olid vaid Ateena ja Sparta paarisajatuhande elanikuga. Riiki juhtisid kodanikud ehk kõik vabad põliselanikest mehed. Osades polistes nõuti kodanikult ka piisavat jõukust, et omada jalaväelase täisvarustus ja olla suuteline riiki kaitsma. Kõik kodanikud osalesid rahvakoosolekutel, mille otsust loeti lõplikuks
maismaasse lõikuvate merelahtedega. Peamine ühendustee on siin aastatuhandeid olnud meri. Seda mööda on peetud ühendust ka välismaailmaga. Sellised olud tõid kaasa ühelt poolt avatuse muu maailma suhtes, teisalt aga sügavalt juurdunud sisemise killustatuse. Kreeka maakonnad on sajandite vältel kiivalt kaitsnud oma iseseisvust. Kreeka paiknes Lähis-Ida kõrgtsivilisatsioonide ja märksa vähemarenenud Euroopa vahel ning täitis sellest tulenevalt pideva kultuurivahendaja rolli. Kreeklased võtsid varmalt üle ida kultuuri silmapaistvamaid saavutusi, kohandasid neid oma vajadustele ja kujundasid nende najal oma originaalse tsivilisatsiooni. Kreeka tsivilisatsioon omakorda on otsustavalt mõjutanud kogu järgneva Euroopa ajaloo ja kultuuri arengut. Tume ajajärk u 1100 800 eKr Pronksiaegse Egeuse tsivilisatsiooni ölangusele järgnes nn Tume ajajõrk. Lossid olid hüljatud, kiri ununenud, elanikonna arvukus vähenenud ja Kreeka langenud sisuliselt
maismaasse lõikuvate merelahtedega. Peamine ühendustee on siin aastatuhandeid olnud meri. Seda mööda on peetud ühendust ka välismaailmaga. Sellised olud tõid kaasa ühelt poolt avatuse muu maailma suhtes, teisalt aga sügavalt juurdunud sisemise killustatuse. Kreeka maakonnad on sajandite vältel kiivalt kaitsnud oma iseseisvust. Kreeka paiknes Lähis-Ida kõrgtsivilisatsioonide ja märksa vähemarenenud Euroopa vahel ning täitis sellest tulenevalt pideva kultuurivahendaja rolli. Kreeklased võtsid varmalt üle ida kultuuri silmapaistvamaid saavutusi, kohandasid neid oma vajadustele ja kujundasid nende najal oma originaalse tsivilisatsiooni. Kreeka tsivilisatsioon omakorda on otsustavalt mõjutanud kogu järgneva Euroopa ajaloo ja kultuuri arengut. Tume ajajärk u 1100 800 eKr Pronksiaegse Egeuse tsivilisatsiooni ölangusele järgnes nn Tume ajajõrk. Lossid olid hüljatud, kiri ununenud, elanikonna arvukus vähenenud ja Kreeka langenud sisuliselt
Seega on peamine ühendustee olnud meri. Sellised olud tingisid avatuse välismaailmale, aga ka sisemise killustatuse. Tänu oma asukohale kõrgelt arenenud Ida ja vähe arenenud Lääne vahel, on Kreeka olnu pidev kultuurivahendaja. Lähis-Ida tsivilisatsioonide najal arendasid nad oma silmapaistva ja originaalse tsivilisatsiooni, mis on saanud aluseks ka kogu Euroopa hilisemale arengule. Minoiline kultuur Kreeta saarel. On oluline teada, et kreeklased pole Kreeka põlisasukad ning kreetalased ja kreeklased ei olnud sugulasrahvad. Kreetalsed jõudsid umbes 2000 a eKr oma arengus tsivilisatsiooni tasemele. Hilisem kreeka mütoloogia seostab seda Kreeta kuninga Minosega. Minioilist kultuuri tuntakse eelkõige arheoloogiliste leidude põhjal. Kreetal oli küll isetekkeline kiri nn lineaarkiri A, kuid seda lugeda ei osata. Seetõttu teatakse kultuurist vähe ja sedagi oletuste põhjal. Tsivilisatsiooni keskusteks olid lossid, tuntuim Knossos
· Barbarid võõramaalased · Ühised jumalad ja murdekeeled · Ühine võitlus pärslaste vastu. b. Tekkisid polised Kreeka linnriigid · Sõltumatu omavalitsusel põhinev ja omakaitsel põhinev riigivorm. · Akropol (kr.k. mägilinn) kaljunukile rajatud kindlus. · Linna keskuseks oli agoraa koosoleku ja turuplats. · Linna lähedal põllud ning oliivi- ja viinamarjaistandused. · Külad ja rikaste maamajad. c. Taastusid tihedad sidemed välismaailmaga eriti Idamaadega: · Kaubasuhted foiniiklastega. · Kultuurisaavutuste ülevõtmine. d. Kolonisatsioon: · Lõuna-Itaaliasse, Sitsiiliasse, Musta mere äärde. · Vajadus raua ja sobiva põllumaa järele. e. Kujunes alfabeet Kreeka tähestik (24 tähemärki): · Aluseks Foiniikia tähestik. · Lisati juurde täishäälikud.
jumalaid ja kõnelesid samu murdeid. Kreeklaste ühtekuuluvustunnet suurendas ka ühine võitlus pärslaste vastu V sajandi alguses eKr. Kreeklased nimetasid end helleniteks, kõiki teisi rahvaid aga barbariteks. Sõna „barbar“ ei tähistanud kreeklastel madalat kultuuritaset. Sellegipoolest pidasid kreeklased end barbaritest paremaks ja uskusid, et barbarid on loomult orjalikud, hellenitele aga on omane kodanike vabadusel põhinev riigivorm – linnriik. Ühiskonna struktuur. Vaba lihtrahvas. Enamik kreeklasi teenis elatist põlluharimisega. Jõukamad talupojad said oma majapidamisega enamasti iseseisvalt hakkama. Kuid nende kõrval oli hulgaliselt vaeseid põllumehi ja karjuseid, kes olid halbadel aastatel sageli sunnitud rikastelt laenu võtma. Võla tagatiseks oli sageli maatükk, mis maksmata jätmisel võla katteks võlausaldajale läks
2650-2130 eKr-sisemine ühtsus, tugev vaaraovõim, isoleeritus, riik lõppes sisesegaduste tõttu, Mephise lähedal Giza püramiidid; Keskmine riik u. 1950-1650 eKr-kuninga võim ulatus nüüd aga oma maa piiridest kaugemalegi, Egiptuse võimu alla kuulus ka Nuubia, tähtis osa oli noomidel e. piirkondade asevalitsejad, Riigi lammutasid Hüksoslased, kes olid tulnud Süüriast; Uus riik u 1550-1075eKr-Egiptusest sai tõeline suurriik, välise võimu hiigelaeg. Võõrsilt olid orjad, välismaised palgasõdurid, Aasia päritoluga printsessid, kombed, tõekspidamised.Valitseja kõrvale tekkis preesterkond, kuna see tugevnes, siis lõpuks kujunes kuningatest sõltumatu preestrite riik. 1279-1213 eKr valitses Ramses II. Võõramaalaste rünnaku tõttu varises kokku; Hilis-Egiptus 1075-525 eKr-sageli valitsesid võõramaalased, hiilgus oli läbi. 525 eKr vallutasid pärslased Egiptuse. 30 eKr langes Egiptus Rooma riigi võimu alla
Raskelt relvastatud jalamehed hopliidid rivistusid üksteise taha asetuvaist pikkadest tihedatest viirgudest moodustuvasse lahingukorda ehk faalanksisse. Hopliitidena võitlesid kõik kogukonnaliikmed kel oli piisavalt vara raske relvastuse hankimiseks, seega rikastele ja suursugustele lisaks ka keskmise jõukusega mehed. See omakorda tagas keskmise jõukusega talupoegadele poliitilise kaalu ega lubanud suursugustel neid täiel määral oma tahtele allutada. Seetõttu kujunes kreeka linnriik ehk polis (see sõna tähistas algselt linna, kuid laienes varakult ka riiklikule kogukonnale) suhteliselt tasakaalustatud poliitilise süsteemina. Juhtrolli etendas aristokraatia, kelle hulgast moodustati enamasti eluaegsetest liikmetest koosneva nõukogu (bule). Võib arvata, et just aristokraatlikus nõukogus peeti kõige tulisemad vaidlused ja otustati tähtsamad riigiasjad. Kuid nõukogu otsused vajasid kogukonna täieõiguslikest liikmetest ehk kodanikest (politai) koosneva rahvakoosoleku
oli kohapeal ellu viia Vaarao korraldusi, koguda makse ja sõjaväge. Riigi kõrgeima preestrina nimetas vaarao ametisse preestrid. Kõrgemad väepealikud nende hulka võis kuuluda lihtinimene. Kirjutajad kontrollisid töötajate tegevust. Paljud neist olid pärit lihtrahva hulgast. Enamik egiptlasi olid talupojad. Kuna maa kuulus vaaraole, tuli umbes pool saagist ära anda. Käsitöölised töötasid ülikute lossides ja templites, ning pidid täitma kindlaks määratud kohustusi. Orjad olid endised talupojad, käsitöölised või võõramaist päritolu sõjavangid. Eluolu ja perekond Lk. 27 2.2. Egiptuse usk Jumalad Jumalaid oli 700. Osa jumalaid kehastas loodusnähtusi. Mõned oli pühad loomad või linnud. Tavaline oli jumalate samastamine. Egiptlased ei muretsenud sellepärast, kuidas usust aru saada põhiline oli jumalaid austada ja karta. Päikesejumal Ra oli maailma looja ja esimene valitseja. Hiljem hakati teda samastama Amon'iga.
seaduse ees võrdsed. Oli kolm klassi: · Avilu- mees ehk vaba kodanik. Kui tema vastu sooritatakse kuritegu, siis kehtib printsiip silm silma vastu ehk nö võrdsus · Muskenu- seisus, kes jääb vaba kodaniku ja orja vahele, aga täpselt pole teada, mis ta ikkagi on. Tõlgitud kui paleesõltlased, st ei olnud majanduslikud sõltumatud. Nende vastu pandud kuriteo kohta kehtis valuraha. · Wardu- orjad, inimesed, kes kuuluvad kellelegi. Kahjutasu tuleb maksta nende omanikule. Edasi tulevad omandisätted, renditingimused, võlasätted, võlaorjus (max 3 aastat), sõjameeste kaitse ja sotsiaalsed tagatised neile, kahjutasud halvast oskustööst tehtud kahjustustele, sätted mis puudutavad perekonda. Abielu oli leping, kus naine kui kaasavara liikus ühe pere alt teise pere alla. Tegu pole jumaliku lepinguga. St naine läheb isa kontrolli alt mehe võimu alla. Abielu võib lahutada mees
eKr. Kasvas Kreeka elanikkond ja ühtekuuluvustunne: Hellenid – kreeklaste nimetus Barbarid – võõramaalased Ühised jumalad ja murdekeeled Ühine võitlus pärslaste vastu. Tekkisid polised – Kreeka linnriigid Sõltumatu omavalitsusel põhinev ja omakaitsel põhinev riigivorm. Akropol (kr.k. mägilinn) – kaljunukile rajatud kindlus. Linna keskuseks oli agoraa – koosoleku ja turuplats. Linna lähedal põllud ning oliivi- ja viinamarjaistandused. Külad ja rikaste maamajad. Taastusid tihedad sidemed välismaailmaga eriti Idamaadega: Kaubasuhted foiniiklastega. Kultuurisaavutuste ülevõtmine. Kolonisatsioon: Lõuna-Itaaliasse, Sitsiiliasse, Musta mere äärde. Vajadus raua ja sobiva põllumaa järele. Kujunes alfabeet – Kreeka tähestik (24 tähemärki): Aluseks Foiniikia tähestik. Lisati juurde täishäälikud. Hakati kirja panema kangelaseepikat ja seadusi. Kirjaoskus levis ka lihtrahva hulgas. Ühiskonna struktuur
eKr. Kasvas Kreeka elanikkond ja ühtekuuluvustunne: Hellenid kreeklaste nimetus Barbarid võõramaalased Ühised jumalad ja murdekeeled Ühine võitlus pärslaste vastu. Tekkisid polised Kreeka linnriigid Sõltumatu omavalitsusel põhinev ja omakaitsel põhinev riigivorm. Akropol (kr.k. mägilinn) kaljunukile rajatud kindlus. Linna keskuseks oli agoraa koosoleku ja turuplats. Linna lähedal põllud ning oliivi- ja viinamarjaistandused. Külad ja rikaste maamajad. Taastusid tihedad sidemed välismaailmaga eriti Idamaadega: Kaubasuhted foiniiklastega. Kultuurisaavutuste ülevõtmine. Kolonisatsioon: Lõuna-Itaaliasse, Sitsiiliasse, Musta mere äärde. Vajadus raua ja sobiva põllumaa järele. Kujunes alfabeet Kreeka tähestik (24 tähemärki): Aluseks Foiniikia tähestik. Lisati juurde täishäälikud. Hakati kirja panema kangelaseepikat ja seadusi. Kirjaoskus levis ka lihtrahva hulgas. Ühiskonna struktuur
eKr. Kasvas Kreeka elanikkond ja ühtekuuluvustunne: Hellenid kreeklaste nimetus Barbarid võõramaalased Ühised jumalad ja murdekeeled Ühine võitlus pärslaste vastu. Tekkisid polised Kreeka linnriigid Sõltumatu omavalitsusel põhinev ja omakaitsel põhinev riigivorm. Akropol (kr.k. mägilinn) kaljunukile rajatud kindlus. Linna keskuseks oli agoraa koosoleku ja turuplats. Linna lähedal põllud ning oliivi- ja viinamarjaistandused. Külad ja rikaste maamajad. Taastusid tihedad sidemed välismaailmaga eriti Idamaadega: Kaubasuhted foiniiklastega. Kultuurisaavutuste ülevõtmine. Kolonisatsioon: Lõuna-Itaaliasse, Sitsiiliasse, Musta mere äärde. Vajadus raua ja sobiva põllumaa järele. Kujunes alfabeet Kreeka tähestik (24 tähemärki): Aluseks Foiniikia tähestik. Lisati juurde täishäälikud. Hakati kirja panema kangelaseepikat ja seadusi. Kirjaoskus levis ka lihtrahva hulgas. Ühiskonna struktuur
Egiptusele oli allutatud Nuubia; 1650 eKr tungisid Niiluse deltasse Aasiast hüksoslased Keskmise riigi lõpp · Uus riik 1550-1075 eKr algas, kui Teeba valitsejad tõrjusid hüksoslased välja; välise võimsuse hiigelaeg; hüksoslastelt õpiti lahingus hobukaarikute kasutamist, nende kaarikuvägi oli ähvardav jõud; alistati Palestiina ja Süüria, Nuubia oli veel nende käes; Egiptus oli suurriik, rohkem avatum; võõrsilt toodud orjad, välismaised palgasõdurid ja Aasia päritolu printsessid haaremites tõid kaasa uusi kombeid; valitseja kõrval elukutseline preesterkond rikkalikud annetused templitele olid suurendanud preestrite mõjuvõimu, valitseja ei suutnud neid enam oma tahtele allutada; Ülem- Egiptuses kujunes kuningatest sõltumatu preestrite riik · Hilis-Egiptuse periood 1075-525 eKr võimul olid mõni kord välismaised valitsejad; endised tavad · Pärsia periood 525-332 eKr
Mitmetes linnriikides jõukamate perede peqad moodustasid kodanikkonna.Selle osutab et linnnriikides olid rahva otsustuskogud unken- ehk rahvaring või koosolek, aga me ei tea kes seal osales ja kui palju ja mis eesmärgil.Ja milline oli tema vahekord kuningaga. Unken – seisukoht et selle raames võis olla kaks ringi võis olla vanemate nõukogu ehk aristokraatlik ja teine rahva oma ehk demokraatlik. Gilgameš 21 saj eKr.-uruki kuningas,tol ajal oli aga Gish kõigevõimekam linnriik, Gilgameš tahtis võidelda tema vastu .Vanad mehed ei olnd nõus ja noored mehed olid nõus saavutas võidu. Sellest on järeldatud et esmalt pöördus vanemate nõukogu poole see ei kiitnud heaks aga teine kiitis. Need noored mehed võisid olla ka sõjamehed.Selle kohta tõend Uri standard või lipp- sõjavankrid 4 rattalised, eeslid vedasid, 2 eeslit vankri ees ja 2 meest peal ,ka jalavägi odadega.
annaabi.ee 
