Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Vana-Kreeka KT (2 varianti)". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
olümpia, ateena, spartatsemisvorm, meelelahutuslik, geruusia, zeus, polis, homeros, aristokraatia, peajumal, egiptus, hellenismiperiood, egeuse, makedoonia, kreeta, ilias, odüsseia, olümpiamängud, sokrates, platon, aristotelestsejad, filosoofid, veinijumal, nendest, kreekast, olümpiamänge, olümpiavõitja, sportmängud, nind, monarhiaAjaloo kontrolltöö Kreeka ja hellenism 1. Seleta mõisted: Hellas, hellen, barbar, linnriik, polis, aristokraatia, demokraatia, türannia, akropol, agoraa, sümpoosion, gümnaasion, hetäär, mustafiguuriline vaas, punasefiguuriline vaas, oraakel, alfabeet, orkestra, skenee, draama, tragöödia, komöödia, dionüüsiad. · Hellas ehk Vana-Kreeka ehk Antiik-Kreeka ehk Kreeka oli vanaaja maa, mida asustasid muinaskreeklased ehk hellenid. Maa hõlmas Balkani poolsaare lõunaosa, Egeuse mere saared ja Väike-Aasia lääneranniku.
3. Kreeklaste kuulsad linnriigid, iseloomusta (2)? · Sparta (Lakoonia + Messeenia mk.) Elaikud: spartiaadid, perioigid, heloodid Spartiaadid 7a. saadeti sõjakooli 20 a. oli täisväärtuslik sõjamees 30 a. sai kodanikuõigused ja sai luua oma pere Valitsemine: 2 kuningat kuulusid Geruusiasse (vanemate nõukogu al 60 a.) Neid kontrollisid 5 vaatlejad e. EUFOORID. Rahvakoosolekul valiti Geruusia. · Ateena (Atika mk.) Alguses aristokraatlik al 5. Saj eKr demokraatlik. Elanikud: kodanikud (mehed al 20 a.), metoigid ja orjad Valitsemine: Eukleesia (rahvakoosolek) valis HELIAIA (kohtunikud u 600), BULEE (nõukogu u. 500) ja STRATEEGID (sõjaväepealikud u. 10). Kohtunikud ja nõukogu valimisel tõmmati loosi, aga sõjaväepealikud valiti ise. 4. Sport kreeklaste elus? Esimesed OM toimusid 776 eKr
· Linnriikide kujunemine (nt karmi sisekorraga Sparta ja demokraatlikuks kujunenud Ateena). · 776 eKr olümpiamängude algus usu ja spordipidustused. d. Klassikaline ajajärk (u.500 338 eKr): · Kreeka-Pärsia sõjad (500-478 eKr) pärslaste väljatõrjumine Kreekast ja Egeuse mere pk. · Kreeka Hiilgeaeg (480-431eKr) Periklese juhitud demokraatlik Ateena, mis oli kogu Kreeka majandus- ja kultuurikeskus. · Peloponnesose sõda (431-404 eKr) Ateena allajäämine Spartale. · Sparta ülemvõim Kreekas Pärsia toel 338 eKr purustas Philippos II kreekalased ja ühendas kogu Hellase oma võimule. e. Hellenismi periood (338-30 eKr) · Aleksander Suur alistas Pärsia impeeriumi Makedoonia-Kreeka võimu alla.
Võimsaim linnriik Kreekas. Ateena- Solon 594. a eKr mõõdukas riigikord, aristokraatide võimu lõpp. 507 eKr demokraatia. Klassikaline periood Pindarose ja Aischylose loomeperiood. 500-338 a eKr Sparta ja Ateena esiletõus. Sophoklese tegevusaeg. Sokratese tegevusaeg. Platoni tegevusaeg. Aristotelese tegevusaeg. Kreeka-Pärsia sõjad 490 eKr Pärsia kuningas Dareios- Maratoni 500-478 a eKr lahing
See jaguneb: Minoiliseks ehk Minose kultuuriks kreeta saarel Mükeene kultuuriks Kreeta mandril Tume ajajärk (1100-800 eKr) Osa kreeklasi rändas üle Egiptuse mere Väike-Aasia läänerannikule -> muutub kreeklaste püsivaks alaks Rauaaeg Kreeka oli üsna vaene ja mahajäetud maa Välissuhtlus vähenes märgatavalt Ühiskond vähekihistunud Arhailine periood (800-500 eKr) Valitses aristokraatia Kujunesid linnriigid, polised Tähtsamad linnriigid Sparta ja Athena Tsivilisatsioon oli arenenud Kreeklased võtsid kasutusele Foiniiklaste tähestiku/kirja suulise pärimuse kirjapanek, Homeruse “Ilias” ja “Odysseia” Kutsutakse ka Homeruse ajajärguks Peajumal Zeusi auks hakati korraldama Olümpiamänge 1. Olümpiamängudest arvestati aega (776 a eKr)
poolel langes Kreeka Pärsia võimu alla, peale oluliste lahingute võitu tõrjusid kreeklased pärsaled ära. Kreeka hiilgeaeg (480-431): Ateena ja Sparta olid võimsaimad paljude liitlastega riigid Kreekas, kelle suhted olid pingelised. Ateena oli tähtsaim majandus- ja kultuurikeskus, kus valitses demokraatia,
Vana-Kreeka Uurimustöö Koostas:Henri Bibikov 6.s klass Õpetaja:Aivi Pärisalu Juhendaja:Merle Kuuse 2010 1. Sisukord Sissejuhatus 2. Vana-Kreeka müüt 3. Vana-Kreeka 4. Kreeta ja Mükeene kultuuride võrdlus 5. Sparta ja Ateena 6. Vana-Kreeka teadlased 7. Vana-Kreeka teater 8. Vana-Kreeka teatri põhiplaan 9. Vana-Kreeka jumalad 10. Antiikolümpiamängud 11. Kreeka kunst 12. Kreeka Skulptuur 13. Kokkuvõte 14. Kasutatud materjalid 15.
Kreetalaste rahumeelsus väljendus ka kunstis nende loomingus puudusid igasugusedki sõjaelemendid. Enamasti kujutati naisi, aga ka pidustusi ning härga ja härjasarvi. Tugevalt esines egiptuse poosi mõju. Mükeene kultuuri kunstnikud kujutasid aga just sõda ja võitlusi. Kreetal oli kultusloomaks härg, samuti austati jumalannasid. Mükeene kultuuri rahva uskumustest aga teame vähe, vaid üksikuid jumalate ja jumalannade nimesid. Kreeka polis ja valitsemisvormid Polis oli sõltumatu, omavalitsusel ja omakaitsel põhinev Kreeka linnriik, kus moodustati nõukogu ning poliitikaga tegeleti rahvakoosolekutel. Polise elanikud jagunesid kaheks: kodanikud ja mittekodanikud. Esimeste hulka kuulusid täisealised vabad mehed, kellel oli kohus riiki kaitsta, jõukad ning dumas (kogukond tervikuna) ja aristoid (paremad). Mittekodanikud olid naised, orjad ning võõramaalased.
*demokraatia rahvavõim *türannia sõjalisele jõule toetuv valitsemisviis,kus riiki juhtis üks isik *areopaag kõrgeim võimu-, kontroll- ja kohtuorgan (aristokraatidest koosnev nõukogu) *timokraatia riigikord kus kodanikud omavad poliitilisi õigusi vastavalt jõukusele *liturgia kohustus riiklik ülesanne, mida kodanik oma kulul pidi täitma, nt. sõjalaevade ehitus *bulee riiginõukogu Ateena polises, koosnes 500'st inimesest, tegeles päevapoliitika *heliaia vandemeestekohus, mis arutas tsiviil- ja kriminaalasju *ostrakism killukohus, sinna kuulus 6000 liiget, kes kirjutasid savinõu killule isiku nime kes nende arvates oli poliitikale ohtlik, häälteenamuse saanud isik saadeti ateenast välja 10'ks aastaks *strateeg väepealik *otrsene demokraatia riigi valitsemisviis, mille puhul rahvas tegeleb ise otseselt riigi juhtimisega
võimust võtnud uudne võitlusviis oli tuntud ka Kreeka aristokraatidele. /.../ Mükeene kultuurile on omased kindlustatud lossid. Losside sisustus, kaunistused ja paljud jooned materiaalses kultuuris olid selgelt inspireeritud Minose kultuurist, mis koos kreeklaste kirja ja lossimajanduse Kreeta päritoluga lubab näha Mükeene tsivilisatsioonis Minose tsivilisatsiooni mugandust Kreeka ühiskonnas. Teiselt poolt osutavad kindlustused ja relvaleiud Kreeka aristokraatia märgatavalt suuremale sõjakusele Minose Kreeta vähemalt näiliselt rahumeelsele ja pigem rituaalidele orienteeritud ülikkonnaga võrreldes. /.../ Kreeka valitsejaid maeti monumentaalsetesse kivist kuppelhaudadesse, nn tholostesse. Mükeene kindluse naabrusest on neid leitud üheksa. /.../ Kreeka keskuseid eristas Kreetast ka suuremate linnade puudus siinsete losside ümber kujunenud hajali asustus ei andnud tõeliste linnade mõõtu välja, mistõttu toonast
Tuntuim oli Anteena. Türannia- ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitseja võim. Püsis tavaliselt lühikest aega. (oli ülemineku vorm aristokraatialt demokraatiale), sest türannid poolehoiu võitmise eesmärgil kandsid rahva eest hoolt. Võrdle Spartat ja Ateenat.(asukoht( maakond), keskus, valitsemisvorm ühiskonna struktuur, rahvakoosolek, nõukogu, ametnikud, relvajõud ja osa kreeka kultuuris). Ateena Sparta asukoht Atika maakonnas, Asub lõuna kreekas: keskreekas Lakoonika ja Messeenia maakonnas keskus Ateena Neli lähestiku asuvat küla valitsemisvorm Varasel perioodil oli pärilik Oligarhia
See piirkond muutus nüüdsest kreeklaste püsivaks asuakaks ja Egeuse meri seeläbi sisuliselt Kreeka sisemereks. Veelgi olulisem oli aga ilmselt raua kasutuselevõtt. Tume ajajärk kestis aastatel 1100-800 eKr. Järgneval, arhailisel ajajärgul, mis kestis umbes 800-500 aastatel eKr, võeti kasutusele raua. Nii kolooniates kui ka Kreekas tekkisid arvukad üksteisest sõltumatud linnriigid , milledest tähtsamad olid: Sparta , Korintos , Ateena Balkani saared , Mileetos Väike-Aasia läänerannikul ja Sürakuusa Sitsiilias. Ennast nimetasid kreeklased helleniteks , kõiki teisi aga barbariteks. Kreeklaste peajumalaks oli Zeus. Tema auks korraldati alates aastast 776 eKr iga 4 aasta tagant suuri usu- ja spordipidustusi, mida nimetatakse olümpiamängudeks. Kui tumedal ajajärgul oli kreeklased koloniseerinud Väike-Aasia lääneranniku, siis nüüd algab kreeklaste kolonisatsioon Vahemerel.
Kirjalik arvestustöö 45 punkti 45p -50p = "5" 37,5p - 44,5 p = "4" 25p - 37p = "3" ... - 24,5p = "2" Poeet Hesiodose õpetussõnad põlluharijale: "Mingit tööd ära lükka homseks või ülehomseks! Iial ei ait saa täis mehel hooletul, kes töid lükkab homsele. Töö paneb viljasid kandma vaid hoolsus. Kes aga tööde eest hoidub, see lõpmatult näljaga maadleb." VANAAEG Vana-Kreeka Milliseid teemasid käsitleme? Kreeka linnriigid: valitsemine, kodanikkond, eluolu. Sparta ja Ateena. Hellenid ja barbarid: hellenite kasvatus, haridus ja igapäevaelu. Kreeka kultuur Filosoofia: Sokrates, Platon, Aristoteles. Makedoonia tõus ja hellenism: Aleksander Suur. Kronoloogiline ülevaade u 2000-1100 eKr Kreeta-Mükeene periood u 1100-800 eKr Tume ajajärk (rahvasteränne) u 800-500 eKr Arhailine periood (I olümpiamängud, Rooma linna rajamine) u 500-338 eKr Klassikaline ajajärk (Platon asutab filosoofiakooli) 338-30 eKr Hellenismiperiood (Aleksander Suure valitsemisaeg)
Vana-Kreeka 1. Polis, selle kodanikud ja mittekodanikud, polise valitsemisvormid. Polis - Vana Kreeka linnriik, mille koosseisu kuulus linn ja selle ümber asuv maapiirkond. Valitsemisvormilt võis polis olla: 1) aristokraatia võim on koondunud aristokraatide kätte. Nõukogu ja ametnikud valitakse aristokraatide hulgast, keskne roll valitsemises on nõukogul ja riigiametnikel. (nt. Spartas valitses selline kord) 2) demokraatia rahvavõim, nõukogu ja ametnikud valitakse rahva hulgast, keskne roll valitsemisel on rahvakoosolekul. (nt Periklese (I strateeg) ajal Ateenas) 3) türannia võim kuulub ebaseaduslikult võimule tulnud
n�rgenenud suhted naabermaadega ********************************************************************'' ARHAILINE PERIOOD 800-500 a. eKr kujunesid linnad suursugune �lemkiht tihenesid sidemed v�lismaailmaga foiniiklaste vahendusel v�eti taas kasutusele kiri hakati korraldama ol�mpiam�nge, mis omandasid �lekreekalise t�htsuse kolonisatsioon V�ike-Aasia rahvaste eeskujul hakati raha m�ntima linnriiklik korraldus t�htsamad linnriigid - Sparta, Korintos, Ateena (Balkanil); Mileetos (V�ike-Aasia l��nerannikul); S�rakuusa (Itaalias) seadused, mis andsid linnriigi koosp�simisele piirjooned tuli ette riigip��rdeid ja v�imuhaaramisi Sparta t�usis v�imsamaks linnriigiks L�una-Kreekas Ateenas l�petas Solon aristokraatia ja kehtestati demokraatlik riigikord *********************************************************************************** ******* ARHAILISE & KLASSIKALISE PERIOODI ELUOLU
paleel puudusid lossi kindlustused. Mükeene loss oli kaitstud suurte kivist müüridega, lossi peaväravad olid Lõviväravad. 2.Miks rajasid kreeklased kolooniaid? Kuulsamad. V:Kolooniaid rajati, sest 1) kodumaal leidus vähe metalle, eriti rauda. 2) põlluharimiseks oli vähe head põllumaad (kuulsamad kolooniad: Itaalias, Sitsiilias, Prantsusmaal, Hispaanias,P- Aeerikas, Musta mere rannikul) 3.Nimeta Kreekas kuulsamad linnriigid ja nende asukohad. V:Sparta, Korintos, Ateena (Balkani poolsaarel), Mileetos (Väike-Aasia läänerannikul), Sürakuusa(Sitsiilias). 4.Iseloomusta Ateena polist. V:Võim kuulus aristokraatide seast riigiametnikele ja nõukogule ning rahvakoosolekul puudus reaalne tähtsus. Kodanikkonna moodustasid: 1) kõik täiskasvanud(20), meessoost põliselanikud, sõltumata vara suurusest ja tegevusalast. 2) talupojad, käsitöölised 3) orjad. Rahvakoosolekul(Ekleesia) võisid osaleda kõik. Iga aasta määrati ametisse 6000
Kreeka linnriigid · Polis linnriik. (linn koos ümbruskonnaga, kuni 40 000elanikku, erandid Sparta ja Ateena, u. 100 000 elanikku. Polise kodanikud täisealised põliselanikest vabad mehed. · Ühiskonna struktuur aristokraadid, vabad talupojad, käsitöölised, rentnikud, orjad. Naistel puudusid kodanikuõigused, olid õiguslikult mõne mehe koste all. (isa, abikaasa) · Valitsemisvormid: *aristrokaatia võim koondunud aristokraatide kätte(nõukogud, ametnikud) Spartas arenes OLIGARHIAKS. (samad suguvõsad)
väga liigendatud; palju saari; Seetõttu oli Kreeka tugevalt killustunudja saj. Vältel arvukateks sõltumatuteks riikideks jagunenud; peamine ühendustee oli meri; olid teadlikud lähis-ida kõrgkultuuridest Kronoloogia: 1. Kreeta-Mükeene periood u 2000-1100 a ekr(minoiline tsiv ; mükeene) 2. Tume ajajärk u 1100-800 a ekr(kiri ununenud; elanikke vähe) 3. Arhailine periood u 800-500 a ekr[olümpiamängud;linnriiklik korraldus(Sparta,korintos,Ateena jne); Ateena hakkas arenema demokraatia suunas) 4. Klassikaline periood u 500-338 a ekr(Kreeka-pärsia sõjad;Kreeka hiilgeaeg;Peloponnesose sõda; Sparat ülemvõim; Makedoonia sõda ) 5. Hellenismiperiood 338-30 a ekr(uus ajajärk; Aleksander II) 2.Kreeta-Mükeene tsivilisatsioon ja kangelaseepika Kujunes III ja II aastatuhande vahetusel ekr; keskseks sai Mükeene; Kreeta-Mükeene tisv. Võib jagada kaheks : minoiliseks tsiv. Kreetal ja Mükeene tsiv. Mandri-Kreekas.
taastatud, lõppesid välissuhted, kolooniate rajamine; lõpp tsivilisatsiooni uus algus. · Tsivilisatsiooni uus tõus ehk Arhailine ajajärk 8-6 saj. e.m.a; tegeleti põlluharimise ja karjakasvatusega; ühiskonna kihistumine(aristokraatia), seaduste üleskirjutamine, välissidemete taastamine, raua ja maa puudus > kolonisatsioon > kaubavahetus > müntimine 7. saj e.m.a, aristokraatia, lihtkogukondlastel osaline sõnaõigus; tähestikkiri Foiniika eeskujul kreeka alfabeet, Homerose kangelaslood Odüsseija ja Iljas; Linnad > linnriigid: Sparta, Korintos, Ateena, Mileetos, Sürakuusa linnad omavahel vaenujalal, ebastabiilsus; ülekreekalised religioossed keskused Delfi ja Olümpia; Olümpiamängud Zeusi auks. Minoiline kultuur ja Mükeene kultuur · Minoiline kultuur Sai nime Minose järgi; kasutati lineaarkirja A; Majandus-, usu- ja
1. Polis, selle kodanikud ja mittekodanikud, polise valitsemisvormid. Polis Vana-Kreeka linnriik, mille juurde kuulus linn ja selle ümber olev maapiirkond. Polis võis valitsemisvormilt olla: * aristokraatlik võim on koondunud aristokraatide kätte, nõukogu ja ametnikud valitakse nende hulgast, neile kuulub ka keskne roll valitsemises. (nt. Sparta) * demokraatlik rahva võim, nõukogu ja ametnikud valitakse rahva hulgast, keskne roll valitsemises on rahvakoosolekutel (nt. Ateena demokraatia Periklese ajal) * türannia võim kuulub ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitsejale, kes seadusi ei arvesta, rahulolematute suhtes rakendatakse terrorit. (nt. Ateena Peisistratose ja tema poegade türannia) Polise elanikkond koosnes kodanikest (kodanik oli meessoost vaba põliselanik) ja mittekodanikest: naised, orjad, välismaalased, mõnel pool käsitöölised, rentnikud. Kodanikuõigustest olid nad ilma jäetud, sest : 1.) neil puudus maaomand 2
Kreeta ja Mükeene kultuuri. Sarnasused: austati jumalannasid, (templites) - oraakel (ennustaja, inimeste palvete vahendaja lossides paiknesid peale muude ruumide laod, töökojad ja jumalatele) 2) usupidustus (1.dianüüsid 2.olümpiamängud) 3) kultusepaigad, loss eesotsas kõrgem võimukandja, suured müsteeriumid salajased usukultused vapustused (Kreetal 1500 eKr, Mükeenes 1200 eKr). 11.Loetle kreeka jumalaid ja valdkonnad. Zeus taevajumal, Erinevused: aeg: Kreeta 2000-1400 eKr, Mükeene 1500-1100 Hera abielu kaitsja, Hephaistos tule-ja sepatöö jumal, Ares eKr, kiri: Kreeta - lineaarkiri A (piltkiri), Mükeene lineaarkiri sõjajumal, Hermes jumalate käskjalg, teekäiate jumal, Artemis B (savitahvlitel), keskus: K-Knossose loss, M-Mükeene loss, loomade- ja jahijumal, Apollon ilu-ja kunstijumal, Dionysos
pidada) Kodanikud: alates 20.a meessoost Mehed, kes olid läbinud sparta kooli ja kelle täiskasvanud põlisasukad esivanemad olid spartiaadid Riigi valitsemine: kogu võim kuulus 2 pärilikku kuningat, juhtisid sõjaväge, rahvakoosolekule, kõik kodanikud seaduse täitsid kohustusi, muus osas juhtis riiki üle ees võrdsed, rahvakoosolek iga 10.päeva 60.aastate nõukogu e. Geruusia, peale selle tagant, kui ei olnud rahvakoosolekut, siis valiti 5 eufoori, kes pidid kontrollima valitses nõukogu ja sealt hulgast valitud kuningate ja teiste võimu kandjate tegevust strateegid Haridus: poistele, eesmärk kavatada Poistele, pidid minema sõjaväkke, pidid kodanike, kes on väga haritud kunstis olema mentaliteetselt tugevad, peamine siht 7-14.aastat kool, kus õpiti lugema, homerose arendada sõjaväelist käitumist, 20.aastaselt
olmpiamngud, kolonisatsioon, linnriiklik korraldus (nt Sparta, Ateena) d) Klassikaline periood (500-338 eKr) - Kreeka-Prsia sjad, Kreeka hiilgeaeg (Ateenas demokraatlik riigikorraldus), Sparta lemvim, tihti sjad. e) Hellenismi periood (338-30 eKr) - Aleksander Suur, Makedoonia kuningas, vallutas Prsia, Ees-Aasia, Egiptuse ja Iraani. Egiptuse pealinn Aleksandria, prast tema surma lagunes Aleksandri suurriik, kujunesid mitu hellenistliku kuningriiki. 3.Vrdle Ateena ja Sparta riigikorraldust. Esita kolm sarnasust ja kolm Ateena ning Sparta riigikorralduse eripra. v: Sarnasused: Mlemas polises olid orjad, suudeti silitada leldine kord, kik kodanikud olid maksudest vabad. Erinevused: Sparta - riiki valitsesid kaks kuningat, kes said riigivimu primise teel. Kodanikkonna moodustasid spartiaadid, kelle vimu all olid lejnud elanikkond. Spartiaatitel tekkisid suured varanduslikud erinevused. Ateena - puudus valitseja, otsused tehti lbi rahvakoosolekute
Kreeka erinevad osad omavahel halvasti ühendatud. Kesk- ja Põhja-Kreekat ühendas Termopüülide kitsastee. Kesk- ja Lõuna-Kreekat omakorda aga kitsas Isthmose maakitsus. Hellenid ehk kreeklased elasid Balkani poolsaarel ja Egeuse mere saartel, lisaks Väike-Aasia läänerannikul. Kokku nimetati neid alasid Hellaseks. Tsivilisatsiooni uus tõus (8.-6. saj eKr) ehk arhailine ajajärk. Tekivad linnriigid ehk polised. Neis oli tavaliselt mõni tuhat elanikku (erandid Ateena ja Sparta). Tekkisid vastuolud aristokraatide ja lihtrahva vahel. Polised seetõttu tihti sisemiselt ebastabiilsed. Selle vältimiseks hakati seaduseid kirja panema. 8. saj eKr algab kolooniate rajamine Lõuna-Itaaliasse, Sitsiilia saarele, Musta mere ja Egiptuse rannikule. Koloonia metropolist ehk emamaast poliitiliselt sõltumatu linnaline asula, mida sidusid emamaaga tihedad majanduslikud sidemed. Kolooniate tekkimise põhjus oli viljeleva maa nappus. See maa oli pea
-VIII saj eKr >> linnad, elanikkonna tõus, rikkurid -soojad suhted Idamaadega -u 800 eKr >> kiri uuesti kasutusele -776 eKr Olümpiamängud -VIII saj eKr >> kolonisatsioon -600 eKr raha müntimine -linnriiklik korraldus(Sparta, Korintos, Ateena) -seadused 4.) KLASSIKALINE PERIOOD (500-338 eKr) Pärsia sõjad 500-478 eKr: -VI saj teisel poolel Kreeka linnriigid Pärsiale -490 eKr Maratoni lahing >> Kreeka võit -Salamise merelahing >> Pärsia kaotus Kreeka hiilgeaeg 480-431 eKr: -Sparta ja Ateena võimsus -Ateena > demokraatia -Ateenast tähtsaim majandus- ja kultuurikeskus. Peloponnesose sõda 431-404 eKr: -Ateena ja Sparta sõda -Sparta võit Sparta ülemvõim 404-371 eKr: -liit Pärsiaga -371 eKr >> Teeba linnriigid purustasid Sparta Makedoonia tõus 359-338 eKr: -võeti üle kreeka kel ja komber -Philippos II (359-336 eKr) >> sekkus Kreeka asjadesse -338 eKr Kreeka langemine 5.) HELLENISMIPERIOOD (338-30 eKr) -334-326 eKr vallutas Aleksander Suur Pärsia -peale A
Mõnikord kohtusid pruut ja peigmees pulmas esmakordselt. Lapsed Laste mänguasjad olid valmistatud savi ja liiva segust. Tüdrukute mänguasjadeks olid kitse ja lamba pahkluud. Enne pulmi viisid kõik neiud oma mänguasjad Artemise templisse. Usk Kreeklased uskusid, et nende maad valitsevad paljud jumalad. Arvatavasti elasid nad Olümpose mäel, kus asusid nende kuldsed lossid. Jumalad sõid ambroosiat ja jõid nektarit, mis andis neile igavese nooruse ja ilu. Zeus oli peajumal, kes valitses taevast. Tema sümboliks oli piksenool. Hera oli Zeusi abikaasa ja õde. Ta oli abielude kaitsja ja sünnitajate Poseidon - Zeusi vend.Ta oli merede valitseja. Tema võimuses oli tekitada torme ja maavärinaid. Hades - Zeusi teine vend, kes valitses surnuteriiki. Athena - Zeusi tütar, sõja, käitöö ja tarkuse jumalanna. Apollon - Zeusi poeg. Ta oli muusika ja luulekunsti edendaja. Sageli kujutati teda lüürat mängimas. Artemis - Apolloni kaksikõde, kes kaitses elavat loodust
thtsamatele ritustele kaasa ning nitasid teda teistele.Naise thtsaim voorus- truudus abikaasale. Naisel vimalik ka abielu lahutada ning teatud juhtudel ka iseseisvalt(erinevus). Peremees ja perenaine vtsid koos vastu klalisi ja tegid hiseid vastuvisiite.Nii mnestki naisest sai avalikkuses tundut inimene Nii Roomas kui ka Kreekas olid perekonnad patriarhaalsed. 5) Polis- tpiline Vana-Kreeka riigivorm, hlmas linna koos selle mbruskonnaga. 6) Sparta ja Ateena polis - erinevused ja sarnasused SPARTA- Lakoonika ja Masseenia maakonas, Luna-Kreekas. Kujunesid kolm hiskonnakihti: 1) spartiaadid( vabad poliitiliste igustega inimesed, enamasti elukutselised sjamehed) 2) Perioigid( vabad poliitiliste igusteta inimesed) 3) Heloodid(orjad). Valitsemisvormiks- Lykurgose seadus, mis tuntud oma karmuse poolest.
ÜLEVAADE KLASSIKALISE KREEKA TSIVILISATSIOONIST Tume ajajärk (1100-800 eKr). Kreeta-Mükeene kultuuri häving oli põhjalik, Kreeka langes sisuliselt tsivilisatsioonieelsele arengutasemele. Sellel ajal tekkis püsiv kreeklaste asundus Väike-Aasia poolsaare idarannikule, muutes Egeuse mere Kreeka sisemereks, ning kasutusele võeti raud. Arhailine periood (800-500 eKr). Uuteks keskusteks said linnad, algas ühiskonna kihistumine. Esile kerkis aristokraatia. Kujunesid iseloomulikud linnriigid, kus alustati seaduste üleskirjutamisega. Taastusid välissuhted. Tihe läbikäimine foiniiklastega viis kreeka tähestiku loomiseni foiniikia tähestiku eeskujul, mis ei olnud enam silpkiri vaid häälikkiri. 8.sajandi lõpus valmisid Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia". Samuti algas kreeklaste suur kolonisatsioon, mis hõlmas kogu Musta mere ja suure osa Vahemerest. Massilise väljarände tingis haritava maa nappus ja vähene maavarade hulk
Purustatud losse ei ehitatud uuesti üles, kiri unustati ja rahva- arv kahanes tsivilisatsioonieelsele arengutasemele. Seda aega (u 1100-800 eKr) nimetatakse tavaliselt Kree- ka ajaloo tumedaks ajajärguks. Sel perioodil võtsid kreeklased kasutusele raua. 8. saj. eKr hakkas kreeka ühiskonna areng kiirenema ning taas ilmnesid kõik tsivilisatsiooni põhilised tun- nused. Uuteks keskusteks said linnad, millest hakkasid kujunema linnriigid (linn + ümbritsev piirkond). Neis kerkis esile aristokraatia rikas ja mõjukas ülemkiht. Järgnevatel sajanditel kirjutati üles seadused, taas tekkisid tihedad välissidemed (eriti Idamaadega), u 800. a. eKr loodi kreeka tähestik ehk alfabeet. 8. saj. eKr sai alguse kreeklaste suur kolonisatsioon, mis hõlmas Vahemerd ja Musta merd. 7. saj. eKr hakka- sid kreeklased müntima hõberaha. Nii kolooniates kui Kreekas tekkisid arvukad üksteisest sõltumatud linnriigid ehk polised, mille seas olid
tihenemine Idamaade kõrgkultuuridega. · Orjandusliku korralduse väljakujunemine. · Polisliku korralduse teke. · Kirja taaskasutamine ja kultuuri kiire areng. Klassikaline 500 338 eKr · Kreeka-Pärsia sõjad (500 449 eKr) panid aluse periood Kreeka polisliku korralduse hiilgeajale. · Linnriikidest tõusid esile demokraatlik Ateena ja aristokraatlik Sparta. · Peloponnesose sõja (431-404 eKr) järel Sparta hegemoonia kehtestamine kuni 371 eKr. · Makedoonia esiletõus kuningas Philippos II valitsemisajal 4.saj eKr. · Kreeka linnriikide allutamine Makedoonia ülemvõimule pärast Chaironeia lahingut 338 eKr.
tihenemine Idamaade kõrgkultuuridega. · Orjandusliku korralduse väljakujunemine. · Polisliku korralduse teke. · Kirja taaskasutamine ja kultuuri kiire areng. Klassikaline 500 338 eKr · Kreeka-Pärsia sõjad (500 449 eKr) panid aluse periood Kreeka polisliku korralduse hiilgeajale. · Linnriikidest tõusid esile demokraatlik Ateena ja aristokraatlik Sparta. · Peloponnesose sõja (431-404 eKr) järel Sparta hegemoonia kehtestamine kuni 371 eKr. · Makedoonia esiletõus kuningas Philippos II valitsemisajal 4.saj eKr. · Kreeka linnriikide allutamine Makedoonia ülemvõimule pärast Chaironeia lahingut 338 eKr.
Kordamine: Vana-Kreeka 1. Polis, selle kodanikud ja mittekodanikud, polise valitsemisvormid. Vihik POLIS-linnriik, mille koosseisu kuulus linn ja selle ümber asuv maa piirkond. VALITSUSVORMID: a)demokraatlik rahvavõim nõukogu ja ametnikud valitakse rahva hulgast rahvakoosolekul on valitsemise keskne roll (NT. Ateena demokraatia Periklese ajal) b)aristokraatlik võim on koondatud aritokraatide kätte nõukogu ja ametnikud valitakse nende hulgast keskne roll valitsemises on nõukogul ja riigiametnikel (NT. Sparta) c)türannia võim kuulub ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitsejale, kes seadusi ei arvesta rahulolematute suhtes rakendati terrorit (NT. Peisistrotose ja tema poegade türannia Ateenas KODANIKKOND Kodanikud
aga barbariteks nendeks, kes räägivad arusaamatut keelt (bar-bar). Sõna barbar ei tähistanud kreeklastel madalat kultuuritaset. Ka idamaade rahvad olid barbarid, olgugi, et kreeklased tunnustasid ja imetlesid nende muistset tsivilisatsiooni. Sellegipoolest pidasid kreeklased end teatud mõttes barbaritest paremaks: nad uskusid, et ainult neil oli omane kodanike vabadusel põhinev riigivorm linnriik. Polis: riik ja ühiskond Kiired muutused nõudsid ühiskonna sisemise korralduse täiustumist ja kreeklastel hakkas kujunema linnriiklik korraldus. Linnriigid kujunesid Kreeka emamaal kui ka kolooniates. Nende seas olid tähtsamad Balkani poolsaarel Sparta, Korintos ja Ateena, Väike-Aasia läänerannikul Mileetos ja Sitsiilias Sürakuusa. Järgnevatel sajanditel leidis mitmetes linnriikides aset seaduste üleskirjutamine, mis andis linnriikide sisemisele ülesehitusele ja
annaabi.ee 
