Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Vana-kreeka kangelaseepika". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
ilias, eepos, kangelaseepika, eeposed, odüsseia, järg, müüdid, kangelastest, kardetakse, kultuurile, homeros, poeet, eluloo, saart, egeuse...........................................................9 Kasutatud allikad..........................................................................................................................10 2 Antiikkirjandus Antiikkirjanduseks nimetatakse Vana-Kreeka ja Vana-Rooma ühiskonnas kujunenud kirjandust, mille algust tähistavad Homerose eeposed "Ilias" ja "Odüsseia" 8.-7. sajand eKr ning mis sirutub välja hilisantiiki 4.-6. sajand pKr. Antiikkirjandus jaguneb vanakreeka kirjanduseks ja vanarooma kirjanduseks. Antiikkirjanduses saavutati kunstiliste kujundite ja stilistiliste võtete suur mitmekesisus. Vanakreeka ja vanarooma kirjanduses eksisteerisid juba peaaegu kõik uusaja kirjanduse zanrid. Paljude zanride (eepos, idüll, tragöödia, komöödia, ood, eleegia, hümn, satiir,epigramm, dialoog)
kirjanduste kogemusele. Vanakreeka kirjandusloo võib jagada neljaks põhiliseks ajajärguks: 1.Arhailine ajajärk (kuni 5. sajandi alguseni eKr) 2.Atika ajajärk (5. 4. sajand eKr); 3.Hellenismi ajajärk (4. sajandi lõpp 1. sajandi lõpp eKr); 4.Rooma ajajärk (1. sajandi lõpp eKr 5.-6. sajand pKr). Antiikkirjanduse esimesteks meie ajani säilinud mälestisteks on eeposed "Ilias" ja "Odüsseia". Nende loojaks peetakse pimedat laulikut Homerost. Mõlema eepose süzeed on võetud Trooja sõda käsitlevatest heroilistest muistenditest ning seetõttu oli eeposte sündmustik kaasaegsetele laialt teada. Vanakreeka kirjanikke: Alkaios, Aristophanes , Demosthenes, Diodoros , Euripides , Homeros , Polybios , Platon , Sophokles , Simonides Vanarooma kirjandus Rooma kirjandus on Vana-Rooma ladinakeelne kirjandus. Vanarooma kirjanikke: Cicero,
"Ilias" on vanakreeka eepos, mille autoriks peetakse traditsiooniliselt pimedat Joonia laulikut Homerost. Sõnavara erinevusi ja sarnasusi kirjeldav mudel näitas, et "Ilias" pärineb ligikaudu aastast 762 eKr.[1] Iliase tegevus toimub Trooja sõja 10. aastal. Eepos räägib ahhailaste ja troojalaste vahel peetud lahingutest, Achilleuse raevust tema orjatari Briseise ära võtmise ja sõbra Patroklose surma pärast ning Hektori surmast. Ilias ei räägi sõja põhjustest, algusest ega sõjale järgnevatest sündmustestIlias on kirjutatud Trooja sõja muistendi ainetel. Kreeka ja Euroopa kirjanduslugu algab antiikeeposega "Ilias". Mahābhārata on vanaindia eepos, maailmakirjanduse mahukamaid luuleteoseid.
Vyurtts, Kristofer Tael Homeros ● Vana-Kreeka luuletaja, keda peetakse kuulsate kangelaseeposte "Ilias" ja "Odüsseia" autoriks. Kuid on ka selliseid teooriaid, mille järgi kuulub talle ainult "Ilias" või isegi mitte kumbki. ● Töenäoliselt on eepostesse kirja pandud põlvkondade vältel suuliselt edasi kandunud ja arenenud lugude tulemus. Homeros ● Elas umbes Trooja sõja ajal ● Sündis Joonias ● Suri Ios (Kreekas) ● Ta oli arvatavasti pime Ilias ● Ilias pärineb ligikaudu aastast 762 eKr. ● Iliase tegevus toimub Trooja sõja 10. aastal. ● Eepos räägib ahhailaste ja troojalaste vahel peetud lahingutest. Ilias ● Sõja alguse põhjuseks on Sparta kuninga Menelaose naise Helena röövimine Trooja kuningapoja Parise poolt. ● Eeposes on tähtsal kohal on Achilleuse ja Agamemnoni vaheline tüli, mis tekib kohe teose alguses. Selle tagajärjel keeldub Achilleus edaspidisest võitlusest. Räägib põhiliselt Trooja
ANTIIKMÜTOLOOGIA · Millest räägivad eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia"? · Ilias Kreeklaste esimene kirjapandud lugu. Iliase tegevus toimub Trooja sõja 10. aastal. Eepos räägib ahhailaste ja troojalaste vahel peetud lahingutest, Achilleuse raevust tema orjatari Briseise ära võtmise ja sõbra Patroklose surma pärast ning Hektori surmast. Ilias ei räägi sõja põhjustest, algusest ega sõjale järgnevatest sündmustest. Viimaseid puudutab teine vanakreeka eepos "Odüsseia". · Odüsseia "Odüsseia" on Homerosele omistatav vanakreeka eepos, milles kirjeldatakse Odysseuse eksirännakuid pärast Trooja sõda. Teos on sündinud umbes 650 a. eKr. "Odüsseia" on järg "Iliasele". · 12 peajumalat (Kreeka jumal ja tema Rooma vaste, mille jumal oli) Zeus (Jupiter)
ANTIIKMÜTOLOOGIA Millest räägivad eeposed „Ilias“ ja „Odüsseia“? • Ilias Kreeklaste esimene kirjapandud lugu. Iliase tegevus toimub Trooja sõja 10. aastal. Eepos räägib ahhailaste ja troojalaste vahel peetud lahingutest, Achilleuse raevust tema orjatari Briseise ära võtmise ja sõbra Patroklose surma pärast ning Hektori surmast. Ilias ei räägi sõja põhjustest, algusest ega sõjale järgnevatest sündmustest. Viimaseid puudutab teine vanakreeka eepos "Odüsseia". • Odüsseia "Odüsseia" on Homerosele omistatav vanakreeka eepos, milles kirjeldatakse Odysseuse eksirännakuid pärast Trooja sõda. Teos on sündinud umbes 650 a. eKr. "Odüsseia" on järg "Iliasele". 12 peajumalat (Kreeka jumal ja tema Rooma vaste, mille jumal oli) Zeus (Jupiter)
241 eKr); · 2) Eelklassikaline periood (III-II eKr); 2) Arhailine ajajärk (240-80 eKr); · 3) Klassikaline ehk kuldne ladina keel(I eKr); 3) Kuldne / klassikaline ajajärk (80 -14 pKr); · 4) Postklassikaline ehk hõbedane periood (I pKr); 4) Hõbedane ajajärk (14-117); · 5) Hiline ladina keel (II-VI pKr). 5) Hiline ajajärk (eraldi: II ja III-VIss.). 11. Milline on eepose ,,Ilias" peateema ja kompositsioon? Eepose aineks on trooja sõjaga seotud müüdid, mille tndmist laulik kuulajatelt eeldas(15700 värssi). 24 laulu, aioolia murde sugemetega. Eepos räägib ahhailaste ja troojalaste vahel peetud lahingutest, Achilleuse raevust tema orjatari Briseise ära võtmise ja sõbra Patroklose surma pärast ning Hektori surmast. Eepos on pühendatud vaid ühele episoodile sõjast. Sõda kestis 10a, millest eepos käsitleb 51. Päeva. Peateemaks oli Achielleuse viha (solvumine). Tegelased jumalikud (pooljumalad) Iliase tegevus on lineaarne
Antiikkirjandus eeposed Arhailine eepos Antiikkirjandus · Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kirjandus · Vanimad euroopas tekkinud kirjandused · Mõjutas hilisema Euroopa ning tänapäeva seisukohast kogu maailma kirjanduse kujunemist Homeros · Eeposte "Ilias" ja "Odüsseia" autor · Biograafilised andmed tema kohta puudusid · Arvatavasti tekkisid Homerose poeemid ja eeposed Väike-Aasias, Joonias · Elas arvatavasti 12 kuni 7. sajandini e.m.a. · Joonia pime rändlaulik "Ilias" · "Ilias" on Iliose e Iloni linna lugu · Loodud VIII saj keskpaiku · Sisaldab üle 15600 värsi · Eepose aineks on Trooja (Ilioni teine nimi) sõjaga seotud müüdid · Iliase tegevus toimub Trooja sõja 10. aastal · Eepos räägib ahhailaste ja troojalaste vahel peetud lahingutest Ülevaade Iliase sisust
Antiikkirjandus Antiikkirjanduse all mõeldakse vanakreeka ja vanarooma kirjandust, mis on vanimad Euroopas tekkinud kirjandused ning mis suurimal määral on mõjutanud ka hilisema euroopa ning tänapäeva seisukohast kogu maailma kirjanduse kujunemist. [8. eKr 5. saj pKr algust tähistavad Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia"] Müüt (kr k mythos) on jutustav pärimus jumalatest ja muistse aja kangelastest [müütides on üsna vähe imepärast. Kangelaste saatus traagiline, peamiselt ise oma liigse enesekindluse, hulljulguse tõttu]. Mütoloogia on ajaloolises ja kultuurilises kontekstis moodustunud müütide kogum. Antiikkirjandus põhineb müütidele. ,,Ilias" Iliase tegevus toimub Trooja sõja 10. aastal. Eepos räägib ahhailaste ja troojalaste vahel peetud lahingutest, Achilleuse raevust tema orjatari Briseise ära võtmise ja sõbra Patroklose surma pärast ning Hektori surmast
* Klassitsismiperiood (17.18. saj) taotles kunstis rangeid reegleid ja matkis antiikkunsti. * Suur Prantsuse revolutsioon (18. saj lõpus) huvitus kõige enam antiigi poliitilisest sisust ja tõstis esiplaanile vabariiklikud ideaalid ja kodanikuvoorused. 8. Millised murded kujunesid Antiik-Kreekas kirjanduskeelteks? Tooge zanriti näiteid murrete kasutamise kohta. Kreeka keel arvutatakse murreteks, kirjanduskeelteks kujunesid 4 dialekti: · aioolia murre eeposed · dooria murre koorilüürika · joonia murre eeposed, proosa · atika murre proosa 1 Nendes murretes kirjutati ilukirjanduslikke tekste. Eeposes kasutati aioolia ja joonia murret, dooria murre esines koorilüürikas, proosakeelteks olid atika ja vähem ka joonia murre. Need murded aga muutusid olid kõnekeelest kaugel. 4
"Ilias" kõneleb Trooja sõja kümnenda aasta sündmustest, "Odüsseia" ühe sõjakangelase Odysseuse eksisõitudest teel Troojast kodusaarele. Neid eeposi pole kirjanduslikult väärtuselt suutnud seniajani ületada ükski teine samaliigiline teos. (Lugeda "Maailmakirjandus I" õpikust lk 13 25 "Iliase" ja "Odüsseia" kohta) Pärast neid kahte eepost on kirjutatud veel terve rida teisi eeposi, millest pole aga säilinud kuigi palju, samuti pole teada paljude autoreid. Vana-Kreeka eeposed võib jagada lausa liikidesse. Esimene liik täiendab ülalmainituid (nende eel- ja järelsündmused) ja neid nimetatakse seetõttu Trooja tsükli eeposteks. Trooja sõda puudutavaid eeposi oli Vana-Kreekas 8 (kaks neist Homerose omad), sellepärast polnud "Ilias" ja "Odüsseia" terviklikud jutustused Trooja sõjast, vaid refereerisid vaid osa sellest sündmusest (kokku moodustus tervik). (Lugeda ja õppida ära Trooja sõja sündmused õpik lk 13)
( Homerose hümnid ) Pärimustes kujutatakse Homerost pimeda raugana. Homeros oli Vana- Kreeka pime laulik, ta elas arvatavasti 8. sajandil.Tema elu ja tegevus pole teada, osalt kaheldakse üldse tema olemasolus, pidades suurteoseid kompositsioonilise ebatasasuse tõttu mitme autori tööviljaks. Maailmakirjanduse raskemaid probleeme on "Iliase" ja "Odüsseia" saamislugu, mis üldiselt tuntud niinimetatud Homerose küsimuse nime all. Kreeklased ise uskusid, et mõlemad eeposed on täielikilt koostatud ja koguni kirja pandud Homerose nimelise isiku poolt, keda nad kujutlesid endile pimeda laulik- raugana, kelle sünni- ja surmapaiga ega aja kohta, millal ta elas, neil polnud aga mingeid teateid. See vaade, mis kannab unitaarlaste teooria nimetust, püsis kõige uuema ajani, kuni XVIII saj. lõpul saksa teadusemees Fr. A. Wolf püüdis seda kummutada, väites, et mõlemad eeposed on paljude mitmesugustest ajajärkudest päritolevate
6. Milline erinevus on kreeka ja rooma kirjanduste tekke ning arenemise vahel? Kreeka kirjanduse puhul on tegemist täiesti iseseisvalt tekkinud ja arenenud nähtusega, millel puuduvad otsesed eelkäijad ja eeskujud. Kuid rooma kirjandus on suurelt osalt lähtunud ja kopeerinud just kreeka kirjanduse töid ja saavutusi. 7. Milline on olnud antiikkirjanduse mõju maailmakirjandusele erinevatel aegadel? Tooge näiteid. Antiikkirjandus on paljude kirjanduszanride looja (dramaturgia, eeposed, retoorika). Näiteks renessanssi perioodil lähtuti paljuski kirjanduses antiikkirjanduse olnud humanismist ja inimese esikohale seadmisest. Klassitsismiperioodid seati jälle kirjanduses eeskujuks antiikdraama kindlaid reegleid ja struktuuri. 8. Millised murded kujunesid Antiik-Kreekas kirjanduskeelteks? Tooge zanriti näiteid murrete kasutamise kohta. Kreeka murded, mis kujunesid kirjanduskeelteks: 1) Aioolia murre ( ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" on kirjutatud aioolia murde sugemetega )
Referaat antiikkirjanikust Homeros 10B klass Sisukord: Homeros......................................................................................................................................3 "Odüsseia".......................................................................................................................... 4 Trooja Sõda.................................................................................................................................4 Kasutatud materjalid:.............................................................................................................. 6 2 Homeros Euroopa kirjanduse isaks peetakse kreeka kangelaseeposte "Ilias" ja "Odüsseia" legendaarset autorit Homerost. Arvatavasti elas Homeros 8. sajandil e.Kr. Keegi ei tea täpselt tema sünnia
B)Ahailased:Hilisemad Kreeklased nimetasid oma tol ajal elanud esivanemaid ahhailasteks. C)Doorlased:on Peloponnesose poolsaarele üks seni põhja pool elanud Kreeklaste hõim. D)Joonlase 3) Kreeta-Mükeene kultuuri saavutused - kirjaoskus, Knossose ja Mükeene lossid. A)Kirjaoskuk: B)Knossese: C)Mükeene lossid: 4) Kreeka kangelased ja müüdid (Herakles, Homeros, Ilias ja Odüsseia, Atlantis, Trooja sõda, Minos ja Minotaurus, kuldvillak) A)Herakles:Kreeklaste kõige kulsam ja armastatum kangelane.Elas enne trooja-sõda.Alustas oma vägitegusid juba hällilapsena. B) Homeros:Nii öelda rahva järgi arvatud "Llias "ja "Odüsseia" looja ehk pime laulik.Arvatekse , et need on tema eeposed. C) "Llias" ja "Odüsseia" Olevat eeposed mida lõi Homeros.(Eepos pikk
v) linnriikide kujunemine w) kreeka usund segunes Idamaade (Mesopotaamia piirkond, Egiptus) mõjutustega x) toimus Maratoni lahing y) üheks tähtsaimaks keskuseks oli Knossose palee Kreeta saarel z) olulisel kohal usundis oli härjakultus (avaldub nt seinamaalidel) aa) valitsesid makedoonia päritolu, kuid kreeka keelt kõnelevad peaaegu piiramatu võimuga kuningad bb) usupidustustel ja rahvakogunemistel räägiti meelsasti lugusid kangelastest (hiljem pandi nad kirja, kujunesid eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia") cc) käsitöö ja kaubanduse edenedes kasvas põlluharimisega seotud linnaelanikkond (elamud jäid linnamüüride piiresse, põlluharimiseks vajalik maa väljaspool linnamüüre) dd) kreeka tuntuimate filosoofide (Sokrates, Platon, Aristoteles) tegevus ee) Rooma võimu alla langes viimane hellenistlik riik Egiptus (Kreeka alad olid Rooma riigi koosseisu läinud sajand varem) ja
Prometheuse tegevus – heategu inimkonna hüvanguks Ikarose lend – kõrgelt kukkumine hooletuse tõttu Kuldvillak- kullast jääranahk Gordioni sõlm – probleemide pundar Moirad- saatusejumalannad Sireenid- laulvad neitsid merel Skylla ja Charybdis- kaks suurt võrdset ohtu oraakel – ennustuskoht, ennustaja muusad- kunstide kaitsejumalannad, 9 tükki Amatsoonid- meestevihkajad, naissõdalased Eepos, Homerose eeposed: loomise aeg, sarnased jooned, teemad, tegelased, näited. Eepos ehk lugulaul on enamasti värsivormiline teos maailma loomisest, müütilistest või reaalsetest ajaloosündmustest. Kõige mahukam, olulisem teos rahva kultuuriloos. Homerose eeposed: Ilias ja Odüsseia. "Ilias" pärineb ligikaudu aastast 762 eKr. Odüsseia on sündinud umbes 650 aastat eKr. Mõlema eepose süzeed on Trooja sõda käsitlevad. Mõlemas on 24 laulu
(0,250,5 lk) ühele küsimusele (2 punkti). Küsimused, mis võivad olla kahepunktiküsimused, on loetelus paksemas kirjas. Vana-Kreeka kirjandus 1. Nimeta ja kirjelda erinevaid võimalusi antiikkirjanduse piiritlemiseks. Kultuuriruum: Vana-Kreeka, Rooma Keeled: vanakreeka, ladina Ajalooperiood: antiikaeg (8. saj eKr5. saj pKr) 2. Millised on kreeka kirjanduse peamised perioodid? Arhailine (kuni 5. saj eKr): kangelaseepika (nt Homeros), didaktiline eepika (nt Hesiodos), lüürika (eleegia, jamb, monoodiline ja koorilüürika) Klassikaline/Atika ajajärk (5.4. saj eKr): tragöödiad (Aischylos, Sophokles, Euripides), komöödiad (Aristophanes), ajalooproosa (Herodotos, Thukydides, Xenophon), retoorika (10 kõnemeest, sh Iskorates, Demosthenes, Aischines, Lysias), filosoofiline proosa (Platon, Aristoteles) Hellenistlik (4. saj lõpp eKr1
kallastel · Surnute kultus- arusaam, et ekisteerib teispoolsus · Suured sakraalehitised- Sumeris tsikuraat e astmikpüramiid, Egiptuse templitel palju sambaid, suured massiivsed jumalakujud · Usk kõikvõimsasse jumalasse · Oma mütoloogia Erinevused: · Sumer ei olnud geograafiliselt nii soodsal kohal, avatud vaenlastele · Tigris ja Eufra ei olnud laevatavad 2. Sumeri eepos ,, Gilgames" Akkadikeelne eepos. Esimene kirjapanek u 2100 eKr. Tegevus toimub IV- III at piiril eKr. Koosneb 12-st tahvlist. I tahvel- Gilgamesi tutvustus II tahvel- Gilgames ja metsmees Enkidu sõbrunevad III tahvel- Enkidule ei sobi elu Urukis IV tahvel- kirjeldab teekonda seedrimetsa V tahvel- Mehed võidavad Humbamba. Tekitavad jumalatele pahameelt VI tahvel- mehed jõuvad tagasi Uruki VII tahvel- Jumalad suretavad Enkidu VIII tahvel- Enkidu matused
autorit Homerost. Arvatavasti elas Homeros 8. saj. eKr. Keegi ei tea täpselt tema sünniaega ja -kohta. Teda kujutleti pimeda raugana. Ebaselge on ka kahe eepose üleskirjutamine. Arvestades eeposte kunstipärast ülesehitust, peetakse tõenäoliseks, et Homeros võis tunda ja kasutada kirja. Tõepärasem on, et Homeros teadis Trooja sõjaga seotud lugusid peast ning kandis neid ette suusõnaliselt. Arvatakse ka, et Homeros on vaid Iliase looja ning et Odüsseia on hiljem kirja pannud tundmatu autor, kuid see on vaid oletus. Eeposte praegune kuju pärineb allikatest, mis on kirja pandud 7.-6. saj. eKr, seega pärast Homerose surma. Kõik laulud (kummaski eeposes on 24 laulu e. peatükki) on kirja pandud heksameetrites (heksa kuus; metron mõõt). Vanakreeka luules on see 6-jalaline värss, mis põhineb pikkade ja lühikeste silpide vaheldumisel. (Värsijalg on mitmest silbist koosnev üksus.
saj eKr 5. saj pKr. Rooma kirjandus alates III saj eKr. * Vanakreeka kirjandus loodi Põhja- ja Kesk-Kreekas, Peloponnesose saarel, Kreetal Balkani poolsaarel; Väike-Aasia läänerannikul ja seal lähedal asuvatel saartel, Joonias kujunes välja kreeka kirjandus. * Rooma kirjandus on pärit Roomast, selle tõeline rajaja oli kreeklane Livius Andronicus kohandas ladina keelde kreeka tragöödiad ja komöödiad ning Homerose eeposed. Tekkis 3. saj eKr. * Rooma kirjanikud olid pärit Kreekast, Roomast, Põhja-Italias, Aafrikast (orjana) 2. Mille poolest on vanakreeka kirjandus Euroopa kirjanduse hulgas iseäralik? Milline on rooma kirjanduse seos vanakreeka kirjandusega? Milline on rooma kirjanduse roll Euroopa kirjanduses? * Vanakreeka kirjandus on Euroopa kirjanduses kõige vanem ja arenes täiesti iseseisvalt, ilma teiste kirjanduste kogemustele toetumata.
Maailma lastekirjanduse autoreid eksami vastused 1. MAAILMA VANIMAST EEPOSEST Eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" jutustavad sündmustest Trooja sõja ajal (umbes 1250. aastat enne Kristust) ja sellele järgnenud aastatel. Eeposed on kirjutatud mitusada aastat pärast Trooja sõda ning kui Homeros oli reaalne inimene, võis ta elada umbes 8.-9. sajandil enne Kristust. Nende arvates, kes peavad Homerost müütiliseks tegelaseks on need kirjutatud mitme erineva luuletajate põlvkonna poolt tunduvalt hilisemal ajal. Vanas-Kreekas peeti Homerost kõrges aus. Eepostesse ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" suhtuti umbes samamoodi nagu keskaegses Euroopas Piiblisse need tekstid olid tollal hariduse aluseks ja
suurel määral mõjutanud ka hilisema euroopa ning tänapäeva seisukohast kogu maailma kirjanduse kujunemist. Zeus-kõrgeim kreeka jumala (Jupiter Roomas) Poseidon- merejumal Hades surnuteriigi valitseja Hera-abielukaitsja Ateena-tarkus,puhtus Aphrodite-armastus ilu jumal. Peale Olümpose ringi austati palju erinevaid loodusjumalusi e. nümfe. Kujundid härg ja kaksikkirves, mis olid kultussümbolid. Ulatuslikku luulevormilist jutustavat teost nim. eepos "Ilias" on vanakreeka eepos, mille autoriks peetakse traditsiooniliselt pimedat Joonia laulikut Homerost(ka Odüsseia autor). Iliase tegevus toimub Trooja sõja 10. aastal. Eepos räägib ahhailaste ja troojalaste vahel peetud lahingutest, Achilleuse raevust tema orjatari Briseise ära võtmise ja sõbra Patroklose surma pärast ning Hektori surmast. Ilias ei räägi sõja põhjustest, algusest ega sõjale järgnevatest sündmustest. Viimaseid puudutab teine vanakreeka eepos "Odüsseia"
Teosed, filmid, teatrietendused, maalid skultuurid jne. nt: ,,Tõde ja õigus", ,,Kolm Õde" Saatesarjad - nt: ,,Aktuaalne kaamera" Taimesortide aretatud nimed nt: ,,jõgeva piklik" Mängudele mõeldud nimed. 3. Väike täht Keeled, keelkonnad Rahvused, hõimud Üritused, sündmused Pühad, tähtpäevad Teete, liigi nimed Ameti nimed, asutused Sumerid Sumerite Kirjandus Sumerit kirjandusega algab maailma kirjanduse ajalugu. Nende kirjanduse alla kuuluvad: hümnid, eeposed, palved, nutulaulud ja vanasõnad. Vanasõnad on kõige vanemad kirjanduse saanrid. Vanasõnad väljendavad sumerite tõekspidamisi ja nende rahvatarkust. Nii mõnedki vanasõnad on ühes või teises sõnastuses kasutuses tänapäevalgi. Nt: sattus vihma käest räästa alla. Kellele on määratud rippuda võllas see ei upu vees. Sõprus kestab päeva, sugulus igavesti. Sumerite luuletused on säilinud väikeste katkenditena ja tihti ainult ka pealkirjadena.
Sümboliseeris ilu *Hestia-kodukolde jumalanna *Ares.sõjajumal, sümboliseeris metsikut jõudu *Artemis- jahi jumalanna, neitsilik *Poseidon- merede valitseja, Zeusi vend. Sümbol oli kolmhark *Hades-allmaailma valitseja *Dionysos-veini ja viljakuse jumal , sümbol oli viinamarja kobar. *Hephaistos-sepatöö jumal, sümbol oli alasi *Demeter-vilja ema, looduse jumalanna. Sümbol viljapeadest pärg 5.Homeros ja eeposed Homeros tähendab kreeka keeles pimedust. Homeros oli pime laulik ja elas 12-7 saj eKr. Tema kaks kuulust ja tänini säilinud teosed on kaks eepost: ,, Ilias" ja ,,Odüsseia" . Mõlema eepose süzeed on Trooja sõda käsitlevad. Mõlemas eeposes on 24 laulu ja tuhandeid värsse. 6. Luule( luuletajad ja teemad) Lüürika puhkes õitsele 7-6 saj eKr, Lüürika (kreeka sõnast lyrikos 'lüüra saatel lauldav') mille eelkäijaks olid rahvalaulud
päritolu on senini teadmata ning kõige rohkem seostatakse neid Vahemere idaosa ümbruses elunenud indoeurooplaste eelsete põliselanikega. Kreeta kultuuri paralleelnimetus minoiline kultuur pärineb legendaarselt (Kreeka müütidest pärinevalt) Kreeta kuningalt Minoselt. Kuna tollaste Kreeta elanike silpkirja pole suudetud desifreerida, siis on selle kultuuri peamisteks allikmaterjalideks arheoloogilised allikad ning kreeklaste poolt kirja pandud müüdid. 2.3. Lossid Kreeta saarel: Minoilisele kultuurile kõige iseloomulikumaks tunnuseks on lossid. Losse iseloomustavad järgmised asjaolud: - Kindlustamata lossid (kuni 10 tk) asusid üle kogu Kreeta saare; keskne loss saarel tõenäoliselt puudus. - Tuntuim lossidest on Knossos kreeta saare põhjarannikul, mida on nimetatud ka Minose lossiks. - Losside ümbruses asusid linnad (asulad), mis sageli olid omavahel kokku
teiste kirjanduste kogemusele. Kreeka kirjandusloos võib eristada nelja perioodi: 1.Arhailine ajajärk (kuni 5. saj. eKr) 2. Atika ajajärk e klassikaline periood (5.-4. saj. eKr) 3. Hellenismi ajajärk (3.-1. saj.eKr) 4. Rooma impeeriumi ajajärk(1.-6. saj. pKr) Arhailist ajajärku jagatakse omakorda veel kolmeks perioodiks: 1. kirjanduseelne periood ("Homerose-eelne") 2. vanimaid kirjanduslikke mälestisi (Homerose eeposed, Hesiodose looming) 3. antiikaja orjandusliku ühiskonna ja riigi tekkimise perioodi kirjandus (Kleis 1965:12-13) 1.2 Kirjanduseelne periood Veel 19. saj. arvati kreeka rahva ja kirjanduse ajalugu algavat 8. saj. eKr. Tänapäeval jälgitakse tänu arheoloogilistele avastustele Kreeka asukate kultuuriajalugu juba kolmandast aastatuhandest eKr. Teise aastatuhande alguseks eKr oli Kreetal kõrgelt arenenud kunst ja kirjaoskus. Algne hieroglüüfkiri
Arene Kreeka majanduslikult ja ausse tõusis võistlustlik eluhoiak. Püüd leida sellel ajal elu nähtustele põhjuslikke seletusi. ~8 saj õpiti uuesti lugema ja kirjutama(oskus kadus) foiniiklastelt laenatud tähestiku kasutusele võtt. 4 saj. Hakkas selle põhjal välja kujunema KOINEE Vana-Kreeka esimene ühtne kõnekeel. (Vaata õpikust lk. 11 perioode). Hellenism tekkis umbes 3-1 saj. eKr. On Aleksander Suure vallutustega levinud Kreeka keele ja kultuuri mõju periood. Arhailine eepos Homeros aoid, pime laulik. Teda peetakse ''Iliase'' ja ''Odüsseia'' Iliasest on pärit 1 müüt, Trooja sõda. See on iliose (Trooja) linna lugu ja sellega seotud müüdid. ''Ilias'' on kangelaseepos ''Odüseia'' kattub endas mitmeid tollaaegseid rändajate müüte. Põhimotiiv on mailmas ringirännanud meremehe seiklused ja naasmine koju. Nad on heksameetris(värsimõõt). Lisati epiteete, et näidata oma kirjanuslikku annet. Vastandamise kaudu andakse edasi oma mõtteid.
Aioolia murre vist kasutati samuti luuletuste kirjutamiseks (või lüürika vms mis iganes neil seal oli) Dooria murdes on kirjutatud Pindarose oodid, koorilaulud tragöödias (draama- ja luulekeel). 4. Kuidas on Kreeta-Mükeene ajajärk mõjutanud kreeka kirjandust? Kreeka asukate kultuuriajalugu algas juba III aastatuhandest e. m. a. Mükeene kultuur on mitmes suhtes jätkuks veel vanemale ja väga omapärasele kreeta kultuurile, millega, nagu mükeene kultuurigagi, on mitmeti seotud kõik varase kreeka kultuuri harud. Mükeene ajajärk etendas kreeka mütoloogia lõplikus kujunemises määravat osa. Tähtsamate kreeka müütide tegevuspaikadeks olid kohad, mis esinevad mükeene kultuuri keskustena. On isegi võimalik, et kreeka heeroste hulgas leidub reaalseid ajaloolisi isikuid. Kui kõrvutada II aastatuhande kohta
mõiste kultuur tuleb sõnadest kultus ja kultiveerimine Meie jaoks on kõige olulisem suulisel teel leviv rahvaluule,mida edastatakse järgmistele põlvkondadele ning elab tänases päevas. 3. müüt alglugu, jutustav tekst,ürgtekstid. Algselt edastati suuliselt. Müütide kaudu saame näha tsivilisiatsiooni alguse aja inimeste kogemusi. Müütide teadust nim. Mütoloogiaks. 4. Kreeka mütoloogia. Kogum lugusid, mis räägivad antiik-kreeka jumalatest ja kangelastest. Kajastavad kreeklaste arusaama oma maailma olemusest, müüdid selgitavad rituaale ja usulisi toiminguid.Müüdid on kirja pandud hilisel ajajärgul, varasemalt visuaalsed kujutised(koopamaalingud pärinevad 1000a enne meie aega ). Peamiseks kirjapanijaks oli Homeros . Hilisema euroopa kultuuri kujundasid kreeka müüdid ja piibel ja vana testament. Kreeka müütide jaotus: 1) alglood: müüdid inimeste ja maailma algusest 2) jumalad ja inimesed,
Kõneosav inimene. Puänt- vaimukas ja üllatuslik lõpplahendus, kasutatakse novellis epigrammis, anekdoodis valmis, satiiris jt lühizanris Retoorika- kõnekunsti õpetus, tekkis 5-4 sajandil pkr. Rituaal- usu-või kombetalitus, selle kindlakmääratud vorm. Rüütliromaan- keskaegne värsivormis teos, mis kujutas vaprate rüütlite fantaasiaküllaseid seiklusi ja kangelas tegusid. Saaga- muinasgermaani pärimustele tuginevad proosa- või värsivormilised jutustused kuningatsest, kangelastest, sugukondadest, ajaloosündmustest ja rahva elust. Satiir-terav pilge isiku või ühiskonna pahede, nõrkuste ja puuduste pihta. Sonett- keskaegsest itaalia kirjandusest põlnev luulevorm, sai oma klassikalise kuju renessanssi ajal. Tragöödia- Vana.-Kreekast pärinev draamakirjanduse põhizanr komöödia ja draama kõrval, lepitamatu konflikti ja traagilise lahendusega kurbmäng. Trubaduur- keskaegne orivanssaali luuletajarändlaulik, viljeles eeskätt armastusluulet.
· kaksikkirves Kaksikkirves lüüdia keeles labrys esineb sõnas "labürint", mis tähistas kreeka legendides kuningas Minose paleed Knossoses. Vastavalt sellele on labürindi tähendus "kaksikkirve maja". Knossoses on olemas ka "Kaksikkirve saal". · sõnnisarved Sõnnide, eriti aga Minotauruse korduval mainimisel Kreeta müütides on suur religiooni ja kunstiajalooline tähtsus, kuigi Kreetal Minose ajal metsveised puudusid. Jutustused sõnnjumalatest ja kangelastest, kes nende vastu astuda julgesid pärinevad väga iidsest ajast. Näiteks Mesopotaamia ja Egiptuse sõnnjumalad ja templivalvurid. Kõikjal Babüloonia, VäikeAasia ja Egiptuse kultuuripiirkonnas kohtame kaitsvate valvuritena inimpeaga sõnne või sõnnipeaga inimkujusid. Kreeta paleedes peeti sõnnivõitlusi. Kuid inimese ja sõnni kokkpõrke eesmärgiks ei olnud ilmselt vereohver, vaid see oli pigemini kultuslik vaatemäng.
ajaloolastest Herodotos, Thukydides ja Xenophon. 9. Nimeta hellenismiaja esindajaid kreeka kirjanduses. Tolla aja tuntumad on Kallimachos, Theokritos, Apollonios Rhodios. 10. Nimeta Rooma perioodi esindajaid kreeka kirjanduses. Tuntud on ajaloolased Josephus Flavius ja Pausanias, filosoofidest Epiktetos, Plotinos. 11. Millistel antiikaja perioodidel on olnud kõige suurem mõju hilisemale Euroopa kultuurile? Klassikalisel perioodil on ilmselt olnud enim mõju, eriti Aristotelese ja Platoni filosoofial ja teaduslikul lähenemisel. Aristotelese suur mõju Euroopas on märgatav alates 12. sajandist, mil Aristotelese kirjutised moodustasid põhiprogrammi Euroopa ülikoolides. Samuti klassikalise perioodi komöödial ja kõnekunstil, samuti kunstil. 19. sajandi teadust iseloomustab "tsükliline" lähenemine ajaloole (hilisemat, nn
annaabi.ee 
