peatakse rauda Ühiskond · KUNINGAS · Kuninga lähikondlased · Ametnikud ja vabad talupojad · Käsitöölised, karjased, kalurid, väiketalupojad ja sõdurid · Orjad, orjad, orjad, orjad, orjad, orjad, orjad, orjad, orjad orjad, orjad, orjad, orjad, orjad ja orjad Kultuur ~500 eKr hakkasid Meedia järglased järgima Zoroaster'i õpetuse põhimõtteid Pärsia vallutusega muutus ainult valitseja ülejäänu jäi samaks Kiilkiri kohandati pärsia keelele. Riigi provintse nimetati satraapiateks Satraapiaid valitses satraap Suur Kuningatee Valitsejad · Mursilis I - vallutas ja rüüstas Babüloonia 1595.a eKr · Suppiluliuma I vallutas Süüria, katse tõusta Egiptuse troonile · Hattusili III - Sõdis edukalt Egiptusega (1274.a eKr Katesi lahing), sõlmis Ramses IIga rahulepingu Religioon
BÜSTANTS. 515 saj. lõppes türklaste vallutusega. Alad : Kreeka, VäikeAasia ja mujal. Bütsansi kunst oli ida ja lääne kultuuri vahendaja ja sulam. Ametlik Bütsainsi kunst oli kiriku ja keisririigi võimu seose väljendus. Kunstile tugev kreeka (hellenism), Rooma (rooma aladel), idamaade mõju. ARHIDEKTUUR: *Liseen eenduv püstriba seinal, * Petik kinni ehitatud akna/ukse ava, *Bütsantsi kapiteel samba ülevalt kaunistatud osa. Nii basiilika kui ka ristkuppel kirikud. Kirikud. *Hagija Sophia (Konstantinoopol) piklik hoone kaetud kuplitega. *San Vitale (Itaalias) kaheksa nurkne. SKULPTUUR: lühikest aega Antiigi traditsioonid, valitseja figuurid, portreed (ümarkujud), reljeefid. 89 saj. ikonoklastide liikumine. IKOMODULpildi kaitsja. MAALIKUNST: idamaadelt stiliseerimine, range poos, pinnaline kujutamine, eestvaates, tinglike proportsioonidega. *seinamaalid (freskod lubikrohviga), *miniatuurid, initsiaal (esitäht) Codex Purpurous,...
Bütsansi kunst. 5-15 saj. lõppes türklaste vallutusega. Alad : Kreeka, Väike-Aasia ja mujal. Bütsansi kunst oli ida ja lääne vahendaja ja sulam. ametlik Bütsainsi kunst oli ka kiriku ja keisri riigi võmu seose väljendus. kunstile tugev kreeka (hellenism), Rooma (rooma aladel) ida maade mõju. Arhitektuur : liseen- eenduv püst riba seinal. petik-kinni ehitatud akna/ukse ava bütsantsi kapiteel- | kirikus või basiilika ristkuppel 1)kirikud-hagija sophia-konstantinopolis. piklik hoone kaetud kuplitega. San Vitale- itaalias- kaheksa nurkne. 2) maalikunst: ida maadelt: stiliseerimine, range poos, pinnaline kujutamine, inimeselt tavaliselt eestvaatame .seinamaalid. miniatuurid. nitsiaal-esimene suurtäht .ikoonid "Vladimiri jumala.... (ema või maa või mingi asi:D ) .mosaiigid- smalt(materjal). skulptuur- lühikest aega antiigi traditsioonid 1)valitsejate kuju 2)relieefid Vana-Vene kusnt Venemaal võttis ristiusu vastu Kiievi vürst Vladimir, kes la...
BÜSTANTS. 5-15 saj. lõppes türklaste vallutusega. Alad : Kreeka, Väike-Aasia ja mujal. Bütsansi kunst oli ida ja lääne kultuuri vahendaja ja sulam. Ametlik Bütsainsi kunst oli kiriku ja keisririigi võimu seose väljendus. Kunstile tugev kreeka (hellenism), Rooma (rooma aladel), idamaade mõju. ARHIDEKTUUR: *Liseen - eenduv püstriba seinal, * Petik - kinni ehitatud akna/ukse ava, *Bütsantsi kapiteel – samba ülevalt kaunistatud osa. Nii basiilika kui ka ristkuppel kirikud. Kirikud. *Hagija Sophia (Konstantinoopol) piklik hoone kaetud kuplitega. *San Vitale – (Itaalias) - kaheksa nurkne. SKULPTUUR: lühikest aega Antiigi traditsioonid, valitseja figuurid, portreed (ümarkujud), reljeefid. 8-9 saj. ikonoklastide liikumine. IKOMODUL-pildi kaitsja. MAALIKUNST: idamaadelt stiliseerimine, range poos, pinnaline kujutamine, eestvaates, tinglike proportsioonidega. *seinamaalid (freskod-lubikrohviga), *miniatuurid, initsiaal (esitäht) Codex Purpurous, ...
Kogu raskuspunkt oli planeeritud egiptusele, aga see suundus mujale, kõigepealt veneetsia doozi suunamisel. Ristisõdijate vägi, mille algne ülesanne oli võita muhamedlasi, nüüd hoopis konstatinoopoli alla. Kulisside tagant juhtisid seda retke veneestia dooz, prantsuse kuningas ja paavst innocentius3 . linnades süvenesid basileuse ja tema võõramaalastest liitlaste vastu meeleolud ning 1204. aasta veebruaris ta tapeti. Ristisõdijad vastasid sellele konstantinoopoli vallutusega. Seejärel ka hulga bütsantsi alasi ja tegid sellest ladina keisririigi. Bütsantsile tähendaski neljas ristisõda suurimat tagasilööki 4. sajandist alates kuigi 1261- aastal õnnestus nikaia keisril michael 8 palaiologosel genova raha ja laevastiku abiga konstantinoopolis basileuse võim taastada ja ristisõdijad sealt välaj ajada. Viimased ristisõjad. Innocentiuse 3 järeltulija honorius 3 kutsus ellu viienda ristisõjaj (1217-1221), millega kavatseti
Ehitati kõrgetele alustele hooneid, üleujutuste vastu. Nägi välja nagu torn, mille otsas oli tempel. Täitis majanduslikku ja hariduslikku funktsiooni. Ehitisi on vähe säilinud, sest ehitusmaterjalidena kasutati päikses põletatud savitelliseid. Suureks täienduseks olid kaared ja võlvid. Skulptuur enamasti reljeefid kujutati valitsejaid, jumalaid ja muid mütoloogilisi tegelasi.. Kunst lõppes Pärslaste vallutusega. 5.EGIPTUSE KUJUTAV KUNSTEgiptuse kultuuri kunst põhines kaanonil, kaanon reeglite ja mudelite vormid, mis püsisid 3000a, kaanoniline kunst säilitab traditsioonilise ühiskonna ülesehitust ja eneseteadvust. u 3000 a e.Kr (Lõunaja Põhja Egiptuse ühendamine) kuni 30 e.Kr Rooma riik alistab Egiptuse. Jaguneb: Vana keskja uusaeg. Dünastiate järgi. Alam egiptus ja ülem egiptus
Lääne maailmast saime me omale tähestiku ja ka üldised keelereeglid.Just Saksa piiskopid olid need , kes eesti keele grammatiseerimisele aluse panid.Ka hariduskorraldus(algkool-keskkool- gümnaasium-kõrgkool) on meil Lääne maailmast. Linnakultuurile meie mail pandi alus võõraste poolt , keskajal oli meil 9 linna , millest neli olid Hansa Kaubandusliidus ja meie kaupmehed said oma vara ka mujale ,,eksportida". Suure irooniaga võib praegu möönida , et just Muiste-Eesti vallutusega tehti esimene samm Eesti astumisel Euroopa Liitu , mida me kõik nii väga armastame e. vaenlane otsustas meile paremat teha... Oleks meil praegu kirillitsa..kes teab?
Konik vangistati. J. Vilms lasti Helsinkis maha. Nov. algul puhkes Saksamaal revolutsioon, mis viis keisri kukutamisele ja sotsialistliku valitsuse loomiseni. 11. nov. 1918 kirjutas uus valitsus alla Compiegne´i vaherahule. I MS lõpp pidi tegema lõpu Saksa okupatsioonile Eestis. Vabandussõja põhjused ja algus : Põhjused : Nõukogude Venemaa tühistas Presti rahu ja soovis oma alasid tagasi vallutada, eestlaste soov iseseisvust kaitsta. Sõja algus : algab Narva vallutusega, eesti kommunistid kuulutasid Narvas välja töörahva kommuuni- juhtis Jaan Arvelt. Eesti armee sünd : Abi saadi Inglismaalt 12 sõjalaeva. J. Laidoner tuli Venemaalt Eestisse sõjaväge organiseerima. Jaanuaris sai ülemjuhatajaks. Tegevusse pandi Eestis olevad ohvitserid. Loodi Eesti Merevägi. Selle ülemjuhatajaks sai J. Pitka. Hakati valmistama soomusronge. Otsiti välisabi. Abi saadi Soomelt, Rootsilt ja Taanilt. Eestlased lubasid, et kes läheb sõtta see saab maad.
Vana-Egiptuse esinduslikum periood kestab umbes 4. aastatuhande lõpust 2. aastatuhande lõpuni. Kunstile on omapärane ta iseseisvus ja stabiilsus. Põhilaadilt jäi see samaks kogu perioodi vältel. Kunst jaguneb arhitektuuriks ning kujutavaks kunstiks. Vana Riik- 3.- 6. dünastia (u. 2778- 2263 ekr.) Keskmine Riik- 11.- 13. dünastia (u. 2040- 1730 ekr.) Uus Riik- 18.- 20. dünastia (u. 1562- 1085 ekr.) Tinglik Hiline Riik- 21.- 30. dünastia lõppeb 332. ekr. Makedoonia Aleksandri vallutusega. Egiptuse kunst oli täielikult allutatud egiptlaste usulistele vajadustele. Kunsti alla kuulusid ka muumiad, hieroglüüfkiri ja arhitektuurist püramiidid, mastabad ja templid. Kujutavaks kunstiks oli skulptuur, ning reljeefi- ja maalikunst. Mastaba on Vana Egiptuse aegne tähtsate egiptlaste lubjakivist laotud längseinte ja lameda katusega hauaehitis, mille maapealne osa on piklik kamber. Maapealse kambri all asub hauakamber sarkofaagiga. Tähtsaimate inimeste
Eesti, Läti, Poola idaosa ning Bessaraabia. Saksamaale läksid Leedu ja Poola lääneosa. Molotov-Ribbentropi pakti sõlmimine andis eelduse alustada Teise maailmasõjaga. 1. septembril 1939. aastal ründaski Saksamaa Poolat. Saksamaa lootis, et ka seekord jäävad Prantsusmaa ja Suurbritannia kõrvalvaatajateks, kuid juba 3. septembril kuulutasid nad Saksamaale sõja. Kahjuks nad aga Poola vallutamist ära hoida ei suutnud. 17. septembril ründas Poolat idapoolt NSV Liit. Selle vallutusega läks Lääne-Poola Saksamaale ja Ida-Poola ning Leedu NSV Liidule. 1939. aastal novembris algas NSVL-i ja Soome-vaheline sõda, mida nimetatakse Talvesõjaks. Soomalase suutsid küll iseseisvuse säilitada, kuid pidi loovutama Karjala maakitsuse koos Viiburi linnaga. 1940. aastal okupeeris NSVL Baltimaad ja Bessaraabia. 1940. aastal vallutas saksa armee Norra, Taani, Luksenburgi, Belgia, Hollandi, 2/3 Prantsusmaast, Kreeka ja Jugoslaavia. Saksamaa üritas vallutada ka Suurbritanniat, kuid
Riisist valmistatakse veel jahu, viina, veini, piiritust ja õlut. Õlgedest valmistatakse paberit ja mitmesuguseid käsitöö tooteid, nagu korvid, sandaalid, köied, matid, kübarad jms. Riisi on Hiinas kasvatatud rohkem kui 6000 aastat. Riis pärineb Kagu-Aasiast, kus selle algseid metsikuid liike leidub tänapäevalgi. Riisi viisid Kreekasse araabia rändurid ja Indiasse Alexander Suur umbes 326. aastal eKr. Hispaaniasse jõudis riis mauride vallutusega 700. aasta paiku. Prantsusmaale viisid riisi ristirüütlid. Riis on nisu järel kõige enam tarvitatav teravili maailmas. Rohkem kui poolele maailma rahvastikust annab riis vähemalt poole nende toiduenergiast. Mais on kõrreliste sugukonda maisi perekonda kuuluv üheaastane teravili. Haljalt koristatud taimi kasutatakse loomasöödana, biogaasi tootmiseks ja silo valmistamiseks. Maisiteradest valmistatakse maisijahu, maisihelbeid, loomasööta, piiritust, tangu, maisitärklist, siirupit jm.
U. 1200ekr mooses vii soma rahva egiptusest välja. Siinai mäel andis 10 käsku. 1211 sai. Kohtumõistjate aeg, võitlused paletiina pärast, elati 12 hõimuna. 10saj. Kun taavet rajas iisraeli riigi ühendades palstiina oma võimule. Lõhenes iisraeliks ja juudaks. 8 saj. Assüürlased vallutasid iisraeli, rahvas küüditati. 6 saj. Paabeli vangipõlv. Uusbabüloonia vallutas juuda riigi. 539 ekr pärsia vallutusega saavad juudalased koju. Monoteismi kujunemine Ainujumalakultus, prohvetidusukuulutajad preestrite ja kohalike jumalate vastu. Pärsia võimu ajal juutide hulgas ainujumalakultus. Indoeurooplaste riigid Algkodu ja laialiränneMusta ja Kaspia mere põhjapiirkonna steppides. Rändkarjakasvatus, põlluharmine Laialiränne2000ekr lahkusid, indiasse, iraani, v.aasiasse, euroopasse Hetiidi impeerium
Kultuuri levitati idamaadesse ja kreeka kultuur segunes idamaade kultuuriga. Vallutuste käigus rajati hulgaliselt uusi keskuseid. Nendest kuulsaim Egiptuses asuv Aleksandria. Kultuuri ja teadus keskus oli pühendatud muusadele ja nimeks oli Museion. Kuulus oli ka Aleksandria raamatukogu. Hellenism on periood mis sai alguse Aleksander Suure vallutustega, mida iseloomustab Kreeka tsivilisatsiooni levik idamaadesse. Lõppes 30. Aastal roomlaste vallutusega. Aleksander Suure järel ei suudetud hoida impeeriumit ühtsena ja see jagati tema väepealike vahel : Egiptus; niinimetatud Seleukiidide riik ( lõpuks kahanes ning hõlmas ainult Süüriat ja Palestiinat) 12. Mõisted Faalanks Vana-Kreeka lahingurivi rahvakoosolek riigi kõrgeim võimuorgan kus kõik kodanikud osalesid kitoon - napilt põlvini ulatuv õlgadelt kinnitatud ja vööga kokkutõmmatud riietusese
1802 muudeti konsulivõim eluaegseks, 18. V 1804 kuulutas Senat Napoleoni pärandatava võimuga keisriks. Dünastia rajamiseks lahutas Napoleon Josephine de Beauharnais'st (1763-1814; nende 1796- 1809 kestnud abielu oli lastetu) ja abiellus 1810 Austria keisri Franz I tütre Marie-Louise`iga (1791-1847). Kodanlike suhete õiguslikud alused fikseeriti Napoleoni koodeksites (Tsiviilkoodeks 1802, Kommertskoodeks 1807, kriminaalkoodeks 1811). Napoleoni siht oli muuta vallutusega suurendatud Prantsusmaa feodaaligandeist vabaks ja rangelt tsentraliseeritud võimuga riigiks. Suurim sõjaline võit oli Venemaa ja Austria ühendatud väe purustamine Austerlitzi lahingus 2. XII 1805. Prantsuse laevastik sai Trafalgari lahingus 21. X 1805 inglastelt lüüa; pärast seda püüdis Napoleon Suurbritannia vastu võidelda maj. Vahenditega ning 4 kehtestas 21
Iraani. Need vallutused toimusid 7 aasta jooksul 333-327 eKr. Ta soovis, et vallutatud aladel valitseks ühtne keel ja kultuur (Kreeka), mis oli enamjaolt võimatu. Kreeklaste ja Makedoonlaste väljaränne lähisidasse seoses vallutustega -> kultuuri levitati idamaadesse => segunes kohaliku kultuuriga. Vallutuste käigus rajati hulganisti uusi keskusi, millest tähtsaim oli Aleksandria. Selles linnas oli kuulus ja tähtis raamatukogu. Hellenismi periood lõppes 30 aastal e.m.a roomlaste vallutusega. Aleksander Suure järel ei suudetud hoida impeeriumi ühtsena, see jagati tema väepealike vahel. Jagunes kolmeks - Egiptus, nn Seleukiidide riik (lõpuks kahanes ja hõlmas vaid Süüriat, Palestiinat), Makedoonia. Hellenism periood, mis sai alguse Aleksander Suure vallutustega, iseloomustab Kreeka tsivilisatsiooni levikut idamaadesse. Hellenismi tunnused: · valitsejad piiramatu võimuga monarhid, keda jumalikustati; · erinevad kultuurid segunesid;
Eeskuju andis Prantsuse kuningate esindusloss Versailles oma rohkete purskkaevude, raidkujude ja pargiga. Hakati hindama itaalia ehitusmeistreid. Tallinna Kadrioru lossi arhitektiks sai itaallane Niccolò Michetti. 5 Barokk Eesti rahvakunstis Eesti rahvakunst on oma arengu jooksul käinud kummalist ja käänulist teed. Alates 18. sajandist sai see varasemast uuenäolisema arengusuuna, sest koos võõrmaise vallutusega jõudis siia ka Lääne-Euroopa kõrgkultuur. Sellest alates võib hakata eesti rahvakunstist otsima selgemaid stiilikunsti jooni. On ehk paljudele üllatav, et saame tõmmata paralleele siinses kiriklikus ja ilmalikus kunstis avalduvate stiilide ning rahvakunsti arengu vahel. Talurahvakultuuri jõudis barokne ornament erinevaid teid pidi, vahendaja rollis võib näha nii linna-, mõisa- kui ka kiriklikku kultuuri. Peamine osa on tekstiilide puhul täita mõisal,
1. Riisi minevik Maail ma vani m teadaolev toiduvili, tuntud juba Kristuse e elsest ajast. Riisi on Hiinas kasvatatud rohke m kui 6000 aastat. Riis pärineb KaguAasiast, kus selle algseid m etsikuid liike leidub veel tänapäevalgi. Riisi viisid Kreekasse araabia rändurid, Indiasse aga Aleksander Suur umbes 326. aastal eKr. Hispaaniasse j õudis riis mauride vallutusega 700. aasta paiku, LõunaA m e erikasse aga hispaanlaste vahendusel 17. Sajandi alguses. Prantsus maale viisid riisi ristirüütlid. 2. Riisi tähtsus maailmas Üks enam tarvitatav teravili maail mas ongi riis. Rohke m kui poolele maail ma rahvastikule annab riis vähe malt poole nende toiduenergiast, suure m osa riisi tarbijatest elab idamaal. Seal
saada vabadik. Mõnel pool elati rehetubades. Kui läks soojemaks, siis mindi aita või lakka. Mõningad talupojad üritasid pääsed ka linna. Kaks võimalust: a) Kui jõudsid linnas edasi ja said ühiskondlikul positsioonil kõrgemale, siis saksastusid b) Kui jäid tegema alamaid töid linnas, siis jäidki linna alamkihi sekka. Linnad, käsitöö ja kaubandus Linnad olid Vana Liivimaa jaok suus nähtus, sest linnad tekkisid koos vallutusega. Siia tuli elama Saksamaalt elama käsitöölisi, kaupmehi. Koondudes ühte kohta, tekkis linn. Et tekiks linn, oli vaja linnaõigust. Maaisand nt annetas linnaõiguse. Eesti aladel tekkis 9 linna: Dorpat - Tartu Fellin Viljandi Hapsal Haapsalu Narwa Narva Alt Pernau Vana-Pärnu Neu Pernau Uus-Pärnu Reval Tallinn Weissenstein Paide Wesenberg Rakvere. Peab teadma, mis linnad olid keskajal Eestis, eesti keeles ikka Linna puhul oli kõige olulisem linnaõigus
Loomade ja looduse kujutamine seoses põllumajandusega Loomad realistlikumad kui inimesed. Ka linnud loomad olid seotud jumalatega. Amon-Re(jäär), Horos(pistrik) Aasrist- ANK(h) – elu igavese jätkuvuse sümbol Skarabeus- päikese ketta veeremise sümbol Vaaraode kujutamine: neemes-vaarao peakate klaft-dekoratiivhabe Keskmine riik 2130-(2040ekr)- 1730ekr Ülem ja alam egiptuse ühendamine 17-13 dünastia maakonnad e. noomid e. nomarhid Lõppeb 1730ekr hüksoslaste vallutusega Luxor, Karnak(religioon), Teeba(poliitika), Figuurid sellest perioodist: Arglikud ja äbarikud, ebakindlad inimesed; sõdurifiguurid(nende kaasa panemine hauda) andidetoojad hauapanustena naised olid kujutatud kenad ja saledad ning kandsid kitsaid pikki kleite. Blokkskulptuurid- inimene on istuvas asendis kägaras, moodustades kandilise kuju. Erivärviline klaas, klaasipuhumine, mitmevärviline klaas püramiide ehitatakse vähem, halvemast materjalist ja neid on vähem säilinud.
Kevadel 323 eKr oli armee valmis uueks suureks sõjaretkeks Araabiasse, hiljem oli kuningas kavatsenud liikuda Vahemere piirkonda. Juuni keskel suri Aleksander aga ootamatult ning kohe algasid diadohhide sõjad tema riigi jagamise pärast. Partia (250 eKr 226 pKr) 15 Pikim iraanlaste riik, kuid sellest väga vähe teada, allikad on vaid arheoloogilised. Alguse sai see Diadotase Selukiidide vallutusega 247 eKr. Riik tekkis Darni hõimust, kes oli tüüpiline sküütide hõim: ideaaliks oli surra noorelt. Kuningate valitsemisaastad tinglikud. Esimene pisut kindlam daatum on Tiridatese võimuletulek aastal 228. Ajajärk on väga segane. 160- 140 toimus Partia suurenemine: vallutatakse Meedia, Eelam, Mithridates I Babüloonia, Assüüria. Kuningate kuningas oli Mithridates I, kuid ahhemeniidide suurusest jääb puudu Egiptuse ja Kesk-Aasia võrra.
selle teoga esimene suglasemõrvar kreeka mütoloogias. Kuid sellest mõrvast lunastas Ixioni peagi Zeus ise, kutsus ta Olümposele, andis talle surematuse ning palus oma lauda sööma. Seal hakkas Ixion peagi jälitama Herat, kes kaebas tema peale oma mehele. Zeus tahtis oma kaitsealuse, kellest ta niisugust hulljulgust ei uskunud, proovile panna: ta lõi pilvest Heraga petlikult sarnaneva naise nimega Nephele - ja Ixion vägistas ta! Kui Ixion oma vallutusega hooples, sidus Zeus ta Tartarose igavesti tiirleva tuleratta külge, millel ta keerleb määramata ajani läbi õhu. Pilv aga sünnitas temalt Kentaurose, kelle pojad Tessaalia mägedega on kentaurid. "Ixioni ratas" on järjekordne vaste mingile rängale katsumusele või piinale. TARTAROS - (lad. Tartarus) Võimas, sünge, rauast müüri ja tulejõega ümbritsetud karistuspaik sügaval maa sees. Tekkis koos Gaia (Maa) ja Erosega (Armastus) kohe pärast Chaost
Ka hiljem, kui Lääne feodaalõigus oli juba valdavaks saanud, tuli maa valitsejatel arvestada kohalike tavadega. Tavaõiguse riismed elavad meis tänini, võõrvõimu all elatud sajandid on meisse istutanud kaksikmoraali. Vahetevahel on väidetud, et vallutus ei toonud kaasa eestlaste otsest rahvuslikku rõhumist, sest keskajal oli rahvusest tähtsam seisuslik kuuluvus. Sellega ei saa nõustuda, ehkki sama väär oleks rääkida vallutusega alanud 700-aastasest "orjaööst". Rahvus- ja seisusepiirid langesid Eestis enamasti kokku. Talupojaseisusest kõrgemale tõusta oli võimalik vaid oma rahvusest loobumise hinnaga. Tollaste inimeste väljakaevatud luustikud näitavad, et eestlaste füüsiline seisund halvenes pärast vallutust. Inimesed jäid lühemaks ja nõrgemaks, olid tõbisemad ning surid varem. See räägib halvemast toidust ja raskemast elust. Osalt oli see küll tingitud halbadest ilmastikutingimustest ja ikaldustest
omaltpoolt. Sõjaline ülekaal oli vastaste poolel. Ordu rüütlid olid elukutselised sõjamehed, hea väljaõppe ja kogemustega. Neil oli tolle aja kõige parem relvastus. Samuti said nad täiendada oma väge uute meestega. Lisaks sakslastele tuli võidelda ka Rootsi ja Taaniga. Vallutajate taga seisis Lääne-Euroopa tähtsaim ja mõjukaim jõud- rooma-katoliku kirik. Vallutajad olid head diplomaadid. Eestlased olid harjunud üksikute sõjakäikude, mitte strateegilise vallutusega. Rahvast tuli puudust. Eesti polnud ühtne. Vastased ei pidanud kokkulepetest kinni. 12. Eesti ala jagamine võõrvallutajate vahel 13. saj. (+KAART lk54) Eestis ja Lätis vallutatud maad olid tuntud Liivimaana. Taani kuningriigi valdustes olev Põhja-Eesti oli tuntud Eestimaana. Liivimaa jagati üksikuteks osadeks (väikesed feodaalriigid), mille etteotsa said enam-vähem sõltumatud valitsejad: maahärrad. Taani valdusi nimetati üldiselt Harju-Viruks. Saare-Lääne
nende ülesanded sõltusid liiga palju isanda isiklikest vajadustest, et neid sunnimeetmetega korraldada saaks. Isand ei unustanud kunagi milline roll oli tal ja milline orjal. Emotsionaalsed sidemed, mis teda orjadega seovad, ei takista tal mõistmast nende tõelist seisundit. Ori ei olnud iseenda saatuse peremees- kui meeldiv ta olukord ka poleks, võib isand seda igal ajal järsult muuta. 3) Orjade allikad Oma klassikalise vormi omandas orjus Puunia sõdade ajal. Iga vallutusega kaasned tuhandete vangide orjusesse müümine ja vangipõlve jätmine. Orjakaubanduse tsentrumiks oli Deelos, kuhu vahel kogunes 10 000 orja päevas, õhtuks olid nad kõik müüdud. Turu varustamisel etendasid suurt osa piraadid- orjade hankimine ja nende müük oli piraatide tegevuse üks tähtis punkt. Orjatari lapsi peeti selle omandiks, kellele kuulus ema. See oli teiseks põhiliseks orjade allikaks, ent vähempopulaarne kui turult ostmine( orja kasvatamine kodus läks kulukaks).
Paralleelselt oli ka Linnade päevad (14saj keskpaigast alates). Umbes sel ajal hakkavad kujunema Hansapäevad ja seega vaja selleks omad suunad välja selgitada. Needki tehti retsessidena. Kokkukutsujaks Riia, toimumiskohaks Pärnu ja Viljandi. Hansalinn on linn, mille esindaja Hansapäeval esindatud (Tallinn, Tartu, Riia). Ühiskond ja rahvas Historiograafias väidetud, et vana ühiskond hävis ja uus sisse toodud. Rosen deklareeris 1739, et Liivimaa põlisrahvad said vallutusega orjadeks. Roseneck samal arvamusel. 19saj: barbaarsed metslased, keda kristianiseeriti. Rahvusromantiline: Merkelist mõjutatud, vabaduse ja valgustuse ideed. Nõuka-ajal oli marksistlik skeem, kus leiti varafeodalismi kujunemine, millega mõisteti sõltuva talupoja tekkimist aga mitte läänikorda. 1970. aastail naasti egalitaarse mudeli juurde – inimesed üsna võrdsed. Domineeriv oli vaba talupoeg ja võim ei pruukinud olla päritav (E. Tarvel) 1990. algul P
*) Eestlastel polnud vibupüsse ehk ambe + sellega laskmine nõudis spetsiaalset oskust ja harjutamist. *) Vallutajad olid elukutselised rüütlid, aga eestlased olid talupojad. *) Vallutajatel oli võimalik saada abiväge, aga eestlastel oli vaja hakkama saada kohapealsete jõududega, mis olid halvemini relvastatud ja väljaõpetatud ning rohkelt väljakurnatud. *) Eestlased olid harjunud üksikute retkedega, aga nüüd oli tegemist juba süstemaatilise pikemaajalise vallutusega *) Eestlastel puudus ühtne strateegia. KÕIK SEE TINGIS EESTLASTE SÕJALISE ALLAJÄÄMISE -) MITU VALLUTAJAT sakslased (1208), rootslased (1220), taanlased (1219), idaslaavlased eestlased pidid oma jõude erinevate vallutajate vastu paigutama. EESTI ALAD JAGATI MITME VALLUTAJA VAHEL. -) EESTLASTE OMAVAHELINE NÕRK KOOSTÖÖ Eestis ei olnud riiki, koostööd tehti maakonnasiseselt, maakondadevaheline koostöö tekkis sõja käigus. MAAKONNAD VALLUTATI ÜHEKAUPA.
Esemed: palju ehteid. Kirved, noad. Nõud (vahest kullast). Relvad: pronksist mõõgad, pistodad. Hiljem rohkesti luksusesemeid, väärismetalli. Kunstis oli keskne ornament metallesemetel. Maaviljelusühiskond Raua tulekuga ühiskonnas märgatavat muutust ei toimunud, jätkus pealikuühiskond. Jätkati kindlustatud asulakohtade kasutamist. La Tene kultuur 50050 eKr. Hilisrauaaegne kultuur Kesk-Euroopas, arenes kohalikust varase rauaaja Hallstatti kultuurist. Kultuur lõppes roomlaste vallutusega 1. sajandil eKr. 41 Levis Ida-Prantsusmaal, Sveitsis, Austrias, Saksamaa edelaosas, Tsehhis ja Ungaris. Põhja pool olid La Tene kultuurile naabriks Põhja-Saksamaa ja Skandinaavia kohalikud eelrooma rauaaja kultuurid. Kultuuri nimi Sveitsist, kus 1857. a talvel oli Neuhâteli järv kuivanud ja madalast veest leiti palju esemeid. Seal ka arheoloogilised kaevamised, leiti: sõlgi, sadulaid, keraamikat, pronksnõusid, relvi jm. Ohvrileid?
Tüliküsimusteks olid põlluharimismaa ja Kisi kuninga tiitel (oli formaalselt sumerite ülemvalitsejate tiitel). 24. sajandi keskpaiku suutis Umma valitseja Lugalzargesi allutada linnriigid ,,kuni alumise mereni" (st Pärsia laheni), mis oli esimene kord, kui nii suur maa-ala ühendati. Tema võim jäi aga lühikeseks, sest Sargon (Sarrukin Tõeline Kuningas, enesele võetud nimi) võitis Lugalzargesit ja ühendas piirkonna oma võimu alla. Tema vallutusega seoses on esimest korda palgasõdureid mainitud. Ta jõudis oma valdustega Pärsia lahest Vahemereni ("Ta pesi oma relvad alumises meres ja siis pesi oma relvad ülemises meres"). Tema riik jäi ilmselt linnriikide konglomeraadiks, kus Akkadi linnriik oli juhtiv. Sargon oli semiit. Semiidid elasid Mesopotaamia põhjaosas (Eufrati kesk- ja ülemjooksul). Sargoni vallutuse ajaks olid Mesopotaamias elavad semiidisuguvõsad pikka aega olnud paiksed, juba 3 at
Liiga provintslik, kõik siia suure hilinemisega. Liiga palju poliitikat, rohkem tähelepanu sotsiaalsele elule, majandusele ja kultuuriloole. Sajandi vahetuse paiku uued suunad ja tegijad (Max Weber), kes laiendavad ajaloo uurimise maastiku raame. Max Weber leidis, et talurahva olukord polnud hea, pilt sellest, kuidas mõisa ja talurahva suhted sajandite jooksul kujunenud, oma seletuse pärisorjuse kujunemisele. Roseneck, et pärisorjus ei tekkinud koos vallutusega, siinsed talurahvad enne sakslaste tulekut elanud üsna algelisel tasemel (ei eraomandit, õiget kohtupidamist pole, kõik sõdivad kõigi vastu, ristisõdijate tulekuks satutud venelaste, leedulaste ja skandinaavia ikkesse, st päästeti uute vallutajate tulekust). Hooldati nagu väikseseid lapsi. Pärisorjus 14. sajandi teisel poolel, kuna maa peale Jüri ööd, venelaste ja leedulaste rüüsteretkede tõttu laostunud. Talud
väljaandmisega. Anti välja eestikeelseid raamatuid, arvukalt kooliõpikuid. EKSi väljananded olid avaldatud uues kirjaviisis. 1872 ilmus Eesti Postimees uues kirjaviisis. Uued eesti ajalookäsitlused, iga rahvusliku liikumise jaoks on võtmetähtsusega teemaks ajalookäsitlus. Jakobson oma esimeses isamaakõnes visandas Eesti ajaloo põhiperioodid – kolm osa, valgusaeg (muistne iseseisvusaeg), pimeduse aeg (saksa-taani vallutusega) ja koiduaeg (alates 19.sajandist). Väga kontrastne käsitlus, must-valge. Jakob Hurt kirjutas esimese ajalookäsitluse, tasakaalukam, aga Hurdal ja Jakobsonil on ka palju ühist. Mõlemad hakkasid ajalugu käsitlema eestlaste perspektiivist vaadatuna, eestlased tõusid ajaloo subjektide hulka, ajaloo tegijate hulka. Eestlaste tegevus hakkas häirima baltisaksa ühiskonda, baltisaksa ajakirjanduses hakkasid ilmuma rünnakud rahvusliku liikumise juhtide ja ürituste kohta
üldiselt, see oli vastuvõetamatu Jakob Hurdale, kes oli ameti poolest kirikuõpetaja Otepääl. Konflikt Jakobsoni ja J. Hurda vahel sai alguse. C. R. Jakobsoni I isamaa kõne, 1868. aastal Vanemuise seltsis, Eesti rahva pimeduse ja koiduaeg. Jakobson ütles, et Eesti ajaloo subjektiks on eestlased mitte sakslased, 13. saj sakslaste siia tulekut käsitles kui saksa röövvallutusena ning tegid lõpu eestlaste muistsele iseseisvusele, lõppes eestlaste valguse aeg ja algas saksa vallutusega eesti pimeduse aeg ning alles 19. sajandil pärisorjuse kaotamisel hakkas kujunema välja koiduaeg. Rahvusliku liikumise haripunkt: Hakati rajama raamatukogusi, mis olid juba olemas aga balti-sakslaste omad ainult. Korraldati laulupidu Tallinnas. Eesti kubermangu kõige suurim oma ettevõtmine oli kaubalaeva selts Linda 1879. aastal (Majanduslik organisatsioon), üle 1000 liikme. Kaubalaeva selts Linda läks kiiresti pankroti
annaabi.ee 
