1 V. INDIA: 1. INDIA AJALOOSÜNDMUSTE KRONOLOOGIA: Aeg Olulisemad sündmused VII at eKr Maaviljeluse algus Induse jõe orus. u 2600 eKr Induse kultuuri kujunemine, mille suurimateks keskusteks olid Harappa ja Mohenjo Daro. u 1700 eKr Teadmata põhjustel algas Induse kultuuri allakäik.
1. Kiviaeg – kujunes inimene 2. Pronksiaeg – adra kasutuselevõtt + künnipõllundus 3. Rauaaeg – raua kasutuselevõtt Iseloomulik varastele kõrgkultuuridele: Põlluharimine ja karjakasvatus Ühiskonnad selge varanduslik kihistumine Välja kujunenud riiklus ja kasutusele võeti kiri Varased tsivilisatsioonid ja veekogud mille ääres kujunesid: 1. Mesopotaamia (Eufrati ja Tigrise jõed) 2. Kreeta Saared 3. Egiptus (Niiluse jõgi) 4. India (Induse ja Gangese jõed) 5. Hiina (Huang He ja Jangtse jõed) Primaarne tsivilisatsioon – kultuurid kujunesid sõltumatult üksteisest Sekundaarne tsivilisatsioon – kultuurid kujunesid mõjutatuna üksteisest Viljaka poolkuu ala – Mesopotaamia ja Egiptuse vaheline ala (Miks?) 1. Regulaarne üleujutus 2. Viljakas pinnas 3. Niisutussüsteem KÜTID-KORILASED NOMAADID
Paabeli vangipõli). 6. saj. eKr. lubati heebrealastel kodumaale tagasipöörduda, kuna enamik neist olid endiselt Juuda riigi elanikud, siis hakati neid nimetama juutideks. Iisraellastel kujunes välja ainujumalakultus e. monoteism, kus ainujumal Jahvet peeti maailma loojaks ja valitsejaks. India tsivilisatsioon kuni eurooplaste tulekuni India asub Hindustani poolsaarel Lõuna-Aasias. Põhjas on India piiriks kõrged Himaalaja mäed, lõunas tungib ta suure kiiluna Inida ookeani. India põhjaosas voolavad kaks suurt jõge, lääne pool Indus ja ida pool Ganges, mis algavad Himaalaja mägedest. Umbes VII at eKr. sai Induse ja selle lisajõgede piirkonnas alguse viljelusmajandus, mis oli sinna levinud tõenäoliselt lääne poolt nn. viljaka poolkuu piirkonnast. Induse jõe orus (tänapäeva Pakistanis ja Loode-Indias) tekkis III at. keskel varase pronksiaja tsivilatsiooni, mida nimetatakse Induse kultuuriks
INDIA Elu ja ühiskond Aarjalaste tulek Nendelt pärinevad veeda tekstid Ühiskond jagunes neljaks varnaks Eraldi seisus oli puutumatud Kastisüsteem Buddha rajas budismi Vardhamana pani aluse dzainismile VanaIndia kiri brahm Haridus Haridust andsid Braahmanid Braahmani koolid Suuline õppetöö Range distsipliin Usulised kloostrikoolid Nalanda kolledz Õpilasi ka väljaspoolt Indiat Haridus Minimaalne kirjaoskus Vanima ajajärgu kirjakeelt sanskritti ja UusIndia kirjakeeli oskasid lugeda vaid vähesed Islami mõjutused Vallutuslik huvi tärkab 8.saj Delhi valitsejad püüdsid islamiseerida Kerkis uus pealinn Firuzabad Lammutati hindu ehitisi Valdav osa indialasi jäid siiski usule truuks Budism vähenes, dzainism kasvas Kirjandus Eeposed "Mahabharata" ja "Ramayana" Tunti puraanasid (18 suurt puraanat) Kirjan
inimeste vendlusest, õiglusest ja maisest hüveolust. 1851. aastal kuulutas ta välja Suure Hüveolu Taevariigi loomise ning enda selle valitsejaks- Taevakeisriks. Laiu rahvahulki haaranud taipingide liikumine ei suutnud siiski Hong Xiuquani ideid ellu viia, valitsusväed surusid selle maha, Hong Xiuquan lõpetas aga elu enesetapuga. India Portugallaste jõudmine Malabari rannikule käivitas sündmuste jada, mis viis oluliste muudatusteni India ühiskondlikus elus. Veerand sajandit hiljem rajasid Afganistanist tulnud vallutajad India põhjaosas Moguli riigi ning hõivasid 17. sajandi lõpuks peaaegu kogu maa. Indias tugevnes islami ja kristluse mõju ning Euroopa riikide poliitiline aktiivsus. India tavainimese igapäevane elu muutus siiski vähe. Ühed elasid luksuslikus külluses, teised kiratsesid nälja piiril. Suurmogulite dünastia silmapaistvaim valitseja oli Akbar Suur
arhitektuurivormid. 2. usundid, religioon, Hinduism, budism, Taoism, konfutsianism, õpetused dzainism (kõigile neile on budism, chan-budism ühine usk hingede rändamisse ja looduse igavesse ringkäiku) 3. arhitekti omapära Monoliitsed Buddha Arhitektuur on rajatud mälestussambad, India keerukale templid, stuupad (poolkera palkkonstruktsioonile. kujulised kupliga kaetud Iseloomulikuks elemendiks on ehitised Buddha reljeefidega kaunistatud ja mälestuseks) värviliseks maalitud palk, Arhitektuur ja skulptuur mida kasutatakse sammasteks,
AJALUGU KORDAMINE. KAUGED TSIVILISATSIOONID (§1-9) I. INDIA Geogr olud : Nagu mesopotaamias ja egiptuses indias kujunes tsivilisatsioon suurte jõgikondade alal. Indus ja Ganges. Gangese juures olid põlluharimiseks soodsad olud, seevastu Induse juures tuli aga suveti kunstlikult niisutada. 1. RIIKLUS JA ÜHISKOND. Induse tsivilisatsioon: Induse tasandikul ja seda piiravatel mägialadel said põlluharimine ja karjakasvatus alguse V aastatuhandel eKr. Peagi võeti kasutusele metallid ja III aastatuhandel eKr arenes niisutuspõllundus
· NIISUTUSPÕLLUNDUS · LINNAD Esimesed tsivilisatsioonid asusid jõgede ääres, Viljaka poolkuu alal (Iraak- Egiptus) Maailma esimesed poliitilised ühendused olid linnriigid, hiljem tsentraliseeritud riigid. Riiki juhtis jumal-kuningas-preester + preesterkond. Leiutati hulgaliselt tööriistu ader, ratas, metall (kivi, luu&sarve asemel), kiri 3100 eKr Mesopotaamias. Kujunes ühiskondlik tööjaotus. PRIMAARSED TSIVILISATSIOONID: Mesopotaamia, Egiptus, India, Kreeta- Mükeene, Hiina SEKUNDAARSED TSIVILISATSIOONID: Kreeka, Rooma KIRJA TEKKIMINE Sellega lõppes esiaeg ja algas ajalooline aeg. Ilma kirjata on riigi teke ja valitsemine võimatu. Vanim kirjasüsteem on piltkiri mõistekiri. Sumerid lõid kiilkirja. Algselt kasutati kirja majandusteemade üles märkimiseks. Kiilkirja kasutasid: sumerid, babüloonlased, assüürlased, hetiidid, urartulased. MESOPOTAAMIA
Kõik kommentaarid