Teenuse osutamise lepinguteks on lisaks töövõtulepingule: käsunduslepingud, agendilepingud, maaklerilepingud jms. 4. Milliseid võimalusi saab töövõtja kasutada tellija suhtes saamata jäänud tasu kätte saamiseks? Töövõtja saab kasutada tellija suhtes saamata jäänud tasu kätte saamiseks järgmiseid võimalusi: 1) Lähtuvalt § 654 lg 1 on töövõtjal oma töövõtulepingust tulenevate nõuete tagamiseks pandiõigus tellija vallasasjadele, mille töövõtja on valmistanud, parandanud või muutnud, kui need on töövõtu eesmärgil tema valduses. 2) Lähtuvalt § 654 lg 2 võib töövõtja ehitise või selle osa ehitamiseks, remondiks või muutmiseks kohustatud lepingust tulenevate nõuete tagamiseks nõuda hüpoteegi seadmist tellijale kuuluvale kinnisasjale, millel ehitis asub. 3) Lähtuvalt § 654 lg 3 võib töövõtja laevakinnistusraamatusse kantud laeva ehitamiseks,
6). Tsiviilkohtumenetluse seadustik tuleb kohaldamisele asjaõigusest tulenevate õigusvaidluste korral. Asi on kehaline ese - objekte, mida saab nende välise kuju kaudu ruumiliselt piiritleda ning mida saab ühtlasi "valitseda" ehk allutada inimese õiguslikule ja faktilisele meelevallale. Esemeid, mida ruumiliselt piiritleda ei saa, nagu vaba õhk, voolav vesi jõgedes, meri, asjadeks ei loeta. Loomi käsitletakse üldmõistena õiguse objektina, kuid neile kohaldatakse vallasasjadele rakendatavaid sätteid, neid asjadega võrdsustamata. Asjade liigitusi: 1). asendatavad ja asendamatud asjad; 2). ratarvitatavad ja ratarvitamatud asjad; 3)jagatavad ja jagamatud asjad. Asjade tähtsaim liigitus: 1). kinnisasi (res immobiles) maapinna piiritletud osa (maatükk); 2). vallasasi (res mobiles) asi, mis ei ole kinnisasi. Piiratud asjaõigused on: servituut, reaalkoormatis, hoonestusõigus, ostueesõigus ja pandiõigus.
mööduvaks otstarbeks maaga ühendatud asjad. Kinnisasjade puhul toimub omandi üleminek kinnistusraamatu kaudu ja kinnisasja omanikuks loetakse seda, kes on omanikuna kinnistusraamatusse kantud. Vallasasi. Asi, mis ei ole kinnisasi, on vallasasi. Asjade vallas- ja kinnisasjadeks jagamisel oluline juriidiline tähendus, ainult seaduses sätestatud juhtudel kohaldatakse vallasasjadele kinnisasja kohta sätestatut Asju liigitatakse veel asendatavuse alusel: Asendamatu asi. Kinnisasi on alati asendamatu asi. Asendamatu võib olla ka vallasasi, kui tegemist on unikaalse asjaga – mitteliigilised asjad. Asendatav asi on vallasasi, mida käibes määratakse arvu, mõõdu või kaalu järgi ning millel puuduvad seda teistest sama liiki asjadest eristavad tunnused. Esindus on tehinguline tegutsemine kellegi teise
muu isik kui seatud on servituut. Servituut on üldjuhul tasuline ning valitseva kinnisasja omanik peab maksma servituudi tasu. Servituudi tasus lepitakse kokku servituudi seadmise ajal. Kõik servituutidega seotud tehingud peavad olema notariaalselt kinnitatud. Servituudid liigitatakse reaalservituutideks ja isiklikeks servituutideks. Reaalservituute võib seda, kui nad vastavad reaalservituudi mõistele ja sisule. Erinevalt reaalservituudist võidakse isiklikku servituuti seada ka vallasasjadele ja ta seatakse konkreetse isiku mitte kinnisasja huvides. Isiklik servituut esineb kasutusvalduse ja isikliku kasutusõiguse kujul. 17 16 Kõve, P., Priidu, P. (1996). Asjaõigusseadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura. 256-259 lk. 17 Kiris, A., Kukrus, A., Nuuma, P., Oidermaa, E. (2012). Õigusõpetus. Tallinn: Külim. 130- 132 lk. 11 KOKKUVÕTE
asja kasuks teatud osas loobuma annab õigusi teha ainult neid tegusid, mis servituudi sisust tulenevalt on valitsevale kin.asjale vajalikud ja teha tuleb viisil, mis teenivat kin.asja kõige vähem koormab Levinumad on: teeservituudid, liiniservituut, veevõtuservituut jne; konkurentsi servituut tagab turusuhteid asjaõiguslike vahenditega 2. Isiklik servituut võib seada vallasasjadele ja ta seatakse konkreetse isiku, mitte aga kinnisasja huvides; esineb kasutusvalduse ja isikliku kasutusõiguse kujul: · Kasutusvaldus koormab asja selliselt, et isik, kelle kasuks kasutusvaldus on seatud, on õigestatud kasutama asja ja omandama selle vilju Esemeks on vallas- ja kinniasjad ning üleantavad õigused Kasutusvaldus: vallaasjale tekib üleandmisega omanikult kasutusvalduse saajale ja kas
nõue, et kasutama peab heaperemehelikult, säilitades asja senise majandusliku otstarbe ja kasutaja ei või asja oluliselt muuta ega ümber kujundada. Kasutusvaldust võib piirata mõne kasutusviisi välistamisega (vajalik fikseerida kinnistusraamatus) Kasutusvalduse esemeks võib olla: maatükk, hoonestusõigus, korteriomand, korterihoonestusõigus korterihoonestusõigus, nii üksikasjad kui asjade kogumid. Kasutusvaldus laieneb ka vallasasjadele, mis on kinnisasja päraldisteks (nt põllutööriistad, vilja seeme, põllumajanduslik vallasvara, mis teenib põllumajandusliku kinnisasja sihtotstarbelist kasutamist). Ka laevakinnistusraamatusse kantud laevad Kasutusvaldusega võib välistada mõne kindla kasutusviisi või kinnisasja mõne osa kasutamise (AÕS § 201 lg 3). (Näiteks välistatakse metsa kasutamine või näiteks antakse kasutusse 10 ha põldu,aga ülejäänud 2 ha põllu kasutus välistatakse)
Kui töö on puuduse tõttu tellija muretsetud materjalis või tellija poolt töö tegemiseks antud korralduse tõttu enne valmimist, kui aga töö tuli vastu võtta, siis enne selle vastuvõtmist, hävinud, halvenenud või muutunud teostamatuks, võib töövõtja lepingu üles öelda ja nõuda tehtud tööle vastavat tasu osa ning nende kulude hüvitamist, mis tasus ei sisaldu. § 654. Pandiõigus (1) Töövõtjal on oma töövõtulepingust tulenevate nõuete tagamiseks pandiõigus tellija vallasasjadele, mille töövõtja on valmistanud, parandanud või muutnud, kui need on töövõtu eesmärgil tema valduses. (2) Ehitise või selle osa ehitamiseks, remondiks või muutmiseks kohustatud töövõtja võib lepingust tulenevate nõuete tagamiseks nõuda hüpoteegi seadmist tellijale kuuluvale kinnisasjale, millel ehitis asub. (3) Laevakinnistusraamatusse kantud laeva ehitamiseks, remondiks või muutmiseks kohustatud töövõtja võib lepingust tulenevate nõuete tagamiseks nõuda laevahüpoteegi
teadis või pidi teadma. · Kui tehing mille kehtetuks tunnistamist nõutakse on tehtud kuue kuu jooksul enne pankrotimenetluse algatamist,siis eeldatakse et tehingu teine pool teadis et võlgnik kahjustab tehinguga võlausaldajate huve · Võlgniku lähikondse puhul eeldatakse,et ta teadis,et võlgnik kahjustas tehinguga teadlikult võlausaldajate huve. 18.Omandireservatsioon pankrotimenetluses. Kehtib vallasasjadele Omandiõigus on siis kui on õigus vallata,kasutada ja käsutada. Pankrotimenetluses täidab omandireservatsioon eelkõige müüjale kuuluva ostuhinna maksmise nõude tagatise rolli. Kui võlgnik on enne pankroti väljakuulutamist müünud vallasasja omandireservatsiooniga ja ostjale asja valduse üle andnud on ostjal õigus nõuda müügilepingu täitmist. Haldur ei või sellisel juhul loobuda müügilepingust tulenevate võlgniku kohustuste täitmisest.
antud korralduse tõttu enne valmimist, kui aga töö tuli vastu võtta, siis enne selle vastuvõtmist, hävinud, halvenenud või muutunud teostamatuks, võib töövõtja lepingu üles öelda ja nõuda tehtud tööle vastavat tasu osa ning nende kulude hüvitamist, mis tasus ei sisaldu. Pandiõigus (VÕS § 654) Töövõtjal on oma töövõtulepingust tulenevate nõuete tagamiseks pandiõigus tellija vallasasjadele, mille töövõtja on valmistanud, parandanud või muutnud, kui need on töövõtu eesmärgil tema valduses. Ehitise või selle osa ehitamiseks, remondiks või muutmiseks kohustatud töövõtja võib lepingust tulenevate nõuete tagamiseks nõuda hüpoteegi seadmist tellijale kuuluvale kinnisasjale, millel ehitis asub. Tellija ülesütlemisõigus (VÕS § 655) Tellija võib töövõtulepingu igal ajal üles öelda. Kui tellija on töövõtulepingu üles
enne valmimist, kui aga töö tuli vastu võtta, siis enne selle vastuvõtmist, hävinud,halvenenud või muutunud teostamatuks, võib töövõtja lepingu üles öelda ja nõuda tehtud tööle vastavat tasu osa ning nende 6 kulude hüvitamist, mis tasus ei sisaldu. Pandiõigus (VÕS § 654) Töövõtjal on oma töövõtulepingust tulenevate nõuete tagamiseks pandiõigus tellija vallasasjadele, mille töövõtja on valmistanud, parandanud või muutnud, kui need on töövõtu eesmärgil tema valduses. Ehitise või selle osa ehitamiseks, remondiks või muutmiseks kohustatud töövõtja võib lepingust tulenevate nõuete tagamiseks nõuda hüpoteegi seadmist tellijale kuuluvale kinnisasjale, millel ehitis asub. 7 Teenuse osutamise lepingud II Maaklerleping
ebaproportsionaalselt suur võrreldes selle kahjuga, mis tekib omanikule mõjutuste tagajärjel. - TsÜS § 141 lg 2: kahju tekitanud isik peab hüvitama kahju, mille ta ohtu tõrjudes tekitas, kui tõrjutud oht tekkis temast tuleneva asjaolu tõttu - (107) omandi piirangud: hoonestusõigus, servituudid, kasutusvaldus, ostueesõigus, reaalkoormatised (hõpoteegid)m kinnis- ja rendivõlad, õigused vallasasjadele – kasutusvaldus ja pandiõigus - (108) sundvõõrandamine: lubatud üksnes üldsuse hüvanguks; ainult seaduse alusel või haldusaktiga. Seadus, mis sisaldab sundvõõrandamist, peab reguleerima selle hüvitamise liigi ja määra. Seda tuleb määratleda üldsuse ja asjaosaliste huve õiglaselt kaaludes. Väärtuse täielik hüvitamine. P. Varul jt “Asjaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne”, Tallinn, 2014 (edaspidi viidatud
olemust rikkumata võib jagada osadeks ja mille iga osa pärast jagamist moodustab terviku) ja jagamatud (asjad mida nende olemust rikkumata ja väärtust vähendamata saab jagada osadeks füüsiline jagamine, kusjuures iga osa säilitab pärast jagamist omaette terviku ja väärtuse) asjad. Teatud õigusi loetakse ka asjadeks: hoonestusõigus, korteriomand, korterihoonestusõigus. Loomi käsitletakse üldmõistena õigusobjektidena, kuid neile kohaldatakse asjadele st vallasasjadele rakendatavaid sätteid, neid asjadega ometi võrdsustamata. Erinevus looma ja asja vahel see et asjaga võib omanik pm kõike teha, aga loomaga mitte kuna teda kaitsevad loomakaitseseadused. Loomadeks ei loeta inim. Asja tsiviilkäive võib toimuda ka reaalosana või mõttelise osana. Mõttelise osa puhul asja reaalselt ei jagata. Kui kinnisasi jagatakse reaalosadeks, tekivad uued kinniasjad. Piiratud asjaõigustega
Nad ei ole õiguse subjektid. Loomad ei ole nagu tavalised asjad, vaid samuti elusolendid, meie teatud mõttes sarnased. Läbi loomakaitseseaduse eesmärkide on loomade eripära rõhutamine olnud seadusandja hingesoov. · Asjad ise liigituvad kinnisasjadeks ja vallasjadeks, asendatavateks asjadeks ja äratarvitatavateks asjadeks. Kinnisasi on maapinna piiritletud osa, maatükk. Asi, mis pole kinnisasi, on vallasasi. Eristus on tähtis seepärast, et kinnisasjadele ja vallasasjadele saab väga paljudel juhtudel osaks erinev õiguslik regulatsioon. Seaduses sätestatud juhtudel kohaldatakse ka vallasasjadele kinnisasja käivaid regulatsioone, kuid seda vaid seaduses tuleneval. Eristamise tähendus on aga siiski vajalik, kuna enamasti on regulatsioonid erinevad. Kinnisasi on ruumilised piiritletud ja määratletud asukohaga maatükk. Õiguslikus käibes on ta oluliste osadega, nt ehitistega, mis asuvad seal kinnisasjal
valitseva kinnisasja huvides Reaalservituut – koormab teenivat kinnisasja valitseva kinnisasja kasuks selliselt, et valitseva kinnisasja omanik on õigustatud teenivat kinnisasja teatud viisil kasutama või et teeniva kinnisasja omanik on kohustatud oma omandiõiguse teostamisest valitseva kinnnisasja kasuks teatud osas loobuma Levinuimad: teeservituudid, liiniservituut, veevõtuservituut Isiklik servituut – võib seada ka vallasasjadele ja ta seatakse konkreetse isiku, mitte aga kinnisasja huvides; esineb kasutusvalduse ja isikliku kasutusõiguse kujul Kasutusvaldus – koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks kasutusvaldus on seatud, on õigustatud kasutama asja ja omandama selle vilju Reaalkoormatised – koormab kinnisasja selliselt, et kinnisasja igakornde omanik peab tasuma isikule, kelle kasuks reaalkoormatis on seatud, perioodilisi makseid rahas või natuuras või tegema teatud tegusid
Servituut on võõra kinnisasja kitsendatud kasutamise õigus. Reaalservituut koormab teenivat kinnisasja (kinnisasi, mida kasutatakse valitseva kinnisasja huvides) valitseva kinnisasja kasuks selliselt, et valitseva kinnisasja omanik on õigustatud teenivat kinnisasja teatud viisil kasutama või et teeniva kinnisasja omanik on kohustatud oma omandiõiguse teostamisest valitseva kinnisasja kasuks teatud osas loobuma. Isiklikku servituuti võidakse seada ka vallasasjadele ja ta seatakse konkreetse isiku, mitte aga kinnisasja huvides. Kasutusvaldus koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks kasutusvaldus on seatud, on õigustatud kasutama asja ja omandama selle vilju. Isiklik kasutusõigus koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud, on õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama kinnisasja suhtes teatud õigust, mis oma sisult vastab mõnele reaalservituudile. Reaalkoormatised. Nende erinevus reaalservituutidest.
korral. 3. Asi. Asja mõiste. Asjaõiguse keskne mõiste on asi. Asi on kehaline ese. Asjadeks ehk kehalisteks esemeteks loetakse neid objekte, mida saab nende välise kuju kaudu ruumiliselt piiritleda ning mida saab ühtlasi "valitseda" ehk allutada inimese õiguslikule ja faktilisele meelevallale. Esemeid, mida ruumiliselt piiritleda ei saa, nagu vaba õhk, voolav vesi jõgedes, meri, asjadeks ei loeta. Loomi käsitletakse üldmõistena õiguse objektina, kuid neile kohaldatakse vallasasjadele rakendatavaid sätteid, neid asjadega võrdsustamata. 4. Asjade tähtsaim liigitus. Kinnisasi ja vallasasi (mõisted). Kinnisasja oluline osa. Asjade liigitusi on mitmeid: · asendatavad ja asendamatud asjad; · äratarvitatavad ja äratarvitamatud asjad; · jagatavad ja jagamatud asjad. Asjade tähtsaim liigitus: Kinnisasi maapinna piiritletud osa (maatükk); Vallasasi asi, mis ei ole kinnisasi.
kuju kaudu ruumiliselt piiritleda ning mida saab ühtlasi "valitseda" ehk allutada inimese õiguslikule ja faktilisele meelevallale. Esemeid, mida ruumiliselt piiritleda ei saa, nagu vaba õhk, voolav vesi jõgedes, meri, asjadeks ei loeta. 36 Loomi käsitletakse üldmõistena õiguse objektina, kuid neile kohaldatakse vallasasjadele rakendatavaid sätteid, neid asjadega võrdsustamata. 4. Asjade tähtsaim liigitus. Kinnisasi ja vallasasi (mõisted). Kinnisasja oluline osa. Asjade tähtsaim liigitus: Kinnisasi (res immobiles) maapinna piiritletud osa (maatükk); vallasasi (res mobiles) asi, mis ei ole kinnisasi. Kinnisasja olulised osad on sellega püsivalt ühendatud asjad, nagu ehitised, kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili. Sellega välistatakse maa ja hoonete lahuskäive.
Kui asjade kogumisse kuuluv üksik asi ei oma üksinda majanduslikku tähendust, siis võidakse teatud asjade kogumeid käsitleda tervikliku asjana (nt liivahunnik) · Asja liigid. Juriidilise tähenduse järgi: vallas- ja kinnisasjad. 1. Kinnisasi- maapinna piiritletud osa (TsÜS § 50, 53), mis kantakse eraldiseisva kinnistuna kinnistusraamatusse. Kinnisasja sätteid kohaldatakse erandina ka hoonestusõigusele, korterihoonestusõigusele ja korteriomandile. Ka teatud vallasasjadele kohaldatakse kinnisasja kohta käivaid sätteid, eelkõige laevad vastavalt laeva asjaõigusseadusele, samuti vastavalt lipuõiguse ja laevaregistri seadusele. 2. Vallasasi- asi, mis ei ole kinnisasi (TsÜS § 50 lg 3). Tunnusteks liikuvus ja ümberpaigutatavus, va mõned erandid, nt ehitised kui vallasasjad (ei ole enam iseseisvalt · Asjade liigid. 1. Vallasasjad on liigitatavad sõltuvalt olemusest: 1.1 a) äratarvitatav ja b) äratarvitamatu
omanik on õigustatud teenivat kinnisasja teatud viisil kasutama või et teeniva kinnisasja omanik on kohustatud oma omandiõiguse teostamisest valitseva kinnisasja kasuks teatud osas loobuma. (teeservituut, veevõtuservituut) Servituudi tekkimine ja lõppemine Seaduse mõttest tuleneb, et reaalservituutide tekkimise aluseks saab olla valitseva ja teeniva kinnisasja omaniku kokkulepe. Isiklikud servituudid Erinevalt reaalservituudist võidakse isiklikku servituuti seada ka vallasasjadele ja ta seatakse konkreetse isiku, mitte aga kinnisasja huvides. Isiklik servituut esineb kasutusvalduse ja isikliku kasutusõiguse kujul. Kasutusvaldus ja isiklik kasutusõigus Kasutusvaldus koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks kasutusvaldus on seatud, on õigustatud kasutama asja ja omandama selle vilju. Kasutusvalduse tekkimise aluseks olev leping peab olema notariaalselt tõestatud.
tagatisraha tagastamisele ka viivist. Üürileandja pandiõigus Lisaks tagatisraha nõudmisele saab üürileandja oma õigusi kaitsta ka pandiõiguse teostamise kaudu. VÕS § 305 lg 1 kohaselt on kinnisasja üürileandjal üürilepingust tulenevate nõuete tagamiseks pandiõigus üüritud kinnisasjal asuvatele ja ruumi üürimisel selle sisustusse või kasutamise juurde kuuluvatele vallasasjadele ka siis, kui need ei ole üürileandja valduses. Pandiõigust saab teostada asjade suhtes, mis kuuluvad üürnikule ja mis asuvad üüritaval kinnisasjal.. Pandiõigust ei saa teostada asjadele, mida ei saa sundtäitmise korras maha müüa. Pandiõigust saab teostada üksnes siis, kui üürileandjal on üürniku vastu nõue ja üürnik ei ole nõus nõuet vabatahtlikult täitma. Pandiõiguse teostamise suhtes rakendatakse asjaõigusseaduse vallaspandi kohta käivaid sätteid
tehtud. Õiguskirjanduses on aga märke järgi järekoha määramine samastatud märke järjekohaga. See tekitab kahtlusi märgete järjekoha puudumise küsimuses. Seda silmas pidades tullakse märgete järjekohavõimelisuse juurde tagasi üksikute märkeliikide käsitlemisel. V Omandi olemus ja erinevus valdusest. Omaniku õigused. Omandi kaitse. Omand on majandusliku korra alus.Vastavalt sellele, kas tunnustatakse, piiratakse või keelatakse eraomandit kinnisasjadele, vallasasjadele, tootmisvahenitele ja ettevõttele, kujuneb ka majanduskord. Sellest, aga kui kaugele laiendatakse eraomandit, sõltuvad perspektiivis üksikisiku majandusliku tegevuse eeldused. Kuigi omand on seaduses sätestatud omaniku täieliku võimuna omandi eseme üle, on see võim piiratud nii era-kui ka avalikõiguslikult. Enamus piiranguid on seotud just maaga. See tuleneb maa erilisest tähendusest ja piiratusest. Piirangute ulatus on sõltunud kehtivast riigikorrast (nt N. Liidus
tähtsaim tüüp omand on. Eraõiguslikud piirid: 1. Mitte piiramatu õigus 2. Omandi ruumilised piirid 3. Pahatahtliku kahjustamise keeld 4. Hädaseisund 5. Õigused võõrale asjale: hoonestusõigus, servituudid ja kasutusvaldus, ostueesõigus, reaalkoormatised (hüpoteegid, kinnis- ja rendivõlad), üigused vallasasjadele kasutusvaldus ja pandiõigus Avalik-õiguslikud piirid: 1. sundvõõrandamine kõige suurem sekkumine omandisse. Lähtepunkt on omandi äravõtmine. 2. Kohtupraktika: Riigikohtu otsus nr 3-2-1-55-00 Kui kaasomanikud sõlmisid kokkuleppe asja kasutamiseks puudub alus hageda kasutamiskorra kindlaksmääramist kohtus. Hääletus vähemusse jäänud kaasomanikud võivad esitada hagi §72 lg5 alusel, sõltumata nende osa suurusest.
nõue, et kasutama peab heaperemehelikult, säilitades asja senise majandusliku otstarbe ja kasutaja ei või asja oluliselt muuta ega ümber kujundada. Kasutusvaldust võib piirata mõne kasutusviisi välistamisega (vajalik fikseerida kinnistusraamatus) Kasutusvalduse esemeks võib olla: maatükk, hoonestusõigus, korteriomand, korterihoonestusõigus korterihoonestusõigus, nii üksikasjad kui asjade kogumid. Kasutusvaldus laieneb ka vallasasjadele, mis on kinnisasja päraldisteks (nt põllutööriistad, vilja seeme, põllumajanduslik vallasvara, mis teenib põllumajandusliku kinnisasja sihtotstarbelist kasutamist). Ka laevakinnistusraamatusse kantud laevad Kasutusvaldusega võib välistada mõne kindla kasutusviisi või kinnisasja mõne osa kasutamise (AÕS § 201 lg 3). (Näiteks välistatakse metsa kasutamine või näiteks antakse kasutusse 10 ha põldu,aga ülejäänud 2 ha põllu kasutus välistatakse)
Jalgteeservituut annab näiteks õiguse käia ja sõita jalgrattaga mööda jalgteed läbi teeniva kinnisasja, karjateeservituut aga annab õiguse läbi teeniva kinnisasja ajada karja ja käia mööda seda kinnisasja läbivat karjateed. Reaalservituutide tekkimise aluseks saab olla valitseva ja teeniva kinnisasja omaniku kokkulepe. Omaniku nõusolekuta võib reaalservituuti seada vaid seaduses sätestatud juhtudel. Erinevalt reaalservituudist võidakse isiklikku servituuti seada ka vallasasjadele ja ta seatakse konkreetse isiku, mitte aga kinnisasja huvides. Isiklik servituut esineb kasutusvalduse ja isikliku kasutusõiguse kujul. Kasutusvaldus koormab asja selliselt, et isik, kelle kasuks kasutusvaldus on seatud, on õigustatud kasutama asja ja omandama selle vilju. Kasutusvalduse esemeks võivad olla vallas-ja kinnisasjad ning üleantavad õigused. Kasutusvalduse võib lõpetada poolte kokkuleppel. Omanik võib nõuda kasutusvalduse lõpetamist, kui:
Tasumisega hilinemisel maksab käsundiandja viivist ..... % iga viivitatud päeva eest tasumata summast lähtudes. 5.2. Agendi poolt täiendavate ülesannete täitmine ja tasu eelnimetatu eest lepitakse kokku kirjalikult mõlema poole allkirjadega. 5.3. Käesolevas punktis ja lisas nr.3 sätestamata küsimustes juhinduvad pooled agenditasu maksmisel LS paragrahvist 678 - 682. 54. Agendilepingust tulenevate sissenõutavate nõuete tagamiseks on agendil kinnipidamisõigus vallasasjadele, mida ta agendilepingu alusel valdab, juhindudes LS paragrahvist 685. 6. Lepingu kehtivus. Ülesütlemine. 6.1. Käesolev leping jõustub sõlmimise momendist ning on sõlmitud määramata ajaks. 62. Mõlemal poolel on õigus käesolev leping üles öelda , teatades teisele poolele ülesütlemisest 3 kuud ette. 6.3. Kui agendilepingu ülesütlemise põhjuseks oli teisest poolest tulenev asjaolu, peab teine pool hüvitama lepingu lõpetamisest tekkinud kahju. 6.4
annaabi.ee 
