Eesti vabariigi taasiseseisvumine - 1986 fosforiidisõda - August 1987 MRP-AEG o 23 august = Hirvepargi meeleavaldus - Detsember 1987 loodi EMS - 1988 loodi ERSP Pilistveres Jüri Vilms - 1. 2.aprill 1988 loomeliitude preemium - 12 aprill 1988 Rahvarinde loomine Kas oli mängus KGB käsi? - Aprill 1988 muinsuskaitsepäevad Tartus avalikuse ette toodi rahvusvärvid - Oktoober 1987 toodi rahvuslipp rahva ette Otepäl Võru Noortekolonn - 1988 sai EKP juhiks Hiiumaalt pärit mees Vaino Väljas - 17 juuni 1988 massimeeleavaldused lauluväljakul - Sept 1988 Eestimaa Laul - Svui 1988 interliikumise teke - Loodi vastajõud eestlaste iseseisvumisele - 1988 oli kujunenud Eestis kolm poliitilist jõudu o Rahvuslikud jõud o Impeeriumimeelsed jõud o RR + rahvuskommunistid EKP-st EKPs 110000 inimest neist 50% eestlased - 16 november 1988 Ülemnõukogu võttis vastu suveräänsusdeklaratsiooni o Ükski Moskva sead...
Jannsen ja Jakobson olid tülis sellepärast, et Jannsen oli mõõdukam, Jakobson aga radikaalsem, seetõttu Jannsen oma ajalehes Jakobsoni jutte ei avaldanud. Esimene üldlaulupidu 18-20 juuni 1869 Tartus Eestvedaja Jannsen, eesmärk eestlased üle maa kokku kutsuda, esimene kord kui see jälle võimalik oli Tulemus : kasvas eestlaste rahvuslik kokkukuuluvustunne, laulupidu andis jõudu ja julgust tulevikuks Eesti Aleksandrikooli komiteed 1860ndad Eestvedaja : Jaan Adamson, president: Jakob Hurt Eesmärk: rõhutada hariduse tähtsust, anda eestikeelset haridust Tulemus: saadi raha kokku 1871 alustas tööd peakomitee Eesti Kirjameeste Selts 1872 loodi Eestvedaja : Jakob Hurt Eesmärk: eestikeelse kirjasõna väljaandmine, kooliõpikute ja rahvaluule kogumine, eesti soost haritlaste ja ärksama vaimuga talupoegade koondamine, eesti keele arendamine ja selle õiguste kaitsmine
Paarkümmend tuhat inimest. Jakob Hurt (1839-1907) Rahvusliku liikumise liidriks tõusis. Huvi filoloogia, esmajoones eesti rahvaluule vastu. Lõi kaasa „Vanemuise” seltsi töös, pidades ettekandeid Eesti ajaloost ja rahvaluulest. 1870 peetud kõne, kus püstitas ülesande eestlastele saada suureks vaimult. Ta ei saanud luba oma ajalehte välja anda. Eesti Postimehe toimetajaks. Jakobsoniga sõps. 1872 kirikuõpetajaks Otepääl. Eesti Aleksandrikooli komiteed RL juhtmõtteks sai hariduse väärtustamine. Jaan Adamson õhutas rahvast toetama kõrgema emakeelse kooli rajamist. Eesti Aleksandrikooli mõtte teokstegemiseks kogunesid kogu ärkamisaja Eesti ladvik. Summad tuli koguda annetuste teel. Selleks loodi komiteed peaaaegu kõikides Eesti kihelkondades. Raha saamiseks korraldati näitusi, kontserte, näitemänge jne. Igal aastal tuli kokku komiteede suurkoosolek. Valiti kooli peakomitee ja president
Tähtsuselt järgmised on enamus- ja vähemuspartei liidrid, kes vastutavad eelkõige oma parteide programmi elluviimise eest. Järgnevad Vabariiklaste ja Demokraatide partei tegevusjuhid, kelle ülesandeks on nii spiikeri kui ka liidrite abistamine. Senat: Koosolekute juhatajaks on USA asepresident. Kuna ta aga ise Senatisse ei kuulu, hääletab ta vaid viigi korral. Ametlikult on Senati kõrgeim ametikoht, president pro tempore, hõivatud vanima enamuspartei senaatori poolt. Komiteed: Eriti olulised on komiteed just alamkojas (seal on alalisi komiteesid 19, igaühes keskmiselt 31 liiget), kuna selle liikmete arv on üle 4 korra suurem Senati (seal on alalisi komiteesid 16, igaühes keskmiselt 17 liiget) liikmete arvust. On 4 tüüpi komiteesid: alalised, ühendus-, nõupidamis- ja ajutised komiteed. - alalised vaatavad läbi seaduseelnõusid, omavad märkimisväärset võimu - ühiskomisjonid kiirendab kodadevahelist toiminguid, informeerib kodanikke
Laulupeost lähtuv vaimustus levis üle maa. Sellega pandi alus laulupeotraditsioonile, mis kestab siiamaani. Loodi laulu- ja mänguseltse (tuntuim on Jannsenite loodud ,,Vanemuine"), kihelkondades asutati laulukoorid ja orkestrid. Tartus asutatud, eesti soost haritlasi koondav Eesti Kirjameeste Selts arendas eesti kirjakeelt, korraldas rahvaluule ja etnograafilise materjali kogumist ning eestikeelse kirjanduse väljaandmist. Asutati Eesti Aleksandrikooli komiteed ning Eesti Üliõpilaste Selts. Loodud seltsid ja organisatsioonid suurendasid ühtekuuluvustunnet ning aitasid samuti kaasa organiseerimisoskuse tekkimisele ja paranemisele. Eesti Aleksandrikooli komiteed (nimi Aleksander I auks) loodi 1860.-1870. aastatel. Eesti rahvusliku liikumise kõige kandvamaks juhtmõtteks sai hariduse väärtustamine. Pulleritsu külakooli õpetajal Jaan Adamsonil tuli mõte rajada emakeelne kool. Et kooli loomist saaks ellu viida, loodi
kavandamise funktsiooni. Seega on NATO langetatud otsused kõigi tema liikmesriikide poolt langetatud otsused. Veelgi enam - NATO saab meetmeid tarvitusele võtta ainult siis, kui kõik liikmesriigid on sellega nõus. Plaanide koostamise eest sellistes valdkondades nagu poliitilised konsultatsioonid, kaitsemeetmete planeerimine ja kaitseoperatsioonid, relvastuskokkulepped jne. Vastutavad NATO juures tegutsevad vastavad komiteed. Komiteed soovitavad tegevuskavasid Põhja- Atlandi Nõukogule - NATO kõrgeimale otsustusorganile. NATO RAKETIKILBIPROGRAMM Juulis 2006 teatas NATO peasekretär Jaap de Hoop Scheffer Euroopat kaitsva raketikilbi rajamise kavatsusest. 18. septembril 2006 sõlmiti esimesed lepingud raketikilbi komponente tootvate firmadega. Raketikilbi eesmärgiks on Iraanist ja Põhja-Koreast tulevate raketirünnakute tõrjumine. Venemaa juhtkonna arvates on raketikilbi lepe suunatud Venemaa vastu ja on ähvardanud
Koosneb 15 liikmest, kellest viis - Ameerika Ühendriigid, Suurbritannia, Prantsusmaa, Venemaa ja Hiina RV - on alalised ja omavad vetoõigust. Ülejäänud Julgeolekunõukogu liikmed valib Peaassamblee neljaks aastaks, valides iga kahe aasta järel 5 uut Julgeolekunõukogu liiget. Julgeolekunõukogu vastutab rahvusvahelise rahu ja julgeoleku eest. Majandus- ja Sotsiaalnõukogul (Economic and Social Council) on 9 alalist komiteed ning lisaks ekspertorganid, funktsionaal- ja regionaalkomisjonid. Rahvusvaheline Kohus (International Court of Justice) on ÜRO tähtsaim juriidiline organ. Kohus lahendab riikidevahelisi vaidlusküsimusi ja muid ÜRO organite poolt tõstatatud õiguslikke küsimusi. Hooldusnõukogu (Trusteeship Council) kontrollib ÜRO halduse alla kuuluvaid territooriume. Sekretariaat (Secretariat) on ÜRO haldusorgan, mille eesotsas on peasekretär, kes valitakse viieks aastaks. Alates 1
tegevusest rahvuslikul ärkamisajal! 6. Millal toimus I Eesti üldlaulupidu ja milline oli selle tähtsus? Esimene Eesti üldlaulupidu toimus 1869. Aastal Tartus. *See kasvatas eestlaste kokkukuuluvustunnet ja andis jõudu ning julgustas tulevikuks. 7. Millega tegeles EKmS? Ekms ehk Eesti Kirjameeste Selts tegeles : 1) eestikeelse kirjasõna väljaandmisega, eriti tähtsaks peeti õpikuid. 2) eesti rahvaluule kogumise ja avaldamisega 8. Miks loodi Aleksandrikooli komiteed? Kirjelda selle tegevust. ) aleksandrikooli komiteed loodi annetuste kogumiseks.raha saamiseks korraldati näitemänge,kontserse,näitusi 9. Mis on venestamine? Millist kahju tõi venestamine eestlastele? Venestamine - venepäraseks muutmine, koolide ja muude asutuste töö venekeelseks muutmine. Nüüdsest peale käis kogu asjaajamine vene keeles. Kahju eestlastele: *haridustase langes * vähenes nende kaasrääkimine oma maa asjades * kultuuri areng pidurdus 10
Vanemuises isamaakõnega 6. Millal toimus I Eesti üldlaulupidu ja milline oli selle tähtsus? Toimus 1869.aastal, esmakordselt tulid eestlased üle kogu maa kokku, algas traditsioon, mis kestab siiani, hakati looma rohkem laulukoore ja puhkpilliorkestreid, arenes eesti muusika. 7. Millega tegeles EKmS? Eestikeelse kirjasõna väljaandmisega, eriti tähtsad olid kooliõpikud. 8. Miks loodi Aleksandrikooli komiteed? Kirjelda selle tegevust. Komiteed loodi, et koguda annetusi Aleksandrikooliks(eestikeelne kreiskool) pea kõikides kihelkondades. Raha saamiseks korraldati näitemänge, kontserte ja näitusi, edendases kohalikku seltsielu. Igal aastal tuli kokku komiteede suurkoosolek, kus arustati tähtsamaid küsimusi. Eesti Aleksandrikooli peakomitee eesotsas seisis Jakob Hurt. 9. Mis on venestamine? Millist kahju tõi venestamine eestlastele? Venestamine on venepäraseks tegemine, tsaarivalitsuse poliitika riigi äärealade
elementaarkooliõpetajate seminar. Valgas tegutses J. Cimze seminar, mis oli saksakeelne kihelkonnakooliõpetajate seminar. Kohustuslik koolisundus alates 19.saj keskpaigast. Tänu sellele saavutati 19.saj lõpuks maarahva seas peaaegu täielik lugemis- ja vähemalt 30-40%-ne kirjutamisoskus. Aleksandrikooli liikumine eesmärgiks oli kõrgema eestikeelse kooli rajamine rahva enese rahaga (Jaan Adamson, Hans Wühner); raha koguti annetustega; kooli pidi tulema Põltsamaale; loodi komiteed. Eesmärki ei suudetud täita; suleti komiteed, raha paigutati riigikassasse, 1888.a. avati vene õppekeelega Eesti Aleksandri Linnakool. Seltsiliikumine aitas rahvuslike ideede levikule oluliselt kaasa; Eesti seltsid tekkisid paljuski baltisakslaste ühenduste eeskujul, osaliselt ka toel. ,,Vanemuine" (1865) ; ,,Estonia" (1866) ; Eesti Põllumeeste Selts (1870); Eesti Kirjameeste Selts (1872). Eesti Kirjameeste
Eesti ja ÜRO Ühinenud Rahvaste Organisatsioon 17. september 1991. Ametlik hoiuraamatukogu: Eesti Rahvusraamatakogu Struktuur Peaassamblee koosneb liikmesriikide delegatsioonist. Istungid septembrist detsembrini kuus peakomiteed. Julgeolekunõukogu koosneb 15 osapoolest. Vastutab rahu ja julgeoleku eest. 5 püsivat riiki ja 10 vahelduvat riiki. Majandus ja Sotsiaalnõukogu ning Rahvusvaheline Kohus 9 alalist komiteed Lisaks ekspertorganid, funktsionaal ja regionaalkomisjonid. RK ÜRO tähtsaim juriidiline organ. Riikidevahelised ja õiguslikud küsimused. Hooldusnõukogu ja sekretariaat Hooldusnõukogu kontrollib ÜRO halduse alla kuuluvaid territooriume. Sekretariaat on ÜRO haldusorgan, eesotsas peasekretäriga( 5 aastaks). Alates 1. jaanuarist Ban Kimoon. ÜRO peakontor New York 19481952. Le Corbusieri 14. september 1948 ja 10. jaanuar 1951. Aitäh vaatamast!
Inimõigusi reguleerivad kokkulepped Hanno Küng Mis on inimõigused? · Inimõigused on igale inimesele kuuluvad kaasasündinud põhiõigused, mis põhinevad inimväärikusel ja mida seetõttu peetakse võõrandamatuteks. 1. Inimõigused on kõigil inimestel. 2. Inimõigused on kõigil inimestel võrdselt. 3. Inimõigustest kinni pidamist saab nõuda ükskõik kellelt. Rahvusvahelised lepingud? · Allkirjastamine · Aruanded · Komiteed Kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvaheline pakt · ÜRO tasandil · 21.10.1991. · Järelvalvet teostab Inimõiguste komitee Majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvaheline pakt · ÜRO tasandil · 21.10.1992. · Järelvalvet teostab Majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste komitee Piinamise ning muude julmade, ebainimlike või inimväärikust alandavate kohtlemis- ja karistamisviiside vastane
· Viktor Kingissepp võtab võimu Jaan Poskalt üle. · Kõrgem valitsusasutus - Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee. · Linna- maakonnavalitsused asendatakse nõukogudega. · Ühe partei diktatuur Oktoobripöörde järgne majandus · Pankade riigistamine. · Hotellide, äride, suurtööstuse riigistamine. · Mõisnike maa konfiskeeritakse. · Maa kuulutatakse riigi omandiks. · Mõisatest püüti moodustada sotsialistlikke suurmajandeid. Mõisamoonakatest oli kavas moodustada juhtivad komiteed. Arutle · Kes olid enamlaste toetajad? Miks? · Miks tekkisid konfliktid autonoomia ajal venelaste ja eestlaste vahel? · Mis oli 1. Eesti polgu peamised eesmärgid?
meelestatud tegelased. Kooli asutamiseks hakati koguma annetusi, mille jaoks 1870. aastal moodustati Eesti Aleksandrikooli peakomitee ning kohtadel hulgaliselt abikomiteesid. 1887. aastaks oli kogutud enam kui 104000 rubla.Eesti Aleksandrikooli liikumine haaras enamikku rahvusliku ärkamisaja tegelastest ning Aleksandrikooli peakomiteed on nimetatud ka eestlaste esimeseks parlamendiks. Venestamise tingimustes avati kool aga 1888. aastal venekeelsena. Eesti Aleksandrikooli komiteed- Loodi, et koguda raha kõrgema eestikeelse kooli rajamiseks. (Selleks loodi komiteed pea kõikidesse kihelkondadesse. Raha saamiseks korraldati näitusi, kontserte, näitemänge, edendades sel kombel ka kohalikku seltsielu. Igal aastal tuli kokku komiteede suurkoosolek, kus arutati kõiki tähtsamaid Eesti küsimusi ja valiti peakomitee ning president. Aleksandrikooli eestvedajateks olid Hurt, Jakobson, Jannsen, Kreutzwald, Köler jt
Liidulepingupooldajad(EKP rah.jõud) Impeeriumimeelsed 1988 nov Suveräänsusdeklaratsioon Eesti seaduste ülimuslikkus üleliiduliste seaduste suhtes 1989 jaan Keeleseadus Eesti keel sai riigikeele staatuse 1989 veeb Sinimustvalge Pika Hermani torni rõhutada Eesti sümboolikat 1989 veeb Kodanike komiteed Iseseisvuse taastamine juriidilise järjepidavuse alusel kodanike registr. 1989 aug Balti kett juhtida tähelepanu Baltikumi probleemidele 1990 veeb Eesti Kongressi valimised Eesti Kongressi Komitee esmiees Tunne Kelam 1990 mär EKP lõhenemine EKP kaheks rahvuskommunistid ja impeeriumimeelsed
Grupi moodustamise viisi alusel jagatakse grupid formaalseteks ja mitteformaalseteks. For- maalsed grupid on organisatsiooni juhtkonna poolt loodud ja mõne spetsiaalse ülesande täitmiseks kujundatud tööüksused. Mitteformaalsed grupid arenevad organisatsioone moodustavate indiviidide huvide ja vajaduste tulemusel. Organisatsioonis võib eristada peamiselt viit liiki formaalseid gruppe: a) tööülesannete täitmise grupid, mille tegevuse tulemuseks on toodang või teenus; b) komiteed ja komisjonid, mille eesmärgiks on probleemide lahenduse koordineerimine; c) otsustusgrupid, mille peamiseks ülesandeks on otsustamiseks vajaliku info kogumine, hindamine ja otsuste vastuvõtmine; d) probleemilahendusgrupid kitsaskohtade kõrvaldamiseks; e) kvaliteediringid tootmise tõhususe ja toodangu kvaliteedi parandamiseks. Mitteformaalseid gruppe on kahte tüüpi: · huvigrupid; · sõprusgrupid.
tulenevate tegevuste ja ülesannete määramine üksikisikuile ja nende rühmadele Tööjaotuse tähtsus organisatsiooni siseehitusele avaldub selle eraldatuse ja astmelisuse kaudu HARGNEMINE Juhtimisulatus alluvate arv, kelle tegevust juht suunab ja kontrollib Juhtimistasand võimuastmestiku samal astmel olevate juhtimise ametikohtade kogum SISEEHITUSE TÜÜBID Klassikalisedsiseehituse tüübid: lihtne se, põhitegevuslik se, tegevusalane se, se rivi ja staabiga, komiteed ja komisjonid Moodsad siseehituse tüübid: maatriksehitus, võreehitus ORGANISATSIOONI SKEEM See on ettevõtte või asutuse siseehitust kujutav joonis, kus on näidatud organisatsiooni koostisosad, nende omavaheline paiknemine ja ametlikud alluvusseosed Joonis: levinuim, püramiidskeem TÄNAME TÄHELEPANU EEST!
Julgeolekunõukogu on tähtsaim püsivalt tegutsev organ. Koosneb 15 liikmest, kellest viis – Ameerika Ühendriigid, Suurbritannia, Prantsusmaa, Venemaa ja Hiina RV – on alalised ja omavad vetoõigust. Ülejäänud Julgeolekunõukogu liikmed valib Peaassamblee iga-aastaselt kaheks aastaks, igal aastal valitakse 5 uut Julgeolekunõukogu liiget. Julgeolekunõukogu vastutab rahvusvahelise rahu ja julgeoleku eest. ------------------------- Majandus- ja Sotsiaalnõukogul on 9 alalist komiteed ning lisaks eksperdiorganid, funktsionaal- ja regionaalkomisjonid. Rahvusvaheline Kohus on ÜRO tähtsaim õigusorgan. Kohus lahendab riikidevahelisi vaidlusi ja ÜRO organite tõstatatud õiguslikke küsimusi. Hooldusnõukogu kontrollib ÜRO halduse alla kuuluvaid territooriume. Sekretariaatmon ÜRO haldusorgan, mille eesotsas on peasekretär, kes valitakse viieks aastaks. ---------------------- ÜRO kui katusorganisatsiooni juurde kuuluvad spetsialiseeritud valitsustevahelised
keel. New Yorgis asuv peakorter ÜRO struktuur * Peaassamblee koosneb liikmesriikide delegatsioonidest. Istungid toimuvad igal *Julgeolekunõukogu aastal oktoobrist tähtsaim detsembrini. püsivalt tegutsev organistatsioon, koosneb 15 liikmest. *Majandus- ja Sotsiaalnõukogu 9 alalist komiteed, millele lisanduvad ekspertorganisatsioonid, funktsioonaal- ja regionaalkomisjonid. *Hooldusnõukogu kontrollib ÜRO halduse alla kuuluvaid piirkondi *Sekretariaat ÜRO haldusorganisatsioon, keda juhib peasekretär. Pragu on selleks Ban Ki- moon. ÜRO lipp Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
• Julgeolekunõukogu on tähtsaim püsivalt tegutsev organ. Koosneb 15 liikmest, kellest viis – Ameerika Ühendriigid, Suurbritannia, Prantsusmaa, Venemaa ja Hiina RV – on alalised ja omavad vetoõigust. • Ülejäänud Julgeolekunõukogu liikmed valib Peaassamblee iga- aastaselt kaheks aastaks, igal aastal valitakse 5 uut Julgeolekunõukogu liiget. Julgeolekunõukogu vastutab rahvusvahelise rahu ja julgeoleku eest. • Majandus- ja Sotsiaalnõukogul on 9 alalist komiteed ning lisaks eksperdiorganid, funktsionaal- ja regionaalkomisjonid. • Rahvusvaheline Kohus on ÜRO tähtsaim õigusorgan. Kohus lahendab riikidevahelisi vaidlusi ja ÜRO organite tõstatatud õiguslikke küsimusi. • Hooldusnõukogu kontrollib ÜRO halduse alla kuuluvaid territooriume. • Sekretariaatmon ÜRO haldusorgan, mille eesotsas on peasekretär, kes valitakse viieks aastaks. VALITSUSTEVAHELISED ORGANISATSIOONID
a -Eesti Põllumeeste Selts 1870.a -Eesti Kirjameeste Selts 1872.a · Sündmused: -1)1863.a palvekirjad tsaarile(talup poolt)(A. Peterson, J. Köler) 2)1869.a I üldlaulupidu(50.a möödumine pärisorjusest; peakorr. Jannsen; 20 000inimest) 3)Aleksandrikooli komiteed(J. Hurt; Aleksander I auks; 1888.a venekeelsena avati) 4)Eesti Kirjameeste Selts 1872.a(J. Hurt; vanavara, luuletuste, rahvalaulude, eesti kirjanduse väljaandmine); 5)Tülid(1- J. Hurt(usumees) C. R. Jakobson(kritiseeris usuõpetus));(2-Jannsen(saksameelne)-Jakobson
(valitsus)organi juhtnööre, säilitades nii sekretariaadi erapooletuse [3]. Ministrite konverents Ministrite konverents kui Peanõukogu Ministrite konverents kui kaubanduspoliitika vaidluste lahenaja läbivaataja Kogud Komiteed Kaubavahetuse Intellektuaal-omandi Teenuste kaubanduse Mõlema nõugkogu õiguste kaubandusaspektide nõukogu poolsed nõukogu
välisministrid saatsid OECD-le ühisdeklaratsiooni, milles tegid ettepaneku luua Balti Regionaalprogramm. Ühtlasi viidati ka soovile pikemas perspektiivis OECD-ga liituda. Balti Regionaalprogramm sai OECD Nõukogu heakskiidu 1998. aastal ning kuni selle lõppemiseni 2004. aastal oli programm Eesti ja OECD suhete põhialuseks. Regionaalprogrammi raames toimusid mitmed seminarid ning Balti riikide esindajad said võimaluse OECD sekretariaadis stazeerida. OECD 18 komiteed leidsid, et pärast kolme aasta pikkuseid läbirääkimisi on Eesti ja teised mainitud riigid vastavuses organisatiooni standarditega.16. mail 2007 aastal otsustas OECD Nõukogu ministrite tasemel toimunud kohtumisel kutsuda OECD-ga liituma Eesti, Sloveenia, Iisraeli, Venemaa ja Tsiili. 3. detsembril 2007 kiitis OECD Nõukogu suursaadikute tasemel heaks teekaardi. 31. jaanuaril 2008 külastas OECD asepeasekretär Thelma Askey Eestit ning siis oli ka liitumisläbirääkimiste ametlik algus
Rahvusliku liikumise algus 1857.a. hakkas ilmuma rahvuseepos "Kalevipoeg" F.R.Kreutzwaldi koostatuna Rahvusliku liikumise algus 1857.a. hakkas ilmuma nädalaleht "Perno Postimees", väljaandjaks J.V.Jannsen 1860.-ndad aastad Kujunes välja Peterburi patriootide grupp, juhiks J.Köler, osalesid palvekirjade saatmise aktsioonis, mille eestvedajateksViljandimaa talupojad Aleksandrikooli loomise algatus J.Adamson, J.Hurt, kooli komiteed üle Eesti 1864.a. Jannsen hakkas välja andma Tartus "Eesti Postimeest" 1860.-ndad aastad 1865.a. Jannseni algatusel Tartus "Vanemuise" selts 1868.a. C.R.Jakobson pidas "Vanemuise" seltsis esimese isamaakõne Rahvani jõudsid L.Koidula esimesed isamaalaulud 1869.a. esimene üle- eestiline laulupidu 1870.-ndad aastad 1870.a. "Vanemuise" seltsis L.Koidula näidend "Saaremaa onupoeg" 1871.a. alustas tööd Aleksandrikooli Peakomitee,
pole NATO-l oma liikmetest sõltumatut riigiülest võimu ega poliitika kavandamise funktsiooni. Seega on NATO langetatud otsused kõigi tema liikmesriikide poolt langetatud otsused ning saab meetmeid tarvitusele võtta ainult siis, kui kõik liikmesriigid on sellega nõus. Plaanide koostamise eest sellistes valdkondades nagu poliitilised konsultatsioonid, kaitsemeetmete planeerimine ja kaitseoperatsioonid, relvastuskokkulepped jne. Vastutavad NATO juures tegutsevad vastavad komiteed. Komiteed soovitavad tegevuskavasid Põhja-Atlandi Nõukogule - NATO kõrgeimale otsustusorganile. 5 NATO muutumine Kogu oma ajaloo vältel on NATO püüdnud arvestada muutuvat olukorda. Arvestades külma sõja järgseid muutusi on NATO 1990ndate aastate jooksul teinud läbi ulatusliku kohanemisprotsessi eesmärgiga suurendada koostööd ja vastastikust usaldust kogu Euroopas
Brüsselis osaleb ta parlamendikomisjonide ja fraktsioonide koosolekutel ning täiskogu täiendavatel osaistungjärkudel, Strasbourgis täiskogu 12 osaistungjärgul. Paralleelselt põhitegevusega peab parlamendiliige pühendama aega ka oma ringkonnale. Kohtade jaotus Parlamendikohad jagatakse reeglina proportsionaalselt, vastavalt iga riigi elanike arvule. Igal liikmesriigil on kindel arv parlamendikohti, mis ei või olla suurem kui 99 ja väiksem kui 5. Komiteed ja delegatsioonid Komisjonid Euroopa Parlamendi täiskogu istungite ettevalmistamiseks osalevad liikmed 20 alalises komisjonis. Komisjonid koosnevad 28--86 parlamendiliikmest. Igal komisjonil on esimees, juhatus ja sekretariaat. Lisaks alalistele komisjonidele võib parlament moodustada allkomisjone, ajutisi komisjone konkreetsete probleemide lahendamiseks ja uurimiskomisjone. Komisjonid kogunevad avalikeks aruteludeks Brüsselis üks kuni kaks korda kuus
Parlamendi igapäeva tööd juhib parlamendi esimees ehk spiiker, kelle valivad parlamendisaadikud. Tavaliselt kuulub esimehe koht mõne koalitsioonierakonna liikmele, üks aseesimeestest esindab opositsiooni. Spiikri ül: tagada istungite korrakohane kulg ja päevakorra täitmine, ei tohi osaleda parlamendi komisjonide ja fraktsioonide töös, riigipea pikaajalise eemaloleku korral muutub spiiker riigipea kohusetäitjaks, nimetab komisjoni esimehed. Komisjonid/komiteed on parlamendi tööorganid. Iga parlamendi liige kuulub ühte komisjoni, ühes komisjonis peab olema saadikuid mitmetest erakondadest.Umbes pooli komisjone peaksid juhtima opositsioonierakondade saadikud. Alatised komisjonid keskenduvad ühele valitsemisalale. Nt väliskomisjon töötab välispoliitikat käsitlevate seaduseelnõude kannal ning teeb välisministeeriumiga koostööd välispoliitika kujundamisel. Ajutised komisjonid luuakse erakorraliste ja oluliste probleemide uurimiseks
Eesti rahvusliku liikumise kõige vingemaks juhtmõtteks sai hariduse väärtustamine. Juba 1860. Aastate algul õhutas Holstre Pulleritsu külakooli õps Jaan Adamson rahvast toetama kõrgema emakeelse kooli rajamist. Selline kool pidi vastama kreiskooli tasemele ja kuna valitsuselt ei olnud toetust oodata, tuli kool rahva enese papiga rajada ja ülal pidada. Kooli käimapanekuks vajalik nuts tuli kokku kraapida annetuste teel. Selleks loodi komiteed peaaegu kõikides Eesti kihelkondades. Igal aastal tuli kokku komiteede suurkoosolek, kus laksutati keelt kõigi tähtsamate Eesti küsimuste üle. 1871. Aastal tööd alustanud peakomiteesse kuulusid kõik tolleaegsed popimad eesti kutid: J. Hurt, C. R. Jakobson, J.V. Jannsen, Fr. R. Kreutzwald jt. Juba 1874. Aastaks oli kokku kühveldatud nii palju raha, et koolile võidi sebida maja Põltsamaa külje alla Kaarlimõisasse.
aastal Johann Voldemar Jannsen, kes hakkas seal välja andma ajalehte Eesti Postimees. Johann Köler ( keisri õuemaalija), kes aitas 1864. aastal Eesti talupoegade delegatsioonil oma palvekirjaga jõuda keiser Aleksander II palge ette. Viljandimaa talupojad mõtlesid rajada eestikeelse kooli, mis oleks pühendatud keiser Aleksander I-le kui talurhva vabastajale. Kooli rajamiseks korraldati korjandusi, näitusi, kontserte ning teatrietendusi. Üle Eesti rajati kihelkondades Aleksandrikooli komiteed ning valdades nende abikomiteed, mis eriti aktiivselt tegutsesid Lõuna-Eestis. 1871. aastal loodi Tartus peakomitee. Eesti seltsid tekkisid paljuski baltisakslasate ühenduste eeskujul, osaliselt ka toel. Eestlased lootsid olla ühinedes nagu sakslased. 1865. aastal Tartus asutatud Vanemuine ja 1866. aastal Tallinnas Estonia. 1869. aastal korraldati eestlaste I Üldlaulupidu Tartus, kuhu kogunes 1000 pillimeest ja lauljat. Laulupidu- eestlaste esimene ülemaailmne kokkutulek- kasvatas
- 1868. 1870. Carl Robert Jakobsoni ,,Kolm isamaakõnet" jagas eestlaste ajaloo kolmeks: muistne õnnepõlv, pimeduse aeg, koidu e ärkamise aeg - 1864. palvekirjade aktsiooni kõrgaeg vahendasid Peterburis Köler ja dr Karell - 1864.ndast aastast hakati rajama aleksandrikooli komiteesid, selle initsiaator oli Paistu kihelkonna pulleritsu kooli õpetaja Jaan Adamson idee oli rajada esimene eestik gümn. Luba tuli taotleda tsaarivalitsuselt. Komiteed olid erinevates kihelkondades, tegeleti põhiliselt raha kogumisega. 1874. asutati peakomitee, mille tuntumad liikmed olid Kreutzwald, Hurt, Jannsen, Jakobson, Köler (kool ise avati alles venestusajal ja see oli venekeelne) - 1870.ndate aastate alguses asutati esimesed eesti põllumeeste seltsid - 1872. asutati Eesti Kirjameeste Selts, mille esimeseks presidendiks sai Hurt põhiül oli eestikeelse kirjasõna, eelkõige õpikute väljaandmine ja vanavara kogumine. - 1878
ja Euroopa Komisjon. Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Ülemkogu Euroopa Liidu Nõukogu on liidu peamine otsustetegija. Igal nõukogu istungil osaleb üks minister igast liikmesriigist. See,milline minister osaleb,oleneb istungi päevakorras olevast valdkonnast:poliitika,tööstus,trantsport jne. Euroopa Parlament Parlamendi plenaaristung toimub tavapäraselt Strasbourgis ning lisaistungid Brüsselis. Parlamendil on 20 komiteed,mis valmistavad ette plenaaristungeid,ning mitu fraktsiooni,mis kogunevad harilikult Brüsselis. Euroopa Parlamendi liikmete arv on 736,lisaks Euroopa Parlamendi presidendi koht. Euroopa Komisjon Euroopa Komisjon juhib Euroopa Liitu. Komisjoni liikmed määratakse liikmesriikide kokkuleppel ja parlamendi heakskiidu ametisse viieks aastaks. Komisjon on vastutav parlamendi ees ning parlamendi umbusaldusavalduse korral peab terve komisjon tagasi astuma. Tänan tähelepanu eest
eestvedajaks oli Lagle Parek. I Rahvarinde kongressil võeti vastu liikumise üldprogramm, harta ja resolutsioonid ning lisaks sõlmiti liiduleping .Selle kõige survel hakkas EKP Rahvarinde seisukohti, soovi rahvuslipu ja riigikeele väljakuulutamist omaksvõtma,lahkuma pidid ka mõned vanameelsed juhid,aset leidsid ka suuremad interliikumised . Poliitiliseks eesmärgiks oli Eesti iseseisvuse taastamine juriidilise järjepidevuse alusel,loodi kodanike komiteed.1989.aastal võeti vastu keeleseadus,millega eesti keel võeti riigikeeleks, millele järgnes iseseisvuspäeva väljakuulutamine, milleks sai 24.veebruar. Üheks olulisemaks sündmuseks eestlaste taasiseseisvumises oli ka Baltikumide rahvarinnete eestvedamisel 23.augustil korraldatud enneolematu protestiaktsioon , mis kandis nime Balti kett,see oli katkematu inimkett Tallinnast Vilniuseni, pikkuseks oli 600 meetrit ning selles
Ent need sündmused põhjustasid impeeriumimeelsete jõudude koondumise, mida nimetatakse Interliikumiseks (vanameelsed eesti kommunistid, kes olid vastu N. Liidu lagunemisele ja Eesti iseseisvumisele). 1980. aastate lõpus oli kolm erinevat Eesti tulevikuvisiooni ja nende esindajat : 1. Eesmärk: omariikluse taastamine. Esindjad: Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ehk ERSP > Lagle Parek), Eesti Muinsuskaitse Selts (EMS > Trivimi Velliste, Mart Laar), kodanike komiteed (Tunne Kelam); 2. Eesmärk: kõik pidi jääma endiseks. Esindajaks: impeeriumimeelsed jõud ehk Interliikumine (peamiselt muulastest liidutehaste töölised ja vanameelsed kommunistid); 3. Eesmärk: taotleda suuremat iseotsustamisõigust Venemaa koosseisus. Esindajad: Rahvarinne (Edgar Savisaar, Marju Lauristin). 23. august 1989 toimus Balti kett selle toetuseks, et Moskva tunnistaks MRP pakti olemasolu (Tallinnast Vilniuseni > 660 km, 2 miljonit inimest)
aastapäeva; tuua raha kogumine. kirjandusvõistlusi; rahvas kokku, et uue kirjaviisi kasvatada propageerimine rahvustervikut (ühekuuluvus tunnet); leida väljund lauluseltsidele Tulemus Pandi alus isamaaliste 1884 saadeti Mindi üle uuele kõnede ja laulupeoliste komiteed laiali ja kirjaviisile; traditsioonile, kasvas kõik läks riigi poolt eestikeelsete õpikute laulu ja mänguseltside valitud komitee arv suurenes; 1893 arv Eestis. kätte. 1888 tuli panid selts kinni venekeelne reisikool
4. Kultuuriprobleemid 5. Inimeste põhivabadused ja inimõigused Põhimõtted: 1. Suveräänne võrdsus 2. Kohustuste täitmine 3. Vaidluste lahendamine 4. Jõudu ei kasutata 5. Riikide abistamine 6. Riigid väljaspool ÜRO-d 7. Ei sekkuta teiste riikide siseasjadesse Liikmeks astumine- Avaldus, JN soovitus. PA – hääletamine Riikide soov - saada ÜRO liikmeks Põhiorganid- Peaassamblee (PA): PA – ÜRO tähtsaim organ? Täiskogu istungid ja ÜRO diplomaatia PA-s juhatused, komiteed, komisjonid, nõukogud kontroll allorganisatsioonide üle peasekretäri valimised Julgeolekunõukogu (JN): 5 alalist liiget: USA, Venemaa, Suurbritannia, Hiina, Prantsusmaa 10 ajutist liiget (2 a.). Valitakse geograafia põhjal: Aafrikast – 3, Aasiast – 2, Ida- Euroopast – 1, Lääne-Euroopast – 2, Ladina-Ameerika riikidest – 2 Hääletamine: 1. Protseduuriline hääletamine 2. Hääletamine olulistes küsimustes Otsused riikidele kohustuslikud Majandus- ja sotsiaalnõukogu:
I maailmasõda Sõja põhjused: suurriikide blokkide teke (kolmikliidu, Antanti moodustamine), soov vallutada uusi asumaid-laiendada mõjupiirkonda, võitlus turgude ja maavarade pärast, puudusid rahvusvahelisi kriise reguleerivad organisatsioonid, sõjatehnika kiire areng, alahinnati ohtu (puudusid ettevalmistused üleilmseks sõjaks) Sõja ajend: Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi atentaat Sarajevos serblaste poolt Kolmikliit: Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia Antant: Venemaa, Prantsusmaa, Inglismaa Läänerinne: Saksamaa <-> Prantsusmaa, Suurbritannia Idarinne: Saksamaa <-> Venemaa Balkani rinne Austria-Ungari <-> Venemaa Sõja tagajärjed: POS 1. Suurte impeeriumide lagunemine (Saksamaa, Venemaa, Austria-Ungari), uute riikide teke (nt Eesti, Läti, Leedu, Soome, Poola, Austria, Ungari, Tsehhi) 2. Rahvasteliidu moodustamine (ÜRO eelkäija) 3. Teaduse ja tehnika areng 4. USA tõ...
Skandinaaviale ( v.a Norra) ja Balti riikidele. Sageli nimetatakse kodasid ülem- ja alamkojaks, kuigi see ei tähenda, et ülemkoda oleks tähtsam või mõjukam kui alamkoda. Pigem on see vastupidu riigi poliitika põhijooned määrab alamkoda oma seadusandliku tegevusega. Seaduse järgi on kojad võrdsed, mis tähendab, et õigusakt jõustub alles siis, kui mõlemad kojad on selle heaks kiitnud. Kodade erinevused: · komplekteerimise viis · töövaldkondade jaotus Komisjonid/komiteed on parlamendi tööorganid. Alalised komisjonid keskenduvad ühele valitsemisalale. Alalised komisjonid kattuvad suures osas ministeeriumitega. Nt. Väliskomisjon ja välisministeerium, rahanduskomisjon ja rahandusministeerium jne. Parlamendi erakondlik jaotus: · Koalitsiooni moodustavad need parteid, kes kuuluvad valitsusse. · Opositsiooni kuuluvad need erakonnad, kes ei ole veel valitsuses esindatud ja kes mängivad vastujõu rolli
1870 Eesti põllumeeste selts *tõu ja sordi aretuse edendamine * 1865 Vanemuine *laulupeod *harrastus teater EÜS * eesti lipu sisseõnnistamine *rahvaluule kogumine * panid aluse eesti rahvamuuseumile 4. Nimeta Rahvusliku liikumise üritusi, organisatsioone! Nende tähtsus? Esimene Üldlaulupidu 1869. Eestvedajaks Jansen. Eesmärk: rahva ühtekuuluvus tunde kasvatamine, panna alus traditsioonile. Tulemuseks ongi traditsioon. Eesti Aleksandri komiteed 1871-72. Eestvadaja oli Hurt aga ka Viljandi ärksamad talupojad. Eesmärk: koguda raha Eesti keelse kõrgema kooli rajamiseks Põltsamaale. Tulemus: Rahvusliku liikumise kriisiaastatel ja venestamisega seoses avati hoopis vene kool. Osa raha jagati krimmi eestlastele. Eesti kirjameeste selts 1872. Eestvadajad: Jakopson, Hurt; Krutzvald. Eesmärk: uue kirjaviisi juurutamine, uute kooliõpikute välja andmine. Tulemus: kasvas eestlaste kirjasõna väljaandmine. 5
opositsioon(erakonnad ,kes eiole valisuses esindatud ja kes mängivad vastasjõu rolli.) Igapäeva tööd juhib esimees e. spiiker. Ülesandeks on tagada istungite korrakohane kuld japäevakorra täitmine. Ta ei tohi osaleda parlamendi komisjonide ja fraktsioonide töös . Komisjon ja komitee on parlamendi tööorganid. Tähendus on sama ,aga ainukene erinevus on ,et komisjon on Eesti Riigikodus aga USA kongressis on komiteed. Komisjon jaguneb kaheks: Alatine komisjon( keskendub ühele valitsemisalale ning teeb koostööd ministeeriumitega,NT: rahanduskomisjon töötab koos rahandusministeeriumiga) ja Ajutine komisjon( kestab mõned kuud ja lõpetab ametliku rapordi esitamisega, tegelevad erakorraliste ja oluliste probleemide uurimisga.) Valituse mood, põhimõtted ja ülesanded: Peaministri nimetab riigipea. Kaheparteilises parlamentaarses riigis kinnitab riigipea kahekorde valiku tulemusena
kirikuõpetaja Jakob Hurt. 1872. aastal asutati Eesti Kirjameeste Selts, kuhu koondus peale eesti soost haritlaste ka erksamaid taluperemehi. Seltsi presidendiks sai Jakob Hurt. Hakati välja andma kooliõpikuid. Palju avaldati rahvaluulet. Rahvusliku ärkamise kandvaks ideeks oli asutada eestikeelne kreiskool. See nimetati Aleksander I järgi Aleksandrikooliks, sest tema vabastas eesti rahva pärisorjusest. Kool peeti üleval rahva enda rahaga. Annetuste kogumiseks loodi komiteed pea kõikjal. Raha saamiseks korraldati kultuuriüritusi, edendades sel kombel seltsielu. Iga aasta toimus suurkoosolek, kus arutati tähtsamaid küsimusi. Selle kõige eesotsas oli Jakob Hurt. Carl Robert Jakobson Teiseks rahvusliku liikumise tähtsaks tegelaseks tõusis Carl Robert Jakobson. Ta tuli Peterburist, kus töötas koduõpetajana ja ostis Kurgjale talu ja osales mitemete põllumajandusseltside töös. Jakobson
Presidendil on esinduslik funktsioon. (Eest, Itaalia, Saksamaa) 3. Iseloomusta poolepresidentaalset valitsemiskorraldust. Nimeta riike, kus kehtib. President jagab valitsusjuhi rolli peaministriga, sekkub ja osaleb valitsustöös ainult teatud küsimuste lahendamisel. ( Portuga, Venemaa, Leedu). 4. Millised võimalused on komplekteerida kahekojalist parlamenti. 5. Parlamendi ülesehitus (esimees ehk spiiker, komisjonid/komiteed, alatised komisjonid). Parlamendi igapäevatööd juhib parlamendi esimees ehk spiiker, kelle valivad parlamendisaadikud. Põhiülesandeks on tagada istungite korrakohane kulg, seaduseelnõude sisulisest arutamisest jääb kõrvale. Komisjonid on parlamendi tööorganid. Alatised komisjonid keskenduvad ühele valitsemisalale(kultuur, rahandus jm). 6. Parlamendi erakondlik jaotus (opositsioon, koalitsioon, fraktsioon)
See jõustus 24. oktoobril 1945 pärast seda kui kõik Julgeolekunõukogu liikmed ja enamik ÜRO liikmeid olid põhikirja ratifitseerinud. Praeguseks on 193 riiki ühendav ülemaailmne organisatsioon, mille laia tegevusvaldkonda kuuluvad nii rahu- ja julgeoleku-, arengu- kui ka inimõigusküsimused. Eesti võeti Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni - ÜRO (United Nations Organization) liikmeks 17. septembril 1991. Lisaks ÜRO põhiorganitele - Peaassamblee, Julgeolekunõukogu ja mitmed komiteed - kuulub organisatsiooni raamistikku veel hulk programme ja eriorganisatsioone, mille liikmeks Eesti on sõltumata kuulumisest ÜROsse. Nende erinevate programmide ja organisatsioonide tegevuses osalemise eest vastutavad teised Eesti ministeeriumid ja ametkonnad. Mõned neist organisatsioonidest - näiteks Ülemaailmne Postiorganisatsioon UPU (asutatud 1874) ja Rahvusvaheline Tööorganisatsioon (International Labour Organization - ILO, asutatud 1919) on märksa vanemad kui ÜRO ise.
Põhjamaade Ministrite Nõukogu hõlmab Taani, Soome, Islandi, Põhjamaade Ministrite Norra ja Rootsi ning autonoomsete territooriumide Fääri saarte, Nõukogu PMN 1971 Gröönimaa ja Ahvenamaa valitsused Vanemametnike Komiteed ja Sekretariaat Assamblee (parlamentide koostöö tasand),
Narva, Kuressaare, Valga, Paldiski, Võru Kirjasõna: Heinrich Stahl 1637 1. Eesti keele grammatika; Johann Hornungi ladinakeelne eesti keele grammatika 1693(vana kirjaviis); Uus Testament 1686; Tartu ülikool (Johan Skytte) 1632 usu-õigus-arsti-filosoofiateaduskond, Anton Thor Helle 1739 piibel Uusaeg 19.saj Muu: Balti provintsiaalseadustik, vallakogukond, väljaränne, passikorralduseseadus, TÜ taasavamine, rahvuslik ärkamisaeg, vennasteliikumine, Maltsveti liikumine, Aleksandikooli komiteed Tegelased: Filippo Paulucci, Berclay de Tolly, Parrot, Köler, Karell, Faehlmann, Zinovjev, sahhovskoi, Reiman
toimus Luksemburgis 17.veebruaril 1986 ja Haag(madalmaad) 28.veebruar 1986. Leping jõustus 1.jaanuar 1987. ühtne Euroopa akt muudab Rooma lepingut, et lisada uut hoogu Euroopa integratsiooni ja siseturu väljakujundamiseks. Sellega muudetakse toimimist, reguleerivaid eeskirju, EL institutsioone ja laiendab ühenduse volitusi, eelkõige teadusuuringuid ja arengut, keskkonna ja ühist välispoliitikat. Juba Fontainebleau kohtumisel 1984. aastal oli Mitterrand ärgitanud moodustama kahte komiteed, mis valmistaksid ette raportid Euroopa Liidust: Esimene oleks vaadelnud Euroopa integratsiooni mõju Euroopa Ühenduse, kodanike igapäevaelule. Teise eesmärgiks jäi poliitilise, majandusliku ja institutsioonilise reformi väljatöötamine. Viimase tulemusena sündiski Dooge'i raport. Olles hõivatud laienemistemaatikaga, lükkas Euroopa Ülemkogu Dooge'i raporti arutamise edasi Milano tippkohtumisele. Milanos eelistas Thatcher astuda mitteformaalseid samme selleks, et kiirendada
priikslaskmise aastapäev. Laulupeo peakomisjoni esimeheks oli Tartu Maarja koguduse pastor Adalbert Hugo Willigerode, kes on käinud Tartu ülikoolis (1837-1841), olnud mitmes kooli õpetaja ja II laulupeo toimkonna abijuhataja. Vanemuise selts hakkas luba taotlema, eesotsas Johann Voldemar Jannsen, aastal 1867. Pikka aega rändas loa taotlus Liivima kuberneri ja siseministeerium vahet. Luba saadi 9.veebruar 1869, mil laulupeoni oli jäänud vaid 4 kuud. Nüüd hakati kokku panema laulupeo komiteed, mis koosnes neljast erikomiteest laulude ja kõnede komitee, majandus- ja ehitamiskomitee, kassakomitee ja korteriameti komitee. Jannsen hoidis rahvast kursis ettevalmistuste käiguga ja õhutas koore laule harjutama. Eestis oli palju segakoore, aga Jannsen nõudis, et laulupeol esineksid ainult mehed. See muidugi tähendas, et segakooridel tuli laulud ümberseadistada ja ümberõppida, mis tekitas palju vaidlusi, aga jäi nii nagu Jannsen ütles. Naised said laulda alles III laulupeol.
laiema avalikkuse ees tuhat inimest Eesti eri noor usuteadlane Jakob paikadest. Laulupidu Hurt. Hurt rõhutas tekitas kõikides hariduse ja isamaa osalejates ustavuse tähtsist. ühtekuuluvustunnet Meeleolu peol oli ülev ning andis julgust ja ja hea, õhtused jõudu ka tulevikuks. pidusöögid olid Eesti Aleksandrikooli algus Meie rahvuse Praeguseks on rajatud rahvusliku liikumise igasse Eesti kihelkonda kõige kandvamaks komiteed, kus saab juhtmõtteks on saanud annetada raha. hariduse idee. Meie Esimene suurem oma Pulleritsu külakooli heategevus üritus on õpetaja härra Jaan Mäidu mõisas Adamson oli asunud külapoiste pool meid toetama, et me korraldatav näitemäng. rajaks kreisikooli Etenduse pilte on 5 tasemel kooli, et meie rubla, millest pool oma lapsed saaksid kogutud summast
Eessõna Euroopa Liit e Euroopa rahvaid ühendav liit, mis kujutab oma ülesehituselt riiki kui sellist. Liidus on Parlament, Kohus, komiteed ja isegi president, kes küll erinevalt parlamentaarse riigi presidendist valitseb vaid kuus kuud. Seejärel astub tema ametikohale uue liikmesriigi esindaja, andes sel viisil oma riigile eesistumismaa nimetuse. Niisamuti kui igale riigile kohane on EL-il oma pealinn, mis seni paika panemat aja jaguneb 3 linna Brüssel, Luksemburg, Strasbourg. Kindlat pealinna nimetust ei saa neist ükski kanda kuna omavad tähtsat rolli.
1989nda aasta märksõna Eesti Kodanike Komiteede liikumine (Tunne Kelam, Lagle Parek) Tuleb III oluline liikumine (Rahvarinne, Interrinne) Kodanike Komiteede liikumine eesmärgiks kohtadel eesti kodanike loendamine; Tallinnas mood. Eesti Kodanike Peakomitee. Tähtsus: rahvuslik liikumine lõhenes Rahvarinne vs Kodanike Komiteede liikumine (nagu I vabariigi ajalgi - radikaalid ja mõõdukad, kuid ka siin samamoodi, ainult et teise nimega). Rahvarinne mõõdukas, Kodanike Komiteed radikaalsed taotlevad kohest lahkulöömist NLst. 23ndal augustil 1989 'Balti kett' - tõi tähelepanu Balti riikidele kogu maailmast. Mis toimus Liidus samal ajal? Osad leidsid, et NLi on vaja uuendada. 1989 toimusid uue organi NLi Rahvasaadikute Kongressi valimised. (meenutas Asutavat Kogu) Märkimisväärsed valimised selles suhtes, et tegu oli esimeste poolenisti demokraatlike valimistega - mitu kandidaati (varem koguaeg igas ringkonnas ainult
kongressi. Algas 27. nov. 1905 Tartus Bürgermusse Seltsi saalis. (800 saadikut) Vaidlus juhataja valimisel, radikaalid (Teemant) saavutasid võidu liberaalide (Tõnisson) ees. Jaguneb 2 koosolekuks. Ülikoolis aulakoosolek – sotsialistid ja radikaalid. (Teemant; Mardna, Pöögelmann) – võitlema kõikide abinõudega valitsuse vastu, moodustama rev. omavalitsusi nii linnas kui maal. Maa ja tootmisvahendid ühiseks omanduseks. Need rev. omavalitsused (kutsuti ka rev. komiteed) pidid ´+09ˇ sendama vana impeeriumi isevalisuslikku riigivõimu,kelle esindajaid ja ametnikke tuli boikoteerida, üldine valimisõigus. Uuendatud omavalitsuse esmased ülesanded: rahvavägi, maksud, kohtud, koolid, autonoomse baltimaa põhiseadus, asutava kogu saadikute valimine. Bürgermusse koosolek – mõõdukad liberaalid. (Tõnisson) konstitutsiooniline kord, üldine valimisõigus, rahvuslik enesemääramine, sõjaseaduse kaotamine. Eestlaste asualade
annaabi.ee 
