Nad nimetasid selle Cusco linnaks, nagu päikesejumal Inti soovitanud oli ja nii tekkiski esimene inkade linn. Inkad Inkade riik tekkis umbes 13. sajandil tänapäeva Peruu aladel Lõuna-Ameerikas ja kestis kuni 16. Sajandini. Nad ristisid oma impeeriumi Tawantinsuyu-ks, mis tähendab „neli maad koos“, sest nende impeerium oli jaotatud põhja, lõuna, ida ja lääne suyos-ks, mis kohtusid pealinn Cuscos. Sõna „inka“ tähendab ketšua keeles valitsejat või jumalat. 20 000 aastat tagasi- kütid ja korilased. 7000 aastat tagasi- hakati tegelema põlluharimisega. 2000 aastat tagasi-kujunes välja Cusco linn, mis oli siis vaid veel küla. 1400-inkad olid vallutanud enamiku Andidest. 1531-hispaanlane Francisco Pizarro vallutas inkade impeeriumi Tänasel päeval elavad Peruu aladel inkade järeltulijad. 3 Elanikud Tavainimesed
See linn oli antiikaja kollektiivne matmispaik, mis moodustus tumulustest. Egiptlastel ei ole kombeks käia haual mälestamas, nende arvates läheb elu lihtsalt edasi. Sfinks Sfinks on lõvi keha ja inimese Tuntuim sfinksi kuju peaga mütoloogiline olend. on Chephreni sfinks, Sõna sfinks pärineb vanakreeka keelest ja tähendab kägistajat. Samuti on kuulus Egiptuses tähistasid sfinkside sfinkside allee, mis skulptuurid valitsejat kulgeb Karnaki templist L või päikesejumalat, tavaliselt oli uksori templini neil mehe pea. TEEBA Keskmise ja Uue riigi ajal oli see Egiptuse pealinn. Tänapäeval on Teeba kohal Luxori linn. Et eristada teda Kreekas asuvast Teeba linnast, hüüti seda Vana Kreekas ka Sajaväravaseks Teebaks. Karnak Karnaki templikompleks asub Niiluse kaldal Luxori linna lähistel. Iidsetel aegadel ,,kõige täiuslikumaks
Eesti ala valitsejad 14.- 18. sajandil Varauusajal oli Eestis kolm tähtsamat valitsejat. Kaks rootslast Karl XI ning tema poeg Karl XII ja venelanna Katariina II. Kõik kolm valitsejat viisid oma valitusajal läbi palju reforme. Arutluses kirjutan sellest, kuidas nad valitsesid ning milline oli nende elu. Karl XI oli Karl X poeg ning sai vaid 4-aastasena, pärast tolle ootamatut surma troonile. Karl XI oli Rootsi kuningas 16601697. Ta ei olnud väga karm valitseja. Kuningas Karl XI andis riigistamiskomisjonide esimeestele korralduse, et riigimõisate talupoegadele tuleb nende emakeeles teatada, et nad pole nüüdsest enam oma mõisnike pärisorjad, vaid kuninga alamad.
kaheks- täiesti uueks ja osaliselt uueks. Viimasel juhul on vallutatud maa otsekui kehaliselt ühendatud valitseja pärisvaldus(t)ega. Machiavelli eelistab pärilikku ainuvõimu vastsele võimule, sest kui ta ka võimust ilma jääb, võidab ta selle tagasi niipea kui võimulepürginut mingi õnnetus tabab. Pärilikku ainuvalitsejat armastatakse rohkem ja sellepärast ei pea ta nii karm olema. Machiavelli arvates on inimesed nõus hea meelega valitsejat vahetama, lootes sellega oma elujärge parandada, paraku ei arvestata aga sellega, et uus valitseja pole sugugi parem ning võib olla hoopis hullem kui eelmine. Võimu vahetumisega kaasneb paratamatult ka vägivald- kõik need tegurid mõjutavad vastset valitsejat. Ainuvõimu on lihtsam kehtestada territooriumil, mis on samakeelne valitseja põlisvaldustega, asub samas piirkonnas ning mis pole harjunud elama vabana. Juhul kui neid eksisteerib,
mingi õnnetus juhtub. Machiavelli on seisukohal, et pärilikku ainuvalitsejat armastatakse rohkem, seetõttu on tal ka vähem põhjust karmuseks. Inimesed usaldavad teda ja ta seisukohti, sest valitseja vanemad on rahvale tuntud ja nad usuvad et uus valitseja jätkab vanemate poliitikat. Machiavelli peab tähtsaks, et ei astuta üle eelkäijate kehtestatud korrast ning käiakse hiljem paindlikult ajaga ühte sammu, kuigi see ei pruugi endale meeldida. Kui erakordsed pahed ei muuda Valitsejat vihatuks, on mõistlik arvata, et alamad temast juba loomuldasa lugu peavad, just tema päritolu põhjal. Valitsemise põlisusse ja järjepidevusse sumbuvad nii uuenduste ajed ja eeldused kui mälestused neist, sest eks jäta ju iga muudatus endast alati maha pidepunkti järgmise ettevalmistamiseks. Minu arust on tema seisukoht on väga õige, sest tänapäeval diktaktoorsetes riikides toimubki täpselt see. Iga muudatus loob põhjuse järeltulevatel põlvedel teha veel muudatusi.
kaheks- täiesti uueks ja osaliselt uueks. Viimasel juhul on vallutatud maa otsekui kehaliikmena ühendatud valitseja pärisvaldusega. Machiavelli eelistab pärilikku ainuvõimu vastsele võimule kui ta ka võimust ilma jääb, võidab ta selle tagasi niipea kui võimule pürginut mingi õnnetus tabab. Pärilikku ainuvalitsejat armastatakse rohkem ja sellepärast ei peagi ta nii karm olema. Machiavelli arvates on inimesed nõus hea meelega valitsejat vahetama, lootes sellega oma elujärge parandada, paraku ei arvestata aga sellega, et uus valitseja pole sugugi parem või on hoopis hullem kui eelmine. Võimu vahetumisega kaasneb paratamatult ka vägivald- kõik need tegurid mõjutavad vastset valitsejat. Ainuvõimu on lihtsam kehtestada territooriumil, mis on samakeelne valitseja põlisvaldustega ning asub samas piirkonnas ja pole harjunud elama vabana. Sel juhul tuleb kõrvaldada senise valitseja järglased
esile)? Kuidas varustatus mõistuse ja sellel põhineva tahtevabadusega teevad inimese puhul ebavajalikuks juhindumise instinktist ja kaasaantud teadmistest? 5) Mis on seltsimatu seltsivus? Milline on antagonismi osa inimeste elus? 6) Mille poolest on kodanliku ühiskonna saavutamine inimese jaoks suurim probleem? Milline on suurim võimalikest hädadest, mis sunnib inimesi kehtestama õiglast kodanlikku õiguskorda? 7) Miks vajab inimene valitsejat, kes murraks tema isikliku tahte? Miks on õiglase juhi leidmine kõige raskem ülesanne? Millistel tingimustel on selle ülesande lahendamine siiski võimalik (“laheneb kõige hiljem”)? 8) Miks on kodanliku õiguskorra (ühenduse õigus) rajamine sõltuv seaduste poolt reguleeritud riikidevahelistest välissuhetest? Miks on iga riigi julgeoleku ja õiguste tagamise huvides rahvaste ühenduse rajamine? Milline roll on kodanliku
ühiskonnaliikmetega. Just kadedus, edevus, auahnus ja muud sellised moraali seisukohalt ,,halvad", kuid inimkonna ajaloo vaatevinklist hädavajalikud omadused panevad inimest liikuma arengu, oma elu ja riikliku korra täiustamise suunas. Looduse kõrgeim kavatsus on aga saavutatav vaid juhul, kui suudetakse luua õiguskord, mis ühendab endas vabadust ja sundi et iga inimene saaks oma vabadusi teostada, tuleb iga indiviidi vabadust õigusega piirata. Selleks on aga vaja valitsejat, kes oleks suuteline ise oma vabadusi piirama. Põhiprobleem seisneb selles, et inimeste seas sellist valitsejat ei leidu ehk teisisõnu on igale valitsejale vajalik veel üks valitseja, kes teda piiraks. Kanti arvates lahendatakse see probleem kõige viimasena. Seega on inimsoo ajalugu tervikuna vaid looduse poolt ettenähtud plaani teokstegemine, milleks on aga kindlasti vaja vabalt mõtlevate inimeste osavõttu.
Ka riigikorraldus oli vähem reguleeritud kui Egiptuses. Mesopotaamias valitses riiki kuningas, kes oli valitseja, sõjaväe juht, seadusteandja, kohtumõistja, riigi ülempreester ja jumala esindaja, kuid mitte jumal. Egiptuses valitses riiki vaarao. Vaarao juhtis riiki ja täitis ka ülempreestri kohustusi, kuna ta oli ametlikult jumalate poeg. Eluajal oli ta elavate riigi jumal Horos ja pärast surma surnuteriigi valitseja Osiris. Siit tuleb välja, et Egiptuse riigi valitsejat võiks kutsuda ka jumalaks. Mesopotaamia riigi valitsejat aga mitte. Egiptuse perekond oli sarnane tänapäeva perekonnaga, kus mehed ja naised on võrdsed. Kuigi ametlikult oli perekonnapea ikka mees, olid naise õigused mehe omadega praktiliselt võrdsed. Valitsejate puhul oli asi natuke erinev. Nemad pidasid kümnetest naistest koosnevaid haaremeid. Niisiis oli Egiptuse perekond erand kõigi teiste selle aja tsivilisatsioonidega võrreldes
Koopamaale iseloomustab monumentaalsus ning nendel on kujutatud suuri jahiloomi, enamasti metsveiseid, hobuseid ja põtru . EGIPTUSE KUNST 1.Mida vanad egiptlased uskusid ja miks surnuid säilitati ? Vanad egiptlased uskusid jumalatesse ning ka vaaraodesse. Surnuid säilitati, kuna usuti, et just nemad tagavad maailmas korra ja ka inimeste heaolu. Siiski ei säilitatud kõiki inimesi. Vaid neid, kes olid olnud mingi moel tähtsad. (valitsejad jms). 2.Kuidas nim. Egiptuse valitsejat ? Egiptuse valitsejat nimetati vaaraoks. 3.Millised olid egiptlaste suurimad haudehitised ja kellele neid ehitati ? suurimad ehitised olid hauakambrid ja neid ehitati vaaraodele. 4.Seleta mõisted palsameerimine ja hieroglüüfid. Palsameerimine laipa roiskumisvastaste vahenditega immutama kaitseks kõdunemise vastu. Hieroglüüfid - piltkiri, mis koosneb mitmesugustest figuuridest (linnud, loomad, inimesed); tähistasid igasuguseid silpe, sõnu ,mõisteid ja häälikuid. 5
teistest. 6. Inimeste jaoks on vajalik kodanliku ühiskonna saavutamine, kuna vaid selle puhul on võimalik arendada ja saavutada valgustust. Suurim probleem, mis meid selleks sunnib on see, et metsikus olekus ei suuda me eriti kaua üksteise kõrval rahulikult elada, meil on tarvist reegleid mis meie vabadusi piiraksid. 7. Inimesel on vaja valitsejat, sest inimesed on omavolilised ja arvavad, et reegleid on vaja vaid teistele. Seega on vaja inimestel valitsejat, kes murraks nende tahte ja käsiks kõigil, eranditult, jälgima seadusi. Kõige raskem on aga leida õiglast juhti, sest ta peab ju olame inimene, aga kõigil inimestel on kombeks ärakasutama oma vabadust. Sellise valitseja leidmine on võimalik vaid siis, kui ta mõistab õieti
Titicaca tähendab Aimaara indiaanlaste keeles puuma kaljut. Legendi järgi sündis inkade riik Päikese ja Kuu saarel keset Titicaca järve. Inkad-Lõuna-Ameerika rahvas,kes said nime valitseja järgi .Tähendab tõlkes kuningat , valitsejat Titicaca Järv Järve eripära tõttu elab järve ääres ka mitmeid ainulaadseid loomaliike Näiteks lennuvõimetu Titicaca pütt. Ja ainult selles järves elav konnaliik , mis on kohastumuseks järve madalale hapnikusisaldusele kasvatanud väga suure kortsus naha (suurem nahapind aitab järveveest enam hapnikku omastada). Materjal võetud internetist ja raamatust: Järved Raamatu autor Neil Morris ,
Astroloogia ning matemaatika olid pigem Mesopotaamia trumpideks. Egiptlased uskusid tugevalt elusse peale surma, mis ootas vaid neid, kelle keha mumifitseeriti. Sealseteks jumalateks olid päikesejumal ja maailma looja Ra, Pistrikukujuline taevajumal Horos ning viljakuse jumal ja surnute valitseja Osiris. Aga Mesopotaamias pöörati tähelepanu pigem elule enne surma ja nad uskusid, et karistused toimusid siinpoolses elus. Seal kummardati taevajumalat ja jumalate valitsejat Anut, jumalate kuningat ja Anu poega Enlili, Maa-aluste vete ja sügavuste valitsejat Ead, taeva kuninganna jumalannat Istari ja Babüloni jumalat Marduki. Kokkuvõtteks ütleks, et need kaks tsivilisatsiooni on pigem erinevad, kui sarnased, sest mõlematel on oma maailmavaated ja jumalad, keda nad kummardavad. Millised olulised erinevused ja sarnasused olid Egiptuse ja Mesopotaamia arengus?
Demokraatia 19201930. aastatel Demokraatlik riigikord suurenes pärast I maailmasõda , sest rahvas tahtis endale valitsejat kes seisab riigi eest väljas ning ei proovi ainu valitsemisega kogu riigi võimu enda kätte haarata. Demokraatlik riigikord arenes välja pärast I maailmasõda , kus lõpetati diktaktuur. Demokraatliku elustiili peamised tunnusjooned olid: 1) diskussioonivõimalus, üksteise seisukohtade arvestamine ning kompromissivalmidus, 2)seaduslikult tegutseva opositsiooni olemasolu, 3) erinevate väärtushinnangute ja seisukohtade aktsepteerimine, 4) ühe partei või ideoloogia domineerimise
Alexander I reformid. Riigisüsteemi valitsemise ümberkorraldamine, haridusreformi ühisekooli loomine. Araktsejevlus. Venemaa tegelik valitseja Alexander I valitsus aja lõpul, on keisri usaldusalune krahv kindral Araktsejev, kes valitseb riiki väga karmilt ja täpselt nagu sõjaväe osa. Dekabristide ülestõus Pärast Alexander I surma pole Venemaal 2 nädalat valitsejat, seal ajal korraldavad aadlikud ja sõjaväelased mässukatse kodanike vabaduste kehtestamiseks ja pärisorjuse kaotmiseks, mäss kukub läbi, juhid hukatakse paljud saadetaks sunnitööle. Läänlased ja sladofiilid Läänlased tahavad Venemaale kiiret lääneunoopaga sarnast arengut ja kodanliku monarhia kehtestamist.Slavofiilid tahtsid Venemaa rahvusliku arengut, ülistasid minevikku ja pooldasid tsaari piiramatut võimu. Pärisorjuse kaotamine Eesti ja Liivimaal
KUNINGAS Verepilastaja Poeg OIDIPUS Abikaasa Isa Silmadeta Tegelastevahelised suhted: Kreon Oidipuse nõunik Iokaste Oidipuse naine ja ema Laios Oidipuse isa Treiseias Kreoni saatja Polypos idipuse nn isa, kes tema eest hoolitses 2. Analüüsi Oidipust kui 1) polise liiget ja valitsejat; 2) abikaasat ja isa. Mis juhivad tema tegevust kahes erinevas rollis. Teeba kuningas, ta kaitses oma rahvast ning oli oma rahva eest alati väljas . Ta oli armastav isa ja väga hea abikaasa. Kuid talle oli rahvas siiski kõige tähtsam, sest katku põhjustaja, Laiose tapja, pidi saadetama linnast teiste heaolu pärast välja või ära likvideerima.. 3. Kas Oidipus on oma rolle täites aktiivne või passiivne saatuse mängukann või otsustusvõimeline inimene
Prantsuse valgustajate poliitilised vaated: • Charles-Louis de Secondat Montesquieu – võimude lahususe põhimõtte pooldaja. • Voltaire – ideaalne valitsemisviis Monarhia. • Jean-Jacques Rousseau – ühiskondliku lepingu teooria; ideaalset valitsemisvormi ei leidnud. Kameralistid • Praktiline valitsemisõpetus: kuidas tagada ühiskonna üldist heaolu? • Riigil ja valitsejal kohustus hoolitseda oma alamate eest hällist hauani. • Pidasid vajalikuks, et valitsejat nõustaks filosoof (filosoof- valitseja ideaali püstitas Christian Wolff). • Toetasid absolutistlikku valitsemisviisi. Füsiokraadid • Teistsugune arvamus kameralistidest. • Louis XV ihuarst Francois Quesnay. • Juhtlause – „Laske minna!“ • Riigi sekkumine majandusellu lubamatu. • Toetasid vabakaubandust ning riiklike monopolide ja privileegide kaotamist. • Suur tähelepanu talurahva õiguste kaitsele. Valgustatud absolutism • Valitseja pidas end ühiskonna liikmeks
Demokraatia 1920-1930. aastail - võidukäik või kriis Demokraatia on rahvavõim , kus rahvas valib riigile esindajad.Demokraatliku riigikorda iseloomustab kõige paremini ehk see,et rahvas on riigis "valitseja".Demokraatlik riigikord suurenes sellepärast pärast I maailma sõda , sest rahvas tahtis endale valitsejat kes seisab riigi eest väljas , ning ei proovi ainu valitsemisega kogu riigi võimu enda kätte haarata. Demokraatlik riigikord arenes välja pärast I maailmasõda , kus lõpetati diktaktuur.Eelkõige arenes välja valimisõigused ,valimas võisid ka käia naised.Oli kodaniku õigused.Muutus suuresti ka siseriiklik elukorraldus,sellest kasvas suur populaarsus.Pärast esimest maailmasõda kaotasid liberaalid Euroopa maades oma senise mõju.
Kas bolsevike võimuletulek Venemaal oli paratamatus? 1917.aastal alustas vene rahvas revolutsiooni, mis sai murranguliseks kogu maailma ajaloos. Venelased vajasid muudatusi. Venemaa oli kandnud I maailmasõjas raskeid kaotusi. Toit ja kütus olid otsas, rahvas nälgis. Väga paljud süüdistasid selles Venemaa valitsejat tsaar Nikolai II. 1917.aasta veebruaris puhkes Petrogradis üldstreik. Tsaarivõim kukutati ja mensevikud moodustasid Ajutise Valitsuse. Sama aasta oktoobris haarasid võimu äärmuslikud revolutsionäärid, kes V.I.Lenini juhtimisel rajasid maailma esimese sotsialistliku riigi. Miks õnnestus bolsevikel eesotsas Leniniga 1917. aasta oktoobris haarata võim? Ajutine Valitsus pidi võimule jääma lühikeseks ajaks. Ta pidi valitsema nii kaua,
Sai oma neitsilikkuse poolest kuulsaks ning tema ümber kujunes kultus, mis leidis väljenduse tollases kunstis ja kirjanduses Oli valitsemises võimsam kui ta isa ja õed- vennad Ehkki ta oli välispoliitikas ettevaatlik ja toetas vaid pooleldi rida ebaefektiivseid ja halvasti varustatud sõjaretki, sidus Hispaania Võimatu Armaada purustamine tema nime igaveseks võiduga 20.valitsusaasta jooksul ülistati teda kui kuldajastu valitsejat 15.jaanuar 1559 krooniti ta Westminster Abbeys Inglismaa ja Iirimaa kuningannaks. Ta ei abiellunud kunagi, kuna see oleks tema riigi võinud allutada abikaasa mõju alla Tema kätt palusid Rootsi kuningas Erik XIV, Hispaania kuningas Felipe II, Prantsusmaa kuninga Henri II poeg ja paljud teised, sealhulgas tema eluaegne sümpaatia Robert Dudley Omaette küsimus on, kas Elizabeth jäi ka tegelikult neitsikuningannaks, sest tihti on
• II at I pool – 605 a eKr Assüüria riik • 625 – 539 a eKr Uus – Babüloonia riik SUMERI - AKKADI KULTUUR JA KUNST 1. Millises Mesopotaamia osas asusid Sumerite linnriigid? Milline riik asub praegu sumerite aladel? 2. Millised olid tähtsamad sumerite linnad? 3. Milliseid materjale kasutati majade ehitamiseks? 4. Kui kõrgeid maju sumerid ehitasid? Miks mitte kõrgemaid? 5. Mis on tsikuraat? Milleks seda kasutati? 6. Kuidas kujutasid sumerid valitsejat (slaidid 13-15)? (kehaosade suurussuhted, silmade kuju) 7. Milliseid veokeid kasutasid sumerid? 8. Nimetage maailma vanim eepos! Mis on eepos? Millist kirja sumerid kasutasid? 9. Millist võtet kasutasid muistsed skulptorid inimeste tähtsuse kujutamiseks (sl 25)? VANA-BABÜLOONIA KUNST. 1830 – 1530 a eKr 10. Mis oli Babüloonia pealinn ja kus see asub? 11. Kes oli Hammurapi ja millal ta valitses? 12. Mis on Hammurapi steel
VALGUSTUS SAKSAMAAL Saksa valgustuse sisu Võrreldes prantslastega ei oldud kiriku suhtes vaenulik ega eitatud usku. Saksa valgustusideoloogia lähtus suurel määral pietsismist, mille looja oli Philipp Jakob Spenser, liider August Hermann Francke Pooldati absolutistliku võimuga valgustatud valitsejat, kes viib läbi reforme ühiskonna heaks. Gottfried Wilhelm Leibniz 16461617 Saksa filosoof, matemaatik Majandusliku ja ühiskondliku arengu suunajaks pidas Leibniz riigivõimu. Pööras suurt tähelepanu teadusele, oli Preisi Teaduste Akadeemia üks asutajaid. Andis suure panuse füüsikasse ja tehnikasse. võttis kasutusele matemaatilised sümbolid nagu korrutamis ja jagamispunktid. Mõningaid teoseid: "Arutlus metafüüsikast", "Monadoloogia",
täitmises ja paremat elu lubada. Kõikidele kandidaatidele tuleks määrata kindel nii-öelda reklaamimäär, kus pannakse paika, kui palju tohib kulutada reklaamile. Tänapäeval kulutatakse valimiskampaaniatele tohutult raha, mida oleks otstarbekam kasutada mõnes muus valdkonnas. Iga inimene saab valida hääletusel kandidaadi, kuid see ei pruugi hiljem olla esindatud Riigikogus. Seega iga inimene ei saa omale meelepärast valitsejat. Alati on ühiskonnas erinevaid arvamusi ja seega pole meil ideaalset riigikorda, mis kataks kõigi vajadused. Mõnes mõttes võiks olla igast valitud erakonnast kasvõi mõni esindaja, et saaks kõikide kodanike soovid rahuldatud. Tegelikult pole kogu võim sugugi rahva käes, sest tähtsad otsused lahendatakse ära Riigikogus ja rahval pole peale valimisi suurt sõnaõigust. Õnneks toimub peale valimiste ka muid hääletusi, näiteks Euroliitu minemise kohta küsiti rahva arvamust
Valgustatud absolutism monarhi ainuvalitsuslik võim, mis seadis üllesandeks valgustuslike reformide läbiviimise üldise hüveolu saavutamiseks ühiskonnas. Selle põhimõtteid jälgiti Saksamaal,Venemaal, Rootsis ja veel mõnes muus euroopa riigis. Peeter pages Kremlist lapsena Venemaa väikesesse külla. Külla kuhu ta elama asus leidis ta endale sõbrad kellega ta mängis sõjamänge. Seal sõjakus ja karm valitsemisviis. Kui venemaa troonile oli vaja valitsejat kutsutille selleks Peeter aga peetri vend tahtis ise valitseja olla. Nii tekitas peetri vens suured tülid. Kunagi elas Peeter I Saksa alevis kus hakkasid talle meeldima saksa komber riietus jne. Peeter tegi võimule tulles 4 reformi: I Sõjaväe reform II Maksu reform III Õukonna reform IV Vali´tsemise reform. Sõjaväe rehvormiga kaasnes et sõjavägi muudeti eluaegsesse sõjaväeteenindusse võetud nekrudest. Relvi ja riideid tegid pärisorjad.
arvatakse olevat olnud kokku ainult mõni tuhat. Karl laskis ennast aastal 800 paavast Leo III poolt Rooma keisriks kroonida, aga lugema õppis ta alles vana mehena ja kirjutamisoskus jäigi talle peaaegu tundmatuks. Siiski oskas ta kõrgelt hinnata kirjasõna tähtust ja koondas oma õukonda selleaegseid haritlasi, laskis ümber kirjutada antiikajast käsikirju jne. Ta pidas end otseselt Rooma keisite järeltulijaks ja nimetas end Lääne - Rooma keisriks. Nii võimsat valitsejat nagu Karl polnud Lääne-Euroopas pärast Rooma keisririigi langust nähtud. Paljud leidsid, et Karlist on saanud Rooma keisrite tõeline järeltulija. Ka Rooma paavst soovis, et tema kaitsjal ja liitlasel oleks võimalikult kõrge aujärg. Paremal asuval pildil on kujutatud Karl Suur varauusaegse kunstniku kujutatuna. Krooni, mis keisril peas on, ei saanud ta tegelikkuses kanda, sest see tehti alles X sajandil. Milline Karl Suur tegelikkuses välja nägi, seda me ei teagi
MAAKONNAD 18saj Läänemaa, Harjumaa, Virumaa, Tartumaa, Pärnumaa, Saaremaa, Järvamaa Võrumaa, Viljandimaa, Riia, Võnnu, Volmari, Valga mk Keskvõimu esindaja on KINDRALKUBERNER. Resideerub Tallinnas ja Riias. · Kogub makse · kontrollib sõjaväge · esindab valitsejat Kohalik võim on rüütelkonna käes. Rüütelkond on kohaliku aadli esindusorgan · Eestimaa · Liivimaa rüütelkond · Saaremaa Kogu seda hakati nimetama BALTI ERIKOND Rahvastik · Enne Liivi sõda elas Eestis u. 250 000- 300 000 inimest · 1620 arvatakse rahvaarvuks 120-140 000 · 75% taludest olid tühjad ( Järvamaal 90% ) · Enne Põhjasõda oli rahvaarv tõusnud jälle 350 000- 400 000 inimeseni
Venemaa 17. sajandil Pärast viimase Rjurikute dünastia esindaja surma, langes Moskva suurde kriisi, mida võib nimetada ,,segaduste ajaks"sellepärast, et puudus kindel valitseja, toimus pidev võitlus tsaaritrooni pärast ja välisriigid sekkusid Venemaa asjadesse. Lisandus veel suur näljahäda sajandi algul. Segaduste aja 15 aasta jooksul pretendeeris Vene valitseja kohale 6 valitsejat: 1598-1605 Boriss Godunov 1605 Fjodor Borissovits (Fjodor II) 1605-1606 Dmitri (Vale-Dmitri I) 1606-1610 Vassili Suiski (Vassili IV) 1607-1610 Vale-Dmitri II (Vassili Suiski rivaal) 1610-1613 Poola prints Wladislaw Peale riigisiseste võimugrupeeringute seisid mõlema Vale-Dmitri seljataga ka mõned Poola-Leedu ühisriigi suurfeodaalide suguvõsad. Poolakad saavutasid suurima edu 1610. aastal, kui nad vallutasid Moskva. Poola sellise edu vastu otsisid mõned vene bojaargrupeeringud abi Rootsilt
· Tööd: o ,,Veenus ja Cupido" o Heinrich Vaga portree abikaasaga. Hans Holbein noorem [Holbain] o Tema portreed olid detailitäpsed, külmalt objektiivsed ja suure üldistusjõuga. o Holbein oli ka tuntud ka graafikuna ja raamatute illustreerijana. · Tööd: o Rotterdami Erasmuse portree o Henry VIII portree, mis kujutab ängistava veenvusega võimukat ja halastamatut valitsejat. o Edward VI lapsena (Henry VIII poeg). o Cleve Anna (Henry VIII üks kuuest naisest) o Jane Seymore o Kaupmehe portree o Saadikud o ,,surmatants"
Lisaks ühisjoontele Kreeta saartel ja Mükeenes on neil ka palju erinevusi. Arheoloogiliselt jääb Kreeta-Mükeene tsivilisatsioon pronksiaega. Nii Kreetal kui ka Mükeenes oli lineaarkiri, mis oli savitahvlitele vajutatav silpkiri. Erinevus aga see, et tänapäeval ei osata lugeda lineaarkirja A, mis oli kasutusel Kreetal. Mükeenes kasutati lineaarkirja B ja on teadlastele tänapäeval arusaadav. See tähendab seda, et Kreeta toonasest ajaloost ei tea me ühtegi valitsejat ega sündmust ja ka kirjandusest pole meil ettekujutust. Kuigi lineaarkirja B osatakse lugeda, siis sellegipoolest ei teata midagi ka selle ajajärgu sündmustest, valitsejatest ega kirjandusest, sest savitahvlitele kirjutati vaid majapidamisaruandeid. Tsivilisatsiooni kujundasid linnad, mis kerkisid lossi juurde. Kreekas tekkisid linnad lossist eemale, Kreetal aga lossi ümber. Lossides olid laoruumid, töökojad. Loss oli majapidamiskeskuseks
mustripinnaga soovis Klimt traditsioonilist modernsega ühendada. Klimti lemmikteemaks oli naine. Tolleaegses ühiskonnas hakkas naise roll muutuma. Ta ei olnud enam mehest sõltuv koduperenaine, vaid iseseisvalt mõtlev ja enda seksuaalsusest teadlik olev isiksus. Siiski ei maalinud Klimt naist töötavana, vaid viis selle teema allegooriasse. Klimti maalide sügavam sisu on hirm seniste soorollide kaotamise ees. Klimt näitab naist, kui piiramatu erootilise võimuga mehe üle valitsejat. Ta armastas maalida ka loodust ja lihtsaid dekoore. Kunstiajaloolased on Klimti töödes ning tema väga isikupärases stiilis leidnud nii Egiptuse, Vana-Kreeka kui Bütsantsi kunsti mõjutusi. Tähtsamad maalid "Suudlus" – kõige tuntum maal "Juudit" "Adele Bloch-Bauer I" "Elu ja surm" - Roomas 1911.aastal tõi maal talle esimese auhinna "Neitsi" "Kasemets" "Elupuu" „Elupuu“ „Juudit“ „Suudlus“
Hoonekompleksi ühendasid linnaga tunnelid. Kolm maa-aluste ruumidega torni, mida ümbritsesid paksud müürid. Tähtsaima torni – ümartorni Moyok Marca sees asus joogivee allikas. See torn oli Sapa. Inca kindlus ning kõik selle müürid olid kaetud kullaga. Ehituseks ei kasutatud mörti. *Machu Picchu ehk ketšua keeles “vana mägi” või “vana tipp” on Andides 2430 meetri kõrgusel asuv inkade püha linn. Linna ehitus algas aastatel 1430-1450, ehituse algatajaks peetakse inkade valitsejat Pachacutec`i. Linnast on säilinud enam kui 200 hoonet. *Llactapata, muistne linn. *Inkade teedevõrk: Inkade riiki ühendas umbes 25 000 km pikkune teedevõrk. Tähtsamad olid mägedes Kuningatee (5300 km) ja rannikul Rannikutee (3200 km). Lisaks mitu lühemat maanteed, mis ühendasid neid kaht suuremat. Maanteed olid sillutatud, ääristatud madalate kivimüüridega ja kohati üle seitsme meetri laiad. Läbi soode ja madalike olid ehitatud pikad
Second level Third level Fourth level Fifth level Asusu Horsabadis 210 erineva suurusega ruumi 30 siseõue, asetsesi 14 meetri kõrgusel platvormil Eriti meisterlikud ja ilmekad on Assüüra valitsejat jahiseenid Kuninga vägevuse rõhutamiseks taheti näidata metsikut jõudu ja ohtlikust Väga veenvad on võitluse ägeduse ja lõvide surmaheitluse kujutamised ASSURBANIPAL II LÕVIJAHIL Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level UUS-BABÜLOONIA Asusid Tigrise ja Eufardi alamjooksul 612a. eKr
KRJANDUSE KOKKUVÕTE KANGELASLAULUD 1. ,,Ronaldi laul", prantsuse rahvaeepos 11. saj. , kirjeldab Ronaldi kanglassurma mauride ja frankide vahelises lahingus. Ronald oli Karl-Suure väejuht. Ta on rüütlivooruste ja ülluse eeskuju, oli keskajal populaarne kangelane. Ronald on uhke ja iseteadev. Egoism, ahnus ja julmus jäävad talle võõraks. Rüütlivaprust ülistav ja õiglast valitsejat idealiseeriv teos aitas kaasa prantsuse rahvustunde kujunemisele. 2. ,,Laul minu Cidist" on hispaania eepos 12. saj., mis on ajalootruu (tõesti sündinud). Tähelepanu on pööratud pereelule. Eepos kajastab maa omapärast saatust varasel keskajal. Cid, hispaania rekonkista tähtsaim tegelane ja armastatud rahvasangar, oli ajalooline isik kõrgaadlik Rodriga Diaz de Vivar. Ta saadeti riigist välja, kuid võidetud lahingud tegid temast kangelase. 3
neid relvastada ning üleval pidada. Kahjuks jäi Eestil hädavajalikust tasemest napilt puudu. Eestlastel puudus ka nii öelda vürstivõim, olid küll sulaste salgad jõukamatel üksikvanematel, nagu Lembitu ja Tabelinus, aga ka need salgad ei suutnud võistelda mõõgavendadetaoliste elukutselistega. Teiseks põhjuseks oli see, et eestlased ei tunnistanud ristiusku. Eestlastel polnud piiskop Albertile vastu panna tõelist valitsejat. Seetõttu ei tulnud kõne alla, et eestlased võtavad ristiusu ise vastu ja säilitavad poliitilise iseseisvuse. Eestlasel olid ka keerulised suhteb naabritega. Liivlastega oli raske, latgalid tahtsid kättemaksta, venelased oli kord liitlased teine kord vaenlased ja puudus ka koostöö. Eestlased kaotasid vabadusevõitluse sellepärast, et ei olnud ühtust, vähemus ja samaväärset relvastust. Järeleandmised venelastele, vallutajad suutsid rahvad üksteise vastu ässitada,
Kas Hamletist oleks saanud ideaalne valitseja? Me kõik teame, et paljudes kohtades maailmas on võimul ja ka oli võimul palju erinevaid valitsejaid ning me teame ka paljudest valitsejatest millised nad valitsejana olid, aga veel rohkem on olnud maailmas selliseid valitsejaid kellest me pole isegi kuulnud, ega kelle valitsemise ajast pole teada midagi. Kuigi neist pole midagi teada ollakse kindlad, et nendel aegadel on keegi valitsenud. Aga Shakespeari raamatu ,,Hamlet" peategelane prints Hamleti kohta on paljud inimesed küsinud endalt sellise küsimuse, et Kas Hamletist oleks saanud ideaalne valitseja oma kodumaal? Paljude inimest arust oleks ideaalne valitseja selline kes oskaks pühenduda mingile kindlale asjale rahva heaks. Selline hea omadus oleks olnud ka prints Hamletil kui ta seda ainult ise oleks soovinud. Sellest saab aru selles raamatus selle järgi, et kui prints Hamlet kohtub kaks kuud peale oma i...
Idausundid sarnased ja erinevad jooned Idamaade tuntumad usundid on hinduism, budism, konfutsianism, sintoism, taoism. islam ja dzaninism ning ka erinevaid loodususundid. Kõigis usundited on omapärasid, jumalad on erinevad, aga samas osadel uskudel puudub jumal ning austatakse mingit looma või taime.Vahel ülistatakse ka valitsejat. Islamile pani aluse prohvet Muhamed (570-632). Pühakiri on Koraan, mis koosneb aastaist 610-632 pärit jutustustest, palvetest ja õpetuskõnedest, mis kuulutavad ainujumal Allahi usku ja võitlevad umb- ja väärusulistega. Islamiusulised peavad ramadaani(paastukuud) ning peavad käima vähemalt kord elus palverännakul pühalinnas Mekas. Budism tekkis 6. sajandil eKr Kirde-Indias. Rajaja: ajalooline isik, kuningapoeg Siddhartha
Valitseja kulutab, kas endale ja oma alamatele kuuluvat või seda, mis kuulub teistele; esimesel juhul tuleb tal olla säästlik, teisel juhul ei tohi ta jätta kasutamata ühtki võimalust olla helde. Teistele kuuluva kulutamine tõstab sinu reputatsiooni. Arukas on leppida ihnuskoi mainega, sest heldus viib nii põlguse kui vaenuni. Selles olen temaga ühel nõul, et tuleb olla säästlk ja ei tohi jätta kasutamata ühtki võimalust olla helde, sest rahavas ei armasta kitsit valitsejat ja seda mainib ka Machiavelli. Kuid väide heldus on kajulik ei ole õige ,sest rahvas vajab valitseja tuge nii materjalselt kui ka vaimselt. Kui valitseb tööpuudus ja nälg siis eeltatakse, et valitseja võtab ette midagi selles osas, kas alandab makse või jagab rohkem rahalist toetust. Kui valitseja ei suud rahvale meele pärane olla võib ta põlu alla satuda, kuid ainult mitte rahulolemattuse tõttu vaid ka tema eluviiside pärast. Selle kohta on kirjutatud 19
NT Altamira, Lascaux, Chauvet koopamaalid Vana Mesopotaamia Sissejuhatus 3000 aastat ekr välja kujunenud riik tänapäevase süüria ja Iraagi territooriumil. Tänapäeval Mesopotaamia ei eksisteeri Iidne kõrgkultuur, mis pani aluse Euroopa kultuurile. Valitsejaks oli kuningas ning ühiskond rangelt klassiühiskond. valitsejale vastu rääkida ei tohtinud, muidu ta koheselt hukati. Kunsti tarbisid kuningas ja tema lähikondlased. Kunst ülistas valitsejat. Kunstikeskusteks babülon ja ninive 538. a ekr langes Mesopotaamia Pärsia võimu alla Leiutised: kaar, võlv-kumer lagi, ratas, kumer element ehitistes (põhiliselt aknad-uksed), kirjasüsteem (kiilkiri), raamatud, raamatukogu, klaasmass (ehete jaoks) Usund: polüteism e mitme jumala usk (valitseja võrdne jumalaga) Arhitektuur Tempelehitised: Torntemplid e tsikuraadid, sakraalarhitektuur, monumentaalsed ehitised,
Rahvus - ühtekuuluvusvorm, mis põhineb ühtsel territooriumil, ajalool, tavadel ja keelel Ratifitseerima parlamendi poolt (välislepingut) heaks kiitma Senat (ladina senatus) - parlamentaarse riigikorra puhul 2-kojalise parlamendi ülemkoda. Süütuse presumptsioon - vahistatud ja kohtuliku uurimise all olevat isikut tuleb kohelda kui süütut niikaua, kuni kohus pole teinud süüdimõistvat otsust Teokraatia kreeka k theos `jumal', kratos valitsus. Valitsusvorm, mille puhul valitsejat peetakse kas jumalaks või jumala asemikuks maa peal. Tolerantsus - sallivus Topeltkodakondsusega isik isik, kellel on kaks või rohkem kodakondust (Eesti seadused seda ei luba) Tsensuur trükivabaduse piiramine, ideoloogiline kontroll Utoopia - teostamatu unistus, väljamõeldud ühiskond (Thomas More'i teose järgi) Välismaalane välisriigi kodanik
ikonioni sultanit ja fatimiidide kaliifi huvitas aga hoopis konstantinoopol mitte jeruusalemm ning see viis nende vahelise vaenu haripunkti, mille tagajärel edessa kaotas aastal 1144. Teine ja kolmas ristisõda. Osales 2 euroopra riiki. Saksamaa ja prantsusmaa. Teist ristisõda võib pidada tervikuna kristlaste suureks nurjumiseks, seda nii sõjalises kui poliitilises tähenduses. Kolmanda ristisõja (1189-1192) ajendiks saigi jeruusalemma langemine. Kristlaste eesotsas oli kolm euroopa valitsejat: saksa-rooma keiser friedrich 1 barbarossa, prantsuse kuningas philippe 2 auguste ja inglise kuningas richard 1 lõvisüda. Ka seekord polnud ristisõdijatel edu. Neljas ristisõda. Neljanda ristisõja (1202-1204) algataja oli keskaja silmapaistvamaid paavse innocentius 3 . Kogu raskuspunkt oli planeeritud egiptusele, aga see suundus mujale, kõigepealt veneetsia doozi suunamisel. Ristisõdijate vägi, mille algne ülesanne oli võita muhamedlasi, nüüd hoopis konstatinoopoli alla
kes hoolib teistest inimestest. Edukas riigipea peaks olema ka rahva poolt tunnustatud ja armastatud, muidu oleks tegemist türanniaga. Kuid kõige enam peaks ideaalne valitseja olema visiooniga juht, kelle eesmärgiks on teenida oma maad ja oma rahvast. Hamlet, Taanimaa prints, vastas eelpool nimetatud iseloomuomadustele mingil määral, aga enamjaolt, minu arvates, ei meenutanud ta laitmatut valitsejat. W.Shakespeare'i teoses ,,Hamlet" on näha, et peategelasel oli julgust kaalukate otsuste vastu võtmiseks ning et ta ei kartnud nende tagajärgi. Taanimaa prints oli äärmiselt kaval, terava meelega ja laia silmaringiga sihikindel mees, kes oli ka rahva poolt armastatud. Kõrgelt tuleks hinnata ka Hamleti oskust mõjutada teisi inimesi ning tema ausust. Ta oli kahtlemata üks väga osav filosoof.
Sumer, u. 2100-2050 e.m.a. Rekonstruktsioon 3. püramiid- hauaehitis vaaraole Esiplaanil Chephreni (142 m kõrge) püramiid, taga Cheopsi (algselt 146 m, praegu 136 m).püramiid. 27.-26. sajand e.m.a. 4. obelisk- Pikk, noole kujuline, ülespoole ahenev neljatahuline kivisammas Cleopatra nõel Londonis 5. sfinks- lõvi keha ja inimese peaga skulptuuri, mis tähistas valitsejat või päikesejumalat (Karnaki templist Luksori templini sfinkside allee, Egiptus) Criosfinkside(oinapeadega sfinksid) allee Karnaki templi ees 6. püloon- Vana-Egiptuse templi kahe torniga väravehitis (Ramses III templi esine püloon, Egiptus) Karnaki tempel esimene püloon 7. kaljuhaud Egiptuses- vähe silmatorkav, kitsas ja sügav org, kuhu raiuti
ainuke usk, sisserändajad rootsist, tänu usule hakkas toimuma kirikuehitus) Majad olid 2-3 kordsed, 1 korrusel oli pood või töökoda ja teisel elati. Maalikunst, saksa keele möju eesti keelele, pölluharimisoskused arenesid tänu sakslastele edasi. Hakati ehitama kloostreid, tekkisisd kloostrikoolid, kloostreid asutasid ordud, tänu Euroopakultuuri sissetulekule hakati õppima lugema ja kirjutama. 9. Kas me võime rääkida Vana-Liivimaast kui riigist? Miks? Ei, sest ei olnud ühtset valitsejat. See oli piirkond, kus oli mitu eraldi riiki (Liivi-Ordu, Taani, Saare-Lääne Piiskopkond, Tartu Piiskopkond, Kuramaa Piiskopkond) 10.Kuidas mõjutasid Vana-Liivimaal muutused Euroopas ja maailmas? Tooge näiteid. Euroopa läks üle pärisorjusele -> sakslased töid eestisse selle. Euroopas 16 saj. usupuhastus. Tekkis Lutheri usk. Eestis sama asi, see usu levimine. Uued kloostrid ja ordud, trükikunsti tooted hakkasid levima Eestisse, toodi raamatuid ja hakati osasid ka eesti keelde tölkima.
Ürgaja kunst 1.Koopamaale iseloomustab monumentaalsus ning nendel on kujutatud suuri jahiloomi, enamasti metsveiseid, hobuseid ja põtru. Egiptuse kunst 1. Vanad egiptlased uskusid jumalatesse ning ka vaaraodesse. Surnuid säilitati, kuna usuti, et just nemad tagavad maailmas korra ja ka inimeste heaolu. Siiski ei säilitatud kõiki inimesi. Vaid neid, kes olid olnud mingi moel tähtsad. (valitsejad jms). 2. Egiptuse valitsejat nimetati vaaraoks. 3. Suurimad ehitised olid hauakambrid ja neid ehitati vaaraodele. 4. Palsameerimine laipa roiskumisvastaste vahenditega immutama kaitseks kodunemise vastu. Hierogluufid - piltkiri, mis koosneb mitmesugustest figuuridest (linnud, loomad, inimesed); tahistasid igasuguseid silpe, sonu ,moisteid ja haalikuid. 5.Hauakambrite seinad olid kaetud piltidega Egiptuse elust ning samuti ka veel skulptuuridega, mis pidid olema kindlate proportsioonidega : umarad ja jaigad. 6. 1
EGIPTUSE POOS nägu külgvaates, silmad otse, jalad külgvaates, õlad otse. NOMARH asevalitseja. PAPÜÜRUS paberisarnane kirjutusmaterjal, mida saadakse papüüris-lõikheina säsist. PÜRAMIID Egiptuse haudehitis. VAARAO Egiptuse piiramatu võimuga valitseja. SADUFF kooguga kaevu meenutav veetõstuk, millega muistses Egiptuses toimetati vett sinna, kuhu Niiluse üleujutused ei ulatunud. SFINKS lõvi keha ja mehe peaga skulptuur Vana-Egiptuses, mis tähistas valitsejat või päikesejumalat. Miks Niilus tähtis on? Kuna vihma ei saja Egiptuses peaaegu üldse ja ulatuslikum põlluharimine oli võimalik vaid tänu Niiluse korrapärasele üleujutustele, mis tulenevad vihmaperioodidest Niiluse ülemjooksul. Egiptuse kultuur: KIRI 4-3 at. Ekr KIRJAMÄRGID: piktograafiline kiri, ideograafiline kiri, silpkiri, tähestikuline kiri KIRJUTUSMATERJAL: papüürus. HARIDUS KOOLID: kuninglike
HANS HOLBEIN · suurim portreist detailitäpsed, objektiivsed, suur üldistusjõud mitmed kuulsad isikud · 1523 "Rotterdami Erasmuse portree" · just sulgenud endakirjutatud teose ja järelemõtlikult keskendub raamatu sõnumile · kinnisõlmimata rohelised paelad annavad märku, et raamat on just avatud olnud · suu on pisut muigel vaid rahulolev tagasivaade loetule · ''Henry VIII portree'' · kujutab ängistava veenvusega võimukat ja halastamatud valitsejat keskendumine isiklikule heaolule, üleolev poos · ''Cleve Anna'' · üks Henry VIII kuuest naisest naised peavad oma suu kramplikult kinni hoidma · naiste kokkusurutud, vaheliti pandud käed on tõestuseks, et nad on sunnitud kaitsma vähest sõnavabadust ja peavad keskenduma oma tegelike mõtete varjamisele. · tuntud ka graafikuna ja illustreerijana ''Surmatants''
jäädes, paljudes teistes demokraatlikes riikides tekkis aga diktatuur, mille tekkimisele aitasid kaasa peale majanduslike raskuste veel ka pettumine Versailles' süsteemis ja kergemini suunatavate rahvakihtide kaasamine poliitikasse. Diktatuurid tekkisid sellistes suurriikides nagu Itaalia, Saksamaa ja NSVL. Itaalias tulid võimule fasistid, Saksamaal natsionaalsotsialstid ning NSV Liidus bolsevikud. Diktatuuri tekkimine eeldab karmikäeliste juhtide olemasolu. Kõik 3 valitsejat: Mussolini, Hitler ja Stalin pidasid tähtsaimaks rahvuse huvisid. Mina arvan, et kõige julmem valitsuskord oli NSV Liidus, kus elu korraldas Stalin. Mindi üle käsumajandusele, hakati kiiresti tööstust arendama (eelkõige rasketööstus), kehtestati plaanimajandus ning moodustati kolhoose, alustati Punaarmee moderniseerimisega. Kuna eelisarendati rasketööstust, hakkas tootlikkus langema, tekkisid raskused
Kassandra oli naisennustaja, kelle ennustusi kunagi kuulda ei võetud. Elektra oli Atlase tütar, plejaad. Elektra oli Mükeene kuninga Agamemnoni tütar. Prometheus oli kreeka mütoloogias titaan Iapetose ja Klymene poeg, inimkonna kaitsja. Oidipus oli müütiline Teeba kuningas, Teeba kuninga Laiose ja kuninganna Iokaste poeg, kes teadmatult tappis oma isa ja abiellus oma emaga. Sfinks tähistab lõvi keha ja inimese (tavaliselt mehe) peaga soerdi skulptuur, mis tähistas valitsejat või päikesejumalat. Kuldvillak oli vanakreeka mütoloogias kullast jääranahk. Styx oli vanakreeka mütoloogias peal- ja allmaailma piiriks olev jõgi, samuti selle jõe personifikatsiooniks olev jumalanna. Styx teeb üheksa tiiru ümber Hadese. Prokrustese säng on väljend, millega tähistatakse millegi jaoks pitsitavalt väikest raami.
Kuningas Artur Kuningas Artur Kuningas Artur jõudis rüütliromaanide ainestikku tänu Walesi vaimuliku kroonikatele. Arturiromaane kirjutati 8silbilistena, aga alles 1314. sajandil hakati rüütliromaane kirjutama proosas. Kuningas arturi ümarlaud Arturiromaane nimetatakse veel ümarlauaromaanideks, sest neis romaanides kujutatakse Arturit ja tema rüütelkonda ehk ümarlauda. Ümarlaud sümboliseerib võrdsust ja vendlust. Artur kehastab Euroopa ideaalset valitsejat. Arvati, et see, kes pole Arturi õukonnas olnud, ei saa kunagi õigeks rüütliks. Püha graal Graal Graaliromaanide peategelane on Perceval, kes on väikesena kuulnud rändrüütlitest ning soovib ainult üht pääseda Arturi õukonda. Graali teema algatas de Troyes, kes kirjutas ka Arturiromaane. Graali lugudes võib täheldada kujunemis ehk arenguromaani algeid, kui poiss kasvab noormeheks, sellest edasi meheks ja rüütliks. Sõna ,,graal" peetakse keldi folkloori talismaniks
ja selle esimene valitseja. 2) loomis ja viljakusjumal Amon-Ra - Uue riigi ajal peajumal. 3)Taevajumal Horos - pistrikukujuline;silmadeks päike ja kuu. 4)Osiris - surnute kuningas ja teispoolsuse valitseja;esimene muumia.5)Isis - Osirise 6de ja naine. 6)Seth - k6rvetav ja viljatu läänetuul; Osirise ja Isise vend 4. Ra ja Amoni ühtesulamisel kujunes Amon-Ra. Egiptlaste meelest oli vaarao päikesejumala Amon-Ra poeg. Horos, kes kehastas teatud m6ttes elavat valitsejat ennast, v6is samuti olla Ra'ga samastatud v6i olla Ra poeg. 5. Tavainimestele oli eriti tähtis peajumal Amon-Ra, kes kujunes Ra ja Amoni ühtesulamisel. Kuna väga oluliseks peeti elu pärast surma, siis oli inimestele tähtis allilma valitseja Osiris, kes muuhulgas õpetas inimestele p6lluharimist,kanalite kaevamist,käsitööd, kirjatarkust.Osirist toetas tema õde ja abikaasa Isis.Osirise ja Isise end Seth tappis Osirise, rebis ta tükkideks
annaabi.ee 
