Kaunitar ja koletis Vanemuise teatris Sisust Kaunis ja kurb muinasjutt Adam ja Belle Unistajad Sisemine ilu Lavastajakoreograaf: Silas Stubbs Muusikajuht ja dirigent: Lauri Sirp Kujundus: IIr Hermeliin Kostüümid: Louise Flanagan Videokujundus: Janek Savolainen Valguskunstnik: Tõnu Eimra Osades: Hayley Blackburn, Anthony Maloney, Lawrence Massie, Brandon Alexander, Julia Litvinenko, Maria Engel, Aivar Kallaste, Janek Savolainen jt. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level http://www.vanemuine.ee/failid/Image/etenduste_pildid/kaunitar.jpg
Retsensioon „Mirandolina“ autoriks on Itaalia draamaklassik Carlo Goldoni, kes oli nii kirjanik kui ka teatriuuendaja.. “Mirandolina" on Itaalia kaasaegse näitekirjanduse isa ja valgustusaegse euroopa teatri ühe tähenduslikuima meistri olulisemaid teoseid. VAT-teatri etenduse lavastaja oli Giorgio Bongiovanni, kunstnik Pille Jänes, valguskunstnik Sander Põllu, lavastaja assistent Auri Jürna, lavameister ja tehnik Raul Õitspuu, grimeerija Helga-Aliis Saarlen. Osades mängisid Katariina Unt, Peeter Tammearu, Margo Teder, Ago Soots, Tanel Saar, Lauli Otsar ja Liisa Saaremäel (EMTA lavakunstikooli tudengid) ning Meelis Põdersoo. Tegu oli komöödiaga, mis rääkis võõrastemaja perenaisest Mirandolinast, kes oli universaalne naiselikkuse sümbol, keda kõik võõrastemaja meeskülalised armastasid. Mehed hellitasid teda nii
"Nahkhiir" Johann Strauss Muusikaline juht ja dirigent: Jüri Alperten Dirigendid: Mihhail Gerts ja Erki Pehk Lavastaja ja kunstnik: Michiel Dijkema Kostüümikunstnik: Claudia Damm Valguskunstnik: Bas Berensen Gabriel Eisenstein peab mõneks päevaks ametniku solvamise eest vanglasse minema. Õhtul enne vanglasse minekut jätab ta oma naisega pisarsilmil hüvasti ja läheb salaja prints Orlovski metsikule peole. Peol loodab ta anonüümseks jäädes nautida kõikvõimalikke ilmalikke mõnusid. Õnnetuseks saab sellest teada tema naine, kellele on külla tulnud endine armuke. Eksikombel vahistatakse härra Eisensteini asemel just tema. Ungari krahvinnaks maskeerununa läheb naine peole
aasta alguseks leiti uus nimi Elaborate Lives. Lavastajaks oli määratud Robert Jess Roth ja koreograafiks Matt West. Muusikal Elaborate Lives kuulutati välja 12. veebruaril 1998. Esietendus pidi toimuma Atlantas Alliance Theatre 'is. Mitteametlikud esitused algasid septembri alguses, ametlikud eelesietendused 17. septembril ning esietendus 7. oktoobril 1998. Aidat mängis Heather Headley ja Amnerist Sherie Rene Scott. Radamese osa täitis Hank Stratton. Lavakujundaja oli Stanley A. Meyer, valguskunstnik Natasha Katz ja kostüümikunstnik Ann Hould-Ward. Proovid algasid 21. juulil 1998 New Yorgis ja lõppesid 22. augustil. Seejärel algasid Atlantas lavaproovid. Pärast Atlanta etendusi vahetati lavastaja, Pärnu 2010 koreograaf ja kunstnikud välja. 4. detsembril 1998 teatati, et uus lavastaja on Robert Falls. Kunstnikuks valiti Bob Crowley ja koreograafiks Wayne Cilento. Muusikali nimeks võeti jälle Aida. Aida maailmas Aida Chicagos
Teatriarvustus ’’Hea põhjatuule vastu’’ Kristen Esietendus 28. septembril 2013 Vanemuise väikeses majas. Järgmine etendus: 17.12 - 19:00. Näitlejad: Elina Purde (Emma Rothner), Andres Mähar (Leo Leike) Lavastaja: Rein Pakk Autor: Daniel Glattauer Tõlge: Piret Pääsuke Dramatiseering ja lavastus: Rein Pakk Lava ja kostüüm: Annika Pakk Muusikaline kujundus: Ardo Ran Varres Valguskunstnik: Imbi Mälk Elina Purde on sündinud 7. veebruar 1983. Rakveres. Ta on lõpetanud Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli. Andres Mähar on sündinud 2. veebruaril 1978 Tartus. Ta astus 1996. aastal pärast keskkooli lõpetamist Eesti Muusikaakadeemia Kõrgemasse Lavakunstikooli. Lühikokkuvõte: Lugu on naisest ja mehest, kes juhuslikult internetis tutvuvad. Tegemist pole suhtlusportaali tutvusega vaid palju haruldasem. Nimelt soovib
Rõhutatakse, et ilma naisteta on kurb maailm. Teoses esitati vokaalmuusikat ning ka orkestrimuusikat. Muusika autor on Imre Kálmán, kes on ungari helilooja. Selles etenduses esinesid Eesti näitlejad ja muusikud, nt Janne Sevtsenko, Mart Sander, Raivo. E. Tamm, René Soom. Lavastuse meeskonda kuulusid muusikaline juht ja dirigent Jüri Alperten, lavastaja ja kunstnik Mart Sander, koreograaf, lavavõitluskoreograaf Hellar Bergmann ning valguskunstnik Anton Kulagin. Eriliseks tegi selle etenduse see, et see oli vaimukas, näitlejad oskasid oma rolle mängida, oli näha, et neil on lavaline kogemus olemas. Teos polnud keeruline vaid küllaltki hästi arusaadav, solistid suutsid oma osa musikaalselt väga hästi välja mängida ning muusikapalad olid enamasti kõik huvitavad. Lavapilt ning kõik ümbritsev sobisid teose teemaga ideaalselt. Kõige rohkem meeldis mulle lugu pealkirjaga Ilma naisteta on kurb maailm. See oli väga
ühendriikides, Austraalias, Uus- meremaal. Lavastusmeeskonnas on muusikaline juht Arvo Volmer, lavastaja Nicola Raab Saksamaalt ja kaaslavastaja Ran Arthur Braun Iisraelist. Musical Direction: Michael Boder Eestis esmakordselt : Muusikaline juht ja dirigent: Arvo Volmer Dirigent: Risto Joost Lavastaja: Nicola Raab (Saksamaa) Kaaslavastaja ja lavavõitluskoreograaf: Ran Arthur Braun (Iisrael) Kunstnik: Robert Innes Hopkins (UK) Valguskunstnik: David Cunningham (Sotimaa) Osades: Parsifal Richard Decker (USA)/Roman Sadnik (Austria), Gurnemanz Manfred Hemm (Saksamaa), Kundry Irmgard Vilsmaier (Saksamaa)
26. august käisin Kuressaare linnateatris vaatamas Rakvere teatri külalisetendust ,,Must prints". Vaadates näitlejate nimekirja olin kindel, et tulemas on midagi head. Iris Murdochi "Must prints" on mitme põlvkonna jaoks kultusromaan. Pealkiri viitab otseselt Hamletile, Shakespeare'i loodud musta rüütatud printsile. Rakvere Teatri lavale jõuab üldse esimene Murdochi lavaversioon Eestis. Tõlkija ja lavastaja Gerda Kordemets, kunstnik Eugen Tamberg, helilooja Markus Robam, valguskunstnik Roomet Villau. Mängivad Liisa Aibel, Saara Kadak, Ülle Lichtfeldt, Tiina Mälberg, Hannes Kaljujärv, Eduard Salmistu ja Tarvo Sõmer. Kohtumise esmase atmosfääri loob minimalistlik lavakujundus, mis oma lihtsuses ja sümbolismis üldiselt toetab laval sündivat. Tiibu meenutavad kortsutatud ja täiskirjutatud paberilehed hoiavad tagaplaanil meele loomisprotsessi temaatika juures, ent lava eesosas seisab kolossaalne tumepunane diivan, mis paistab jäävat oma totaalses staatilisuses vahel
veebruaril 2015 Rahvusooper Estonias vaatamas ooperit ,,Prints ja Kerjus". Valisin selle, kuna olin kuulnud palju kiidusõnu selle kohta. Etendusele oli muusika loonud Priit Pajusaar, kes on kuulus Eesti helilooja. Sealhulgas on ta kirjutanud palju laule lastele. Etenduse dirigent oli Kaspar Mänd, kes on pälvinud ka 2012. aastal Eesti Kooriühingu noore dirigendi preemia. Osades olid Urmas Põldma, Andres Köster, René Soom, Rauno Elp jt. Lavastaja Andres Puustusmaa, kunstnik Ingrid Proos, valguskunstnik Anton Kulagin, koreograaf Elo Unt. Esitati vokaalmuusikat, instrumentaalmuusikat, orkestrimuusikat jm. Olen selle külastusega väga rahul. Tänu Ilvese selgetele ja arusaadavatele sõnadele tuli lugu üldjoontes väga hästi tekstitihedast ooperist välja. Kuigi tantse seal palju polnud, siis oli koreograafia siiski väga hea ja liikumine oli sujuv ning loogiline. Muusikalises mõttes on Pajusaar kirjutanud emotsionaalse ning muinasjutulise helimaastiku. Minu lemmik oli teise
Marius Petipa ja Lev Ivanovi koreograafiast. Koreograaf-lavastaja: Tiit Härm. Peaosades: Vladimir Arhangelski, Sergei Bassalajev, Linnar Looris (prints Siegfried), Marina Tsirkova, Kaie Kõrb ja Olga Rjabikova (Odette/ Ottilie), Sergei Fedossejev, Anatoli Arhangelski ja Sergei Bassalajev (peaminister von Rothbart), Lemme Järvi ja Tatjana Järvi (printsi ema), Sergei Upkin, Linnar Looris ja Vjatseslav Nikkinen (Benno). Lavakujundus ja kostüümid: Eldor Renter, valguskunstnik: Airi Eras. Esietendus Rahvusooperis "Estonia" 28. novembril 2002. Esmakordselt oli klassikaline versioon "Luikede järvest" Estonia laval 1940 a.
tema. Ungari krahvinnaks maskeerununa läheb naine peole ja võrgutab oma mehe. Peol viibib ka oma haige tädi põetamiseks vaba õhtu küsinud toatüdruk, kel avaneb võimalus esitleda end suurepärase näitlejannana. Eisenstein naudib õhtut ega aimagi, et kõik on osa Nahkhiire kättemaksust... Muusikaline juht ja dirigent: Jüri Alperten Dirigendid: Mihhail Gerts ja Erki Pehk Lavastaja ja kunstnik: Michiel Dijkema Kostüümikunstnik: Claudia Damm Valguskunstnik: Bas Berensen Koreograaf: Marina Kesler Johann Staruss Johann Strauss teine oli Austria helilooja kes kirjutas enam kui 500 valsi, polka, kadrilli ja muud liiki tantsumuusikat, samuti mitmeid operette ja ballette. Teda tunti kui valsikuningana.Strauss sündis St Ulrichi linnas. Tema isa, Johann Strauss I, oli samuti helilooja. Kuulsamad teosed: · ,,Helesinine Doonau" · ,,Kaiser-Walzer" · ,,Lood Viini metsades"
Retsensioon Käisime klassiga 17. märtsil 2013 vaatamas ooperit ,,Prints ja Kerjus". Valisime selle, kuna tegemist on uue ooperiga ning mõtlesime, et see võib hea kogemus olla. Etenduse dirigent oli Risto Joost, osades Märt Pius, Priit Pius, Jassi Zahharov jt. Lavastaja Andres Puustusmaa, kunstnik Ingrid Proos, valguskunstnik Anton Kulagin, koreograaf Elo Unt. Esitati vokaalmuusikat, instrumentaalmuusikat, orkestrimuusikat jm. Mul ei tekkinud ühte ja ainust lemmikpala. Kõik lood olid minu arvates sarnased ja lemmikut välja valida ei oska. Ooperi helilooja on Priit Pajusaar, kes on Eesti helilooja. Sündinud 6. aprillil 1964. Tema senised suurimad saavutused on seotud eurolauludega. Ta on loonud mitmeid laule Eurovisiooniks ning on olnud saate ,,Kaks takti ette" züriiliige
Näidelnud on Kaire neljas erinevas Eesti teatris- Nuku- ja Noorsooteatris, Draamateatris, Linnahallis ja Vanemuises. Kooriliikmena on Vilgats osalenud enamikus muusikalides, mis Eestis viimase kümnendi jooksul mängitud. Kaire laulab albumil "Family We are Family". Ta on sage taustalaulja paljude solistide ja ansamblitega. Aastatel 2000 ja 2002 osales ta Eurovisiooni lauluvõistlusel, olles Eesti ja Malta esinduslugude taustvokalist. Valguskunstnik Margus Vahur Ta on tunnustatud valguskunstnik, kes teinud silmapaistvat tööd nii Eesti teatrites kui välisriikides. On lõpetanud Viljandi Kultuurikolledzi valguskujunduse erialal. Aastatel 1994-2002 töötas Viljandi draamateatris Ugala. Aastast 2002 on Pärnu teatri Endla valgusala juht. Vahur teeb valguskujundust ka Tallinna Linnateatri, Birgitta festivali, Smithbridge Productionsi, Vaasa Ooperiteatri jt teatrite lavastustele. Koreograaf Vahur Agar Sündinud 1984.aastal
oli inglise ja eesti keelsed subtiitrid. Osades olid Linus Börjesson Rootsist, Maria Fontosh Rootsist, Karmen Puis, Jovita Vaskeviciute Leedust, Teele Jõks, Merunas Vitulskis Leedust, Valentina Kremen, Annaliisa Pillak, Märt Jakobson, Simo Breede, Jaan Willem Sibul, Aivar Kaseste ja Mehis Tiits. Helilooja on Pjotr Tsaikovski. Muusikajuht ja dirigent on Paul Mägi. Dirigent on Lauri Sirp. Lavastaja on Dmitri Bertman.Kunstnik Igor Neznõi.Kostüümikunstnik Tatjana ning valguskunstnik Andres Sarv ja Imbi Mälk. Ma ei kipu väga tihti vaatama ooperi teoseid ja eriti veel Vanemuisesse, teise Eesti otsa. Siiski olin varem näinud juba ,,La Traviatat'' ja ,,Julius Caesarit'' ning üks asi sarnanes väga ,,Julius Caesariga'' Pjotr Tsaikovski ,,Oneginis''. Nimelt oli minu arvates esimene vaatus selline üksluine ja igav ning orkestrimuusika polnud just kuigi põnev ega ei äratanud minus mingit elu. Küll aga teine vaatus muutus käigupealt
Mina käisin 6. mail 2016 vaatamas Pjotr Tsakoivski balletti «Luikede järv», mida etendati Rahvusooper Estonias. Esimest korda mängiti seda balletti 1877. aastal Moskvas Bolshoi Teatris. P. Tsaikovski on loonud ka 6 sümfooniat, sümfoonilisi fantaasiaid, 10 ooperit, 3 balletti, viiuli- ja 3 klaverikontserti, kantaate ja romansse. Etenduse koreograaf-lavastaja on Toomas Edur, dirigendid on Vello Pähn, Lauri Sirp ja Kaspar Mänd, kunstnik on Thomas Mika (Saksamaa) ning valguskunstnik Steen Bjarke (Taani). Odette'i osa mängi Ekaterina Oleynik, prints Siegfriedi osa Jonatan Davidsson. Ballett tekitas minus lapsepõlve tunde, sest kõigile on teada viis «Väikeste luikede tantsust». Etenduse ajal tekkisid minus väga soojad ning positiivsed tunded. E. Oleynik lõpetas Valgevene Riikliku koreograafiakooli ning on tantsinud väga mitmes balletis. Aastatel 2013-14 oli külalissolist Washingtoni Balletis. J. Davidsson õppis Rootsi Kuninglikus Balletikoolis ning ka USAs.
,,Pähklipureja" P. Tsaikovski Pähklipureja ballett toimus 17.01.2014 kell 19:00 Vanemuise teatris Tartus. Heliloojaks oli P.Tsaikovski. Koreograaf-lavastaja oli Pär Isberg Rootsist, Muusikajuht ja dirigent oli Lauri Sirp, lavakujunduse eest hoolitses Bo-Ruben Hedwall Rootsist, kostüümidega tegeles Ann- Mari Anttila Rootsist ja valguskunstnik oli Torkel Blomkvist Rootsist. Enamik esinejaid olid välismaalt. Osades olid: Benjamin Kyprianos, Matthew Jordan, Raminta Rudzionyte, Emma Price, Hayley Blackburn, Julia Litvinenko, Jacob Hoover, Brandon Alexander, Julia Litvinenko, Hayley Blackburn, Silas Stubbs, Janika Suurmets ja teised. Etendustes osalesid ka Vanemuise Tantsu-ja Balletikooli nooremate ja keskmiste klasside õpilased. Ma arvan et balletti üldmeeleolu oli rahulolev. Ma usun, et polnud kedagi, kes kahetseks, et
,,Rigoletto" Retsensioon Pühapäeval, 7. mail, käisin rahvusooper Estonia vaatamas G. Verdi ooperit ,,Rigoletto". Tegemist oli minu esimese ooperikülastusega ja see jättis mulle väga positiivse mulje. Muusikaline juht ja dirigent: Arvo Volmer Dirigendid: Arvo Volmer, Jüri Alperten Lavastaja: Neeme Kuningas Kunstnik: KustavAgu Püüman Valguskunstnik: Neeme Jõe Osades: Urmas Põldma, Rauno Elp, Angelika Mikk, Mart Laur, Juuli Lill, Ülle Tundla, Märt Jakobson, René Soom, Oliver Kuusik, Pavlo Balakin, Valentina Taluma, Vladislav Horuzenko, Kristina Vähi Kestus oli 2 tundi ja 20 minutit. Etendus oli itaalia keeles eesti ja inglisekeelsete tiitritega. Itaalia helilooja Giuseppe Verdi (18131901) kirjutas 26 ooperit, millest esimesena sai tuntuks ajaloolisheroiline "Nabucco", populaarsemad on veel "Attila", "Macbeth",
,,Ämbliknaise suudlus" Külastasin muusikali ,,Ämbliknaise suudlus",mis toimus 12.11.2009 Tartus Vanemuise kontserdimajas. Muusikali heliloojaks oli John Kander, laulusõnade autor Fred Ebb, laulutekstide tõlkija Leelo Tungal, lavastaja Roman Hovenbitzer, muusikajuht ja dirigent Tarmo Leinatamm, kunstnik Walter Perdacher, valguskunstnik Palle Palme, koreograaf Antton Laine. Osatäitjad: Tanja Mihhailova, Lauri Liiv, Koit Toome, Siiri Koodres, Karmen Puis, Märt Jakobson, Taisto Noor, Jaan Willem Sibul, Tõnu Kattai, Joosep Trumm, Rasmus Kull, Egon Laanesoo, Tamar Nugis, Oskar Puis, Paula Pokinen, Viktor Mägi. Balletirühm koosseisus: Daniel Szybkowski, Daniil Kolmin, Elias Girod, Alens Piskunovs, Jonathan Ammerlaan, Vjatseslav Ladoskin, Matthew Jordan, Anthony Maloney, Fenella Cook, Emily
Eesti Draamateatris etendub Tracy Lettsi näidend ,,Augustikuu", mis on võitnud ka 2008. aastal Pulitzeri preemia. Lavastuse esietendus oli 7. märtsil 2010. aastal suures saalis. Tükis mängivad Lembit Ulfsak, Ita Ever, Ülle Kaljuste, Tõnu Oja, Marta Laan, Kaie Mihkelson, Hilje Murel, Maria Klenskaja, Ain Lutsepp, Taavi Teplenkov, Viire Valdma, Martin Veinmann ja Tõnu Kark. Lavastaja ja muusikaline kujundaja on Priit Pedajas, kunstnik Pille Jänes ja valguskunstnik Kaido Mikk. Draamateatri populaarne lavastus ,,Augustikuu" on publikule pakkunud huvi juba kaks ja pool aastat. Lavastuses avaneb tänapäeva maailm, kus Oklahoma osariigi pereisa saladuslik kadumine toob suure perekonna üle pika aja ühe katuse alla kokku. Näidendile annavad erilise tähenduse egoistlikud tegelased, kes erinevad üksteisest nii iseloomude kui ka saatuste poolest. Kõigil peretütardel on kaasas oma probleemid, mida on aastaid varjatud, kuid enam
Käisin vaatamas etendust ,,Musta pori näkku". Etendus on Mihkel Raua samanimelise raamatu põhine. See on mokumentaalne* talkshow lauludega kahes vaatuses. Esietendus oli 10. novembril 2012 Vanemuise suures majas. ,,Musta pori näkku" lavaelu ja keelekasutus oli tavaelust pisut kangem ning usun, et päris külmaks ei jätnud etendus kedagi. Lavastus ning tekstid on teinud Andres Noormets, kunstnik on Maarja Meeru, videokujunduse autor on Taavi Varm, valguskunstnik on Margus Vaigur ning muusikalise kujunduse on teinud Andres Noormets, Mihkel Raud, Alari Piispea, Margus Tammemägi ja Ele Sonn. Osades on Andres Mähar, Martin Kõiv, Ott Sepp, Kais Adlas, Riho Kütsar, Margus Jaanovits, Priit Strandberg ning Marianne Kütt. Nagu ka eespool mainitud, siis etendus põhineb Mihkel Raua raamatul ,,Musta pori näkku". Raamatu autor on sündinud 18. jaanuaril aastal 1969 Tallinnas. Ta on eesti laulja, kitarrist, ajakirjanik ja kirjanik
ja tämbreid. Kindlasti oli see väga suureks plussiks, sest nii ei muutunud muusikali vaatamine üksluiseks. Mõnede laulude taustaks mängis Vanemuise sümfooniaorkester, mida dirigeeris Tarmo Leinatamm. Muusikalis esitati Richard Rodgersi muusikat, aastast 1959. Richard Rodgers sündis New York City's muusikalembeses perekonnas. Lavastaja Ain Mäeots Muusikajuht ja dirigent Tarmo Leinatamm Kunstnik Riina Degtjarenko (Eesti Draamateater) Kostüümikunstnik Gerly Tinn Valguskunstnik Palle Palmé (Rootsi) Koreograaf Antton Laine (Soome) Osades: Hanna-Liina Võsa või Birgit Õigemeel, Jüri Lumiste või Raivo E. Tamm, Eva Püssa või Maria Kallaste või Siiri Koodres, Karmen Puis või Silvi vrait, Külliki Saldre või Kais Adlas, Raivo Adlas, Jaan Willem Sibul või Ain Mäeots, Karol Kuntsel või Rasmus Kull, Maarja Mitt või Liisa Pulk. Lapsed: Robert Sasorin, Lõmas Kama, Kristjan Põldmaa, Kristina Nukka, Indra-Mirell
menukuse omamoodi etaloniks. Esietendusel laulsid peaosi Julie Andrews (Eliza Doolittle), Rex Harrison (professor Henry Higgins), Stanley Holloway (Alfred P. Doolittle, Eliza isa), Robert Coote (kolonel Pickering, Higginsi sõber). Rahvusooperis Estonia esietendus muusikal 3. aprillil 2008. aastal. Dirigendiks oli Mihhail Gerts, lavastus ja tantsulised liikumised: Endrik Kerge, lavakujundus: Liina Keevallik, kostüümid: Liina Pihlak, valguskunstnik: Neeme Jõe, tantsuseaded: Eduard Korotin. Peaosades olid Hanna-Liina Võsa, Raivo E. Tamm, Väino Puura, Riina Airenne, Helgi Sallo, Madis Milling. Tükk oli meeleolukas, üsna rõõmsameelne ja vaimukas. Võrreldes mõndade teiste etendustega, mida ma Estonias vaatamas olen käinud, siis see oli minu jaoks teistega võrreldes lõbusam, arusaadavam ja kergemini jälgitav, ka muusika oli tempokam ja lustakam. Minu arvates tegid näitlejad ja orkester väga hea etteaste. Osatäitjad
Mitte just tavaline internetisuhtlus. Näidendi ,,Hea põhjatuule vastu" autor on Daniel Glattuer. Etenduse lavastas Rein Pakk, ka näidendi dramatiseering on tema käte töö. Internetiromansi peategelasteks on Elina Pähklimägi ning Andres Mähar. Lisaks neile lisab etendusse vürtsi Jüri Lumiste. Lavaliste kaunistuste ning kostüümide eest vastutas Annika Pakk, muusikalist kujundust planeeris Ardo Ran Varres. Valguskunstnik oli Imbi Mälk. Etendus esietendus 28. Septembril 2013 Vanemuise väikeses majas. Tänapäeva maailmas pole imeks, et süütu või juhuslik internetisuhtlus võtab ootamatu pöörde. Sageli juhtub, et üks osapooltest võib olla ahistaja või keegi muu ohtlik inimene. Ahistaja otsa sattumisest parem variant on see, kui suhtlus muutub vägagi isiklikuks ning paneb kõhus lendama liblikad. See võib juhtuda kõigiga, täiesti juhuslikult ja pöörata pea peale kogu senise elu.
kehastas lauljanna Maarja-Liis Ilus, Ché Guevara't kehastas Vaiko Eplik ning Juan Perón'i Jassi Zahharov. Teistes osades astusid ülesse Aivar Tommingas, Anna Põldvee, Rasmus Kull, Lauri Liiv jt. Lavastuses on kaastegevad teatri ooperikoor, sümfooniaorkester ja bänd ning balletirühm. ,,Evita" helilooja on Andrew Lloyd Webber ja libretist Tim Rice. Lavastajaks on Georg Malvius Rootsist, muusikajuht ja dirigent on Tarmo Leinatamm Eestist, kunstnik Ellen Cairns Sotimaalt, valguskunstnik Palle Palme Rootsist ning koreograaf Igor Barberic Horvaatiast. ,,Evita" anti kõigepealt 1976. aastal välja muusikaalbumina. Plaadi edu viis lavastusteni 1978. aastal Londoni West Endis ning 1979. aastal Broadway'l. 1996. aastal valmis Alan Parker'i poolt lavastatud filmiversioon, mille staarideks olid Madonna Evita ja Antonio Banderas Ché Guevara osas. ,,Evita" tegevus toimub 20. sajandil. ,,Evita" on muusikal Argentiina presidendi Juan Perón'i
3. Detsembril, reedesel päeval käisin vaatamas Estonia balletisaalis Johann Straussi operetti ,,Nahkhiirt". Opereti osades mängisid Urmas Põldma, Mati Kõrts, Heli Veskus, Aile Asszonyi, Väino Puura, Mart Laur, Rauno Elp, Andres Köster, Oliver Kuusik, Mart Madiste, Kristina Vähi, Angelika Mikk, Aleksander Arder, Rene Soom, Taimo Toomast, Tõnu Kark, Raivo E.Tamm jt. Etenduse muusikaline juht oli Jüri Alperten, kostüümikunstnik Claudia Damm Saksamaalt, valguskunstnik oli Ban Berensen Hollandist, koreograaf oli Marina Kesler ning lavastaja ning kunstnik oli Michiel Dijkema samuti Hollandist. Johann Strauss II (poeg) on Austriast päris helilooja, kes elas aastatel 1825 1899. Enamasti kirjutab Strauss tantsumuusikat ja operette. Kokku on ta kirjutanud üle 500 erineva tantsu ning peale nende veel ka ballette ja teisi operette. Kõige tuntum on Strauss tänu enda valssidele, teda nimelt kutsuti juba eluajal ,,valsside kuningaks"
Vanemuise lavale jõuab lugu esmakordselt. 2 Osatäitjad Muusika: Richard Rodgers Laulusõnad: Oscar Hammerstein II Libreto: Howard Lindsay ja Russel Crouse Põhineb Maria Augusta Trappi raamatul "Trappi pereansambel" Muusikajuht ja dirigent: Tarmo Leinatamm Lavastaja: Ain Mäeots Kunstnik: Riina Degtjarenko (Eesti Draamateater) Kostüümikunstnik: Gerly Tinn Koreograaf: Antton Laine (Soome) Valguskunstnik: Palle Palmé (Rootsi) Osades: Hanna-Liina Võsa (külalisena) või Birgit Õigemeel (külalisena), Jüri Lumiste või Raivo E. Tamm (külalisena), Jaan Willem Sibul või Ain Mäeots, Eva Püssa või Maria Kallaste (külalisena) või Siiri Koodres, Maarja Mitt või Liisa Pulk, Karmen Puis või Silvi Vrait (külalisena), Külliki Saldre või Kais Adlas, Raivo Adlas, Karol Kuntsel või Rasmus Kull jpt. Lapsed: Robert Sasorin, Lõmas Kama, Kristjan Põldmaa, Kristina
Libreto: Howard Lindsay ja Russel Crouse Põhineb Maria Augusta Trappi raamatul "Trappi pereansambel" Muusikajuht ja dirigent: Tarmo Leinatamm Lavastaja: Ain Mäeots Kunstnik: Riina Degtjarenko (Eesti Draamateater) Kostüümikunstnik: Gerly Tinn Koreograaf: Antton Laine (Soome) Valguskunstnik: Palle Palmé (Rootsi) Osades: Hanna-Liina Võsa (külalisena) või Birgit Õigemeel (külalisena), Jüri Lumiste või Raivo E. Tamm (külalisena), Jaan Willem Sibul või Ain Mäeots, Eva Püssa või Maria Kallaste (külalisena) või Siiri Koodres, Maarja Mitt või Liisa Pulk, Karmen Puis või Silvi Vrait (külalisena), Külliki Saldre või Kais Adlas, Raivo Adlas, Karol Kuntsel või Rasmus Kull jpt.
Parima lavastuse auhind Eesti Teatriliit seab alates 2009. aastast sisse aasta parima lavastuse auhinna. Auhind määratakse ühele eelmise kalendriaasta jooksul Eestis esietendunud lavastusele. Auhind hindab lavastust kui erinevate autoripositsioonide koostoimel sündinud tervikut. · «Ruja». Libreto Tiit Ojasoo (NO99), Ene-Liis Semper (NO99), lavastaja Tiit Ojasoo, muusikajuht Erki Pehk (RO Estonia), kunstnik Ene-Liis Semper, valguskunstnik Palle Palme (Rootsi), koreograaf Marika Aidla, kontsertmeistrid Ele Sonn, Irina Oja, koormeister Piret Talts, koori kontsertmeister Marika Mägi, Tartu Noortekoori kontsertmeistrid Kadri Leppoja, Riho Leppoja. Teater Vanemuine. Lavastaja auhind · Lembit Peterson «Maarja kuulutamine» ja «Linn». (Theatrum). Naisnäitleja auhind · Maria Peterson ja Laura Peterson partnerluse eest Mara ja Violaine osatäitmistes lavastuses «Maarja kuulutamine». (Theatrum). Meesnäitleja auhind
Muusikaline dramaturgia: Adolf Müller junior Libreto: Victor Leon ja Leo Stein Tõlkinud: Neeme Kuningas Koreograaf ja lavastaja: Monika Wiesler(Viin) Muusikaline juht ja dirigent: Jüri Alperten Dirigendid: Erki Pehk, Lauri Sirp Kunstnik: Eldor Renter Koormeister: Elmo Tiisvald Kontsertmeistrid: Ülla Millistfer, Jaanus Juul Valguskunstnik: Tiit Urvik Lavastaja assistendid: Helgi Sallo, Tiit Tralla Tantsude repetiitorid: Tatjana Järvi, Tatjana Laid Etenduse juht: Rein Taidla Osades: Vürst Ypsheim-Gindelbach, VÄINO PUURA Reuss-Schleiz-Greizi peaminister Krahv Balduin Zedlau, URMAS PÕLDMA Reuss-Schleiz-Greizi saadik Viinis Krahvinna Gabriele Zedlau, TIIU LAUR, HELI VESKUS tema naine
Majestic Theatre's, peaosades Elaine Joyce, Robert Morse ja Tony Roberts. Eestis on seda muusikali varem lavastatud Vanemuise teatris aastal 1988 (lavastaja Ago-Endrik Kerge) ning Estonia teatris aastal 2000 (lavastaja Neeme Kuningas). Libretot täiendas Mare Tommingas. Laulusõnade autor on Bob Merrill ja nende tõlkijaks Kelli Uustani. Lavastaja oli Mare Tommingas. Muusikajuht ja dirigent on Tarmo Leinatamm. Dekoratsioonikunstnikuks Jaanus Laagriküll. Kostüümikunstnik Ester Kannelmäe ning valguskunstnik Rootsi päritolu Palle Palme. Koreograafid Janek Savolainen, Mare Tommingas. Näitejuhiks on Aivar Tommingas. Etenduse osatäitjad olid Gerli Padar, Andero Ermel Tallinna Linnateatrist, Veikko Täär, Marika Barabanstsikova, Merle Jääger, Jaan Willem Sibul, Tõnu Kattai, Alo Kurvits, Aivar Kallaste. Osalesid ka Vanemuise sümfooniaorkester, ooperikoor ja balletitrupp. Muusikali esitati kahes vaatuses. Kokku kestis etendus 2 tundi ja 20 minutit. Esitati palju
Ooper ,,Armastus kolme apelsini vastu" Sergei Prokofjevi ooper Helilooja libreto Carlo Gozzi samanimelise komöödia ainetel Maailmaesietendus 30. detsembril 1921 Auditorium Theatreis. Esietendus Rahvusooper Estonias 28. jaanuaril 2010. Muusikaline juht ja dirigent: Arvo Volmer Dirigent: Mihhail Gerts Lavastaja: Dmitri Bertman (Helikon-Opera, Moskva) Lavakujundus: Igor Neznõi (Helikon-Opera) Kostüümikunstnik: Tatjana Tulubjeva (Helikon-Opera) Valguskunstnik: Neeme Jõe Koreograaf: Edvald Smirnov (Venemaa) Osades: Mart Laur, Priit Volmer, Andres Köster, Mart Madiste, Mati Kõrts, Helen Lokuta, Teele Jõks, Jassi Zahharov, Atlan Karp (Teater Vanemuine), Urmas Põldma, Rauno Elp, René Soom, Märt Jakobson, Väino Puura, Heli Veskus, Pille Lill, Kristina Vähi, Angelika Mikk, Pavlo Balakin, Aare Saal, Riina Airenne, Juuli Lill, Oliver Kuusik, Aleksander Arder, Zhenya Hovsepyan, Maire Haava, Valentina Taluma, Maris Liloson jt.
Juhendaja: Küll Puhkim Tallinn 2010 12. novembril toimus Estonia teatrisaalis W.A. Mozarti koomiline ooper ,,Cosi fan tutte", mida külastasin. Osatäitjateks olid Fiordiligi( Aile Asszonyi), Dorabella (Helen Lokuta), Gugliemo (Rauno Elp), Ferrando( Olive Kuusik), Don Alfonso( Mart Laur) ja Despina (Kristina Vähi). Muusikaline juht ja dirigent oli Arvo Volmer. Lavastajaks oli Walter Sutcliffe. Kunstnik Liina Keevallik ja valguskunstnik Neeme Jõe. ,,Cosi fan tutte" tähendab eesti keelses tõlkes ,, Nii teevad kõik naised". Lauldi itaalia keeles, mis andis etendusele vürtsi. Arvan, et kui see oleks eesti keeles olnud, poleks sama muljet jätnud. Süzee oli suhteliselt huvitav ja tavalistest ooperitest erinev. Nimelt üritavad kolm meest tõestada, et naised on truudusetud. Kaks meest veavad ühega kihla, kas nende naised jäävad neile truuks või mitte. Selle tõestamiseks valetavad oma naistele, et lähevad
Sergei Prokofjevi ooper neljas vaatuses proloogiga, loodud helilooja libreto Carlo Gozzi komöödia ,,Armastus kolme apelsini vastu" ainetel. Maailmaesietendus - 30. detsembril 1921 Auditorium Theatre'is. Esietendus Eestis - 28. jaanuaril 2010 Rahvusooper Estonias. Muusikaline juht ja dirigent: Arvo Volmer Dirigendid: Mihhail Gerts, Risto Joost Lavastaja: Dmitri Bertman (Helikon-Opera, Moskva) Lavakujundus: Igor Neznõi (Helikon-Opera) Kostüümikunstnik: Tatjana Tulubjeva (Helikon-Opera) Valguskunstnik: Neeme Jõe Koreograaf: Edvald Smirnov (Venemaa) Tegelased · Prints (tenor) · Padakuningas (bass) · Truffaldino (tenor) · Tchelio (bass) · Fata Morgana (sopran) · Leandre (bass-bariton) · Clarissa (metsosopran) · Smeraldina (metsosopran) · Farfarello (bariton) · Creonte (bass) · Ninetta (sopran) · Linetta (metsosopran) · Nicoletta (sopran) Ooper ,,Armastus kolme apelsini vastu" on itaalia commedia dell'arte ehk
See hõlmab hukule määratud armastust saksa pansionaadi omaniku Fräulein Schneideri ja tema eaka kosilase Herr Schultz’i, juudist puuviljade müüja vahel. Autoriteet 3 Libreto Joe Masteroff Muusika John Kander Laulusõnad Fred Ebb Tõlkijad Hannes Villemson, Kirke Kangro Lavastaja Roman Hovenbitzer (Saksamaa) Muusikajuht ja dirigent Tarmo Leinatamm Dirigent Lauri Sirp Kunstnik Roy Spahn (Saksamaa) Valguskunstnik Palle Palmè (Rootsi) Koreograaf Winfried Schneider (Saksamaa) Sisukokkuvõte 4 Muusikali tegevus viib meid Berliini aastal 1929. Samal ajal kui Weimari vabariik on uppunud majanduslikku ja poliitilisse segadusse, õitseb ööelu – nii ka kurikuulsas Kit-Kat-Clubis. Äsja Berliini saabunud ameerika kirjanik Cliff Bradshaw armub kohe klubi sillerdav-kahtlasesse atmosfääri ja kohalikku tähte, imekaunisse Sally Bowlesi
Mees sai aru, et tema tõeliseks kutsumuseks on näitlemine ja helilooming. Ta töötas mitmes teatris. “Grease” jäi meeste ainukeseks tähelennuks! Muusikal Grease Eestis Eestis toimus esietendus Tallinna Nukuteatri lavastuses 24. märtsil 2004 kell19. Tallinna Linnahallis Lavastaja – Andres Dvinjaninov. (Tal oli soov “Grease” lavale tuua juba 10 aastat.) Muusikajuht ja dirigent – Mihhail Gertz, Kunstnik – Riina Degtjarenko,Kostüümikunstnik – Ene- Liis Semper,Valguskunstnik – Palle Palme,Koreograaf – Jüri Nael Soengu- ja grimmikunstnik – Tiiu Luht,Kontsertmeister – Zoja Hertz Tõlkijad – Villu Kangur ja Tõnu Oja “Grease” tegelased: Sandy-Liisi Koikson, Danny-Priit Võigemast, Rizzo-Evelin Pang, Frenchy-Ingrid Isotamm, Marty-Kelli Uustani, Jan-Karin Tammaru, Kenickie-Veikko Täär, Doody-Andero Ermel, Roger-Jaagup Kreem,Sonny- Andres Roosileht, Patty Simcox-Karin Lätsim, Cha-Cha-Maiken Scmidt,Vince Fontaine - Sepo
5 Muusikal Elaborate Lives kuulutati välja 12. veebruaril 1998. Esietendus pidi toimuma Atlantas Alliance Theatre 'is. Mitteametlikud esitused algasid septembri alguses, ametlikud eelesietendused 17. septembril ning esietendus 7. oktoobril 1998. Aidat mängis Heather Headley ja Amnerist Sherie Rene Scott. Radamese osa täitis Hank Stratton. Lavakujundaja oli Stanley A. Meyer, valguskunstnik Natasha Katz ja kostüümikunstnik Ann Hould-Ward. Proovid algasid 21. juulil 1998 New Yorgis ja lõppesid 22. augustil. Seejärel algasid Atlantas lavaproovid. Pärast Atlanta etendusi vahetati lavastaja, koreograaf ja kunstnikud välja. 4. detsembril 1998 teatati, et uus lavastaja on Robert Falls. Kunstnikuks valiti Bob Crowley ja koreograafiks Wayne Cilento. Muusikali nimeks võeti jälle Aida. Eestis esietendus Aida Vanemuise teatri lavastusena 6. juunil Tartu Lauluväljakul
kongressi päevilt, mis toimus selleks, et pärast Napoleoni sdu korrastada Euroopa piire. Kogu Euroopa avastas Viinis uue tantsu - valsi, mida mujal veel ei tuntud ja hiilgav seltskond sai ikka ja jälle kokku selleks, et tantsida. Sellest ajast on pärit tänaseni tuttav snapaar "kongress tantsib!". Muusikaline dramaturgia: Afolf Müller jun. Libreto: Victor Leon ja Leo Stein Tõlkinud: Neeme Kuningas Koreograaf ja lavastaja: Monika Wiesler (Viin) Muusikaline juht ja dirigent: Jüri Alperten Valguskunstnik: Tiit Urvik Lavameister: Mairo Madiste Etenduse juht: Rein Taidla OSADES: Vürst Ypsheim-Gindelbach, Väino Puura Reuss-Schleiz-Greizi peaminister Krahv Balduin Zedlau, Urmas Põldma Reuss-Schleiz-Greizi saadik Viinis Krahvinna Gabriele Zedlau, Tiiu Laur tema naine
Pjotr Tsaikovski Luikede Järv Pjotr Tsaikovski Luikede järv Odette/Ottilie : Galina Laus Koreograaf-lavastaja: Tiit Härm Muusikaline juht ja dirigent: Arvo Volmer Prints Siegfried: Maksim Tsukarjov Dirigendid: Mihhail Gerts, Risto Joost Kujundus ja kostüümid: Eldor Renter Valguskunstnik : Airi Eras Andrei Mihnevitch Andrus Laur Nanae Maruyama Olga Rjabikova Vaatused Osatäitjad I vaatus Park lossi lähedal
aasta alguseks leiti uus nimi Elaborate Lives. Lavastajaks oli määratud Robert Jess Roth ja koreograafiks Matt West. Muusikal Elaborate Lives kuulutati välja 12. veebruaril 1998. Esietendus pidi toimuma Atlantas Alliance Theatre 'is. Mitteametlikud esitused algasid septembri alguses, ametlikud eelesietendused 17. septembril ning esietendus 7. oktoobril 1998. Aidat mängis Heather Headley ja Amnerist Sherie Rene Scott. Radamese osa täitis Hank Stratton. Lavakujundaja oli Stanley A. Meyer, valguskunstnik Natasha Katz ja kostüümikunstnik Ann Hould- Ward. Proovid algasid 21. juulil 1998 New Yorgis ja lõppesid 22. augustil. Seejärel algasid Atlantas lavaproovid. Pärast Atlanta etendusi vahetati lavastaja, koreograaf ja kunstnikud välja. 4. detsembril 1998 teatati, et uus lavastaja on Robert Falls. Kunstnikuks valiti Bob Crowley ja koreograafiks Wayne Cilento. Muusikali nimeks võeti jälle Aida. Aida Chicagos
Nicoletta Valentina Taluma Ninetta Angelika Mikk Farfarello, saatan Aare Saal Smeraldina, mauritar, Fata Morgana ori Riina Airenne Tseremooniameister Aivar Kaseste Mimansiartistid Toomas Hark, Einar Hillep, Andres Kask, Lars Trunin Clarice koerake Juki-Pedro Dirigent Mihhail Gerts Lavastaja Dmitri Bertman Lavakujundus Igor NeZnoi Kostuumid Tatjana Tulubjeva Valguskunstnik Neeme Joe Koreograaf Edvald Smirnov Rahvusooper Estonia koor Rahvusooper Estonia orkester Viiulisoolo Kristina Kriit Sisu kokkuvote Proloog Traagikud, Koomikud, Luurikud Kolupead vaidlevad selle ule, et millist etendust vaadata. Veidrikud soovitavad naaklemise lopetada ja vaadata *Armastust kolme apelsini vastu*, sest sellele ei leia teatritukkide seas vordset. Esimene vaatus. Kuningas on mures, et tema poeg on suremas hupohondria katte. Arstide sonul paastab Printsi vaid naer
Arvamus Käisin ,,Nahkhiirt" vaatamas 6. jaanuaril 2010. See oli minu esimene opereti kogemus ning usun, et see ei jää k viimaseks. Osades olid Mati Kõrts, Aile Asszonyi, Väino Puura, Rauno Elp, Andres Köster, Taimo Toomast, Aleksander Arder, Angelika Mikk, Kädi Kosenkranius, Valentina Taluma, Tõnu Kark ja Pille-Riin Rajavee. Dirigent oli Jüri Alperten, lavastaja ja kunstnik oli Michiel Dijkema Hollandist, kostüümikunstnik oli Claudia Damm Saksamaalt, valguskunstnik oli Bas Berensen Hollandist ning koreograaf oli Marina Kesler. Mulle meeldis see operett väga. Etenduse käik oli kaasahaarav ja vaatamata oma pikkusele (algus 19.00 ja lõpp natuke peale 22.00) algusest lõpuni nauditav, minnes järjest lõbusamaks. Ka kostüümid olid ajastukohased ning huvitavad. Ainuke asi, mille pärast etenduse juures minu arust nurisema peaks, oli näitlejate diktsioon. Mitte ainult lauludest, vaid ka väga paljudest
kõik armastasid. Vähktõbi lõikas aga lühikeseks tema erakordse elu 33-aastasena. Hoolimata oma varasest lahkumisest, on Evita siiani Argentiina kõige kuulsam inimene. Muusika: Andrew Lloyd Webber Laulusõnad: Tim Rice Tõlge: Hannes Villemson, Peeter Volkonski Lavastaja: Georg Malvius Muusikajuht ja dirigent: Tarmo Leinatamm Kunstnik: Ellen Cairns Koreograaf: Igor Barberic Repetiitor: Ruslan Stepanov Kontsertmeistrid: Ele Sonn, Made Sõlg Valguskunstnik: Palle Palmé Helirezissöör: Andres Tirmaste Koormeister: Piret Tirmaste Subtiitrid: Ragne Saul Produtsent: Paavo Nõgene OSADES: Eva Perón Maarja-Liis Ilus Juan Perón Marko Matvere Che Vaiko Eplik Magaldi Aivar Tommingas Peróni armuke Anna Põldvere Eva Peróni armukesed Rasmus Kull, Erkki Rebane Eva Peróni vend Indrek Ventmann Admiral Endel Kroon Laps Robert Sasorin
muusikagi teinekord lavastajale pidepunktiks, millest mingis suunas edasi minna. Näitleja ideed saavad tihti otsustavaks ka mingi stseeni mängimisel, seda juhul, kui lavastaja annab näitlejatele "vabad käed" mingi koha mängimiseks. Väga oluline on koostöö kunstnikuga. Lavastajal on olemas kontseptsioon, millele kunstnik lisab oma mõtteid. Lavastus kui kunstiteos (st valgus, muusika jms) kujuneb aja jooksul, kui lavastaja näeb juba stseene terviklikemana. Kui Noormets on ise valguskunstnik, katsetab ta erinevaid valguseid erinevates stseenides ja proovib erinevaid muusikaklippe ning valib seejärel sobivad. Noormetsale on oluline esteetilise lavaruumi loomine. Andres Noormets kasutab väga erinevaid, omalaadseid mängupaiku. Tema jaoks mängib ruum väga suurt rolli. Lavastajale pole võõras ka näidendi valimine ruumi järgi. 9 Kasutatud kirjandus Viljandi Draamateater Ugala 2006. Ugala aja lugu. Viljandi: Print Best Trükikoda
kalveri erialal ning jätkab õpinguid EMTA doktorantuuris. Ta on osaelnud Neeme Järvi, Eri Klasi, Leif Sagerstami ja Aleksandre Polistsuki meistrikursustel. 2004. aastal sai ta II koha vabariiklikul noorte dirigentide konkursil ning Eesti Rahvusmeeskoori eripreemia. Aastatel 2005-2007 oli M. Gerts Eesti Rahvusmeeskoori dirigent ja peadirigendi assistant. Alates 2007 aastast täätab M. Gerts dirigendina Rahvusooperis Estonia. Valguskunstnik: Neeme Jõe Tantsuseaded: Eduard Korotin Lavastaja assistant: Tõnu Tamm Kontsertmeistrid: Ülla Millistfer ja Zoja Hertz Liikumisjuht: Tatjana Järvi Orkestri kontsertmeister: Andrus Haav Etenduse juhid: Peeter Karell või Rein Taidla 9 Peategelaste iseloomustus Eliza Doolittle,Covent Gardeni lilleneiu- Janne Sevtsenko J.Sevtsenko on sündinud 23.august 1970. Ta õppis Tartu H
annaabi.ee 
