Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Valguse ja aine vastasmõju". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
murdumisnäitaja, luminestsents, fookus, spekters, sõnasta, murdumine, kiirte, nõguslääts, joonspekter, soojuskiirgus, fotoluminestsents, valguskiir, kumer, peegeldumisseadus, murdumisseadus, läätseks, kumerlääts, ebafookus, katoodluminestsents, fluorestsents, peegeldumine, kehadega, langemisnurk, vaakumist, siinuste, liigudKONTROLLTÖÖ NR 2 KORDAMINE 1. Mida nim. valguse peegelduseks ja sõnasta valguse peegeldumisseadus? Valguse peegeldumine on nähtus, kus valguskiir muudab oma suunda vsatasmõjus teiste kehadega. Seadus: Langev kiir, peegeldunud kiir ja pinnanormaal on ühes tasandis.Langemisnurk on võrdne peegeldumisnurgaga. 2. Konstrueeri kujutis tasapeeglis ja nimeta selle kujutise omadused? Omadused: näiline, sümmeetriline esemega, kaugused peeglist võrdsed. 3. Mida nim. valguse murdumiseks?
Valguse murdumise seadus: langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on jääv suurus. Kiirte pööratavuse printsiip: kiir läbib süsteemi päri- ja vastassuunas ühte teed mööda. Ühtlases keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt. Kui aga valguse teele jääb ette mingi keha või läheb valgus üle teise keskkonda, siis valguse levimissuund muutub. Esimesel juhul räägitakse valguse peegeldumisest, teisel juhul valguse murdumisest. paralleelse kiirtekimbu peegeldumine ja murdumine siledalt (ülemine joonis) ja karedalt (alumine joonis) pinnalt. Valguse murdumine Kui valguskiir läheb ühest keskkonnast teise, siis kiire suund muutub. Sellist nähtust nimetatakse valguse murdumiseks. Valguse murdumise põhjuseks on valguse kiiruse muutumine üleminekul teise keskkonda. Valguse murdumist kasutatakse kõige rohkem läätsedes, kuid palju kasutatakse ka prismasid, mis on tähtis optiline detail mitmetes optikariistades nagu spektromeeter või
Lainejada- aatomist väljuv valguslaine, ebapidev Laser kiirgab koherentseid valguslaineid. Selgendavad katted- peegeldamisvõimet vähendavad katted. Kiledes- Interferents tekib kiledes siis, kui liituvad kile esimeselt ja tagumiselt pinnalt peegeldunud lainejada osad. Õhukeste kilede värvus on tingitud valge valguse interferentsist. Newtoni rõngad- läätse ja plaadi vahele jäävas õhupilus tekkivast käiguvahest tingitud interferentsiribad. 6.Valguse murdumine: Murdumisnäitaja- väljendab valguse levimise kiirust aines. Aine absoluutne murdumisnäitaja- näitab, mitu korda on valguse kiirus antud keskonnas väiksem kui vaakumis. Mida väiksem on valguse kiirus aines, seda suurem on aine optiline tihedus. Valguse murdumine- Valguse levimissuuna muutumine üleminekul ühest keskkonnast teise. ns suhteline murdumisnäitaja langemisnurk murdumisnurk v murdumisnäitaja
I- Valguse intensiivsus, mis näitab kui palju energiat valguslaine kannab ajaühikus läbi pinnaühiku. 2. Valguse lainepikkus ja värvus. Erineva lainepikkusega valguslained tekitavad inimsilmas erinevaid värvusaistinguid. Inimene näeb 760-380nm. Põhivärvid on punane, roheline, sinine. Kõige tugevama aistingu annab roheline valgus. 3. Infra- ja ultravalgus. Nende toimed. Infravalgus- elektromagnetlained, mille lainepikkus on suurem kui punasel valgusel, soojuskiirgus. Kiirgavad kõik soojad või kuumad kehad. Kasutatakse värvitud pindade kuivatamiseks, toidu küpsetamiseks sütel, soojusraviks, lasersideks, sõjanduses (öönägemisseadmetes), astronoomias. Kasvuhooneefekt. Ultravalgus- elektromagnetlained, mille lainepikkus on väiksem kui violetvalgusel. Sellel on tugev fotokeemiline ja bioloogiline toime. Kasutatakse veel astronoomias, valgustamiseks, plasmatoodetes. 4. Valguse difraktsioon. Valguse sattumine varju piirkonda.
Tööleht 4 : Valguse ja aine vastastikmõju 1.Sõnasta geomeetrilise optika põhiseadused: Valguse sirgjoonelise levimise seadus: ühtlases keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt. Kiirte sõltumatuse seadus: kiired ei mõjuta lõikumisel üksteise liikumist. Valguse peegeldumise seadus: langemisnurk ja peegeldumisnurk on võrdsed. Valguse murdumise seadus: langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on jääv suurus. Kiirte pööratavuse printsiip: kiir läbib süsteemi päri- ja vastassuunas ühte teed mööda. Ühtlases keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt. Kui aga
suureneb ka keha mass. 42. Fotoefekt. Footoni neelamist aatomi poolt nimetatakse ka fotoefektiks. Sellisel juhul footon annab energiat juurde aatomile. 43. Punapiir. Punapiir on lainepikkus, millest pikemad lained fotoefekti selles aines ei tekita.Punapiir on väikseima sagedusega valgus, mis võib tekitada fotoefekti ehk tõrjuda ainest välja elektroni. Valem: 44. Dispersioon, selle seaduspära. Dispersiooniks nimetatakse aine absoluutse murdumisnäitaja sõltuvust valguse sagedusest või lainepikkusest. Kõigil ainetel, mis on nähtavas valguses läbipaistvad, väheneb absoluutne murdumisnäitaja lainepikkuse kasvades. 45. Millal ja kuidas tekib vikerkaar? Valgus murdub ja peegeldub veepiisas ja meie silmas tekib vikerkaar. Vikerkaar tekib valguse murdumisest ja peegeldumisest vihmapiiskades. Tekib tavaliselt õhtpoolikuti või hommikul. Üäike peab olema kinsdla nurga all. 46. Spekter, selle liigid. Spekter on värvuste skaala
Seda kiirgavad kõik kehad, ka siis, kui need ei helenda. Oluline on vaid, et need oleksid ümbritsevast suurema temperatuuriga. Näiteks päike, hõõglamp, ahi. Ultravalguseks nimetatakse valgusest väiksema lainepikkusega laineid. Mida kõrgem on keha temperatuur, seda rohkem ultravalgust ta kiirgab. Teise nimega ultravioletne kiirgus. Kiirgavad nt tähed, kaarleek, kvartslamp. 37. Mis on difraktsioon ja interferents? Difraktsioon on lainete paindumine või murdumine tõkete taha. Interferents on kahe laine liitumine, mille tulemusena erinevates ruumipunktides liituvate lainete võnkumised tugevdavad või nõrgendavad teineteist. 38. Mis on koherentsus ning millest on tingitud mittekoherentsus? Koherentsus on lainete kuju mittemuutumine aja jooksul. Mittekoherentsus on tingitud kas lainepikkuste erinevusest või erineva kestusega pausidest lainetes. 39. Selgita interferentsi kiledes ning mis on ja mis põhimõttel töötavad selgendavad
540*1012 Hz (roheline valgus) ja mille energeetiline valgustugevus antud suunas 1/683 W/sr. 1 dptr on sellise läätse optiline tugevus, mille fookuskaugus on 1 m. 1 lm (luumen) on valgusvoog, mida kiirgab valgusallikas valgustugevusega 1cd ruuminurga ühikusse 1sr. 1 lx (luks) on selline valgustatus, mille korral valgusvoog 1lm japtub ühtlaselt pinnale 1 m 2. 1 sr on selline ruuminurk, mis toetudes tipuga kera keskpunkti, haarab kera pinnast raadiuse ruuduga võrdse pindala. Absoluutne murdumisnäitaja n1 Suhteline murdumisnäitaja n21 õhu suhtes. Difraktsiooniks nim valguslaine paindumist geomeetrilise varju piirkonda. Dispersiooniks nim absoluutse murdumisnäitaja olenevust elektromagnetlaine võnkumissagedusest. Läätseks nim sfääriliste pindadega piiratud läbipaistvat keha. Langemisnurk nurk kahe keskkonna lahutuspinnale tõmmatud normaali ja langenud kiire vahel.
muutub teise suuruse muutudes. 67. Kuidas muutuvad valguse kiirus ja lainepikkus murdumisel? Kiirus muutub keskkond 1 (kus valgus parajasti on) ja keskkond 2 (kuhu valgus siseneb) jagatisel (keskkond1/keskkond2), kiiruse vastuse annab ka teada kui mitu korda väheneb lainepikkus. 68. Milline lainet (ja võnkumist) iseloomustav suurus ei muutu valguse murdumisel? Valguslaine sagedus on muutumatu igas keskkonnas. 69. Sõnasta valguse murdumisseadus ja tee joonis. Valguse murdumise seadus kirjeldab valguskiire levimissuuna muutumist ehk valguse murdumist üleminekul ühest keskkonnast teise. ns on suhteline murdumisnäitaja, kuna kaks keskkonda võivad väga erinevad olla 70. Mida näitab absoluutne murdumisenäitaja? Murdumisnäitaja, mis on vaakumi suhtes 71. Mida näitab suhteline murdumisnäitaja? Murdumisnäitaja, mis on kahe keskkonna vahel 72
Langemis- ja murdumisnurga siinuste suhe on antud kahe keskkonna jaoks jääv suurus ja seda nimetatakse teise keskkonna murdumisnäitajaks esimese keskkonna suhtes (suhteliseks murdumisnäitajaks). sin = n 21 langemisnurk, murdumisnurk sin Murdumisnäitaja Suhteline murdumisnäitaja võrdub nende keskkondade absoluutsete murdumisnäitajate suhtega. Murdumisnäitaja näitab ka seda, mitu korda väheneb valguse kiirus üleminekul esimesest keskkonnast teise. Kui esimeseks keskkonnaks on vaakum, nimetatakse murdumisnäitajat absoluutseks murdumisnäitajaks. n2 v1 c
Langemis- ja murdumisnurga siinuste suhe on antud kahe keskkonna jaoks jääv suurus ja seda nimetatakse teise keskkonna murdumisnäitajaks esimese keskkonna suhtes (suhteliseks murdumisnäitajaks). sin = n 21 langemisnurk, murdumisnurk sin Murdumisnäitaja Suhteline murdumisnäitaja võrdub nende keskkondade absoluutsete murdumisnäitajate suhtega. Murdumisnäitaja näitab ka seda, mitu korda väheneb valguse kiirus üleminekul esimesest keskkonnast teise. Kui esimeseks keskkonnaks on vaakum, nimetatakse murdumisnäitajat absoluutseks murdumisnäitajaks. n2 v1 c
Päikesevarjutus tekib,kui Kuu oma liikumisel ümber Maa on varjanud Päikese. Kuuvarjutus tekib,kui Kuu on sattunud Maa varju koonusesse. Valguse peegeldumine - Korrapärane peegeldumine-tekib siis,kui pinna konaruse mõõtmed on lainepikkusest väiksemad. Hajus ehk difuusne peegeldumine-tekib siis,kui pinna konaruse mõõtmed on lainepikkusest suuremad. Peegeldumisseadus-langev kiir,peegeldunud kiir ja pinna ristsirge on ühes tasandis.Langemisnurk ja peegeldumisnurk on võrdsed. Valguse murdumine - valguse levimissuuna muutumine kahe läbipaistva keskkonna piirpinnal. Murdumisseadus - langev kiir,murdunud kiir ja pinna ristsirge on ühes tasandis. Langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on kahe keskkonna jaoks jääv. Keskkond on optiliselt tihedam, kui valguse kiirus temas on väiksem.Kui valgus läheb hõredamast tihedamasse keskkonda,murdub ta pinna ristsirge poole. Täielik peegeldus - kui valgus läheb tihedamast hõredamasse keskkonda ja sellega ei kaasne murdumist,siis
2.2 Elektromagnetlainete tekitamine. 2.3 Vaguse intensiivsuse (kiiritustiheduse) ja elektrivälja amplituudi vaheline seos 2.4 Lineaarselt polariseerutud valgus 2.5 Elliptiliselt polariseerutud valgus 2.6 Loomulik valgus 2.7 Rakendus: Polarisaator 2.8 Malus seadus 2.9 Rakendus: faasinihkeplaadid 2.10 Polariseeritud valguse analüüs 2.11 Elektromagnetlainete skaala 2.12 Kiirguse spekter ja selle mõõtmine 3. Valguse murdumine ja kulgemine. Optiline teepikkus. Optiline käiguvahe. Interferents. Rakendused. 3.1 Valguse levimise mehhanism optiliselt homogeenses keskkonnas 3.2 .Valguse murdumine (Snelli seadus) 3.3 Fermat printsiip. Valguse kulgemisteekonna arvutamine (Ray-tracing). 3.4 Optilise teepikkuse ja käiguvahe mõiste. 3.5 Optilise kompensatsiooni selgitus Michelsoni interferomeetri näitel 3
III valguse peegeldumisseadus- peegeldunud kiir, langev kiir ja selle langemispunktis keskkondade lahutuspinnale tõmmatud normaal asuvad ühes tasandis ning peegeldumisnurk on võrdne ja vastasmärgiline langemisnurgaga. IV valguse murdumisseadus-Murdunud kiir, langev kiir ja selle langemispunktist keskkondade lahutuspinnale tõmmatudnormaal asuvad ühes tasandis ning langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on antud keskkondade jaoks konstantne suurus n12 teise keskkonna murdumisnäitaja esimese keskkonna suhtes ehk suhteline murdumisnäitaja. Mingi aine murdumisnäitajat vaakumi suhtes nimetatakse teme absoluutseks murdumisnäitajaks ( n1 ja n 2 ). 5) Valguskiire pööratavuse seadus. Kui korduvalt peegeldunud ja murdunud kiirele vastassuunas lasta langeda teine kiir , siis see läbib sama tee, mis esimenegi kiir, kuid vastupidises suunas. Langeva kiire energia jaotub peegeldunud ja murdunud kiire energiaks. Kui peegeldunud kiire intensiivsus on võrdne langeva kiire
toimub valguse peegeldumine. Kui teine keskkond on läbipaistev, võib osa valgust läbida keskkondade lahutuspinna, muutes seejuures üldreeglina oma levimissuunda. Seda nähtust nimetatakse valguse murdumiseks. Murdumisseadus Murdumisseaduse saab sõnastada järgmiselt: langev kiir, murdunud kiir ja langemispunktist kahe keskkonna lahutuspinnale tõmmatud normaal asuvad ühes ja samas tasapinnas. Langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on kahe keskkonna jaoks jääv suurus. Suhteline murdumisnäitaja Olgu valguse kiirus esimeses keskkonnas v(1) ja kiirus teises keskkonnas levides v(2). Vastavalt murdumisseadusele on nende suhe jääb suurus, mida füüsikas nimetatakse suhteliseks murdumisnäitajaks. Absoluutne murdumisnäitaja Keskkonna absoluutseks murdumisnäitajaks nimetatakse antud keskkonna murdumisnäitajat vaakumi suhtes. Dispersioon Aine absoluutse murdumisnäitaja sõltuvust valguse lainepikkusest (või sagedusest) nimetatakse dispersiooniks.
ajamomendil saame leida neist punktidest väljuvate keralainete mähispinnana. Huygens'i printsiip: lainefrondi A kõigist punktidest väljuvad keralained tekitavad paralleelse lainefrondi B. Newtoni korpusklid Newtoni järgi on valgus väikeste osakeste - korpusklite (lad. corpusculum = kehake) - voog. Need osakesed liiguvad väga suure kiirusega (seetõttu levib valgus sirgjooneliselt) ning on väga väikesed (seetõttu ei haju nad kiirte lõikumisel). Osakeste kiirus on kõige väiksem vaakumis ning kasvab ainetes võrdeliselt optilise tihedusega. Maxwelli elektromagnetvõnkumised Langemisnurk on nurk langenud kiire ja pinna normaali vahel olev nurk. Peegeldumisnurk on nurk peegeldunud kiire ja pinna normaali e. ristsirge vahel olev nurk. Murdumisnurk on nurk murdunud kiire ja pinna normaali vahel olev nurk. Valguse peegeldumine: Murdumisseadus. on
ajamomendil saame leida neist punktidest väljuvate keralainete mähispinnana. Huygens'i printsiip: lainefrondi A kõigist punktidest väljuvad keralained tekitavad paralleelse lainefrondi B. Newtoni korpusklid Newtoni järgi on valgus väikeste osakeste - korpusklite (lad. corpusculum = kehake) - voog. Need osakesed liiguvad väga suure kiirusega (seetõttu levib valgus sirgjooneliselt) ning on väga väikesed (seetõttu ei haju nad kiirte lõikumisel). Osakeste kiirus on kõige väiksem vaakumis ning kasvab ainetes võrdeliselt optilise tihedusega. Maxwelli elektromagnetvõnkumised Langemisnurk on nurk langenud kiire ja pinna normaali vahel olev nurk. Peegeldumisnurk on nurk peegeldunud kiire ja pinna normaali e. ristsirge vahel olev nurk. Murdumisnurk on nurk murdunud kiire ja pinna normaali vahel olev nurk. Valguse peegeldumine: Murdumisseadus. on
suurusele pinnale. Praktikas ei saa valgusvoog siiski valgustatud alal jaotuda nii ühtlaselt, et valgustustiheduse väärtus selle pinna kõigis punktides oleks võrdne. Valgustatuse seadus Kui pinnale, mille pindala on dS, langeb ühtlaselt valgusvoog d, siis valgustatus E = d/dS. Kui pind on valgustatud ühtlaselt, siis E = /S. (E=I*cos/r2) Lääts Läbipaistev keha, mis on piiratud kahe, tavaliselt sfäärilise pinnaga. Kumerlääts on keskelt paksem, nõguslääts on aga keskelt õhem kui servast. Kumerlääts koondab valgust, nõguslääts hajutab valgust. Läätsena toimib kumerate pindadega läbipaistvast ainest keha siis, kui keha materjali murdumisnäitaja erineb ümbritseva keskkonna murdumisnäitajast. Kiirte käik Koondav lääts: 1) Optilise peateljega paralleelne kiir läbib pärast läätsest murdumise fookuse. 2) Optilist keskpunkti läbiv kiir ei muuda suunda. 3) Suvaline paralleelsete kiirte kimp koondub fokaaltasandis. Hajutav lääts:
Kordamisküsimused füüsika eksamiks! 1.Kulgliikumine. Taustkeha keha, mille suhtes liikumist vaadeldakse. Taustsüsteem kella ja koordinaadistikuga varustatud taustkeha. Punktmass keha, mille mõõtmed võib kasutatavas lähenduses arvestamata jätta (kahe linna vahel liikuv auto, mille mõõtmed on kaduvväikesed linnadevahelise kaugusega; ümber päikese tiirlev planeet, mille mõõtmed on kaduvväikesed tema orbiidi mõõtmetega jne.). Punktmassi koordinaadid tema kohavektori komponendid (projektsioonid). Trajektoor keha liikumisjoon. Seda kirjeldavad võrrandid parameetrilised võrrandid x=x(t), y=y(t), z=z(t). Punktmassi kiirendusvektoriks nimetatakse tema kiirusvektori ajalist tuletist (kohavektori teine tuletis aja järgi): a(vektor)=v(vektor) tuletis=r(vektor) teine tuletis Kiiruste liitmine-et leida punktmassi kiirust paigaloleva taustkeha suhtes, tuleb liita selle punktmassi kiirus liikuva taust
See meetod ei arvesta valguslainete intensiivsuste erinevust. Fresneli tsoonide mmetdiga saab määrata difraktsiooni ümaral aval ja kettal. Difraktsioonivõreks nim. üksteisega paraleelsete pilude süsteemi. Praktilisi rakendusi: valguse lahutamist spektriks difraktsioonivõre abil. – difraktsiooni nähtus määrab ka optilise riistade lahutusvõime. –Röntgni kiirguse puhul. Valguse dispersioon-Dispersioonoks nim. aine murdumisnäitaja olenevust elektromagnetlaine sagedusest. Aine murdumisnäitajat võib defineerida kahel viisil. 1. Geomeetriline määratlus, mille järgi aine murdumisnäitaja on valguse langemis ja murdumisnurga siinuste suhe, kui valgus langeb ainele vaakumist. 2. Teine määrab murdumisnäitaja levimiskiiruste järgi samades keskkondades. n=sin/sin=c/v kus n- murdumisnäitaja c- valguse levimise kiirus vaakumis. v- valguse levimise kiirus aines
Sellist nähtust nimetataksegi täielikuks sisepeegelduseks. Langemisnurka, mis vastab 90o-sele kiire murdumisnurgale nim. täieliku peegelduse piirinurgaks. Igal 2 optilisel keskkonnal on sellel oma väärtus. 1 Läätseks nim. kahe sfäärilise pinnaga piiratud läbipaistvat keha. On olemas kaks pôhilist läätsede liiki : 1) kumer- ehk koondav lääts 2) nôgus ehk hajutav lääts Läätse fookus on punkt, milles koonduvad optilise teljega paralleelselt langenud kiired peale läätses murdumist. Läätse suurendus näitab optilise peateljega risti oleva kujutise ja eseme joonmôôtmete suhet. s=H/h=k/a Läätse optiline tugevus on vôrdne tema fookuskauguse pöördväärtusega, kui see on môôdetud meetrites. Optiline tugevus on vôrdne ühikuga sellisel läätsel, mille fookuskaugus on 1m. Nôgusläätsedel on optiline tugevus negatiivne. D=1/f
võnkesageduse neljanda astmega, mistõttu võnkesageduse suurenemisel elektromagnetlainetuse läbitungimisvõime kasvab väga kiireti. Elektromagnetlained käituvad nii nagu kõik teised lained. Nad peegelduvad, murduvad, interfereeruvad ja painduvad tõkke taha . Elektromagnetlainete levimiskiiru vaakumis võrdub tema sageduse f (Hz) ja lainepikkuse (m) korrutusega. c = f . Kõikides keskondades on levimiskiirus keskonna murdumisnäitaja korda väiksem. Elektromagnetlained on raadio - ja televisiooniside aluseks. Katseliselt tõestas J. Maxwelli võrrandiga 1873 ennustatud elektromagnetlainete olemasolu 1888. H. Hertz. 1.VI 1894 demonstreeris inglise füüsik O. Lodge elektromagnet-lainete vastuvõttu 40 jardi (36,6 m) kaugusel lainete allikast - Hertzi vibraatorist. 1895 kordas A. Popov O. Lodge´i katseid ja tegi parandusi katseseadmes. 1895 mais demonstreeris A
Laengu jäävuse seadus väidab, et elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on jääv suurus. Süsteem on elektriliselt isoleeritud, kui laetud osakesi ei lisandu ega lahku süsteemist. Laeng võib sellises süsteemis tekkida ja kaduda vaid paarikaupa (+q ja q üheskoos). Lahutusvõime kirjeldab mikroskoobi korral väikseimat kaugust kahe veel eristatava punkti vahel. Teleskoobi korral kirjeldab lahutusvõime väikseimat nurka, mis tekib veel eristatavatest punktidest väljunud kiirte lõikumisel teleskoobi objektiivis. Lahutusvõimet piirab valguse difraktsioon. Lainefront on pind või joon, mis eraldab keskkonda kuhu laine pole veel levinud sellest keskkonna osast, mille laine on läbinud. Lainefrondi kõik punktid võnguvad samas faasis. Laineid jaotatakse lainefrondi kuju järgi keralaineteks ja tasalaineteks. Laineks nimetatakse võnkumiste levimist (edasikandumist) ruumis. Lainet kirjeldab
Üldmõisted 1 Vektor suurus, mis omavad arvväärtust ja suunda. Mudeliks on geomeetriline vektor, mis on esitatav suunatud lõiguna. Vektoril on algus- ehk rakenduspunkt ja lõpp-punkt. Näiteks jõud, kiirus ja nihe. Skalaarid suurus, mis omab arvväärust aga mitte suunda. Mudeliks on reaalarv! Näiteks temperatuur, rõhk ja mass. 2 Tehted vektoritega vektoreid a ja b saab liita geomeetriliselt, kui esimese vektori lõpp-punkt ja teise vektori alguspunkt asuvad samas kohas. Liidetavate järjekord ei ole oluline. Kahe vektori lahutamise tehte saab asendada lahutatava vektori vastandvektori liitmisega, ehk b asemel tuleb -b. Vektori a komponendid ax ja ay same leida valemitega Vektori pikkuse ehk mooduli saab Pikkuse-nurga saab avaldada tead
Füüsikaline maailmapilt (II osa) Sissejuhatus......................................................................................................................2 3. Vastastikmõjud............................................................................................................ 2 3.1.Gravitatsiooniline vastastikmõju........................................................................... 3 3.2.Elektromagnetiline vastastikmõju..........................................................................4 3.3.Tugev ja nõrk vastastikmõju..................................................................................7 4. Jäävusseadused ja printsiibid....................................................................................... 8 4.1. Energia jäävus.......................................................................................................8 4.2. Impulsi jäävus ...............................................................
FÜÜSIKA RIIGIEKSAMI KONSPEKT TTG 2005 SISSEJUHATUS. MÕÕTÜHIKUD SI System International, 7 põhisuurust ja põhiühikut: 1. pikkus 1 m (mehaanika) 2. mass 1 kg (mehaanika) 3. aeg 1s (mehaanika) 4. ainehulk 1 mol (molekulaarfüüsika) 5. temperatuur 1 K (kelvini kraad, soojusõpetus) 6. elektrivoolu tugevus 1 A (elekter) 7. valgusallika valgustugevus 1 cd (optika) Täiendavad ühikud on 1 rad (radiaan) nurgaühik ja 1 sr (steradiaan) ruuminurga ühik. m m Tuletatud ühikud on kõik ülejäänud, mis on avaldatavad põhiühikute kaudu, näiteks 1 ,1 2 , s s kg m 1 N 2 , 1 J ( N m) . s Mitte SI ühikud on ajaühikud 1 min, 1 h, nurgaühik nurgakraad, töö- või energiaühik 1 kWh, rõhuühik 1 mmHg. Ühikute eesliited: piko- (p) 10-12
FÜÜSIKA RIIGIEKSAMI KONSPEKT TTG 2005 SISSEJUHATUS. MÕÕTÜHIKUD SI System International, 7 põhisuurust ja põhiühikut: 1. pikkus 1 m (mehaanika) 2. mass 1 kg (mehaanika) 3. aeg 1s (mehaanika) 4. ainehulk 1 mol (molekulaarfüüsika) 5. temperatuur 1 K (kelvini kraad, soojusõpetus) 6. elektrivoolu tugevus 1 A (elekter) 7. valgusallika valgustugevus 1 cd (optika) Täiendavad ühikud on 1 rad (radiaan) nurgaühik ja 1 sr (steradiaan) ruuminurga ühik. m m Tuletatud ühikud on kõik ülejäänud, mis on avaldatavad põhiühikute kaudu, näiteks 1 ,1 2 , s s kg m 1 N 2 , 1 J ( N m) . s Mitte SI ühikud on ajaühikud 1 min, 1 h, nurgaühik nurgakraad, töö- või energiaühik 1 kWh, rõhuühik 1 mmHg. Ühikute eesliited: piko- (p) 10-12
Põhivara aines Füüsikaline maailmapilt Maailm on kõik see, mis on olemas ning ümbritseb konkreetset inimest (indiviidi). Indiviidi põhiproblee- miks on tunnetada oma suhet maailmaga omada adekvaatset infot maailma kohta ehk maailma- pilti. Selle info mastaabihorisondi rõhutamisel kasutatakse maailmaga samatähenduslikku mõistet universum. Maailma käsitleva info mitmekesisuse rõhutamisel kasutatakse maailma kohta mõistet loodus. Religioosses käsitluses kasutatakse samatähenduslikku mõistet (Jumala poolt) loodu. Inimene koosneb ümbritseva reaalsuse (mateeria) objektidest (aine ja välja osakestest) ning infost nende objektide paigutuse ning vastastikmõju viiside kohta. Selle info põhiliike nimetatakse religioossetes tekstides hingeks ja vaimuks. Hing on inimeses sisalduva info see osa, mis on omane kõigile indiviididele (laiemas tähenduses kõigile elusolenditele). Hinge olem
Põhivara aines Füüsikaline maailmapilt Maailm on kõik see, mis on olemas ning ümbritseb konkreetset inimest (indiviidi). Indiviidi põhiproblee- miks on tunnetada oma suhet maailmaga omada adekvaatset infot maailma kohta ehk maailma- pilti. Selle info mastaabihorisondi rõhutamisel kasutatakse maailmaga samatähenduslikku mõistet Universum. Maailma käsitleva info mitmekesisuse rõhutamisel kasutatakse maailma kohta mõistet loodus. Religioosses käsitluses kasutatakse samatähenduslikku mõistet (Jumala poolt) loodu. Inimene koosneb ümbritseva reaalsuse (mateeria) objektidest (aine ja välja osakestest) ning infost nende objektide paigutuse ning vastastikmõju viiside kohta. Selle info põhiliike nimetatakse religioossetes tekstides hingeks ja vaimuks. Vaatleja on inimene, kes kogub ja töötleb infot maailma kohta. Vaatleja tunnusteks on tahe (valikuvabaduse olemasolu), aistingute saami
11.1.INERTSIAALNE TAUSTSÜSTEEM EINSTEIN JA MEIE Albert Einstein kui relatiivsusteooria rajaja MART KUURME Liikumise uurimine algab taustkeha valikust leitakse mõni teine keha või koht, mille suhtes liikumist kirjeldada. Nii pole aga alati tehtud. Kaks ja pool tuhat aastat tagasi arvas eleaatidena tuntud kildkond mõtlejaid, et liikumist pole üldse olemas. Neid võib osaliselt mõistagi. Sest kas keegi meist tunnetab, et kihutame koos maakera ja kõige temale kuuluvaga igas sekundis umbes 30 kilomeetrit, et aastaga tiir Päikesele peale teha? Eleaatide järeldused olid muidugi rajatud hoopis teistele alustele. Nende neljast apooriast on köitvalt kirjutanud mullu meie hulgast lahkunud Harri Õiglane oma raamatus "Vestlus relatiivsusteooriast". Elease meeste arutlused on küll väga põnevad, kuid tõestavad ilmekalt, et palja mõtlemisega looduses toimuvat tõepäraselt kirjeldada ei õnnestu. Aeg on näidanud, et ka nn. terve mõistusega ei jõua tõe täide sügavusse. E
1.1.1.Inertsiaalne taustsüsteem Dünaamika võrrandid ei muutu üleminekul Ist inertsiaalsest taustsüsteemist teisesse,see Taustsüsteem, mis seisab paigal või liigub tähendab,et nad on invariantsed sirgjooneliselt a=0. Taustsüsteemiks koordinaatide teisenduste suhtes. nimetatakse taustkehaga seotud 1.1.2.Ühtlane sirgliikumine koordinaatsüsteemi ja ajaloendamismeetodit ehk kella. Seega taustsüsteem koosneb 1) nim liikumist, kus 1.Ühtlaseks sirgliikumiseks taustkehast, 2) selle koordinaadistikust, 3) keha sooritab mistahes võrdsetes aja mõõtmisviisist. ajavahemikes võrdsed nihked. Sellise liikumise puhul on hetkkiirus võrdne *Trajektoor on keha kui punktmassi liikumistee.
tingimusi ning kavandab ohutu vaatluse põhjal arvatakse, et see on õhurõhk taandada mingile maapinnale laevaliikluse abinõusid. Hüdroloogia on 1000...1200 km kõrgusel.Atmosfääri standardkõrgusele, näit. merepinnale. Alates paralleelsete kiirte kimbuna, hajuskiirgus õpetus veest ja selle ringidest looduses. moodustavaid gaase hoiab kinni Maa 1.01.1980 aga tuleb maapinnale pärast ühe või Meteoroloogia seos teiste gravitatsiooniväli, kui gaaside impulss on taandatakse meteojaamades, millede kõrgus mitmekordset distsipliinidega: piisavalt väike
UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud karistusega. Autoriga on võimalik konta
annaabi.ee 
