pesupulbrites/geelides kasutatakse valgendajana naatriumperkarbonaati, mis alustab tööd alles 60ºC juures aktivaatorid (TEAD, TAGU) võimaldavad kasutuse ka 40ºC juures ökoloogilistes pesupulbrites kasutatakse keskkonnale sõbralikumat naatriumperkarbonaati 7 pindade puhastusainetes kasutatakse peamiselt klooriühendeid, mis on tugeva pleegitava toimega (ei tohi kokku puutuda happeliste ainetega!) III Optilised säraained optilised valgendid kinnituvad kiududess ja muudavad osa päikese ultraviolettkiirtest inimese silmale nähtavaks lisades sellega tekstiilide värvide erksust. Optilised valgendid mõjuvad kosmeetiliselt ja reostavad loodust. IV Ensüümid (lagundajad) proteaasid, amülaasid, tsellulaasid, lipaasid jne kõrgmolekulaarse valgulise ehitusega biokatalüsaatorid, mis lahustavad valke, rasva ja tärklist-ja tselluloosmustust
Lisan näiteid kõikvõimalikest ökomärkidest, natuke statistikat inimeste tarbimisharjumuste seotuses keskkonnasõbralikkusega ja annan seletused eri märkide tähenduse kohta. Töö lõpus on mõned näited ohumärgistest ja kastutatud allikate loetulu. Ökomärkide taustast ja leidumisest. Ökomärgised võeti kasutusele, et pakkuda kliendile võimalust leida ja valida tooteid/teenuseid, mis tekitavad loodusele vähem kahju. Ei saa ju otsustada selle järgi, kui tootjad reklaamivad oma tooteid näiteks nii: "Meie pesupulber ei sisalda kloori ega optilisi kirgastajaid", "Meie patareides on toksiliste ainete sisaldus minimaalne", jne. Niisiis seepärast loodigi, osaliselt tarbijate survel, ökomärgised, mis on positiivsed märgid ja mis paigaldatakse tootele/pakendile/teenusele, et näidata selle loodussõbralikkust. Selliseid
Jõhvi Gümnaasium Referaat "Ökomärgid" Jõhvi 2007 Ökomärgid Ökomärgised võeti kasutusele, et pakkuda kliendile võimalust leida ja valida tooteid/teenuseid, mis tekitavad loodusele vähem kahju. Ei saa ju otsustada selle järgi, kui tootjad reklaamivad oma tooteid näiteks nii: "Meie pesupulber ei sisalda kloori ega optilisi kirgastajaid", "Meie patareides on toksiliste ainete sisaldus minimaalne", jne. Niisiis seepärast loodigi, osaliselt tarbijate survel, ökomärgised, mis on positiivsed märgid ja mis paigaldatakse tootele/pakendile/teenusele, et näidata selle loodussõbralikkust. Selliseid
Tensiidid võivad olla sünteetilised (naftakeemilist päritolu) või taimse päritoluga. Nende laguproduktid võivad olla mürgised kaladele ja veetaimedele. Pleegitusained on desinfitseerivad plekieemaldusained, mis mõjuvad temperatuuri-vahemikus 50-80 °C. Nendeks on peroksiidid, hüpokloriidid, perboraadid - kokku kuni 25% pesupulbri massist. Ensüümid eemaldavad tärklise ja valguplekke, kannatavad kuni 60-kraadilist temperatuuri. Tundlikel inimestel võivad ensüümid olla allergia tekitajaks, ent looduslike ühenditena pole nad keskkonnale kahjulikud. Optilised kirgastusained on sünteetilised orgaanilised ühendid, mis ei tee pesu puhtamaks, kuid muutes ultraviolettkiirguse nähtavaks valguseks, lasevad nad pesul paista kirkamana. Üldiselt on nende kogus 0.3% pesupulbri koostisest. Enamasti ei lagune kirgastusained looduses ja võivad põhjustada allergiat. Täiteained on anorgaanilised soolad, näiteks naatriumsulfaat, mis ei lase pesupulbril paakuda ja
märgised CRI GREEN LABEL vaibad, liimained ja teised siseruumides kasutatavad tooted eraldavad võimalikult vähe kemikaale ja seeläbi parandada siseruumide õhu kvaliteeti. KLOORIVABA PABER PÕLISMETSA SÄÄSTEV TEHNOLOOGIA PABER SOBIB ARHIVEERIMISEKS 1.7 INFORMATIIVSED MÄRGISED ASTMA JA ALLERGIA MÄRK. Tootes pole kasutatud lõhnaaineid ega valgendeid 18 Maie Rõmmel Eesti kaubanduses leiduvad märgised WWF. Maailma Loodusefondi märgis nendele, kes fondi toetavad ROHELINE TOODE - LOODUSSÕBRALIK TOODE. Eesti
sisaldavad lisandeid, mis annavad kiule kollaka tooni. Eriti palju on neid lisandeid linas, puuvillas on vähem. Pleegitamine on olulisem naturaalkiudude korral, sest sünteeskiudusid saab valmistada nii, et nad oleksid valged. Vanasti pleegitati kangaid päikesevalguse käes. See võttis küllalt palju aega ega olnud väga efektiivne. Tänapäeval kasutatakse pleegitamiseks enamasti keemilisi reagente ja pleegitamist teostatakse ka siis tihti, kui kangas läheb edasi värvimisele ja kasutatakse küllaltki tumedaid värvitoone (oluline on tooni puhtus, mis nii saadakse). Pleegitamise eesmärk on seega muuta keemilisel teel värvituks need värvilised ained, mis varjutavad kiudude loomulikku valgedust. Selleks kasutatakse kõige rohkem valgendajaid, mis võivad olla nii oksüdeerijad (enamasti) kui redutseerijad. Olulisemad oksüdeerijad on vesinikperoksiid H2O2, Puuvillase ja linase riide pleegitamiseks aluseslises keskkonna kasutatakse
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool K11 KÕ Reelika Järv TÖÖSTUSKAUBAÕPETUS Õpimapp Juhendaja: Liina Maasik Mõdriku 2012 SISSEJUHATUS Abiks õppimiseks tööstuskauba õppetuses. Referaadi teemaks valisin ma tekstiilikiud sest igapäevaselt puutume kangaga kokku kandes riideid. Kasulik teda mis materjalist on kangas ja tema omapärat, kuidas käitleda pesemisel ja kuivatamisel. Õpimapp on abiks õpimiseks kaubamärke. 1. TEKSTIILIKIUD Kiudude liigitamine, looduslikud ja keemilised. 1.1 Taimsed kiud Kiudude liigitamine, looduslikud ja keemilised. Looduslikud: loomsed, taimsed.Keemilised- tehiskiud. sünteetilised. Tekstiilkiud painduvad ja tugeva moodustised, pikkus ületab palju kordi läbimõõdu - vähemalt 1000 korda kasutatakse tekstiilitööstuses.
Meie kätel on tavaliselt miljoneid mikroobe, eriliselt heaks pelgupaigaks on sõrmuste alused, küünte alused jne. Seega on väga oluline just käte hügieen. 80% infektsioonidest kandub edasi mustade kätega. Nendest miljonitest ja miljarditest mikroorganismidest on patogeensed ehk haigusttekitavad vaid alla 1 %. Ülejäänud on kas meile kasulikud või lihtsalt neutraalsed: ei tee halba ega head. Eritiseplekkide eemaldamine: Eritised (lima, väljaheide, okse, veri jms): Plekk eemaldatakse võimalikult kohe peale selle tekkimist. Vastutus eritiseplekkide eemaldamise eest peaks olema tervel personalil. Kasutatakse ühekordseks kasutamiseks mõeldud kindaid. Suurem osa plekist imendatakse ühekordsesse lappi. Paber või lapp ja ühekordseks kasutamiseks mõeldud kinnas pannakse eraldi kilekotti Plekile kallatakse piisavalt eritise eemaldamiseks mõeldud desinfitseerivat puhastusvahendit ja lastakse mõjuda.
Mohäärvill, WM angoora kitse vill, kiud on ülikondades, mantliriietes, kitsi on igast hooldatakse nagu lambavilla, tunduvalt pikemad ja saadakse käsitöölõngades, värvitoonis pesta jahedas vees, ja spets siledamat ja pehmemat kardinasametis ja vahenditega, kuivatada kangast, vanub kergemini, vaibalõngades, tasapinnal, triikida ei soovitata, läkivam ja pehmem, kui lambavill, vastupidav, elastne, mittekortsuv, ei elektriseeru ja on lihtne puhastada, lihtne värvida, soojapidav, niiskust hülgav, kergesti süttiv,
või –masinatega. Eritise plekk Kuiv või märg mustus, mis ei ole pinnale kinnitunud, imbunud või sööbinud.
eralduvad atmosfääri. Katalüütilise põletuse rakendamisel tuleb jälgida, et heitgaas ei sisaldaks katalüsaatori mürke (elavhõbe, seatina, tina, tsink jt). Nimetatud metallid tuleb heitgaasist enne selle katalüütilist põletust kõrvaldada. Katalüütilist põletust kasutatakse ka autode heitgaaside puhastamisel. Keskkonnale ohtlike gaasiliste ainete eraldumist võib vähendada ka põletustehnika täiustamisega. Üks selline nn. keskkonnasõbralik põletusmoodus on keevkihipõletus ehk põletamine hõljuvas kihis. Kütus viiakse liiva või lubjakivi sisaldavasse keevkihikoldesse. Põlemisõhk suunatakse resti alla nii suure kiirusega, et see viib nii põletatava kütuse kui ka mineraalsed abiaine osakesed hõljuvasse olekusse. Keevkihikolde keskkonnasõbralikkus seisneb võimaluses piirata eralduvate vääveldioksiidi SO2 ja lämmastikoksiidide NOx koguseid. Põlemisel eralduvat SO2 saab siduda koldes olevate lubjakivi
Sel puhul eraldavad lindi ääres seisvad töölised jäätmevoost kasutuskõlbliku materjali (üldiselt on selleks paber, papp, plastmass, metall, klaas ja puit) · Mehaaniline sorteerimine (masinsorteerimine) põhineb jäätmete erinevate füüsikaliste ja keemiliste omaduste kasutamisel. Mehaaniliste sorteerimisseadmete konstrueerimisel kasutatakse selliseid jäätmete omadusi nagu osakeste suurus, tihedus, kiirendus, elastsus, optilised omadused (st. labipaistvus ja varvus), samuti magnetilisi, elektrilisi ja termilisi omadusi. Masinsorteerimise tehnoloogiatest on enam levinud: Sõelumine: sõelumisega jagatakse tahked materjalid soelpinna aukude vastava suurusega osadeks. Tavaliselt kasutatakse trummelsõelu. Sõeluda saab vaid kuiva materjali. Setitamine: uputamis- ja hõljutamissorteerimine põhineb sorteeritava materjali tiheduse
Ökoloogia KT2 1. Keskkonnajuhtimine Klassikaline looduskaitse (kuni II maailmasõjani): Looduse säästmine inimtegevuse kahjulikust mõjust Loodusvarade säästliku kasutamise korraldamine Looduslike ökosüsteemide kaitse Maastikukaitse ja –hooldus Loodusmälestiste kaitse Haruldaste linnu-ja loomaliikide kaitse Teadusel põhinev looduskaitse tekkis 19.saj II poolel (Euroopas hakati kaitsma loodusmälestisi ja Ameerikas hakati rajama rahvusparke) Looduskaitse pärast II maailmasõda: Kõik mis enne II ms + keskkonnakaitse (vee, õhu ja pinnase kaitse) Rahvusvaheline Looduse ja Loodusvarade Kaitse Liit. Eesti esimene looduskaitseseadus anti älja 1935. Kaitseala on inimtegevusest puutumatuna hoitav või erinõuete kohaselt kasutatav ala, kus säilitatakse, taastatakse, uuritakse või tutvustatakse loodust. (rahvuspargid, looduskaitsealad, maastikukaitsealad) Rahvuspargid – Lahemaa, Karula, So
1. Keskkonnajuhtimine Keskkonnajuhtimine ehk keskkonnaohje on organisatsiooni võimalus näidata, et ta kavandab ja kontrollib tootmise ja kaupade või teenuste levitamise protsessis oma mõju keskkonnale ning vähendab keskkonnaga, töötervishoiu ja tööohutusega seotud riske. Keskkonnatehnoloogia põhisisu: Saasteainete emissiooni vähendamine puhastusseadmete abil („end-of-pipe“ tech.) Saasteainete emissiooni vähendamine ennetava tehnoloogiaga, alternatiivsete kütuste, suletud tootmistsüklite abil („precautionary principle“) Keskkonna seire ja seisundi hindamine (Keskkonna seire seadus, vv 1999.a.) Keskkonna remediatsioon(puhastamine) ja taastamine Erinevad lähenemisviisid: heitmete lahjendamine, -puhastamine ja saastumise vältimine või minimiseerimine 2. Olulisemad õhu saasteained ning nende omadused Süsinikmonooksiid (CO): sisepõlemismootorites tekkiv värvitu ja lõhnatu äärmiselt mürgine gaas. Väikestes kogustes tek
SISUKORD Sissejuhatus..................................................................................................................................3 1.Mis saab jäätmetest?................................................................................................................4 1.1 Mida teha vana külmkapi või pesumasina ehk elektroonikaromuga?...................4 1.2 Tasuta võetakse vastu ka romusõiduk ja vanarehvid..............................................5 1.3 Väldi "mustalt" tegutsevat ettevõtjat.......................................................................6 1.4 Patareid ja akud ei kuulu olmeprügi hulka..............................................................6 2. Kas ja millised jäätmeid võib kodus põletada?....................................................................8 3.Pesuvahenditootjad saastavad jätkuvalt Läänemerd................................
Orgaanilisi aineid võib hävitada ka katalüütilise põletamise abil. Katalüütiline põletus kulgeb suhteliselt madalal temperatuuril (350-650oC) ilma nähtava leegita katalüsaatori pinnal. Katalüütilise põletuse rakendamisel tuleb jälgida, et heitgaas ei sisaldaks katalüsaatori mürke (elavhõbe, seatina, tina, tsink jt). Nimetatud metallid tuleb heitgaasist enne selle katalüütilist põletust kõrvaldada. Katalüütilist põletust kasutatakse ka autode heitgaaside puhastamisel. nn. keskkonnasõbralik põletusmoodus on keevkihipõletus ehk põletamine hõljuvas kihis. Kütus viiakse liiva või lubjakivi sisaldavasse keevkihikoldesse. Põlemisõhk suunatakse resti alla nii suure kiirusega, et see viib nii põletatava kütuse kui ka mineraalsed abiaine osakesed hõljuvasse olekusse. Keevkihikolde keskkonnasõbralikkus seisneb võimaluses piirata eralduvate vääveldioksiidi SO2 ja lämmastikoksiidide NOx koguseid. Põlemisel eralduvat SO2 saab siduda koldes olevate lubjakivi osakeste
Keskkonnakorralduslikud vahendid (keskkonnapoliitika, keskkonnajuhtimissüsteemid) Survegrupid. Valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid SÄÄSTVA ARENGU EELDUSED Poliitiline süsteem, mis suudab tagada elanikkonna aktiivse osalemise keskkonnaalaste otsuste tegemisel Säästlikul, jätkusuutlikul alusel toimiv majandus Sotsiaalne süsteem, mis suudab lahendada ebavõrdsusest tulenevaid sotsiaalmajanduslikke ja poliitilisi pingeid Innovaatiline keskkonnasõbralik tehnoloogia Paindlik ja isearenguks võimeline haldussüsteem Teadlikkuse tõus, üldsuse osalemine ja surve Muutused elulaadis ja tarbimisharjumustes TINGIMUSED SÄÄSTVA ARENGU KUJUNEMISEKS EESTIS Eestis Brundtlandi komisjoni tegevus - Säästva Arengu seaduse ettevalmistamine Komisjoni eesmärgid koostada keskkonnastrateegia, mis tagaks säästva arengu aastani 2000 ja pärast sajandivahetust aastani 2010, 2030;
12. Keraamiliste materjalide üldiseloomustus. Ühendid metalliliste ja mittemetalliliste elementide vahel- tavaliselt oksiidid, nitriidid ja karbiidid Al2O3, SiO2, SiC, Si3N4. Traditsiooniline keraamika- koosneb savimineraalidest- portselan, tsement, klaas. Jäigad ja tugevad (sarnane metallidega); Kõvad; Purunevad kergesti (traditsioonilised); Madal elektrijuhtivus ja soojusjuhtivus; Vastupidavad kõrgetele temperatuuridele ja keskkonnamõjudele (rohkem kui metallid ja polümeerid). Optilised omadused: võivad olla läbipaistvad, poolläbipaistvad või ka läbipaistmatud. Fe3O4- magnetilised omadused. 13. Polümeersete materjalide üldiseloomustus. Plastid ja kummid, orgaanilised ühendid, koosnevad C, H, mittemetallid (O, N, Si). Suur molekulaarstruktuur, ahelad, C-skelett. PE, nailon, PVC, PC, PS, silikoonkummi. Madal tihedus; Mitte nii tugevad ja jäigad kui eelnevad tahked materjalid; Plastilised, kergesti
Tahkes aines on molekulid tihedalt koos ja nende liikumine pole võimalik. n Madal elektrijuhtivus ja soojusjuhtivus; n Vedelikus on molekulide vaheline kaugus n Vastupidavad kõrgetele temperatuuridele ja keskkonnamõjudele (rohkem kui mõnevõrra suurem ja nad võivad üksteisest mööduda. metallid ja polümeerid). n Gaaside puhul on molekulide vaheline kaugus suur ja nad võivad täiesti n Optilised omadused: võivad olla läbipaistvad, poolläbipaistvad või ka vabalt liikuda. läbipaistmatud. Molekulide vahelised jõud on väikesed. n Fe3O4- magnetilised omadused. 6. Aine omadused (füüsikalised, keemilised) 14. Polümeersete materjalide üldiseloomustus.
mõnevõrra suurem ja nad võivad üksteisest mööduda. n Madal elektrijuhtivus ja soojusjuhtivus; n Gaaside puhul on molekulide vaheline kaugus suur ja nad võivad täiesti n Vastupidavad kõrgetele temperatuuridele ja keskkonnamõjudele (rohkem kui vabalt liikuda. metallid ja polümeerid). Molekulide vahelised jõud on väikesed. n Optilised omadused: võivad olla läbipaistvad, poolläbipaistvad või ka läbipaistmatud. 6. Aine omadused (füüsikalised, keemilised) n Fe3O4 magnetilised omadused. Füüsikalisi omadusi saab mõõta ja jälgida ilma ainet ja tema koostist muutmata (värvus, sulamistemperatuur, keemistemperatuur ja tihedus). 14. Polümeersete materjalide üldiseloomustus.
Järvamaa Kutsehariduskeskus E-kursuse „Eripuhastustööd“ materjalid Autor: Lia Padu Järvamaa KHK kutseõpetaja Õppematerjal valmis programmi VANKeR raames ja seda toetas Euroopa Liit. See töö on litsentsi all Creative Commons Attribution- Noncommercial-Share Alike 3.0 Unported License . Paide 2011 Sisukord Kursuse ainekava................................................................................................... 4 Kursuse tegevuskava ............................................................................................. 6 I. Ehitusjärgne puhastus............................................................................................. 8 1.1 Ehitusaegne ja –järgne puhastamine................................
6) tagama ohtlikule ja suurõnnetuse ohuga ettevõttele ja selle tegevusele kehtestatud nõuete või piirangute täitmise. 222 Keskkonna saastumine, keemilised saasteained KESKKONNAMÜRGID- *gaasid: SO2, H2S, NO, NO2, NH3, CO,CO2,CH4 *tahked elemendid: Hg, As, Pb *pestitsiidid *väetised *naftasaadused *sünteetilised pesemisvahendid 222 Eesti seadusandlus mis reguleerib kemikaalide keskkonnaohtlikkuse küsimusi. Elanikkonnale ja loodusele ohtlike kemikaalide käitlemise piirangud. Määrus kehtestatakse "Kemikaaliseaduse" (RT I 1998, 47, 697; 1999, 45, 512) paragrahvi 11 lõike 1 punkti 3 alusel. 222 Ökomärgistus Ökomärgised võeti kasutusele, et pakkuda kliendile võimalust leida ja valida tooteid/teenuseid, mis tekitavad loodusele vähem kahju. Üle maailma eksisteerib ligikaudu 20 erinevat keskkonnamärgi süsteemi. Kõigi selliste märgiste eesmärk on propageerida keskkonnasäästlikku käitumist ja tarbimist.
MITTEMETALLID Mittemetallide üldiseloomustus. Mittemetalle on 22. Lihtainetena esinevad nad gaaside (H2, O2, N2, F2, Cl2, väärisgaasid), vedeliku (Br2) või tahketena (B, Si, C, P, S, I2 jt.). Perioodilisuse süsteemis paiknevad mittemetallid perioodide lõpus. Mittemetallide aatomite väliselektronkihil on enamikul juhtudesl üle kolme elektroni. Mittemetalli aatomitele on iseloomulik liita keemiliste reaktsioonide käigus elektrone. Seejuures aktiivsemad mittemetallid moodustavad negatiivselt laetud ioone (halogeniidioonid). Neil juhtudel esinevad mittemetallid oksüdeerijatena. Elementide aatomite omadus liita elektrone suureneb perioodis väärisgaasi suunas; rühmas suureneb alt ülespoole (aatomiraadiuse vähenemise suunas). Kõige aktiivsem mittemetall on fluor. Mittemetallide elektronnegatiivsus ning keemiline aktiivsus väheneb reas: F, O, Cl, N, Br, I, S, C, H, P, Si, Xe Tüüpiliste mittemetallide reageerimisel metallidega m
koosneb. Üldandmed tekstiilkiududest Selleks, et mõista, mis on tekstiilid ja edaspidi aru saada materjaliõpetuse erialase terminoloogia baasmõistetest, on tutvumiseks ära toodud järgmised tekstiilkiududega seotud terminite seletused: Tekstiil - algselt omistati terminit ainult kootud kangastele, tänapäeval peetakse tekstiili all silmas piisavalt elastset ja paindlikku materjali, mis on valmistatud peentest ribadest, polümeeridest, kiududest, lõngadest, kangast või toodetest, mis on valmistatud ribadest, kiududest, lõngadest või kangast. Tekstiiltooted - ainult tekstiilkiududest valmistatud (olenemata kasutatud segamis- või sidumisviisist) töötlemata tooted, osaliselt või täielikult töödeldud tooted, pooltooted ning õmmeldud valmistooted. Tekstiiltoodetega võrdsustatakse vähemalt 80% toote massist tekstiilkiudusid sisaldavad tooted. Rõivad - inimese kehakatted va. jalatsid.
Kõrvaltoimetena võib põhjustada kontakt dermatiiti ja allergilisi reaktsioone. Sisaldus tootes võib regulatsioonide järgi olla kuni 0,2%.[15] DMDM hüdantoiin ehk Dmdm hydantoin on mikroobidevastane formaldehüüdi vabastav säilitusaine. Hävitab baktereid, kuid ühtlasi ärritab nahka, silmi ja kopse. Selliste formaldehüüdi vabastavate toimeainetega kokkupuutes olevatel inimestel võib välja kujuneda formaldehüüdi allergia või allergia toimeaine enese ja selle lagunemisproduktide vastu. Ameerikas sisaldavad formaldehüüdi vabastavat toimeainet umbes 20% kõigist kosmeetika ja isikliku hügieeni toodetest, seega on Euroopaga võrreldes USA-s kontaktallergia esinemissagedus neile koostisainetele oluliselt kõrgem. [1] Imidazolidinüül karbamiid INCI: IMIDAZOLIDINYL UREA ja Diazolidinüül
elektronegatiivsem aatom. Aktseptor on enamasti metalliiooni prooton. Sarnane side on oksooniumioonis ja amooniumioonis. 26. EDTA kasutusalad. EDTA on levinuim titrant. Etüleendiamiintetraatsetaati kasutatakse: • Keemias - vee üldkareduse määramiseks, metalli-ioonide kontsentratsiooni määramiseks. • Meditsiinis – raskemetallimürgituse ravis, mõningates vähiravimites • Koristusvahendites – puhastusvahendid, kloorivabad valgendajad, vee pehmendajad; puhastav mõju seisneb mustuse ja raskemetalli sidumises • Toiduainetööstuses – säilitusainena (värvimuutuste takistamiseks) • Põllumajanduses • Tekstiilitööstuses • Paberitööstuses 27. Kuidas toimub metallide lahustumine tahkest faasist? Tahke aine lahustamisel selle aine kristalne struktuur lõhutakse ioonideks, aatomiteks või molekulideks. Keemias
YKI 3030 Keemia ja materjaliõpetus Dots. Viia Lepane rühmad 1. Mateeria ja aine mõisted. Mateeria- kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Mateeria peamised avaldumisvormid on aine ja kiirgus. Aine on mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (vesi, ammoniaak, kuld, hapnik). 2. Keemilise elemendi mõiste. Element on kogum ühesuguse tuumalaenguga (prootonite arvuga) aatomeid. Element on aine, mida ei saa keemiliste meetoditega enam lihtsamateks aineteks jagada. (109 elementi, 83 looduses) 3. Keemiline ühend. Keemilised ühendid on keemiliste elementide kogumid, väikseim iseseisev osake on molekul. 4. Ainete klassifikatsioon, liht ja liitained. *Anorgaanilised *Orgaanilised lihtaine- moodustub ainult ühe ja sama keemilise elemendi aatomitest. Näiteks: hapnik, raud, elavh�
karbiidid Traditsiooniline keraamika- koosneb savimineraalidest- portselan, tsement, klaas. Omadused: Jäigad ja tugevad (sarnane metallidega); Kõvad; Purunevad kergesti (traditsioonilised); Madal elektrijuhtivus ja soojusjuhtivus; Vastupidavad kõrgetele temperatuuridele ja keskkonnamõjudele (rohkem kui metallid ja polümeerid). 2 Optilised omadused: võivad olla läbipaistvad, poolläbipaistvad või ka läbipaistmatud. Fe3O4- magnetilised omadused. 13. Polümeersete materjalide üldiseloomustus. Plastid ja kummid. Orgaanilised ühendid, koosnevad C, H, mittemetallid (O, N, Si). Suur molekulaarstruktuur, ahelad, C-skelett(PE, nailon, PVC, PC, PS, silikoonkummi). Omadused: Madal tihedus; Mitte nii tugevad ja jäigad kui eelnevad tahked materjalid;
Olulisemad õhu saasteained ning nende omadused (SO2) happevihmu, tekib kütteõli, kivisöe ja põlevkivi põletamisel soojuselektrijaamades, tselluloositehastes ja keemia- ja metallitööstuses. (NOx) - allikaks on fossiilsete kütuste põletamine küttekolletes. NH3-eraldub põllumajandusest ja keemiatööstusettevõtetest (CO2) üks tähtsamaid kasvuhoonegaase, peamiseks allikaks on energeetikatööstus, mis kasutab fossiilseid kütuseid. Teiselt poolt, taimkate ja ookean seovad atmosfääri süsinikdioksiidi, töötades CO2 neeluna ja süsinikuvaruna. tahm eraldavad sisepõlemismootorid. Aerosoolid- Aerosooli üks tähtsaimaid omadusi puhastamise seisukohast on osakeste sadenemiskiirus. Osakeste suurused. Aerosooli ei iseloomusta kunagi kindel osakese suurus, vaid osakeste suuruse jaotus, mida esitatakse diferentsiaalse ja integraalse jaotuskõveraga. 2. Õhu puhastamine aerosoolidest Heterogeensete gaasisegude lahutamine on keemilises tehnoloogias üks levinumaid p
Kolloidosakeste lisamine Au osakesed (10-4g/mL) erineva diameetriga 4-10 nm roosa; 10-75 nm rubiinpunane; 75- 110 nm roheline; 110-170 nm pruun Värviliste kristallide lisamine Egiptuses sarlakpunane klaas- lisati punast Cu-oksiidi Fiiberklaas: - on klaas fiibri (kiu) kujul. Saadakse viskoosses olekus klaasist filamentide väljatõmbamisel Klaasvill- saadakse lühikestest klaasfiibritest (kiududest), mida hoiab koos polümeerne materjal Kasutamine: Optilised kiud- klaasist kiusüdamik, mille pind on kaetud väiksema murdumisnäitajaga klaasiga, selle peal on plastikiht. Valgust juhtiva sisu läbimõõt on 9 mm ja kogu kiu 125 mm. Valmistatakse eriti puhtast SiO2-st, lisatakse Ge. 77. Kristallvõrede tüübid: aatom-, molekul- ja ioonvõre. Aatomvõre- sõlmpunktides aatomid, seotud kovalentse sidemega (teemant, SiO2); Molekulvõre- sõlmpunktides elektriliselt neutraalsed molekulid, seotud nõrkade van der Waalsi jõududega (jää, tahke
Kordamisküsimused 2015/2016 õppeaastal YKI 3030 Keemia ja materjaliõpetus 1. Mateeria ja aine mõisted. Mateeria- kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Mateeria peamised avaldumisvormid on aine ja kiirgus. Aine on mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (vesi, ammoniaak, kuld, hapnik). 2. Keemilise elemendi-, keemilise ühendi ja molekuli mõisted. Element on kogum ühesuguse tuumalaenguga (prootonite arvuga) aatomeid. Element on aine, mida ei saa keemiliste meetoditega enam lihtsamateks aineteks jagada. (109 elementi, 83 looduses) Keemilised ühendid on keemiliste elementide kogumid, väikseim iseseisev osake on molekul. Molekul - aine väikseim osake, millel on antud aine keemilised omadused ning mis võib iseseisvalt eksisteerida (O2, CO2, H
Faasidiagrammid seovad kõikide faaside püsivuspiirid ja võimaldavad määrata aine agregaatolekut erinevatel temperatuuridel ja rõhkudel, samuti sulamis- ja keemistemperatuuri erinevatel rõhkudel. Sublimatsioonikõver AC; Aurustumiskõver AB; Sulamiskõver AD Superkriitiline olek CO, mis on temperatuuril ja rõhul, mis on võrdne või kõrgem kui tema kriitilise punkti väärtused. Omadused: · Odav ja kergesti puhastatav, · Mitte-toksiline ja keskkonnasõbralik, · Keemiliselt inertne ning puudub plahvatus- ja süttimisoht. Kasutatakse: · Taimse materjali ekstraheelimisel, · Aerogeelide valmistamisel, · Laborites keerulise koostisega materjalide keemilise koostise iseloomustamiseks. Aur vedeliku pinna kohal olev gaasiline keskkond. Küllastunud auru rõhk antud temperatuuril maksimaalse võimaliku veeauru rõhk. Rõhk, mille juures vedelikust väljuvate ja sinna tagasi minevate molekulide arv on võrdne
1. Elemendi ja lihtaine mõisted ja nimetused ning nende mõistete õige kasutamine praktikas. Süsteemsuse olemus ja süsteemse töötamise vajalikkus inseneritöös. Näiteid praktikast. Milline on süsteemne materjalide korrosioonitõrje? Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass. Lihtaine on keemiline aine, milles esinevad ainult ühe elemendi aatomid, keemilises reaktsioonis ei saa seda lõhkuda lihtsamateks aineteks. Lihtaine valemina kasutatakse vastavate elementide sümboleid (üheaatomilised: Fe, Au, Ag, C, S; kaheaatomilised: H2, O2, F2, Cl2, Br2). Enamik elementidele vastavaid lihtaineid on toatemperatuuril tahked ained või gaasid. Mõistete kasutamine: Segadust tekitavad mitmed asjaolud:1) Aatomite liigil ja nendest moodustunud lihtainetel on enamikel juhtudel ühesugune nimi! (Erandid