mail 1919. SÕDA JÄTKUB Nõukogude Venemaa ei leppinud lüüasaamisega Eestis. Lõuna Eesti tagasivallutamiseks tõi Punaarmee Pihkva kanti ja Põhja- Eestisse uusi vägesid. Eesti väed pidid 1919.a kevadel pidama raskeid kaitselahinguid. Vaenlane suudeti tagasi tõrjuda. SÕDA KANDUB EESTI PIIRIDEST VÄLJA Et säästa Eesti sõjapurustustest, otsustas Eesti väejuhatus viia sõjategvuse vaenlase territooriumile. Mais 1919 alustasid VENE VALGEKAARTLASED eestlaste toel Narva alt pealetungi Petrogradi suunas. Nad jõudisd Petrogradi lähistele, kuid ei suutnud linna vallutada. Lõunarindel vallutasid eestlased Pihkva linna ning vabastasid punastest Põhja-Läti. Tallinna Kuristiku Gümnaasium / Vabadussõda 9. klass / õp. Veinika Lemsalu 4 LÕUNAST TÕUSEB UUS OHT 1919. a suve alguses ähvardas Eestit lõuna poolt uus oht. Lätimaal olid juba baltisakslased loonud oma sõjaväe LANDESWEHRI (ka: landesveer; 'maakaitse')
Diktatuur- valitsemisvorm, milles juhil on kas piiramatu või peaaegu piiramatu võim otsuste tegemisel Autoritarism- võim on koondunud ühe inimese või väikese rühma kätte, rahval pole mingit võimalust valitsemises osaleda Totalitarism- võim koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte, on kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle NSV Liit- nõukogude sotsialistlike vabariikide liit Punaarmee- venemaa võitlusvõimeline armee Valgekaartlased Interventsioon- välisriigi relvastatud sekkumine teise riigi siseasjadesse Maailmarevolutsioon- loodeti et enamlaste või venemaal on algtõukeks ülemaailmsele revolutsioonile- muuta kogu maailm kommunistlikuks Plaanimajandus- majandus, kus mingit toodet või teenust toodetakse vastavalt riigis kehtestatud plaanile GULAG- laiaulatuslik vangilaagrite süsteem “Mein Kampf”- hitleri kirjutatud raamat tema ideoloogia põhimõtetest
See leping sätestas järgmise: 1) Saksamaa sõjasüüdlasena pidi loobuma suurtest aladest 2) neil keelati omada suurt armeed ja suurt sõjatehnikat. 3) ta pidi maksma reparatsioone. 4)lepingu täitmiseks loodi reini demilitariseeritud tsoon. 5) 6. Kodusõda ja interventsioon Venemaal (5 p.) Aeg 1918-1920 põhjused 1)Bolsevike punaarmee tahtis kaitsta nõukogude võimu ja ellu viima maailmarevolutsiooni idee. 2)Valgekaartlased tahtsid kukutada bolsevike võimu ja taastada vene impeeriumi. tulemused 1)Valgekaartlased said lüüa 2)kuni 12 miljonit ohvrit. 3)Tapeti tsaari perekond 7. Pilt Keda kujutab foto ja millise pöördelise sündmusega oli ta vahetult seotud? Leninit, oktoobripöördega bolsevike võimule tulek Milline oli selle sündmuse mõju antud riigi elanikonnale ja kogu maailmale? Esita vastus kahe põhjendatud teesiga. 1) bolzevike soov muuta kogu maailm kommunistlikuks
Eesti Vabadussõda Aeg: 28. november 1918 3. jaanuar 1920 Põhjus: Eestlastel kaitsta oma vabaust, Venelastel vallutada Eestimaa Kelle vahel: Eestimaa, Suurbritannia ja Valgekaartlased Nõukogude Venemaa vastu Tähtsamad lahingud: Narva lahing 28. novembril 1918 Eestlased kaotasid, Paju lahing 30.- 31. jaanuaril 1919 Eestlased võitsid, Võnnu lahing 23. juunil 1919 Eestlased võitsid, Kadrimäe lahing 28. novembril 1918 - viik Tähtsamad väejuhid: sõjavägede ülemjuhataja kindral Johan Laidoner, korpuse ülem polkovnik K. Dzeroinski, korpuse ülem polkovnik G. Neff, kindralmajor A. Rodzjanko, kindral Judenitsig Tulemus: 25
3. Millega on ajalukku läinud II Nõukogude Kongress Venemaal? (3) · rahudekreet - ettepanek sõdivatele riikidele alustada rahuläbirääkimisi · maadekreet - tühistati mõisnike suurmaaomand Moodustati esimene Nõukogude valitsus 4. Tõmba loetelust maha sobimatu isik. Põhjenda! KOLTSAK, DENIKIN, PETAIN, JUDENITS Loetelust tuleb maha tõmmata Petain, sest ta oli Prantsusmaa sõjaväelane. Ülejäänud isikud on Venemaa valgekaartlased. Koltsak - Venemaa admiral, polaaruurija ning valgekaartlik väejuht Vene kodusõjas ja Venemaa ülemvalitseja aastatel 19181920. Denikin - Vene sõjaväelane, üks valgekaartlaste relvastatud üksuste Vabatahtlike Armee ja Lõuna-Venemaa Relvajõudude juhte Venemaa kodusõjas. Petain - Prantsusmaa sõjaväelane (Prantsusmaa marssal, 1918) ja riigipea aastail 19401944. Judenits - Vene jalaväekindral (1915) ja Venemaa valgekaardi juhataja Baltimaades Vene kodusõja ajal 19181920. 5
Riigipööret juhtis Trotski-Petrogradi nõukogu esimees. Muutused: lõpetati sõda, sõlmiti rahu Saksamaa ja tema liitlastega. Talupojad võtsid mõisnikelt maad tagasi. Asutav Kogu saadeti laiali. Kaevandused, metsad, pangad ja raudteed riigistati. Kontroll suurettevõtete üle. Tsensuur, arestid, Tshekaa (salapolitsei), vangilaagrid. Välisvõlad tühistati, võeti vastu Vene NFSV põhiseadus, naistele anti valimisõigus, töölistel 8-tunnine tööpäev. Kodusõda: valgekaartlased tahtsid taastada tsaarivenemaa ja kukutada enamlased võimult. Ei tunnustatud Petrogradi uusi kommunistlikke võimumehi. Valgekaartlased (tuginesid AV liimetele) ja punakaartlased (enamlased). Pealinn viidi üle Moskvasse. Mõrvati Nikolai II perekond. Sõjakommunismi poliitika- tasuta transport, linnades toiduained kaardiga, toiduainete konfiskeerimine/toitlussalgad, punane terror. Lenini korraldusel loodi Venemaal koonduslaagrid, sagenesid tapmised
(1)(3) Tartu rahu allkirjad. 7 KOKKUVÕTE Eesti vabadussõda toimus aastatel 1918-1920.Toimumis kohad olid Eesti, Läti ja Venemaa. Tulemuseks oli see, et Eesti tõrjus venelased rahvuspiiridest välja. Vabadussõjas osalejad olid Eesti(väejuhiga Johan Laidoner), Suurbritannia laevastik(väejuhiga Walter Cowan), Valgekaartlased(väejuhiga Nikolai Judenits), Nõukogude Venemaa(väejuhid Jukums Vcietis ja Sergei Kamensev)ja Landeswehr. Eesti armees oli 74 500 meest, Soome vabatahtlike oli 4000, 50 000 Vene valget, Taani ja Rootsi vabatahtlike oli 200-400 ning Nõukogude Venemaa jõudude suuruseks oli 160 000 meest. Eestis oli langenuid 5000, haavatuid 15 000 ja vangi langenuid 689. Venemaa langenud ja haavatud on teadmata küll aga vangi langes 10 000 inimest.(1)
Iseseisvusmanifest- Juhan Kukk, Ferdinand Peterson. See loeti esimest korda ette 23.veebruar kell 8 õhtul Endla teatri rõdult. Iseseisvuspäev- Moodustati Eesti Vabariigi ajutine valitsus. Peaministriks sai K. Päts Iseseisvusmanivestide kleepimine tänavanurkadele, loodi relvastatud salgad, tulevahetus taganevate enamlastega 25.veeb. sakslased Tallinna all 6)Eesti vabadussõda Aeg - 28. nov. 1918- 3. jaan. 1920 Osapooled · Kommunistlik Venemaa · Eestlased, Suurbritannia, Valgekaartlased, Soome · Baltisakslased (Landeswehr) Põhjused · Saksamaa revolutsioon millest venemaa lootis kasu saada · Vaikiv ajastu · Eestlased tahtsid saada iseseisvaks Ebaedu põhjused · Ebavõrdne seis. Venelaste armees oli mitu korda rohkem mehi. · Ei usuta et Eesti on võimeline Venemaale vastu astuda · Eesti vägedel ei ole ühtset juhtimist enne J.Laidoneri tulekut · Eestlased võitlevad mingil ajal korraga mitmel rindel
Iseseisvusmanifest- Juhan Kukk, Ferdinand Peterson. See loeti esimest korda ette 23.veebruar kell 8 õhtul Endla teatri rõdult. Iseseisvuspäev- Moodustati Eesti Vabariigi ajutine valitsus. Peaministriks sai K. Päts Iseseisvusmanivestide kleepimine tänavanurkadele, loodi relvastatud salgad, tulevahetus taganevate enamlastega 25.veeb. sakslased Tallinna all 6)Eesti vabadussõda Aeg - 28. nov. 1918- 3. jaan. 1920 Osapooled · Kommunistlik Venemaa · Eestlased, Suurbritannia, Valgekaartlased, Soome · Baltisakslased (Landeswehr) Põhjused · Saksamaa revolutsioon millest venemaa lootis kasu saada · Vaikiv ajastu · Eestlased tahtsid saada iseseisvaks Ebaedu põhjused · Ebavõrdne seis. Venelaste armees oli mitu korda rohkem mehi. · Ei usuta et Eesti on võimeline Venemaale vastu astuda · Eesti vägedel ei ole ühtset juhtimist enne J.Laidoneri tulekut · Eestlased võitlevad mingil ajal korraga mitmel rindel
vallutamine. Jaama vallutamine ei läinud lihtsalt, Eesti sõdalasi hoidis tagasi punaste soomusrong. Sellest jagusaamise järel pani jalavägi veel üürikest aega vastu. 21. juulil jaam vallutati. Järgmisena jätkusid lahingud Ostrovi suunal. Ostrovi lähistel lahingus sai skautide juht kapten Pinka raskelt haavata. Juht evakueeriti tagalasse. Edasi toimuvad lahingud osade tagasilöökide ja õnnestumisetega. Kuni lõpuks vahetavad Vene valgekaartlased nad Tserjohha jõe liinil välja. 28. juulil saab uueks ülemaks H. Freiberg. Vabadussõja lõpulahingutest Narva rindel võtsid skaudid osa täisarvulise koosseisulise rügemendina, millel oli 28. detsembril 1919 seisuga 1200 tääki, 47 kuulipildujat ja 4 miinipildujat. Rügemendis käis üldse läbi 70 ohvitseri, 1713 sõdurit ja allohvitseri. Sõja kestel kasvas väikesest salgast rügement, millel on suured teened võidu saavutamisel Eesti Vabariigi
(1)(3) Tartu rahu allkirjad. 7 KOKKUVÕTE Eesti vabadussõda toimus aastatel 1918-1920.Toimumis kohad olid Eesti, Läti ja Venemaa. Tulemuseks oli see, et Eesti tõrjus venelased rahvuspiiridest välja. Vabadussõjas osalejad olid Eesti(väejuhiga Johan Laidoner), Suurbritannia laevastik(väejuhiga Walter Cowan), Valgekaartlased(väejuhiga Nikolai Judenits), Nõukogude Venemaa(väejuhid Jukums Vcietis ja Sergei Kamensev)ja Landeswehr. Eesti armees oli 74 500 meest, Soome vabatahtlike oli 4000, 50 000 Vene valget, Taani ja Rootsi vabatahtlike oli 200-400 ning Nõukogude Venemaa jõudude suuruseks oli 160 000 meest. Eestis oli langenuid 5000, haavatuid 15 000 ja vangi langenuid 689. Venemaa langenud ja haavatud on teadmata küll aga vangi langes 10 000 inimest.(1)
1919 läksid Eesti väed vastupealetungile (soomusrongid, meredessantsalgad) 14.jan. vabastati Tartu ja 19.jan. Narva. Veebruari alguseks oli Eesti vaba, Saaremaal puhkenud mäss (enamlaste agitatsiooni ja infopuuduse mõjul) suruti karistussalga poolt maha. Maaküsimus enamlased tahtsid luua põllumajanduskommuunid, maamehed pettusid aga neis. Üks Vabadussõja võitmise eeldus oli valitsuse ja erakondade maaküsimuse lahendamine. Teine oli enamlaste võit Vene kodusõjas : valgekaartlased kindral Judenitsi Loodearmee vastu (valgete võidu korral poleks lääneriigid Eesti iseseisvust tunnustanud). Aprillis 1919 toimusid valimised Asutavasse Kogusse edu vasakpoolsetel sotsialistlikel erakondadel. Selline juhtpartei, alalhoidlik, baltisakslastega kompromissi otsiv ja Ajutise Valitsuse eest vastutav Maaliit Pätsi juhtimisel sai lüüa. Moodustati vasaktsentristlik valitsus, algul O.Strandmani, seejärel Tõnissoni juhtimisel lootsis Eesti riigilaeva võidule. Okt
lüüa * Enamlased suutsid oma ressursse maksimaalselt ära kasutada * Enamlaste kätte jäid tööstuspiirkonnad ning olulisemaid raudteesõlmed, mis võimaldasid vägesid kiiresti ümber paigutada * Mõtlematu terror, mis ei jäänud maha punasest terrorist ning sellega häälestati enda vastu vene rahvas 11. Eesti Vabadussõda. Aeg - 28. nov. 1918- 3. jaan. 1920 OSAPOOLED * Kommunistlik Venemaa * Eestlased, Suurbritannia, Valgekaartlased, Soome * Baltisakslased (Landeswehr) PÕHJUSED * Saksamaa revolutsioon millest venemaa lootis kasu saada * Vaikiv ajastu * Eestlased tahtsid saada iseseisvaks EBAEDU PÕHJUSED * Ebavõrdne seis. Venelaste armees oli mitu korda rohkem mehi. * Ei usuta et Eesti on võimeline Venemaale vastu astuda * Eesti vägedel ei ole ühtset juhtimist enne J.Laidoneri tulekut * Eestlased võitlevad mingil ajal korraga mitmel rindel
Saksamaa pidi sõjaväge vähendama 100 000 meheni, kellest ainult 4000 võisid olla ohvitserid. Ei tohtinud kehtestada sõjaväeteenistuskohustust, keelati lennuvägi ja piirati laevade arvu. Tuli maksta võitjariikidele reparatsioone. Reini jõe piirkond demilitariseeriti 15 aastaks. Saksamaa liitlased Austria, Bulgaaria, Ungari ja Türgi said analoogsed karistused. KODUSÕDA VENEMAAL: - Intensiivne kodusõja periood algas Venemaal 1918 mais punaarmee ja valgekaartlaste vahel - Valgekaartlased - punaarmee vastu võidelnud sõjajõud - Nõukogude võimu vastu astusid Venemaal välja nt mõisnikud, kodanlus, vaimulikud, sotsialistlikud parteid. Venemaa kodusõja iseloomulikud jooned: 1)Tööstuspiirkonnad ja olulisemad raudteesõlmed jäid enamasti nõukogude võimu valdusesse, mis võimaldas enamlastel manööverdada väekoondistega 2)Nõukogude käes oli põhiliselt toiduaineid tarbivad piirkonnad, valgete käes toiduaineid tootvad piirkonnad->tõi
Antant püüdis varustada ja toetada vene valgekaartlasi: Admiral Koltsak, kindral Kornilov, kindral Anton Denikin, kindral Pjotr Wrangel, Nikolai Judenits. I maailmasõja lõppedes tühistas Nõukogude valitsus Bresti rahu ja valmistus Kesk- Europpasse tungima, et saksa revolutsioonääre toetada. Plaan oli viia sõjast kurnatud Euroopassse maailmarevolutsioon. Takistuseks sai piiririikide (sealhulgas ka Eesti ) vastupanu. 1919. aastal tegid valgekaartlased Antanti toel mitu katset sõda võita. Vägivallaga häälestati rahvas enda vastu. Kodusõda oli julm, möllasid punane ja valge terror.1918. aastal tapeti Lenini korraldusel Venemaa viimane keiser Nikolai II koos perega.Venemaa elanikkonna kaotused ulatusid 13 miljoni inimeseni. Hakati läbi viima sõjakommunismi poliitikat: talupoegadele kehtestati toiduainete andmise kohustus, viljaga kauplemine keelati, kiiruga ja
Seal moodustati uus valitsus, otsustati võtta vastu maaseadus, töötada välja PS. Maaseadus oli esimene ja väga tähtis seadus, mille AK vastu võttis. Natsionaliseeriti mõismamaad ilma kompensatsioonita, pandi alus nn asundustaludele, mida jagati esmajoones Vabadussõja veteranidele. Pandi alus riiklikule maafondile. 1919a mais alustasid Eesti rahvusväeosad üldpealetungi Petrogradi ja Pihkva suunas Vene Valgekaartlaste toetusel. Petrogradi vallutada ei suudetud, kuna Vene Valgekaartlased ei suutnud koostööd organiseerida. Endised Antanti liitlased nõudsid Eestilt ja Lätilt Vene Valgekaartlaste toetamist nähes selles koostöös võimalust kukutada bolsevikud. Uus oht Läti ja Eesti riiklikule iseseisvusele oli Balti-Saksa ja Saksa sõjaveteranide poolt moodustatud Landeswehr (maakaitsevägi). Baltisakslased leidsid, et Baltikum on nende kodumaa ja et balti Hertsogriik ebaõnnestus ja siis nüüd segastel aegadel lootsid nad siin võimu võtta
* 27.veb õhtuks oli pealinn ülestõusnud tööliste ja sõdurite käes 11. Oktoobrirevolutsioon Aeg: oktoober 1917 (vkj) Põhjused: *Sõjaväelise diktatuuri kehtestamine Venemaal. *Ajutine Valitsus arreteeris Kornilovi. *Bolševikute toetajaskonna kasv. Tagajärjed: *Vägivald ja terror. *Teisitimõtlemise eiramine. *Maailmarevolutsiooni õhutamine teistes riikides. *Ajutise Valitsuse kukutamine. *Nõukogude Liidu algus. 12. Venemaa kodusõda Aeg: 1917-1923 Osapooled: *Bolševikud *Valgekaartlased Võitsid bolševikud, sest neiloli karm kord ja nad rakendasid sõjakommunismi. Põhjus: *Nõukogude võimu mittetunnustamine. Tagajärjed: *Nõukogude Liidu loomine. *Majanduslik kaos. *Eesti, Läti, Leedu,Poola, Soome iseseisvumine. 13. Sõjakommunism - Nõukogude riigi majanduspoliitika kodusõja ajal. Tunnused: *Talupoegadele kehtestati toiduainete andmise kohustus. *Viljaga kauplemine keelati. *Kiiruga ja vägivaldselt loodi ühismajapidamised (kolhoosid). *Riigistati kõik ettevõtted. 14
rahu dekreet sõdivatele riikidele tehti ettepanek alustada rahu läbirääkimisi. Maadekreet- mõisnikelt võeti maa ära ja lubati talupoegadele enamlased tahtsid muuta kõik inimesed võrdseteks ja kiiresti viia rahvas kommunismi kaotati ära suurtööstused ja suurmaavaldused Kuulutatu välja rahvaste enesemääramisõigus Kodusõda 1918 Paljud ei olnud rahul nõukogude võimugaseda peeti ohtlikuks kogu maailmale sõtta sekkusid suur-britannia, usa, jaapan. Valgekaartlased – nõukogude võimu vastased, kes tahtsid taastada tsaari võimu valgekaartlased said lüüa sest nad käitusid rahvaga vägivaldselt ja tagurlikult Nende üksused tegutsesid eraldi nad ei toetanud piiri riikide iseseisvust Terror Nõikogude võim kasutas sõjakommunismi poliitikat talupoegadelt võeti jõuga toitu Loodi ühismajapidamisi e kolhoose Riigile võeti tööstusettevõtted ja pandi sõjateenistusse Rahapalka ei makstud tasuta jagati toitu ja tarbekaupa
sõjaliste majanduslike ja poliitiliste abinõude kompleks: *Talurahval oli toiduainete andmise kohustus. *Kauplemine keelati. *Jõukamtelt talupoegadelt võeti maa ja anti kehvikutele. *Tegutsesid laiade volitustega toitlustussalgad, algas kollektiviseerimine ja natsionaliseerimine. Samal ajal oli kodusõjas enamlaste vastase leeri juhtimine läinud valgekaartlaste kätte. 1919.aastal oli enamlaste olukord kodusõjas väga tõsine. 1920.aasta algul valgekaartlased purustati. Enamlaste võitu kodusõjas soodustasid: A) Punaarmee arvuline ülekaal B)Venemaa elanikkonna toetus. Enamlaste olukord halvndas täielikult kokkuvarisenud majandus ning sisemine opositsioon. Proletaarse revolutsiooni eksportimiseks läände alustati 1920.aastal sõda Poolaga, mille käigus vallutati Ukraina, Valgevene ja osa Poola alasid. Varssavi all sai Punaarmee lüüa.
○ Revolutsioon algas veebruaris veebruarirevolutsiooniga. Selle tulemusena astus tsaar riigivõimult tagasi ja tema asemele tuli ajutine valitsus. Venemaast sai vabariik. ○ Ajutise valitsusega ei oldud ka rahul, korraldati oktoobrirevolutsioon, mis lahenes verevalamiseta, kuid kasutati jõudu, et ajutine valitsus laiali ajada. Sellega said kommunistid võimule. ○ Pärast revolutsiooni paisati venemaa kodusõtta. Seal võitlesid valgekaartlased kommunistide vastu, et venemaa jääks vabariigiks. Valgekaartlasi aitasid antandi väed. Mille võitsid ka kommunistid ○ 30.detsembril 1922 moodustati Nõukogude Liit. NSV oli ühe partei diktatuur, mida valitses kommunistlik partei. Teised poliitilised erakonnad olid keelatud. 4 ○ Nõukogude Liidu tegelik riigipea oli partei juht, alguses Vladimir Lenin, hiljem Stalin.
Eestlaste vastupanu sundis Punaarmee juhtkonda peatama pealtungi põhirindel ja suunama kõik oma reservid Eesti vastu.. Kuid hiljem õnnestus need tagasi lüüa ja alustada ise vastupealetungi. Milles seisnes Landeswehri sõja tähtsus Eesti ajaloos? Selle sõja käigus vallutatud Võnnu vallutajispäeva 23 juunit tähistame Võidupühana Milline oli vene valgekraatlaste roll vabadussõjas? Tähtis osa vabadussõjas. Kuna valgekaartlased hoidsid enamlasi kinni Narva jõe taga. Miks oli Tartu rahu oluline Eestile, miks Venemaale, milles kokkulepiti? Tartu rahulepingu sõlmimisega 2 veb 1390 tunnustas Nõukogude Venemaa esimese riigina EV-i. *Venemaa tunnustas Eesti riigi iseseisvust igaveseks ajaks. *Venemaal viibinud eestlased said õiguse naasta kodumaale *Eesti ei old enam seotud Venemaa võlgade tasumisega *Venemaa lubas tagastada väljaviidud kultuurivara Rahu sõlmimisega lõppes Vabadussõda.
-aastatel võidupüha ei tähistatud, seda tähistati ametlikult alles 1932, sest rahvale oli majanduskriisis midagi positiivset vaja. 1919 hakati uurima, kas saaks sõlmida rahu. Alguses oli Antant ehk Inglismaa ja Prantsusmaa rahu vastu. Ühelt poolt oli neile parem, kui Venemaa oli nõrgem. Nad käsitlesid kommunismi kui ajutist nähtust. 1919 tegid eestlased Loodearmeega rünnaku Petrogradi suunas, kuid see ei õnnestunud ja mindi tagasi Eesti etnilistele aladele. Eestisse hakkasid tulema valgekaartlased ja levis tüüfus. Valitsus tegi otsuse, et saabuvatelt valgekaartlastelt võetakse ära relvad ja nad pannakse Virumaale ehitatud laagritesse, et takistada tüüfuse levikut. 1919 aasta teisel poolel hakati Venemaaga otsima kontakte rahu loomiseks. Kuigi Eesti suutis Vene väed etnilise piiri taga, oli riigisiseselt majanduslik olukord vilets ja levisid sõjavastased ideed. Esialgu ei olenenud rahu sõlmimine vaid Eestist, oli vaja Antanti tuge. Antant ei olnud nõus, sest
1920. Sealhulgas novembrist 1918 kuni veebruarini 1919 sõdis Eesti Vabariik vormiliselt Eesti Töörahva Kommuuniga 2) Landeswehr /landesveer/, sõditi juunis-juulis 1919. Landeswehri sõjas sõdisid Eestiga vabatahtlikud Saksamaalt (Rauddiviis) ja kohalikud baltisakslased (Balti Landeswehr) Oli veel üks veidi väiksem vastane Eestil Bermondt-Avalovi väed, nendega sõditi 1919 oktoobris. Sinna kuulusid vene valgekaartlased ja baltisakslaste riismed. I Vabadussõja algus. Eesti Töörahva Kommuun Kui 1918. aasta novembri algul puhkes Saksamaal revolutsioon, tühistas Nõukogude Venemaa Saksamaaga varem sõlmitud Bresti rahu ja asus pealetungile. Nõukogude Venemaa eesmärk oli taastada endise Vene impeeriumi piirid, viia revolutsioon teistesse riikidesse. NB! Sellega seoses alustas Nõukogude Venemaa 28. novembril 1918 rünnakut Narva linnale see ongi Vabadussõja algus!
Tänu sellele aga suurenes oluliselt naiste iseseisvumine ja võrdsete õiguste saavutamine. Taandus senine religiooni mõju ühiskonnas. · Anna hinnang naiste rolli muutusele sõja ajal. Naised muutusid rohkem iseseisvamaks, hakkasid ise rohkem toime tulema, nende eneseteadvus ja ühiskondlik tähtsus väljaspool perekonda tõusis. Seega võib neid muutusi pidada positiivseks Kodusõda Venemaal Osapooled: · Vene Punaarmee(enamlased) · Vene Valgekaartlased Miks korraldas Antant interventsiooni(e sõjalise sekkumise) Venemaale? · Selleks, et Venemaa sadamad sakslaste kätte ei läheks. Et omada kontrolli Läänemerel Milles seisnes sõjakommunismi poliitika? · Kogu majandus allutati riigi kontrollile · Kaotati palgad · Kaotati tasu suure hulga teenuste eest · Toiduained ja esmatarbekaupu jaotati tsentraliseeritud korras · Toiduainete kokkuostu asemel hakati neid konfiskeerima Kas selline poliitika oli õigustatud?
Siberi Vladivostokki oma kontrolli alla Transsiberi raudtee, 6 · rahvuslased Ukrainas, Soomes, Eestis, Poolas ja muudes mittevenelaste piirkondades, · tsaari- ja Ajutise valitsuse armeede ohvitseride kindral Anton Denikin (lõunast), admiral Aleksandr Koltsak (idast) ja kindral Nikolai Judenits (läänest) poolt juhitud valgekaartlased, kes soovisid kukutada nõukogude valitsust. · Siseriiklikud vastupanukolded - madrused - Kroonlinna mässud, esseerid - Jaroslavli ülestõus (06-21.07.1918), talupoegade ülestõusud: (Tambovi kubermangus Aleksandr Antonovi juhtimisel (1920-1921); · siseriiklikud- vasakesseerid - III Vene revolutsioon ja rahvusvahelised vandenõud saadikute vandenõu, Sidney Reilly, Bruce Lockhard võimukukutamiseks jne. 1918
1946-53 Siseministeerium (SM) ja Riikliku Julgeoleku ministeerium (RJM) Julgeolekuorganid 1953-54 Siseministeerium 1954-62 Siseministeerium ja Riikliku Julgeoleku Komitee (KGB) 1962-68 Ühiskondliku korra ministeerium ja Riikliku Julgeoleku Komitee 1968- 90 Siseministeerium ja Riikliku Julgeoleku Komitee Represseeritute kategooriatest 1940-1941 Poola ja Leedu põllutöölised (paljud põgenesid Eestisse) „valgekaartlased“ Eesti Vabariigi poliitiline eliit Kõrgemad sõjaväelased Politsejuhid Suurärimehed 14. juuni 1941 küüditamine „kontrrevolutsiooniliste“ parteide aktiiv, „nõukogudevastaste“, „natsionalistlike“ ja „valgekaartlike“ organisatsioonide liikmed + perekonnad end. politseinikud ja vanglatöötajad + perekonnad end. suurmaaomanikud, vabrikandid ja riigiametnikud +perekonnad end
rünnakuga Daugava äärde (Jakobstadti/Jekabpilsi) Põhjarindel alustas eestlaste toetusel pealetungi Vene valgekaartlaste Loodearmee (Judenitš) Pealetung jõudis päris Petrogradi lähistele, kuid enamaks neil jõudu polnud ja rinne veeres tagasi. Vene valgearmee näol oli tegemist endiste tsaariohvitseridega Venemaal kes soovisid taastada tsaarivõimu. Olid sõjas Eestiga liidus kuigi suhted olid pingelised, kuna valgekaartlased suhtusid Eesti iseseisvusesse valdavalt vaenulikult. Landeswehri sõda (juuni-juuli 1919) Lätis kus sarnaselt Eestiga oli 1918.a. nov. võimule tulnud rahvuslik valitus, muutus olukord keeruliseks 1919.a kevadel kui rahvuslik valitsus kukutati Lätis tegutsenud Saksa väekontingendi Baltilandeswehri ja Rauddiviisi poolt. Neid jõude juhtis kogenud kindral Rüdiger von der Goltz Balti-saksa vabatahtlikud väed alustasid samuti punaste vastast pealetungi, hõivates Riia ning
Sõjakommunism. Enamlaste võidu põhjused. Kodusõjapõhjused ei tunnustatud bolševike võimu ei pooldatud natsionaliseerimist sooviti tõelist demokraatiat bolševike vägivaldne võimuhaaramine asutava kogu laialisaatmine vägivald poliitiliste vaenlaste vastu Sõdivad pooled Punakaartlased, toetasid töölised ja kehvik talupojad, bolsevike toetajad. ROHKEM Vene valged-Valgekaartlased, toetasid mõisnikud, suurkodanlus, kõrgem ametnikkond, vaimulikud, ohvitserid, intelligents, sotsialistlike parteide toetajad. VÄHEM Interventsiooni põhjused ja osalenud riigid Interventsioon – välisriikide sõjaline sekkumine teise riigi siseasjadesse soov taastada tsaari venemaad hoida enda kontrolli all sadamaid Kodusõjale iseloomulikud jooned aeg 1918-1920
(NSV Liidu ajaloo õpikust IV klassile, Tallinn 1959) "Maailma esimene" 10 Sadu aastaid unistas töörahvas niisugusest elust, kus pole rõhujaid ja kus rahvas on ise võimu juures. See ei jäänud ainult unistuseks. Loodi maailma esimene töötajate riik- Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit. Võimu endale võtnud töölised ja talupojad muutsid maa põhjalikult. See ei olnud sugugi kerge. Mitu aastat piinasid meie maad valgekaartlased ja välismaised vallutajad. Rahvas pidi kannatama laost ja nälga. Palju tööd ja jõudu tuli kulutada meie maal rasketööstuse ülesehitamiseks, meie rahvastele uue, sotsialistliku elu rajamiseks kõigis vabariikides. (tarkus Tallinnas 1959 ilmunud NSV Liidu ajaloo õpikust IV klassile) *** "Õppida, õppida, õppida" A. Uljanova Lenin õppis koolis hästi. Sageli tulid koolivennad tema juurde. Üks ei osanud arvutada, teine ei osanud jälle midagi muud
kar, soomusronge kaptenid Anton Irv ja Karl Parts. unistuse. Mõisamaade jagamise otsus 1919. aasta kevadel peeti ägedaid kait- oli oodatud ja arusaadav. Samal ajal selahinguid, eriti lõunarindel. Mur- sundis see sõdureid soovima sõja lõp- ranguks eestlaste lahingumoraali suu- pu, et lõpuks oma põldu harida. rendamisel oli Asutava Kogu valimine Vene revolutsiooni tõttu Eestisse taga- ja selle vastu võetud maareformi sea- nenud nn valgekaartlased organisee- dus, mis täitis põlisrahva oma maa risid lääneriikide ja Eesti abiga oma armee (Põhjakorpus, hiljem Loodear- mee kindralite Aleksandr Rodzjanko ja Nikolai Judenitsi juhtimisel). Suur- riikide survel pidi Eesti nii mais-juu-
annaabi.ee 
