Galvanosteegia seisneb metallesemete katmises teise metalli õhukse kihiga. Galvanoplastikakas sadestatakse esemele suhteliselt paks metallkiht, et saada eseme pinnast jäljendit. Elektrolüüsi põhiseadus ehk Faraday esimene seadus. Alalisvoolu toimel elektroodile kantav aine mass m võrdeline voolutugevusega I ja alektrolüüsi kestusega t. Aine elektrokeemiline ekvivalent on võrdeline aatommassi ning pöördvõrdeline valentsiga. k Kui elektrivool ionisaatori toime lakkamisel katkeb, on tegemist sõltuva gaasilahendusega. Sõltumata gaasilahendus , mis ei vaja ionisaatorit. Huumlahendus realiseerub hõrendatud gaasides. Vajalik pinge on suurusjärgus sada volti ja voolutugevus 1100 milliamprit. Kasutatakse valgusreklaamis ja signaallampides. Kaarlahendus tekib normaalrõhul teineteisest kkuni mõne sentimeetri kaugusel paiknevate
oluliste positiivsete tagajärgede kõrvaldamine mittesoovitud käitumise korral. Näiteks saab juht jätta töötaja harjumuspärasest preemiast ilma. Ootuste teooria (Victor Vroom) väidab, et inimene tegutseb kindlal viisil, mis baseerub ootusel, et tegevusele järgneb antud tulemus - hüvitus ja selle hüvituse atraktiivsusel inimese jaoks. Ootuste mudel sisaldab kolme muutujat: ootus ehk toimetuleku tõenäosus, hüvituse tõenäosus ja hüvituse atraktiivsus. Leale oleks kõrge valentsiga hüvis palgatõus. D.McClelland motivatsiooni tõukejõudude teooria põhjal motiveerib inimest kas saavutus-, kuuluvus- või võimuvajadus. Arvan, et Lead mõjutab kuulumismotivatsioon pigem. Inimese soov sõbralike ja lähedaste inimestevaheliste suhete järele. Sotsiaalsusvajadusega inimesed soovivad teistele meeldida ja olla nende poolt aktsepteeritud. Nad otsivad sõprust, eelistavad pigem koostöösituatsioone kui 3
jää juhil muud üle, kui karistada: see võib tähendada kas trahve või vallandamist. Kui nüüd Ulla on juhiga selgeks rääkinud probleemid, jõuavad nad lahendusteni. Juht toob välja, mida naine peaks saavutama ning millised motivaatorid saavad sel juhul Ullale osaks. Kui Ulla pingutab, et aruanded oleksid täpsed ja esitab need õige aegselt, on naisel võimalik saada reede vabaks, et sõita külla oma lastele. Seega on Ullale Vroomi teooria järgi kõrge valentsiga hüvis vaba päev. Samuti on Ullal võimalik hea töö korral saada spaa-puhkus kogu perele. Kuna Ulla on samas firma töötanud juba 12 aastat, ning on alati oma töö korrektselt ära teinud, siis pole teda ilmselt tähelepandud ning vaevalt ka, et teda on premeeritud. McClelland'i teooria järgi pakun, et Ullal on kuulumisvajadus. Ta töötab üksi, keegi ei märka teda ega tunnusta, tal pole palka tõstetud, samuti pole kunagi premeeritud.
Kolloidide jaotus:happelised, basoidsed, amfoteersed. Lk 63 (pruun). 17.Asendumisneeldumine-mulla võime vahetada mulla tahkes faasis neeldunud ioone lahuse ioonide vastu,see võime on ekvivalentne (samaväärne).Seaduspärasused:asendusreaktsioon pöörduv,neeldumine toimub ekvivalentsetes olukordades,väljatõrjutavate katioonide hulk sõltub väljatõrjuva lahuse kontsentratsioonist,neeldumiskiirus ja intensiivsus kasvavad katioonide aatommassi ja valentsiga. 18.Küllastusaste tähistatakse V-ga. Astet näidatakse %-des neeldumishulka neeldumismahutavusest. Küllastusastme jägi jaotatakse: alla 50% on küllastusaste madal, üle 75% küllastusaste kõrge 19.ph def.-mullahappesuseks nim. vesinikioonide dissotseerumist mullast.Mõõdukalt happeline pH -4,6-5,5. 20.Kvaternaar algas 2 miljonit aastat tagasi ja kestab praegugi. Kvaternaari ajastut nimetatakse mõnikord ka jääajaks,
koolituse kaudu. Jahenemist ehk boonuste vähendamist või ärajätmist juhul, kui Ulla ei muuda oma suhtumist töösse, ei tee koostööd, jätkab vigade tegemist ja on endiselt hajevil. Karistamist trahvide või vallandamise näol tuleb rakendada siis, kui Ulla loobub täiesti töö tegemisest, näitab välja provokatiivset suhtumist töösse, rikub lepinguid ning teeb tahtlikke vigu. Victor Vroomi ootuste teooria kohaselt on Ullale kõrgeima valentsiga hüviseks vaba päev, mida lastega koos veeta. Kuna motivatsioon ei sõltu ainult vajadustest, vaid tähtsad on ka ootused, mis inimesel on seoses mingi tegevusega, siis on tähtis Ullal usku sellesse tõsta. Ta peab uskuma, et on suuteline jõupingutusi suurendama. Uskuma sellesse, et jõupingutuste suurendamine annab parema tulemuse ja et tulemuste paranemist märgatakse ning see toob soovitud hüvise. Seega, kui Ulla pingutab, teeb kvaliteetset tööd, siis ootab teda ees
U-tüüpi iseloomustavad jooned on järgmised: ta on mitmekülgsema käitumisrepertuaariga ning oleneb enam olukorrast ja keskkonnast; G on samas rikkamate individuaalsete joontega, sõltudes keskkonnast ja olukorrast vähem. U-tüübil on kergem lävida sujuvalt seltskondlike ja instrumentaalsete suhete pealispindsemal tasandil, ilma et ta laseks teisi oma isiksuse keskmesse. Tahe, mõtlemine ja intelekt Iseloomu karastamine eeldab enamasti seda, et inimene väldib positiivse valentsiga mugavat oleskelu ja võtab vastu otsekui negatiivse valentsiga pingutust nõudvad väljakutsed. Pärast seda kui tahtekindlusest kujuneb inimesele oluline väärtus, omandab see – tahtekindel tegutsemine – positiivse valentsi ja inimene tunneb sisimat tõmmet toimida raskuste kiuste tahte jõuliselt. Inimese vaimne võimekus oleneb tema eluruumi organiseeritusest, eri regioonide suhtlusest ning lokomotsiooni deteostamise nobedusest ja arvukusest.
toimuv neeldumine 4. mehhaaniline n.v - mullavõime jämedamaid osakesi kinni pidada Füüsikalis-keemiline e. asendusneeldumine: mulla võime vahetada teatud osa ioone, see võime on ekvivalentne. Seaduspärasused: asendusreaktsioon pöörduv, neeldumine toimub ekvivalentsetes olukordades, väljatõrjutavate katioonide hulk sõltub välja tõrjuva lahuse konsentratsioonist, neeldumiskiirus ja intensiivsus kasvavad katioonide aatommassi ja valentsiga. Mullaneelamis mahutavuse all mõistetakse 100 gr mulla poolt maksimaalselt neelatavate katioonide hulka milligramm ekvivalentides. Sellest sõltub mulla võime varustada taimi toitainetega. Mida suurem on mahutavus, seda parem muld, sest on suuremad toitainevarud. Mida huumusrikkam ja raskema lõimisega muld, seda suurem on neeldumismahutavus. Mullas võivad olla neeldunud katioonid ja anioonid. Neeldunud katioonid jaotatakse kaheks:
Teooria põhjal on motivatsioon 3 teguri tulemus: · VALENTS- kui väga soovitakse tasu, hüvitist. · OOTUS- kaalutlus toimetuleku tõenäosusest · HÜVITUSE SAAMISE TÕENÄOSUS- tegutsemise tulemuselna saadava võimaliku hüvituse hinnang. Motivatsioon= Valents x Ootus x Hüvituse tõenäosus Valents viitab hüvitise saamise soovi tugevusele. Kui alluval on soov edutamise järele, siis edutamine on sellele inimese jaoks kõrge valentsiga(jõuga).Soov hüvitise järele(valents) on inimeste puhul unikaalne, olenedes kogemustest ja varieerudes ajaliselt:vanad vajadused saavad rahuldatud ja tekivad uued.Kõrge tööeetikaga ja kompententsuse motivatsiooniga töötajad võivad leida ise sisemise valentsi oma tööst. Nende rahulolu tuleneb otseselt töö lõpetamisest, ülesande õigesti sooritamisel või millegi leiutamisel. Ootus on kindel arvamus, et tööalase jõupingutuse tulemusena saab ülesanne täidetud. Ootuse
hulk sõltub välja tõrjuva lahuse konsentratsioonist o neeldumiskiirus ja intensiivsus kasvavad katioonide aatommassi ja valentsiga 1. keemiline - mullas toimuvate keemiliste protsesside tulemusena kergesti lahustuvate ühendite muutumist raskemini lahustuvateks 2. bioloogiline - mullas olevate toitainete akumuleerumine, taimede ja mikroorganismide kehadesse 3. füüsikaline - mulla peenimate osakeste vabapinna energia ehk pindpinevuse mõjul toimuv neeldumine 4. mehhaaniline - mullavõime jämedamaid osakesi kinni pidada
Ebakindluse põhjused, mis on jõupingutuse ja tulemuse vahel. KARISTAMINE Karistamine - ebasoodne Hetkel pole juhtumist välja tuua käitumist mille tagajärg soovimatu tegevuse puhul võiks rakendada karistamist. eest. 12 5 V.VROOMI VALENTS Mis oleks V. Vroomi järgi Ullale kõrge valentsiga hüvis? Valents e hüvituse atraktiivsus (saamise soovi tugevus) Vajadused Väärtused Eesmärgid Eelistused Töö rikastamine Töötsooni Kvalifikatsiooni Teadlik tegevus (vastutuse laiendamine tõstmine (eesmärgid ja planeerimine ja (koolituse/koolituste tegevused on selgelt
Teooria põhjal on motivatsioon kolme teguri korrutis: *valents-kui väga soovitakse tasu, hüvitust *ootus- kaalutlus toimetuleku tõenäosusest * hüvituse saamise tõenäosus tegutsemise tulemusena saadava võimaliku hüvituse hinnang. Motivatsioon= valents x ootus x hüvituse tõenäosus Valents on tahe midagi saavutada. Viitab hüvituse saamise soovi tugevusele. Kui alluval on suur soov edutamise järele, siis on edutamine selle inimese jaoks kõrge valentsiga (jõuga). Soov hüvituse järele on iga inimese puhul unikaalne, olenedes kogemustest ja varieerudes ajaliselt: vanad vajadused saavad rahuldatud ja tekivad uued. Valents võib olla nii posit. kui negat., kuna inimestel võib tulemuse suhtes olla nii posit. kui negat. eelistusi. Valents märgiga on kui ma tegutsen mingi asja vastu. 7 Ootus: on kindel arvamus, et tööalase jõupingutuse tulemusena saab ülesanne täidetud
teised arvavad Hüvituse saamise tõenäosus (Instrumentality)- uskumus, et pingutusele järgneb tasu. (hinnang) MOTIVATSIOON =VALENTS x OOTUS x KAASAAITAVUS (HÜVITUSE TÕENÄOSUS ) Ootuste teooria järgi ei sõltu motivatsioon ainult vajadustest, vaid tähtsad on ka ootused, mis inimesel on seoses mingi tegevusega. Valents- hüvitise saamise soovi tugevus. Kui alluval on suur soov edutamise järele, siis on edutamine selle inimese jaoks kõrge valentsiga (jõuga). Soov hüvituse järele (valents) on iga inimese puhul unikaalne, eelnevad vajadused saavad rahuldatud ja tekivad uued. Kõrge tööeetikaga ja motivatsiooniga töötajad võivad leida ise sisemise valentsi oma tööst. Üks jõupingutuse – tulemuse ootusi toetav jõud on inimese eneseusaldus. Kõrge eneseusaldusega inimesed usuvad, et suurele jõupingutusele järgneb tõenäoliselt hea tulemus. Madala eneseusaldusega inimestel on tõenäoliselt madal ootushinnang.
molekulis . Selliseid kokkulangevate laengukeskmetega molekule nimetatakse mittepolaarseteks. Ioonsete ühendite molekulid on seevastu polaarsed, s.t nende positiivsete ja negatiivsete laengute keskmed ei lange kokku. Molekuli polaarsust iseloomustatakse dipoolmomendiga. q - iooni laeng, r - ioonide keskmete vaheline kaugus. qr Dipoolmoment on vektorsuurus. Iooni laeng on seotud valentsiga. Ühevalentsetel ioonidel on laeng võrdne elektroni laenguga: q = qe =1,6.10-19 C. Mitmevalentsetel ioonidel Ze r Z - iooni valents. Polaarsed ei ole mitte ainult ioonsed molekulid, vaid ka osa kovalentseid molekule, kus positiivsete ja negatiivsete laengute keskmed ei lange kokku. 2.5. MOLEKULIDE MAGNETILISED OMADUSED Kui aatomis toimub laengute liikumine, siis kaasneb sellega magnetmoment
harj ül 2.47-2.54 Erandlikud sidemetüübid: radikaalid, laiendatud valentskiht, mittetäielik oktett. Oktetireegel ei ole üldine ega absoluutne. Radikaal – radikaalis on paardumata elektrone. Biradikaaliks on 2 paardumata elektroni Laiendatud valentskihiga aatomi väliskihis on rohkem kui 8 elektroni. ÜL ÕP LK 201-202, harj ül 2.55-2.66 Hüpervalentne ühend – ühend, milles esineb laiendatud valentskihiga aatom Muutuv kovalents – sama element võib eri ühendites olla erineva valentsiga Enamus kovalentseid sidemeid on polaarsed, st emb-kumb aatom tõmbab suurema osa ühisest elektronpaarist enda poole. Aatomitel moodustuvad osalaengud. Polaarset molekuli iseloomustab dipoolmoment. Selle traditsiooniliseks ühikuks on debai (D). Nt HCl molekuli diipolmoment on 1,1 D. Seos SI-ga: 1 D = 3,34 * 10-30 C*m Elektronegatiivsus – iseloomustab elemendi võimet tõmmata sideme elektronpaari enda poole. Levinuim on Mullikeni skaala:
Elektrolüüdid - liitainete (aluste, hapete, soolade) vesilahused. Puhas vesi ise elektrit ei juhi. Elektrolüütides kehtib Ohm'i seadus: 1836. a.,tehes elektrolüüsikatseid erinevate ainetega, avastas M. Faraday kaks lihtsat seadust: 1) Elektroodil eralduva aine mass on võrdeline elektrolüüti läbinud laenguga. 2) Võrdetegur sõltub ainest ja teda nimetatakse elektrokeemiliseks ekvivalendiks. Aine elektrokeemiline ekvivalent on võrdeline aatommassi ning pöördvõrdeline valentsiga. Mõlemad seadused saab kokku võtta ühte valemisse: Gaasid - Definitsiooni järgi koosneb gaas vabadest molekulidest; et need peavad olema elektriliselt neutraalsed, ei saa gaas elektrit juhtida. Et gaasilises keskkonnas tekiks vool, tuleb seal kõigepealt tekitada laengukandjaid. Voolu gaasides nimetatakse elektrilahenduseks (gaaslahenduseks). See lahendus võib olla kaht tüüpi: 1. Sõltuv lahendus, kui laengukandjaid (ioone, elektrone) tekitab mingi kõrvaline
Elektrolüüdid - liitainete (aluste, hapete, soolade) vesilahused. Puhas vesi ise elektrit ei juhi. Elektrolüütides kehtib Ohm'i seadus: 1836. a.,tehes elektrolüüsikatseid erinevate ainetega, avastas M. Faraday kaks lihtsat seadust: 1) Elektroodil eralduva aine mass on võrdeline elektrolüüti läbinud laenguga. 2) Võrdetegur sõltub ainest ja teda nimetatakse elektrokeemiliseks ekvivalendiks. Aine elektrokeemiline ekvivalent on võrdeline aatommassi ning pöördvõrdeline valentsiga. Mõlemad seadused saab kokku võtta ühte valemisse: Gaasid - Definitsiooni järgi koosneb gaas vabadest molekulidest; et need peavad olema elektriliselt neutraalsed, ei saa gaas elektrit juhtida. Et gaasilises keskkonnas tekiks vool, tuleb seal kõigepealt tekitada laengukandjaid. Voolu gaasides nimetatakse elektrilahenduseks (gaaslahenduseks). See lahendus võib olla kaht tüüpi: 1. Sõltuv lahendus, kui laengukandjaid (ioone, elektrone) tekitab mingi kõrvaline
Vastasel juhul peab lisandvõõrdefekti tekkel kristallvõre moonduma, mis aga viib uue faasi tekkele. · elektronegatiivsuse faktor - mida elektropositiivsem on üks ja elektronegatiivsem on teine element, seda suurem on võimalus, et toimub intermetalse ühendi moodustumine, selle asemel, et moodustuks tahke lahus; · asendatava ja asendava aatomi valents - kui kõik muud faktorid on samad, siis suurema valentsiga metall lahustub põhiaines paremini kui asendatavast elemendist väiksema valentsiga metall; 45 · struktuuri faktor - tahke lahuse tekkeks asendatav ja asendav metall peavad omama sama või lähedast kristallstruktuuri. Näitena vaatleme nikli asendusliku tahke lahuse teket vases. Süsteemis Cu-Ni esineb piiramatu vastastikune lahustuvus. Võrdleme aatomraadiuseid: Cu = 0,128 nm ja Ni = 0,125
3. amfoteersed
Soolid
Väliselt sarnast käitumist võivad toita erinevad motiivid ja vastupidi – väliselt diametraalselt vastakat toimimist võib põhjustada samatüübiline motiiv. Kõikidest inimeste erinevustest lähtub see, et inimestel võib olla motiivide konflikt, kuna motiveeritud käitumine ei pruugi ühe korraga kõiki eesmärke lahendada. Seega võib tekkida sisekonflikt. Motiivide konflikti käsitlemiseks on toonud välja nt Kurt Levin omapoolse variandi: Motivatsioon toimib negatiivse ja positiivse valentsiga objektide väljas. Positiivsed valentsid on need, mis aitavad vajadust rahuldada ning negatiivsed need, mis ei aita kaasa eesmärgi saavutamisele. Inimene liigub sellises maailma jõudude, kus kõik on jagatud positiivseteks-negatiivseteks, väljas. Konfliktid... 1. Võivad tekkida kahe positiivse valentsi vahel. Tekib konflikt, kuna tuleb ühest loobuda, ehkki mõlemad on positiivsed. Kui mõlemad objektid on veel võrdse kaaluga, on veelgi keerulisem konflikte rahuldada
3. amfoteersed
Soolid
Need kalduvad olema negatiivsed, sest emotisoon on ka negatiivne. 40 o Kahjurõõm (maliciousness) – rõõm, mis tekib siis kui kellelgi läheb halvasti kes minu arvates pole seda hekakiitu ja asju ära teeninud. A la et nüüd on õiglus jalule seatud kuna sa kukkusid oma ülesandes läbi. Lootus (hope) – mis valentsiga see lootus on. Lootus annab jõudu meeleheitlikus situatsioonis toimetulekuks. Tekib tavaliselt sellises situatsioonis et kardan halvimat AGA loodan paremat (koondamine, et äkki mind koondatakse, aga ÄKKI koondatakse ikka keegi teine mitte mina). Ilmneb ebakindlates situatsioonides, ka muutused ja majanduslikult ebakindlatel aegadel. Uhkus (pride) – Läänekultuuris peetakse seda positiivseks emotsiooniks, et on
Tegevus suunatakse motiivi poolt loodud eesmärgile. On teadlik suhtumine juba olemasolevasse aktiivsusse. Teadlik motiiv. Ebateadlik motiiv- ei ole arusaadav ei subjektile endale ega ilma põhjalikuma uurimiseta ka teistele. Enamik on sellelaadsed. Tegevust mõjutab palju motiive, nende konfliktist ja võitlusest kujuneb välja üks juhtmotiiv, või mõned peamised. Mõjusaimad on need, millel on suurim emotsionaalne tähendus. Kurt Lewin: motivatsioon toimib positiivse ja negatiivse valentsiga. Inimene on subjekt, kes on toimimis- ja valikutevõimeline, elab väljas (keskkonnad, teised elusorg-d) ja peab seal hakkama saama. Seda saab kirjeldada valikute järgi. Konflikt kahe lähenemissuuna vahel- positiivne või negatiivne. Vaja teha valik. Pos ja Pos- nt lähen kontsertile või teen kiire töö ja saan raha Neg ja Neg- maffiaboss või vangla 4
Turba happesus ja redokspotensiaal Oluliseks parameetriks on happesus, mis väljendatakse H- ioonide kontsentratsioonina. Sellest sõltuvad keemilised omadused ja moodustuvad ühed või teised ühendid. 14 Happesus turvastest määratakse: 1. colorimeetriliselt – proovide värvus Redoksomadused – turba taandavad, redutseerivad või oksüdeerivad, hapenduvad tingimused. Need on olulised aiandusturba müümisel. Oleneb turba mineraalsest koostisest, sest erinevad elemendid pole ühe valentsiga. Bituumenid: 1,2…17,7% orgaanilisest ainest sõltuvalt turba botaanilisest koostisest. Sellest saab eraldad vaiku, süsivesikud, tõrvhapped, tõrvad, asfaltiinid, õlid. Probleemiks on bituumenid rabaturbas. Turba hüdrofüüsikalised omadused Enamlevinumateks näitajateks turbalasundi hüdrofüüsikalisteks näitajateks niiskus (veesisaldus), tihedus, pinnasevee pinge ja veejuhtivus. Vesi ja kuivaine Turvas koosneb veest, tahkest faasist ja gaasist (CH4 – metaan)
Representatsioonide mõiste teatud töötlusmehhanismid esindavad mõisteid (nt ei ole mikrofon peas, aga selle mõte küll). Motivatsioonipsühholoogia võrgustik. Inimese eelistused, valikud ja toimetulek motivatsioonipsühholoogia valguses. Motivatsioon tekib erinevate vajaduste põhjal. Abraham Maslow: vajaduste hirearhia: Selleks, et kõrgema taseme rahuldused oleks täidetud peavad baasrahulused peavad olema täidetud. Kurt Lewin: motivatsioon toimib positiivse ja negatiivse valentsiga objektide väljas. Pos või pos; neg või neg; ja või ei? valikuvõimalused, konfliktiliigid Ajukoore kõrgemad keskused kontrollivad ja pidurdavad koorealuseid bioloogilise motivatsiooni keskusi (seetõttu näiteks alkohol, mis pidurdab ajukoort, alandab enesekontrolli) Ajukoor omakorda on üleneva aktivatsioonisüsteemi mõju all (retikulaarformatsiooni ja taalamuse virgutav toime). Ilma ajukoore piisava toonusta pole võimalik eesmärgipärane ja mõistlik tegevus. Kõrge intelektuaalsed.
Mõeldakse, kas pingutuse korral on reaalne soovitavat tulemust saavutada. Analüüsitakse teiste kogemusi, hinnatakse riskimäära ja prognoositakse teiste inimeste võimalikke reaktsioone. Valents ehk olulisus. Kujuneb samalaadsete tegevuste omavahelisel võrdlemisel. See on tagajärgede ja tasude väärtus antud inimeste jaoks. Arvestatakse mitmesuguste tasudega, kuid ka võimalike negatiivsete tagajärgedega. Kui kättesaadavad tasud on huvipakkuvad, siis on tegemist kõrge valentsiga. Ümbritsevast keskkonnast pärinevaid tasuliike nimetatakse välisteks ning inimeste sisemiste tunnetega seonduvaid sisemisteks tasudeks. Suuremaid pingutusi tehakse sisemise tasu ajel, kusjuures välise tasu mõjul sõltub palju nende olulisusest konkreetsel juhul konkreetse isiku jaoks. Motivatsioon tekib siis kui kõrge valents seostatakse konkreetse situatsiooniga. 4.5.4.4. McClellandi teooria Teiseks laialdaselt levinud vajaduste teooria alusepanijaks on David McClelland
annaabi.ee 
