TAIMERAKK RAKUKEST Koosneb tselluloosist, ligniinist ja pektiinist Tselluloos on biopolümeer,koosneb glükoosi molekulist Eriti paks rakukest on kivisrakkudel(pähklid, kirsi seemned) Rakkude vananemisel rakukest korgistub või puidub Rakukest korkkude korp(rohttaimedel ei teki) VAKUOOL Keskne organell Vee reservuaar Kindlustab raku siserõhu ehk turgori Nooremate rakkude vakuoolides on toitained Vananenud rakkudes jääkained Vakuoolis toimuvad lõhastumisprotsessid Suur tsentraalne vakuool esineb vaid taimerakkudes Viljade vakuoolid võivad sisaldada loomadele maitsvaid magusaid suhkruid ja orgaanilisi happeid, nii aitavad loomad levitada seemneid Sisaldavaad lahhustunud pigmente, alkaloidide, mis annavad hapu või kibeda maise, on taimele kaitseks ärasöömise eest PLASTIIDID Kahe membraaniga organellis Proplastiidid on plastiidide eellased Proplastiidid: Leukoplast
TAIMERAKK RAKUKEST Koosneb tselluloosist, ligniinist ja pektiinist Tselluloos on biopolümeer,koosneb glükoosi molekulist Eriti paks rakukest on kivisrakkudel(pähklid, kirsi seemned) Rakkude vananemisel rakukest korgistub või puidub Rakukest korkkude korp(rohttaimedel ei teki) VAKUOOL Keskne organell Vee reservuaar Kindlustab raku siserõhu ehk turgori Nooremate rakkude vakuoolides on toitained Vananenud rakkudes jääkained Vakuoolis toimuvad lõhastumisprotsessid Suur tsentraalne vakuool esineb vaid taimerakkudes Viljade vakuoolid võivad sisaldada loomadele maitsvaid magusaid suhkruid ja orgaanilisi happeid, nii aitavad loomad levitada seemneid Sisaldavaad lahhustunud pigmente, alkaloidide, mis annavad hapu või kibeda maise, on taimele kaitseks ärasöömise eest PLASTIIDID Kahe membraaniga organellis Proplastiidid on plastiidide eellased Proplastiidid: Leukoplast
koosneb kahest tsentrioolist vajalik raku jagunemiseks Algloomadel: viburid ja ripsmed TAIMERAKK Taimeraku rakukest koosneb peamiselt tselluloosist, ligniinist ja pektiinist Ülesanded a) ainevahetus b) kaitse c) kuju ja tugevus Rakkude vananemisel rakukest korgistub või puitub Osmoregulatoorne vakuool 90% taimeraku massist kindlustab raku siserõhu e. turgori vee reservuaar noortemate rakkude vakuoolis on toitained vananenud rakkude vakuoolis jääkained selles toimuvad lõhustumisprotsessid viljade vakuoolid võivad sisaldada magusaid suhkruid ja orgaanilisi happeid sisaldavad lahustunud pigmente ja alkaloide, mis annavad hapu või kibeda maitse Plastiidid Kahemembraansed organellid proplastiidid on plastiidide eellased Kloroplastid suletud organell, mis koosneb kahest membraanist – välimine sile ja sisemine moodustab sopistusi
..... MPa. Ψ =P−π ⇒ π =P−Ψ 1 atm=0.1 MPa Φ−veepotentsiaal P-turgorrõhk π −osmootne r õ h k Defineerige osmoos ja esitage konkreetne näide osmoosi kohta taimerakus Vee liikumine diffusiooni teel läbi poolläbilaskva membraani. Osmoos on vee rakkudesse sisenemise põhiline mehhanism. Taimerakk on osmomeetriga analoogiline süsteem. Rakumembraan on poolläbilaskev (läbitav põhiliselt vee molekulidele, mitte rakumahlas lahustunud ainetele). Vakuoolis lahustunud ained (sahhariidid, orgaanilised happed, ioonid), samuti ainevahetuse vaheproduktid tsütoplasmas osalevad osmootse potentsiaali () genereerimises ja madaldavad sel teel raku veepotentsiaali. Tugevalt negatiivse osmootse potentsiaali ja maatrikspotentsiaali tõttu on veepotentsiaal rakus madalam kui välislahuse veepotentsiaal ja vesi siseneb rakku. Vee sisenemisel rakku kasvab raku ruumala ja turgorrõhk (P)
Rakukest kaitseb ka taimeraku sisemust. Rakumembraan: Rakumembraan ümbritseb raku tsütoplasmat. Rakumembraan asub rakukesta all ja see koosneb põhiliselt valkudest ja fosfolipiididest. See võib osaled ka erinevate ainete sünteesimisel. See rakuosa reguleerib ainete liikumist. Läbi õhukese membraani siseneb ja väljub vesi koos selles lahustunud ainetega. Vakuool: Vakuooli ümbritseb õhuke membraani kiht. Seda võib nimetada ka rakumahlaga täidetud põiekeseks. Vakuoolis on rakumahl, mis hoiab taimerakku pinges. Vakuool võib moodustada peaaegu terve raku. Rakumahlas liiguvad kõik raku toitained. Vakuooli ülesanded: 1. säilitusorganell 2. lagundav kompatment ehk lüsosoom 3. peab reguleerima turgorit ehk siserõhu tekitajat 4. tänu vakuoolile saab taimerakk oma suurust suurendada. Plastiidid: Plastiidid jaotatakse kolme rühma. Need on kloroplastid, kromoplastid ja leukoplastid. Kloroplastid on rohelised
ta pärast eritab väliskeskkonda. Kui vakuool esineb bakteris, siis temas on gaas ja teda nimetatakse gaasivakuooliks. Parasiitidel puudub vakuool. Vakuooli ülessanded: 1) Ta lagundab ja on lüsosoom. 2) Temas säilitatakse aineid, seega on säilitusorganell. 3) Ta kontrollib raku siserõhku. 4) Tema läbi saab taimerakk ennast suurendada. Vakuoolis säilitatakse mittevajalikud ained, mida võib pärastpoole vaja minna. Näiteks: suhkrud Vakuool on täidetud rakumahlaga. 6 Rakukest Rakukest asub rakumembraaanist väljaspool, ning ta kaitseb rakku. Rakukest esineb peaaegu kõkidel rakkudel seene- ja taimerakkudel
pakkimata tsütoplasmasse ja neid nimetatakse inklusioonideks e raku sisaldised. TAIME- JA LOOMARAKU VÕRDLUS Rakukest koosneb tselluloosist, ülesandeks on kaitse- ja tugisüsteem. Taimerakus on rakukest, loomarakus pole. Vakuoolide ülesanneteks : · Veetalletajad · Sinna võivad koguneda varuained · Seal saab talletada mürgiseid aineid/jääkaineid · Võivad sisaldada loomi eemalepeletavaid või ligimeelitavaid ühendeid Turgor taime siserõhk. Seda aitab vakuoolis sees olev vesi hoida. Pärmiseeneraku joonis Loomarakk Taimerakk Seenerakk Kest Ei Jah, põhiliselt Jah, koosneb kitiinist koosneb tselluloosist Vakuool Mõnikord, kui on, Jah, tsentraalvakuool Jah, tavaliselt siis on väikesed väikesed
Ta moodustub Golgi kompleksi põiekestest või tsütoplasmavõrgustikust. Noortes rakkudes võib olla mitu vakuooli, ent vananedes nad ühinevad ja moodustavad tsentraalvakuooli. Vakuoolid täidavad rakus mitmeid ülesandeid. Nad on veemahutid, sisaldades ka mitmeid varuaineid. Vakuoolidesse võivad koguneda ka ainevahetuse jääkproduktid. Vakuoolides tekib ostmootne rõhk, mis avaldab survet tsütoplasmale ja rakumembraanile. Turgor ongi taime siserõhk. Veepuudusel kasutab taim ära vakuoolis olema vee, turgor langeb ning taim närbub. 3.8 Seened Vaatamata seente mitmekesisusele on nad kõik heterotroofid ja kasutavad seetõttu elutegevuseks vajaliku energia saamiseks teiste organismide poolt sünteesitud orgaanilist ainet. Enamik seeni on hulkraksed organismid, kelle keha koosneb seeneniitidest ehk hüüfidest (moodustunud pikkadest silindrikujulistest rakkudest)
pärgrakkude kloroplastides. 35. Kus toimub CAM taimedel CO2 fikseerimine, säilitamine ja kasutamine? CO2 fikseerimine toimub mesofülli rakkude tsütoplasmas. Seda säilitatakse vakuoolides ja kasutatakse kloroplastides. CO2 fikseerimine toimub öösel tsütoplasmas. Fikseeritakse PEP karboksülaasi poolt PEP (kolme süsinikuline fosfoenoolpürovaat) koosseisu - tekib nelja süsinikuline ühend oksaaloatsetaat. Oksaalohape transporditakse vakuooli ning CO2 püsib öösel vakuoolis orgaanilise happe oksaalohappe koosseisus. Hommikul, kui valgeks läheb, siis hakatakse CO2-e kloroplastides toimuva Calvini tsükli jaoks vabastama 36. Teate seost taime fotosünteesi ja produktiivsuse vahel. Mida suurem on taime fotosüntees, seda suurem on ka produktiivsus. Adaptatsioon 1. Teate optimumkõveral näidata stressi piirkondi 2. Kui kõrge on atmosfääri CO2e kontsentratsioon (ppm-ides). Kas ta on koguaeg sama
Ta moodustub Golgi kompleksi põiekestest või tsütoplasmavõrgustikust. Noortes rakkudes võib olla mitu vakuooli, ent vananedes nad ühinevad ja moodustavad tsentraalvakuooli. Vakuoolid täidavad rakus mitmeid ülesandeid. Nad on veemahutid, sisaldades ka mitmeid varuaineid. Vakuoolidesse võivad koguneda ka ainevahetuse jääkproduktid. Vakuoolides tekib ostmootne rõhk, mis avaldab survet tsütoplasmale ja rakumembraanile. Turgor ongi taime siserõhk. Veepuudusel kasutab taim ära vakuoolis olema vee, turgor langeb ning taim närbub. Seened Vaatamata seente mitmekesisusele on nad kõik heterotroofid ja kasutavad seetõttu elutegevuseks vajaliku energia saamiseks teiste organismide poolt sünteesitud orgaanilist ainet. Enamik seeni on hulkraksed organismid, kelle keha koosneb seeneniitidest ehk hüüfidest (moodustunud pikkadest silindrikujulistest rakkudest). Mütseel on seeneniidikestest omavahel läbipõimunud niidistik. Seened paljunevad enamasti eoste abil
*) Kromoplastid nad on värvilised ning värvi annavad neile karotinoidid ehk pigmendid ja kromoplasti ülessandeks on tähelepanu ja ligimeelitamine. *) Kloroplastid nad on rohelised ning värvi annab neile klorofüll. -) Plastiididel on omadus üksteiseks üle minna. Taime ja loomaraku võrdlus * Taimerakul on rakukest ümber, loomarakul see puudub. -) Rakukest koosneb peamiselt tselluloosist. -) Ülessanne = kaitsefunktsioon ja tugistruktuur. * Vakuoolis on veevarud. * Turbor rakusiserõhk. * Kloroplastist, leukoplastid esinevad ainult taime rakus. * Loomarakule on omane tsentrosoom (esineb ka mõnes seenes) osaleb raku jagunemisel. Seenterakk * Hüüf seeneniit. * Mütseel niidistiku kogu. * Mükoriisa seene juur. * Heterotroofid tarbivad teiste toodetud orgaanilist ainet. * Seened paljunevad eostega. * Seened elavad taimedega sümbioosis ja nad on ka olulised lagundajad.
19. Kust lisandub keskkonda N ja milleks taimed seda vajavad? – välgulahenduste kaudu Vaja • Aminohappeteks ja valkudeks • Nukleiinhapeteks 20. Kust lisandub keskkonda S ja milleks taimed seda vajavad? Vaja • Membraani lipiidid • Osad aminohapped ja valgud • Kaitseained loomade vastu • Membraani läbilaskvusregulaatorid raskmetallide sidumiseks • Ko-ensüümid 21. Kust lisandub keskkonda P ja milleks taimed seda vajavad? Vaja • ATP energiakandjana (varud vakuoolis) • Membraani lipiidid • Süsivesikud 22. Kust lisandub keskkonda Mg ja milleks taimed seda vajavad? Vaja • Klorofülli molekulis • Rakuseintes 23. Kust lisandub keskkonda Ca ja milleks taimed seda vajavad? Vaja • Stabiliseerib raku seinu koos Mg-ga eriti kasvufaasis • Osmootne regulatsioon • Reguleerib prootonite gradienti mitokondrites 24. Kust lisandub keskkonda K ja milleks taimed seda vajavad? Vaja • pH regulatsioon • Osmootne regulatsioon • Floeemi transport •
Bakterid seedivad koos, päristuumse eellane pidi seedima üksi ja kehasiseselt. Eellane võib-olla kogus oma saagi kromosoome, et tekitada nn suur katki hammustatud kromosoomide haru, see seletab pulksed kromosoome. Kui oli juba peremehekromosoom ja kõrval oli kahe membraaniga toitevakuooli genoom, siis järgmine aste, mis tekkis oli see, et omasugused tuli ära tunda, kellega oli kasulik toitevakuooli sisu vahetada, ehk tekkis meioos. Tekitati mitoos vakuoolis sees. Hiljem kolisid peremehe kromosoomid samuti vakuooli. (see kõik on tõestamata). Sümbiogeneesist lähtudes saab maailma veel üht pidi klassifitseerida kompleksuse põhine. Esimise (0) taseme, ehk eelelulise tasemena võib välja tuua kromosoomse taseme, kus on koos teatav hulk omavahel kooskõlas kromosoome, mis ei taga tervikorganismi tööd, aga võimaldavad soodsas keskkonnas eluavaldustena ilmneda. Siia alla võiks liigitada
Sel juhul CO2 eraldumist saadab NADP taandamine, niiet koos CO2ga imporditakse pärjarakkudesse ka NADPH. Seda tüüpi taimedes toimub pärjarakkudes ainult ATP süntees tsüklilises elektrontranspordis, vee lagundamist ja NADPH sünteesi ei toimu. PSII puudub pärjarakkudes üldse. CAM metabolism – kaktustes. Öösel glükolüüsi raja kaudu sünteesitakse PEP, mis karboksüülitakse sidudes CO2 ja tekkinud malaat salvestatakse vakuoolis. Õhulõhed on avatud. Päeval malaat dekarboksüülitakse ja tekkinud CO2 kasutatakse tavalise C3 fotosünteesi substraadina. Õhulõhed on päeval suletud, fotosüntees toimub sisemise CO2 arvel. Kirjeldage tärklise ja sahharoosi sünteesi erinevusi. Tärklise süntees toimub kloroplastis, kus päeval kogunevad tärkliseterad. Öösel need hüdrolüüsitakse ja vabaneb glükoos, mis väljub kloroplastist. Tärklise süntees
moodustavad mulla kolloidid. Taim on võimeline ka lehtedega mineraalaineid omastama. Juureväline väetamine on täiendav väetamine). Toitainete omastamise skeem. Seotud Vaba Toiteioon Toiteioon toiteioon toiteioon protoplasmas lehes või või vakuoolis varres Mulla tahke Mulla lahuses Juures Taime maapealses faas osas. Toitainete passiivne omastamine: 4 - transpiratsiooniga - difusiooniga. Toitainete aktiivne (valiv) omastamine: asendusadsorptsiooni teel (taimede hingamisel eraldub CO 2, mis reageeri H2O H2CO3 H+ + HCO3.
Puhta vee potentsiaal on 0. a) rõhupotentsiaal (Ψp) – positiivse väärtusega. rakukestade vastu rõhk, elusas rakus olev turgorrõhk. b) osmootsest potentsiaal (Ψπ) – sõltub lisanditest (lahustunud ained vees nt), negatiivse väärtusega. c) maatriksipotentsiaalist (Ψm) – seostub pindadega, millega vesi kokku puutub, negatiivse väärtusega. Ψ = Ψp + Ψπ + Ψm Vesi mullas: Kui taim närbub, siis on vakuoolis vähe vett. Kui taimes palju vett, siis liigne vesi ’uhutakse’ taimest välja. Sademete ja aurumise vahekorrast sõltub veehulk mullas. Mida peenem, savisem on muld seda suurem osakaal on füüsikaliselt ja keemiliselt seotud veel. Suurte osakestega muld (nt liivmuld) võib sisaldada ka ainult gravitatsioonivett. Meil ületavad sademed aurumise, mistõttu liigub vesi mullas ülevalt alla (leostumine põhiline mullatekkeprotsess)
Ehitus- rakku ümbritseb tihenenud tsütoplasma kiht, toidu seedimiseks on erilised toitevaukuoolid, jääkainete eritamine toimub teiste vakuoolide kaudu. Toitumine- nagu loomad, keskkonnast saadavatest orgaanilistest ainetest: bakteritest, üherakulistest vetikatest, mikroskoopilistest seentest või teistest algloomadest. Sopsiatavad ümber toidupala ja neelavad selle. Kui toit on jõudnud algloomarakku, moodustub selle ümber membraan ning sellises vakuoolis toit seeditakse. Haigused: Lamblia-põhjustab kõhulahtisust, levib puuviljade ja reostunud veega. Trihhomoonas- tekitab suguhaigust. Levib sugulisel teel. Düsenteria amööb-verine kõhulahtisus. Levib vee ja toiduga. Taksoplasma-põhjustab palaviku, löövet jne. levib kassidega, kahjustab loodet. Molaaria- levib hallasääskedega. Põhjustab surma, aga allub ravile. Tähtsus-osalevad toiduahelates ja aineringes. Biopuhastites. SAMBLIKUD KUI LIITORGANISMID
Väike genoom Tal on elutsükkel milles vaheldub 2 vormi: · Nakatumisvõimeline ja väliskeskkonnas vastupidav vorm (elementaarkehad, mis on väikesed, paksu kestaga,paljunemisvõimetud) · Rakusisene paljunemisvõimeline vorm (retikulaatkehad) Kui elementaarkeha satub inimese või looma organismi, ta kinnitub rakule ja ta neelatakse peremeesrakku endotsütoosiga Kogu tsükkel toimub peremeesraku fagosoomis e vakuoolis e inklusioonkehas Nad ei suuda ka ise ATP sünteesida Elementaarkehad levivad väljaheidetega ja sulgede tolmuga Faktid: · Esimeseks pärilikkuse kandjaks oli RNA. · Endosümbioosi teooria tänapäeva eukarüoodid arenesid astmeliselt neelates alla prokarüoote, millest arenesid organellid · Kaasaegne bakterite fülogeneetiline süsteem on koostatud 16S rRNA geenide järjestuste alusel
müksospooridest. Näljatingimustes koguneb ca 100 000 Myxococcus xanthuse vegetatiivset rakku kokku ja moodustavad viljakeha, mille sees muunduvad rakud müksospoorideks. Protsess võtab aega mitu tundi. Klamüüdiad on rakusisesed parasiidid, mis põhjustavad mitmeid haigusi inimestel ja lindudel (klamüdioosid). Levivad ka sugulisel teel. Nakkavaks vormiks on paksukestalised elementaarkehad, mis tungivad rakku ja diferentseeruvad vakuoolis jagunemisvõimeliseks retikulaatkehaks. Jagunenud retikulaatkehad muunduvad uuesti elementaarkehadeks, mis vabanevad rakust selle lõhkedes. Vakuooli, mille sees paiknevad elementaarkehad ja retikulaatkehad, nimetatakse inklusioonkehaks. Mittekultiveeritavad bakerid o On bakterid, keda ei saa või ei osata kasvatada, sest ei tunta nende toitumisnõudlusi. o Ka puhkeseisundis olevad bakterid on mittekultiveeritavad.
hakkavad eritama lima (tekib viljakeha) ja muunduvad lima sees müksospoorideks. Bdellovibrio elutsükkel ta tungib saakbakteri periplasmasse ja hakkab seal suurenema peremeesraku komponenride arvel. Kui rakk on piisavalt pikenenud, siis jaguneb ta viburitega varustatud tütarrakkudeks ja need vabanevad peremeesraku lüüsudes väliskeskkonda Klamüüdia elutsükkel klamüüdiad on rakusisesed parasiidid. Elementaarkehad tungivad rakku ja diferentseeruvad vakuoolis jagunemisvõimeliseks retikulaatkehaks ja jagunenud retikulaatkehad muunduvad uuesti elementaarkehadeks, mis vabanevad rakust selle lõhkedes. Aktinomütseetide elutsükkel esialgu moodustub spoori idanemisel substraadimütseel, seejärel hakkab moodustuma õhumütseel, mille hüüfide fragmenteerudes moodustuvad koniidid. Koniidid on kerged, hüdrofoobse pinnaga ja levivad hõlpsasti tuulega. 99. Koniidid kui aktinomütseetide ja hallitusseente paljunemivahendid.
Teda võib nimetada ka röövbakteriks. Kui ta kasvab Petri tassil tardsöötmel, kuhu on külvatud saakbaktereid, siis moodustuvad lüüsilaigud, nagu faagide puhulgi. Klamüüdiad on rakusisesed parasiidid, mis põhjustavad mitmeid haigusi inimestel ja lindudel (klamüdioosid). Levivad ka sugulisel teel. Nakkavaks vormiks on paksukestalised elementaarkehad (tumedad), mis tungivad rakku ja diferentseeruvad vakuoolis jagunemisvõimeliseks retikulaatkehaks (heledad). Jagunenud retikulaatkehad muunduvad uuesti elementaarkehadeks, mis vabanevad rakust selle lõhkedes. Vakuooli, mille sees paiknevad elementaarkehad ja retikulaatkehad, nimetatakse inklusioonkehaks. Koniidid kui aktinomütseetide ja hallitusseente paljunemivahendid. Aktinomütseedid paljunevad hüüfitükikeste ja koniidide abil. Need tekivad hüüfide otstes ja võivad olla kas "paljalt" või sporangiumis
kiiresti sisse ja viib ta otse Rubisco juurde fotosünteesiks. Mitokondris ja kloroplastis. 61. Nimetage 3 CAM taimede fotosünteesi iseärasust mis võimaldavad kasvu ekstreemselt kuivades mulla ja atmosfääri tingimustes Õhulõhed on avatud vaid öösel, päeval on suletud. Öösel toodetakse PEPi glükolaatses rajas ja PEP karboksülaasi abil seotakse CO2. Moodustub oksaalatsetaat, mis konverteeritakse malaadiks. Malaat säilitatakse vakuoolis. Päeval malaat väljub vakuoolist ja transporditakse kloroplasti, kus ta dekarboksüleeritakse. CO2 saab Calvini tsüklis kasutada. Päeval toimub C3 tüüpi fotosüntees (Rubisco ensüüm!), mis suurendab fotosünteesi efektiivsust. 63. Nimetage fotosünteesi iseärasused mille poolest CAM taimed erinevad teistest C4 taimedest. CAM taimede õhulõhed on avatud öösel ning päeval suletud C4 taimedel avatud mittekuival ajal
o Müksobakteritel on elutsükkel, mille üheks osaks on viljakeha teke. Viljakeha võib vaadelda kui puhkavat kolooniat. Viljakeha koosneb limast ja selles paiknevatest müksospooridest. o Klamüüdiad levivad ka sugulisel teel. Nakkavaks vormiks on paksukestalised elementaarkehad (tumeroosad), mis tungivad rakku ja diferentseeruvad vakuoolis jagunemisvõimeliseks retikulaatkehaks (heleroosad). Jagunenud retikulaatkehad muunduvad uuesti elementaarkehadeks, mis vabanevad rakust selle lõhkedes. Vakuooli, mille sees paiknevad elementaarkehad ja retikulaatkehad, nimetatakse inklusioonkehaks.
varustatud tütarrakkudeks ja need vabanevad peremeesraku lüüsudes väliskeskkonda. Bdellovibrio on veebakter ja teda on eriti palju orgaanikarikkas vees, kus on palju baktereid. Teda võib nimetada ka röövbakteriks. Klamüüdiad on rakusisesed parasiidid, mis põhjustavad mitmeid haigusi inimestel ja lindudel (klamüdioosid). Levivad ka sugulisel teel. Nakkavaks vormiks on paksukestalised elementaarkehad (tumedad), mis tungivad rakku ja diferentseeruvad vakuoolis jagunemisvõimeliseks retikulaatkehaks (heledad). Jagunenud retikulaatkehad muunduvad uuesti elementaarkehadeks, mis vabanevad rakust selle lõhkedes. Vakuooli, mille sees paiknevad elementaarkehad ja retikulaatkehad, nimetatakse inklusioonkehaks. 89. Koniidid kui aktinomütseetide ja hallitusseente paljunemivahendid. Hormogoonid ja goniidid paljunemisvahenditena. Aktinomütseedid paljunevad hüüfitükikeste ja koniidide abil
selle ensüümi impordi eest. Tagajärjeks aga on see, et rakk ei suuda lagundada pika ahelga rasvhappeid. Sellised lapsed on pealtnäha terved kuni keskmise lapseeani, siis aga arenevad rasked neuroloogilised häired ning surevad paari aasta jooksul. 172. Kirjeldage proteasoomide ehitust, lokalisatsiooni rakus ja nendes toimuvaid protsesse. Proteasoom on ehituselt silindriline, koosneb valgulistest beeta- ja alfa- subühikutest. Esineb kindlasti tuumas, tsütosoolis, vakuoolis, kloroplastis. Lagundab valke, mis on kovalentselt ubikvitiiniga seotud. Proteasoom moodustub ATP abil (mitmest kompleksist ühtseks) ning ADP ja Pi lahkumisel siseneb sinna ubikvitiinijupp, mille taga on termineerimisele kuuluv valk. Valgud harutatakse tagasi lahti (polüpeptiidid) ning ubikvitiin ja proteasoom lagunevad. 173. Iseloomustage chaperon'id ja nimetage protsesse milles osalevad. Chaperon'id on spetsiifilised saatjavalgud, mis stabiliseerivad ebastabiilsed
makromolekule ja poolduvad. Biosünteesiks kasutavad nad peremeesraku metaboliite. Selles arengufaasis on klamüüdiad kõige tundlikumad Ab-dele (antibiootikumidele). Väliskeskkonnas, so. väljaspool elusrakku retikulaatkehad areneda ei saaks ja vastu ei peaks. Pärast mitut replikatsioonitsüklit, mis kestavad kokku umbes 10-16 tundi, diferentseeruvad retikulaatkehakesed jällegi elementaarkehakesteks. Kogu see tsükkel toimub peremeesraku fagosoomis e. vakuoolis, mis suureneb kogu replikatiivse tsükli jooksul tunduvalt. Kogu tsükkel nakatumisest kuni uute elementaarkehade vabanemiseni võtab aega 48-72 tundi, 2-3 ööpäeva. Elementaarkehad seostuvad epiteelirakule ja endotsüteeritakse (A, B). Fagosoomis arenevad neist retikulaatkehad (C), mis hakkavad paljunema inklusioonkehas (D). Retikulaartkehad saavad uuesti diferentseeruda elementaarkehadeks (E, F), lüüsida raku ja anda alguse uuele nakkustsüklile
Alveoolivalendikku transporditakse laktoos vakuoolides, koos sünteesitud valkude ja mineraalainetega. · Samadesse vakuoolidesse imendub osmootse rõhu toimel ka piimavesi. · Seega on vakuoolidega alveoolivalendikku transporditav sekreet oma koostiselt rasvavaba piim · Vee osmoosi vakuoolidesse põhjustab eelkõige laktoos, mistõttu sünteesitud laktoosi kogus määrab rasvavaba piima veesisalduse vakuoolis ning ühtlasi piima koguse. · See on ka põhjuseks, miks terve lehma piima laktoosisisaldus on suhteliselt püsiv ega ole mõjutatav söötmisega, sõltudes peamiselt tõust ja teatud ulatuses laktatsioonistaadiumist · Kuna propioonhape on läbi glükoneogeneesi lähteaineks laktoosile, siis saab propioonhappe tekke soodustamisega vatsas suurendada piimatoodangut (mida rohkem laktoosi, seda enam ka piima).
adaptsiooniks muutuvatele keskkonnatingimustele 4 8 tagada homöostaas ja kõrge Gibbsi vabaenergia , madal entroopia Tasemed: -membraan- nt pH mitokondri membraanis. Õige tase vajalik ATP sünteesiks -organell- nt tärklisesisaldus taimeraku vakuoolis -rakus- sünteesitud valkude eksotstütoos, pH -kudedes- Ca2+ kontraheeruvas lihases. -organis- pH ja ensüümide eritus (maks ja pankreas) -organsüsteemis- seedeelundkonna verevarustuse kasv pärast sööki, suguhormoonide mõju -organism- pH ,osmootne rõhk, temperatuur Veelkord eesmärkidest : hoida Gibbsi vabaenergia kõrgel, kui ΔG=0 ,siis on surm., arenguks vajalike tingimuste tagamine ja kohanemiseks vajalike tingimuste tagamine.
Nimetage kolm C4 taimede liiki Mais, sorgo, suhkrupilliroog 82. Nimetage 3 CAM taimede fotosünteesi iseärasust mis võimaldavad kasvu ekstreemselt kuivades mulla ja atmosfääri tingimustes a)PEPi karboksülaasi kõrge afiinsus CO2 suhtes edukas fs ka õhulõhede vähese avatuse korral. b)varuvad CO2 öösel, siis on õhulõhed avatud. Öösel glükolaatseraja kaudu sünteesitakse PEP, mis karboksüülitakse sidudes CO2 ja tekkinud malaat salvestatakse vakuoolis. c) Päeval malaat dekarboksüülitakse ja tekkinud CO2 kasutatakse tavalise C3 fotosünteesi substraadina. Õhulõhed on päeval suletud, fotosüntees toimubsisemise CO2 arvel. 83. Nimetage fotosünteesi iseärasused mille poolest CAM taimed erinevad teistest C4 taimedest. CAM esmane CO2 sidumine orgaanilisteks hapeteks ja vabastamine Calvini tsükklisse toimuvad ühes rakus (mesofülli) kuid esimene öösel teine päeval-ajaline eraldatus.
Replikatsioon § Kinnitumine (attachment) - toimub raku retseptorile. § Spetsiifiline (tropism) ja põhimõtteliselt pöörduva iseloomuga protsess. § Viiruse poolt vastutab virus attachment protein (VAP) § Inimesel rakkudel spetsiifilised retseptorid, seostuvad VAPdega. Viiruse penetratsioon § Penetratsioon - rakuseinast läbitungimine. Erinevalt kinnitumisest energia vajalik, s.t rakk peab olema metaboolselt aktiivne. Eristatakse: § Endotsütoos (viropeksia) - rakusein läbitakse vakuoolis, ilma envelope'ita viirustel on see obligatoorne. § Fusioon - rakumembran sulandub envelop'ega, virioni sisu vabaneb rakku, vajalik spetsiaalse viirusliku fusion protein'i olemasolu § Bakteriofaagid "süstitakse" rakku. Uncoating § Vabanemine (uncoating) - viiruse genoom (mõnikord nukleokapsiid) eraldub virioni teistest osadest, kusjuures viirus kaotab oma nakkavuse. Võimaldab genoomi ekspresseerumist. § Tsütoplasmas paljunevad
Iga kord, kui laetud osakesed liiguvad membraani ühelt küljelt teisele, tekib elektrivool. Selliseid voole saab peenete meetoditega registreerida, paigutades elektroodid mõlemale poole membraani. Membraanipotentsiaal tekib difusiooni tõttu. (rohkem!) 13. Rakumembraani, kloroplasti tülakoidi, mitokondri sisemembraani membraanipotentsiaali väärtused. : Rakumembraan on -15 mV. Kloroplastides on -30 mV. Mitokondrites ioonide tasakaalustus suur, seega -180 mV. (Vakuoolis nt -15 mV) 14.Defineerige aktiivne ja passiivne transport elektrokeemilise potentsiaali vahendusel ja nimetage passiivset ja aktiivset transporti teostavad valgud. Et otsustada, kas antud aine puhul on tegemist aktiivse või passiivse transpordiga läbi membraani, tuleb elektrokeemilise potentsiaali erinevuse võrrand lahendada elektrilise potentsiaali suhtes: µ = µs - µv = RTln (Cs/Cv) + zF (Es Ev) = RTln (Cs/Cv) + zF Vm (Vm membraanipotentsiaal)
piimanäärme rakus glükoosist. Alveoolivalendikku transporditakse laktoos vakuoolides, koos sünteesitud valkude ja mineraalainetega. · Samadesse vakuoolidesse imendub osmootse rõhu toimel ka piimavesi. · Seega on vakuoolidega alveoolivalendikku transporditav sekreet oma koostiselt rasvavaba piim · Vee osmoosi vakuoolidesse põhjustab eelkõige laktoos, mistõttu sünteesitud laktoosi kogus määrab rasvavaba piima veesisalduse vakuoolis ning ühtlasi piima koguse. · See on ka põhjuseks, miks terve lehma piima laktoosisisaldus on suhteliselt püsiv ega ole mõjutatav söötmisega, sõltudes peamiselt tõust ja teatud ulatuses laktatsioonistaadiumist · Kuna propioonhape on läbi glükoneogeneesi lähteaineks laktoosile, siis saab propioonhappe tekke soodustamisega vatsas suurendada piimatoodangut (mida rohkem laktoosi, seda enam ka piima). Eriti rohkesti tekib vatsaseede käigus
membraani. (1) Proplastiidid (2) Kloroplastid: membraanid: graanid, strooma (3) Kromoplastid (4) Amüloplastid (leukoplastid) Tekised 2. Vakuool: ümbritsetud membraaniga (tonoplast), varieeruva sisuga a. Kristallid (Ca-oksalaat) 3. Varuained a. Aleurooniterad: väikestest vakuoolidest b. Tärkliseterad: amüloplastid (alati ümbritsetud plastiidi strooma ja membraanidega!) c. Õlitilgad 4. Jääkained: vakuoolis, taime pinnal 5. Raku kest a. Vahelamell (primaarne rakukest) pektiin (hemitselluloos, ka tselluloos): kuni rakk kasvab b. Teisene rakukest: ladestub sissepoole, raku maht väheneb: tselluloos ->mitsellmikrofibrillid->fibrill + maatriks (pektiin, hemitselluloos) c. Puitumine (ligniin) d. Lipiidsed kihid (vaha, kutiin, suberiin) e. Ränistumine f. Plasmodesmid (rakumembraan; rühmiti) g. Poorid (esmane rakukest) 6
väliskihi kaudu. Enamik algloomi toituvad nagu loomad keskkonnast saadavatest orgaanilistest ainetest: bakteritest, üherakulistest vetikatest, mikroskoopilistest seentest või teistest algloomadest. Näiteks nad sopistuvad ümber toidupala ja ,,neelavad" selle (amööbid). Vaid osal, näiteks kingloomadel, on eriline ava, nn rakusuu, mille juurde nad ripsmeid liigutades toidupala juhivad. Kui toit on jõudnud algloomarakku, moodustub selle ümber membraan ning sellises vakuoolis toit seeditakse. Seedumata toidujäänused ja liigne vesi koguneb teistesse vakuoolidesse, millest need ümbritsevasse keskkonda väljutatakse. Vähesed algloomad, näiteks silmviburlased, on võimelised fotosünteesima. Selleks vajavad nad valgust. Pimedas toituvad nemadki nagu loomad valmis orgaanilistest ainetest: need imenduvad vees lahustunult läbi keha pinna rakku. Algloomad hingavad kogu keha pinnaga vees lahustunud hapnikku. Osa algloomi saab aga edukalt elada ka ilma hapnikuta.
Heterofaagia: protistide toitumine; fagotsüütide toitumine (ka inimeses). Vakuoolide süsteem (omased kõikidele päristuumsetele rakkudele) o Taimerakkudes: vakuoolid moodustuvad tsütoplasmavõrgustikust; noortes rakkudes on mitu vakuooli, vanemates rakkudes on üks suur keskvakuool (tsentraalvakuool) Ülesanded: Vee ja toitainelise varu säilitamine Siserõhu tekitamises osalemine Vakuoolis toimuvad lõhustumisprotsessid Vakuooli kogunevad vesilahustuvad pigmendid (antotsüaanid) o Antotsüaanirikkad on mustikad, arooniad Vakuoolidesse kogunevad mürgised ühendid (alkaloidid) Vakuoolidesse koguneb piimmahl (võilill, hevea, papaia lehed) Seene- ja loomarakkude vakuoolid: lipiidivakuoolid (koolimikroskoobis hästi kiiskavalt näha) Ülesanded: Varuaineline Hüdrofoobsete jääkide ladestamine
annaabi.ee 
