Riinu Anslan 19. oktoober 2009 Viirushaigused Marutõbi e. Rabies Lyssa Hydrophobia Loomadel on marutaud, inimestel marutõbi. Marutõbi on viirushaigus, millesse inimene nakatub looma hammustusest, kui haige looma sülg satub haava. See kahjustab kesknärvisüsteemi ning kui ohvrit ei vaktsineerita, lõpeb haigus 100% juhtudest surmaga. Keeruliseks teeb olukorra fakt, et haige looma sülg on nakkusohtlik juba kuni 15 päeva enne kui loomal tekkivad haigusnähud. Marutõbi on levinud üle maailma, välja arvatd Austraalias ja Antarktikas. Ülemaailmselt esineb inimestel 50 000-100 000 haigusjuhtu aastas. Eestis esineb marutaudi nii mets- kui koduloomadel. Viimane surmaga lõppenud juhtum registreeriti aga 1986. aastal samas kui alles 2003. a...
NAKATUMINE nakkusallikaks on viirusekandja või haige inimene, kes eritab viirust roojaga ja ülemiste hingamisteede sekreediga tekitajad satuvad organismi sooletrakti või hingamisteede limaskesta kaudu nakkusohtlikud on saastunud esemed, käed, vesi ja toiduained nakatuda on võimalik ka vaktsineerimise kaudu enamus lastehalvatuse juhtumeid arenenud riikides viimastel aastakümnetel on põhjustatud vaktsineerimisest HAIGUSPILT peiteaeg keskmiselt 11 päeva, võimalik ka kuni 2335 päeva haigus kulgeb erinevate raskusastmete ja vormidena Sümptomid: peavalu, palavik, loidus, halb enesetunne, isutus, oksendamine, kõhuvalu, kõhulahtisus või –kinnisus enamusel (9095%) polioviirusega kokkupuutunutest ei teki mingeid sümptome ENNETAMINE hügieenireeglite korrektne täitmine (kätepesu!)
Difteeria- ja teetanusevaktsiinid sisaldavad mõlemad samuti üht antigeeni, milleks on kahjutud toksoidid. Miks on vaja pidevalt uusi vaktsiine välja töötada? Uusi vaktsiine töötatakse välja pidevalt, sest bakterid ja viirused muutuvad kiiresti. Näiteks tuleb uus gripivaktsiin välja töötada prognoosi põhjal, milliseid gripiviirusi eelseisval hooajal oodata on. Vaktsiini tulemus oleneb ennustuse täpsusest. Otsi internetist põhjuseid, miks osad inimesed loobuvad vaktsineerimisest. "Esimene põhjus, miks vaktsineerimisest hoiduda, on kindlasti see, et paljud vaktsiinid sisaldavad mürgiseid alumiiniumi ja elavhõbeda ühendeid, mis suuremates kogustes võivad põhjustada inimese surma." "Teine põhjus seisneb selles, et vaktsiinid pole alati efektiivsed. Näiteks läkaköha vaktsiini efektiivsus on 63-91%. Lisaks sellele, et vaktsiini efektiivsus on väike, annavad vaktsiinid vaid ajutise kaitse mõneks aastaks. Kui sedagi
Imikusuremus Eestis viimase sajandi jooksul 120 100 80 60 40 20 0 1929 1935 1952 1975 1996 2017 Alla 1 aasta vanuselt surnuid 1000 elussündinu kohta Antud graafikul, mis näitab alla 1 aastaste surmasid 1000 elussündinu kohta on võrreldud ühe suguvõsa viie erineva põlve sünniaastaid ning andmeid alla 1 aasta vanuselt surnuid lapsi 1000 elussündinu kohta. Graafikul on näha tasast ning järjepidavat langust aastael 1929-1052, ning siis suuremat langust aastate 1952 ja 1996 vahel, mis on tingitud seoses kaitsepookimise kasutusele võtuga. Aastate 1975-2017 vahel on näha sujuvat langust, mis on tingitud kaitsepookimisest ning edaspidisest vaktsineerimisest.
Poliomüeliit Mis on poliomüeliit? Äge viirusinfektsioon, mida iseloomustab sageli kesknärvisüsteemi kahjustus, mis avaldub lõtvade halvatustena. Tunnused Enamikel inimestel ei ole üldse haigusnähtusid. Mõnedel inimestel võivad aga tekkida sellised nähud nagu palavik, peavalu, oksendamine, kõhukinnisus, kaelakangestus ja jäsemete valu. Vaid väikesel osal poliomüeliiti nakatunutest tekib halvatus. Levikuviisid Inimeselt inimesele või fekaal-oraalsel teel, pesemata käte kaudu. Nakkusohtlikud on saastunud esemed, käed, vesi ja toiduained. Nakatuda on võimalik ka vaktsineerimise kaudu. Peiteperiood Peiteaeg keskmiselt 11 päeva, kuni 23-35 päeva. Viimane inimene haigestus Eestis lastehalvatusse 1961. Ennetamine Kätepesu Organismi vastupanuvõime tõstmine Tasakaalustatud dieet Organismis peab olema piisavalt kaltsiumi, joodi ja B-vitamiine. Vaktsineerimine (plaaniline, Vaktsineerimine tehakse 3; 4,5 ja 6 kuu, 2 aasta ja 6-7 aasta vanuselt...
Text BAKTERHAIGUSED Mattias & Marten Bakterhaiguste põhitõed Baktereid, mis inimese organismi tungides põhjustavad haigusi nimetatakse patogeenseteks Enamik nest moodustavad mürgiseid aineid ehk toksiine, mis kutsuvad esile koekahjustusi Erinevalt viirushaigustest, saab bakterhaigusi ravida antibiootikumidga, abi vältimisel ka vaktsineerimisest Bakteriaalsed haigused on enamasti nakkushaigused Nakatumisviisid Otsene kontakt Piisknakkus (sülg, veri jne) Toidu ja veega Sugulisel teel Siirutajate vahendusel Levimuimad ja tuntuimad haigused Puukborrelioos Puugihammustuse tagajärjel Tunnusteks on ringikujuline lööve hammustuskohalt, palavik, külmavärinad, liigesevalud ning lõpuks närvisüsteemihäired Ennetada ei saa, vältida saab vaid puugihammustust Ravitakse antibiootikumidega Salmonelloos
desinfektsioonivahendid), hambaravis (amalgaamplommides on 50% elavhõbedat), värvides ja värvainetes. Anorgaanilisi elavhõbeda ühendeid kasutatakse puidutööstuses hallituse tõrjeks. Orgaanilisi Hg ühendeid kasutatakse taimekaitsevahendites teraviljade töötlemiseks. Elavhõbeda rakendusi piirab oluliselt tema aurude toksilisus. KASUTATUD MATERJAL http://et.wikipedia.org/wiki/Elavh%C3%B5be http://www.physic.ut.ee/materjalimaailm/Kirjed/Elavhobe.htm http://web.zone.ee/vaktsineerimisest/elavhobe.htm http://www.mg.edu.ee/files/elavhobe_kalle_kamenev.pdf http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/elavhobe_teelekepler.htm
salmonelloosi ja ateroskleroosi. 3. Patogeenid haigustekitajad neid on vähe. Baktereid, mis inimese organismi tungides põhjustavad haigusi nimetatakse patogeenseteks. Enamik neist moodustavad mürgiseid aineid e. Toksiine, mis kutsuvad esile koekahjustusi.Haigestumiseks on vaja kindlat hulka tõvestavaid haigustekitajaid. Erinevalt viiruhaigustest saab bakterihaigusi ravida antibiootikumidega, abi on ka vaktsineerimisest Nakatumine bakterihaigustesse Bakteriaalsed haigused on enamasti ka nakkushaigused Nakkusviisid: · piisknakkus · saastunud toidu ja joogiga · siirutajad · Otsene kontakt haigega Difteeria · Levib piisknakkusega · Kurk on väga haige, tursunud lümfisõlmed, kõha, häälekaotus, neelamisraskused, palavik, võib põhjustada lämbumist · Ennetamine: mitmed vaktsineerimised elu jooksul
Mügarbakterid. Mügarbakterid elavad liblikõieliste juurtel. Muudavad lämmastiku taimedele kättesaadavaks nitraadiks. Veise maos elavad tselluloosi lagundajad. 3. Patogeenid bakterid mis inimese organismi tungides põhjustavad haigusi. Enamik neist moodustavad mürgiseid aineid e. toksiine, mis kutsuvad esile koekahjustusi. Haigestumiseks on vaja kindlat hulka tõvestavaid haigustekandjaid. Erinevalt viirushaigustest saab bakterihaigusi ravida antibiootikumidega, abi on ka vaktsineerimisest. Funktsionaalne toit Toidule on lisatud midagi, et see parandaks inimese tervist. Biokeefir, biojogurt lisatud probiootilisi baktereid, mis parandavad seedimist, immuunsussüsteemi. ,,Hellus" sisaldab Eestis patenteeritud Lactobacillus fermentum ME3 mis hävitab düsenteeria, salmonelloosi ja ateroskleroosi. Nakatumise viisid. Piisknakkus (tuberkuloos) Saastunud toidu ja joogiga (salmonelloos) Siirutajad (puukborrelioos) Otsene kontakt haigega (leepra ehk pidalitõbi) Difteeria
35.Nimeta südamelihase infarkti riskitegurid. Ebatervislik eluviis, stress, kõrge kehakaal jne. 36.Mis ülesanne on immuunsüsteemil? Tõrjuda haigustekitajaid ja muuta kahjutuks nende mürk. 37.Nimeta elundid, mis kuuluvad immuunsüsteemi. Lümfiringe, lümfisõlmed, põrn. 38.Nimeta 4 immuunsusvormi. Kuidas need tekivad? Kaasasündinud immuunsus, omandatud immuunsus, aktiivne immuunsus nakkushaiguste läbipõdemisel, passiivne immuunsus vaktsineerimisel. 39.Põhjenda väidet, et vaktsineerimisest keelduv inimene ohustab nii enda kui ka teiste tervist. Kui talle ei süstita kaitsevalke, siis ta võib vabalt haigestuda ja siis seda teistele edasi kanda või neid nakatada. 40.Võrdel aktiivset ja passiivset immuunsust. Too välja erinevused. Kui organism põeb haiguse juba läbi kergel kujul siis on aktiivne immuunsus, kui aga süstitakse inimesse seda haigustekitajat siis on passiivne immuunsus. Gerta Nurk
Selleks korraldatakse riskianalüüs, mille eesmärgiks on selgitada välja bioloogiliste ohutegurite ohud ja nende allikad, hinnata võimalikku mõju töötajate tervisele, riskide kontrollimine ja mõõtmete rakendamine. 4. BIOLOOGILISTE OHUTEGURITE PÕHJUSTATUD HAIGUSED Bakterid võivad põhjustada klamüüdiat, toksoplasmoosi, teetanust, botulismi, difteeriat, koolerat jne. Bakterihaiguseid on võimalik ravida antibiootikumidega ning abi on ka vaktsineerimisest. Viirused võivad põhjustada hepatiiti, herpest, HIV-d. Neid ei ole võimalik antibiootikumidega ravida, aitab ainult vaktsineerimine. Seened toodavad mükotoksiine. Hallitusseened tekitavad niiskes keskkonnas nii seintele kui ka toiduainetele hallitust. Kontaktis nahaga ja sissehingamisel põhjustavad need ärritus- ning allergianähtusid. Puugid levitavad puukentsefaliiti ning kannavad edasi puukborrelioosi, katku, tüüfust.
difteeria, düsenteeria, koolera, kopsutuberkuloos, tuberkuloos, leepra ehk pidalitõbi, bakteriaalne toidumürgitus, läkaköha, leginelloos, listerioos, meningiit, katk (muhk-, kopsu-, nahakatk jt.) või bioloogilise relvana kasutust leidnud siberi katk. Ohtlikeks patogeenideks on veel leegionäride haigust põhjustav bakter (Legionella pneumophila) ning lihasööjabakter (Streptococcus pyogenes). Erinevalt viirushaigustest saab bakterihaigusi ravida antibiootikumidega, abi on ka vaktsineerimisest. Antibiootikume on suur hulk. Erinevad antibiootikumid on suunatud põhiliselt bakteri rakus toimuvate valgusünteesi komponentide pärssimisele, aga on ka teistsuguse toimemehhanismiga antibiootikume, mõned neist blokeerivad bakterite genoomi replikatsiooni jm. Bakterid eritavad ka ise antibiootikume, mida saab kasutada vaktsiinidena bakterhaiguste puhul. Bakterite poolt toodetud mürgised jääkained, mida sisaldavad riknenud toiduained, võivad põhjustada seedehäireid.
Haiguse vältimine on alati parem ja kergem kui selle läbi põdemine. Vaktsineerimine on väga tõhus ning ohutu viis kaitsta nii lapsi kui ka täiskasvanuid tõsiste nakkushaiguste eest. Vaktsineerimine on osa ,,elukindlustusest" nakkushaiguste vastu. Vaktsineerimine on olnud väga tõhus ka Eestis - riiklikus immuniseerimiskavas olevate vaktsiinide abil välditavaid nakkushaigusi kas enam ei esine või esineb neid väga harva. Seetõttu võidakse alahinnata vaktsineerimisest saadavat kasu, sest nende nakkushaiguste tegelik kuriolemus hakkab ununema. Ometi tasub kõigil seda teada ja meeles pidada, sest haigustekitajad ei ole lõplikult kadunud meie elukeskkonnast ning pealegi võivad reisijad neid alati võõrastest riikidest sisse tuua. Mille vastu vaktsineeritakse? Inimeste jaoks mõeldud vaktsiinid: Vaktsiine on mitut tüüpi: · Elusvaktsiinid sisaldavad elusaid nõrgestatud mikroorganisme, mis ei ole võimelised
Kuna ligikaudu 90% inimestel esinevatest marutaudijuhtumitest on põhjustatud marutaudihaige lemmiklooma (tavaliselt koera) puremisest, tuleb vaktsineerida oma koer(ad) või kass(id) marutaudi vastu. Esmakordselt tuleb koeri ja kasse vaktsineerida 34 kuu vanuselt, edaspidi tuleb looma vaktsineerida vaktsiiniga kaasasolevas infolehes toodud sagedusega, kuid mitte harvemini kui 24 kuu möödumisel viimasest vaktsineerimisest. Vaktsineerimise läbiviinud loomaarst teeb märke vaktsineerimise kohta looma registreerimisdokumenti või väljastab tõendi vaktsineerimise kohta. (soovituslikud tõendivormid: üksiku looma vaktsineerimise tunnistus, tõend ühe loomaomaniku loomade vaktsineerimise kohta) Eelpoolkirjeldatud dokumenti peab loomaomanik säilitama vähemalt kuni järgmise vaktsineerimiseni.
õhutüüfus, tüüfus, difteeria, düsenteeria, koolera, kopsutuberkuloos, tuberkuloos, leepra ehk pidalitõbi, bakteriaalne toidumürgitus,läkaköha, leginelloos, listerioos, meningiit, katk (muhk-, kopsu-, nahakatk jt.) või biorelvahaigustest tuntud siberi katk. Leegionäride haigus - tapjabakter (A grupi streptokokk ehk GAS) - Lihasööja bakter Erinevalt viirushaigustest saab bakterihaigusi ravida antibiootikumidega, abi on ka vaktsineerimisest. Antibiootikume on suur hulk. Erinevad antibiootikumid on suunatud põhiliselt bakteri rakus toimuvate valgusünteesi komponentide pärssimisele, aga on ka teistsuguse toimemehhanismiga antibiootikume, mõned neist blokeerivad bakterite genoomi replikatsiooni jm. Bakterid eritavad ka ise antibiootikume, mida saab kasutada vaktsiinidena bakterhaiguste puhul.
Aitab kaasa toitainete seedimisele ja imendumisele. Stimuleerib antikehade teket. Bakterid sünteesivad erinevaid vitamiine. Bakterid, mis inimese organismi tungides põhjustavad haigusi nimetatakse pato geenseteks. Enamk neist moodustavad mürgiseid aineid ehk toksiine, mis kutsuvad esile koekahjustusi. Haigestumiseks on vaja kindlat hulka tõkestavaid haigus tekitajaid. Erinevalt viirushaigustest saab bakterihaigusi ravida antibiootikumidega, abi on ka vaktsineerimisest. Nakatumine bakterihaigustesse Bakteraalsed haigused on enamasti ka nakkushaigused. Nakkusviisid: a) Piisknakkus(tuberkuloos) b) Saastunud toidu ja joogiga(salmonelloos) c) Siirutajad(puukborrelioos) d) Otsene kontakt haigusega(pidalitõbi) Bakterite roll looduses 1. Lagundajad ehk destruendid Koos seete ja algloomadega olulised orgaanilise aine lagundajad. Tagavad ainete ringlemise ökosüsteemis. Süsinikuringe, Lämmastikuringe. 2. Sümbiondid
haigustekitaja, on tagajärjeks kindla kliinilise kuluga haigestumine, ent võitlus tekitajaga käib ka haiguse vältel. Bakteriaalseid haiguseid on mitmesuguseid: iseeneslik abort, klamüüdia, düsenteeria, kopsutuberkoloos, leepra, bakteriaalne toidumürgitus, läkaköha, katk (muhk-,kopsu-,naha katkud jt) ja siberi katk. Erinevalt viirushaigustest saab bakterihaigusi ravida antibiootikumidega, abi on ka vaktsineerimisest. Bakteriaalsete nakkuste vastu on põhimõtteliselt võimalik kasutada antibiootikume. Neid on suur hulk ja erinevad antibiootikumid on suunatud põhiliselt bakteri rakus toimuvate valgusünteesi komponentide pärssimisele. Bakterid eritavad antibiootikume, mida saab kasutada vaktsiinidena bakterhaiguste puhul. Bakterite poolt toodetud mürgised jääkained, mida sisaldavad riknenud toiduained, võivad põhjustada seedehäired. (www.wikipedia.ee) Toit, vajalikkus inimesele ja kasutamine.
Proovi laboratoorseks uurimiseks võtab arst. (wrongdiagnosis) 4 2.Kuidas ennetada marutõve? Kuna ligikaudu 90% inimestel esinevatest marutaudijuhtumitest on põhjustatud marutaudihaige lemmiklooma (tavaliselt koera) puremisest, tuleb vaktsineerida oma koerad või kassid marutaudi vastu, kusjuures marutaudi vaktsiin on tasuta riigi poolt. Esmakordselt tuleb vaktsineerida koeri/kasse 3-4 kuuselt ja edaspidi vastavalt ravimi juhisele, kuid mitte harvemini kui 24 kuu möödumisel viimasest vaktsineerimisest Vältida tuleb kokkupuuteid võõraste loomadega, kelle käitumine on ebaadekvaatne. Samuti tuleb eelkõige lastele õpetada, et võõraid kodu-ja metsloomi ei tohi puutuda, isegi kui nad näivad sõbralikuna. Hulkuvatest kassidest ja koertest peab teatama omavalitsusele, kes palkab vastavad inimesed neid eemaldama. ( vet.agri) 2.1 Mida ette võtta loomahammustuse korral? Maurtaudi kahtlase looma hammustuse järel tuleb pesta haava rohke veega ja siis puhastada
haiguse tekkepõhjus ning selle bioloogiline kujunemine. Kolmandas peatükis on põhjalikult käsitletud riskifaktoreid ja selle haiguse diagnoosimine. Veelkord väiksemates alapeatükkides on seletatud põhjalikult PAP-ja HPV-testi olemusest ja selle kasutamisest. Neljandas peatükis väga hästi seletatud selle viiruse olemust ja haiguse ohtlikus. Viies peatükk käsitleb põhjalikult selle ravi ning kirjeldab lahti kõikvõimalikud ravimeetodid. Kuues peatük käsitleb ja annab infot vaktsineerimisest. Seitsmendas peatükis on teema kokkuvõte ning kaheksandas kasutatud allikad. 1. Haiguse olemus ja kliiniline pilt 1.1 Olemus Emakakaelavähk on haigus, mille puhul vähirakud tekivad ja hakkavad paljunema emakakaelal (Kliinikum, 2009). ,,Histoloogilise ehituse põhjal esineb kahesugust emakakaelavähi vormi: lamerakukujuline, silinderrakuline vähk. Emakakaela lamerakuliste vähkide seas eristatakse omakorda kahte liiki sarvestuv ja mittesarvestuv vähk
toksoplasmoos, teetanus, salmonelloos, botulism, kõhutüüfus, tüüfus, difteeria, düsenteeria, koolera, kopsutuberkuloos, tuberkuloos, leepra ehk pidalitõbi, bakteriaalne toidumürgitus, läkaköha, leginelloos, listerioos, meningiit, katk (muhk-, kopsu-, naha- katkud jt.) või biorelvahaigustest tuntud ja siberi katk. Leegionäride haigus - tapjabakter (A grupi streptokokk ehk GAS) - Lihasööja bakter Erinevalt viirushaigustest saab bakterihaigusi ravida antibiootikumidega, abi on ka vaktsineerimisest. Bakteriaalsete nakkuste vastu on põhimõtteliselt võimalik kasutada antibiootikume. Neid on suur hulk ja erinevad antibiootikumid on suunatud põhiliselt bakteri rakus toimuvate valgusünteesi komponentide pärssimisele, aga on ka teistsuguse toimemehhanismiga antibiootikume, mõned neist blokeerivad bakterite genoomi replikatsiooni jm. Bakterid eritavad antibiootikume, mida saab kasutada vaktsiinidena bakterhaiguste puhul
hingamisteede sekreediga. Tekitajad satuvad organismi sooletrakti või hingamisteede limaskesta kaudu.[5] Nakkusohtlikud võivad olla saastunud esemed, käed, toiduained ja vesi. Nakatuda on võimalik ka vaktsineerimise kaudu, kas siis otseselt (OPV vaktsiin sisaldab elavat viirust, mis võib põhjustada haigestumist) või kaudselt (kokkupuutumine äsjavaktsineeritud lapse roojaga). Kusjuues enamus lastehalvatuse juhtumeid arenenud riikides viimastel aastakümnetel on põhjustatud vaktsineerimisest. Etioloogia Haigustekitaja esmane paljunemine toimub sooletraktis ja regionaalsetes lümfisõlmedes, seejärel tungivad viirused verre ja satuvad lisaks ka kesknärvisüsteemi, eriti just seljaaju eesmistesse sarvedesse. Viirus läbib hematoentsefaalbarjääri, jõuab kesknärvisüsteemi ja hävitab paljunedes osa motoorsetest närvirakkudest. Hävinud rakkude poolt juhitavad lihased kaotavad funktsioonivõime. Mittevaktsineeritud nakatunutel tekivad halvatussümptomid 0,1-
koekahjustusi. 16. Nimeta üks bakteriaalne haigus? Kuidas see levib ja millised on haiguse sümptomid? Kuidas saab bakteriaalseid haigusi ravida? Tuberkoloos.Levib õhupiisknakkusena. Tuberkuloosi aktiivset vormi põdevatel inimestel on raskekujuline kõha (nad võivad ka verd köhida), valu rinnus, nõrkus, kaalu- ja isukaotus, palavik ning öised higistamishood. Erinevalt viirushaigustest saab bakterihaigusi ravida ntibiootikumidega, abi on ka vaktsineerimisest (patogeensete bakterite nõrgestatud või surmatud vorme) 17. Mis kasu on inimesele normaalsest mikrofloorast? (inimesega elab palju baktereid) Normaalne mikrofloora kasiteb organismi haigustekitajate eest, takistades organismile kahjulikke bakterite kinnitumist kudedele, stimuleerides antikehade teket ja tootes patogeenseid baktereid pärssivaid ainevahetusprodukte. (Mikroobivabade loomad euurimine on näidanud, et nad on väga
16. Nimeta üks bakteriaalne haigus? Kuidas see levib ja millised on haiguse sümptomid? Kuidas saab bakteriaalseid haigusi ravida? Tuberkuloos. - levib õhupiisknakkusena. - tuberkuloosi aktiivset vormi põdevatel inimestel on raskekujuline kõha (nad võivad ka verd köhida), valu rinnus, nõrkus, kaalu- ja isukaotus, palavik ning öised higistamishood. - erinevalt viirushaigustest saab bakterihaigusi ravida ntibiootikumidega, abi on ka vaktsineerimisest (patogeensete bakterite nõrgestatud või surmatud vorme) 17. Mis kasu on inimesele normaalsest mikrofloorast? - Normaalne mikrofloora kasiteb organismi haigustekitajate eest, takistades organismile kahjulikke bakterite kinnitumist kudedele, stimuleerides antikehade teket ja tootes patogeenseid baktereid pärssivaid ainevahetusprodukte. 18. Milles seisneb bakterite tähtsus looduses?
· Vaktsineerimata hobused vaktsineeritakse 2 korda kuuajalise vahega. Seejärel revaktsineeritakse hobust 6 kuu möödudes. Edaspidi võib ERL võistlustel võistlevaid hobuseid vaktsineerida kord aastas. FEI võistlustel võistlevad hobused peavad olema vaktsineeritud iga 6 kuu tagant. Pooleaastases vaktsineerimistsüklis on lubatud nihe kuni 21 päeva hobune peab olema revaktsineeritud enne, kui eelmisest vaktsineerimisest möödub 6 kuud + 21 päeva. Aastases vaktsineerimistsüklis pole mingit nihet lubatud hobune peab olema revaktsineeritud enne, kui eelmisest vaktsineerimisest täitub aasta. · Kui hobune on saanud nõuetekohase baasvaktsineerimise (2x kuuajalise vahega + 1x 6kuu pärast), siis pole aastasest vaktsineerimistsüklist pooleaastasele vaktsineerimistsüklile üleminekul vaja teha uut baasvaktsineerimist.
Tavaliselt näeb vaktsineerimisskeem ette iga-aastast kordusvaktsineerimist tuumikvaktsiiniga (marutaud, koerte katk, parvoviirus, viiruslik hepatiit), kuid uuringud on näidanud, et vaktsineerimine tagab kauemaks kui aasta immuunsuse (Twark ja Dodds, 2000). Kui seerumi antikehi leitakse adekvaatses koguses, ei oleks kordusvaktsiineerimine õigustatud. Nimelt on leitud, et 93,3% koertest oli piisavalt antikehi koerte katku vastu, kuigi vaktsineerimisest oli möödas rohkem kui 2 aastat (Twark ja Dodds, 2000). Vaktsineerimisel peab kindlasti võtma koera kui üksikut looma, kellel on oma kindel immuunsustase. Nimelt on esinenud kahel pesakonnakaaslasel koerte katku vaktsineerimisjärgne tüsistus entsefaliidi näol, mis tekkis tänu kongentiaalsele immundefitsiidile (Fairley jt., 2015).
Inimesel põhjustavad viirused mitmesuguseid nakkushaigusi, sealhulgas rõugeid, leetreid, mumpsi, kollapalavikku, lastehalvatust, nohu ja grippi. Ka baktereid, kes elavad parasiitidena elusorganismides, põhjustavad haigusi. Inimese tõvestavad bakterid tekitavad näiteks difteeriat, kõhutüüfust, pidalitõbe, tuberkuloosi, teetanust ja katku.Erinevalt viirushaigustest saab bakterihaigusi ravida antibiootikumidega, abi on ka vaktsineerimisest. (http://www.miksike.ee/docs/elehed/4klass/9loodus/elutuba/ainu/haigus.htm) Inimestega koos elavaid baktereid on kõige enam jämesooles, kuid neid leidub ka mujal. Normaalne mikrofloora on enamasti kahjutu ja selle koostis sõltub paljudest asjaoludest. Normaalne mikrofloora kaitseb organismi haigusetekitajate eest, takistades organismile kahjulike bakterite kinnitumist kudedele, stimuleerides antikehade teket. Et mitte haigestuda, peab teadma, kuidas haigusetekitajad bakterid levivad
o Bakterid sünteesivad vitamiine, nt B-rühma vitamiiine ja K. o Bakterid, miks inimese organismi tungides põhjustavad haigusi, nimetatakse patogeenideks. o Enamike neist moodustavad mürgiseid aineid e. toksiine, mis kutsuvad esile koekahjustusi. o Haigestumiseks on vaja kindlat hulka tõvestavaid haigustekitajaid o Erinevalt viirushaigustest saab bakterihaiguseid ravida antibiootikumidega, abi on ka vaktsineerimisest. DIFTEERIA o Levimisviis: piisknakkus o Haigusnähud: tursunud lümfisõlmed, köha, häälekaotus, palavik, neelamisraskused. o Ennetamine: mitmed vaktsineerimised o Ravi: ravitakse antioksiiniga ja antibiootikumidega SALMONELLOOS o Levimisviis: saastunud toidu- ja joogiga o Haigusnähud: iiveldus, peavalu, oksendamine, kõhulahtisus o Ennetamine: kanaliha ja munatoodete vältimine tundmatus kohas
tüüpide 6, 11, 16 ja 18 põhjustatud emakakaela ja häbeme raskekujuliste düsplastiliste kahjustuste, emakakaelakartsinoomi ja välissuguelundite tüügaste vältimiseks. Vaktsiini on lubatud kasutada 915 aastastel poistel ja tüdrukutel ning 1626 aastastel naistel. Suure rahvusvahelise epidemioloogilise uuringu põhjal hoiaks HPV alatüüpide 16 ja 18 vastane vaktsiin ära ligikaudu 71% emakakaelavähi juhtudest maailmas. Et vaktsineerimisest saada kasu, tuleks seda teha mõlemasoolistele noortele enne seksuaaleluga alustamist. Poisslaste vaktsineerimise vähendab nakkusohtu ja nakatumist HPV-sse (Padrik 2007). Soovitav annustamisskeem: esimene annus valitud kuupäeval, teine annus kaks kuud pärast esimest annust ja kolmas annus kuus kuud pärast esimest annust (Slassarenko 2009). 8.JÄRELDUSED Viirus nakatab kahjustunud koha basaalseid epiteelrakke ja tulemuseks on haiguslikke rakkude rohknemine kudedes.
viis kaitsta end tõsiste nakkushaiguste eest. Vaktsineerimine on osa elukindlustusest nakkushaiguste vastu. Vaktsineerides aitate kaasa haiguste leviku takistamisele ja kaitsete oma lähikondseid ning neidki, keda mingil põhjusel vaktsineeritud ei ole. Vaktsineerimine on olnud väga tõhus - riiklikus immuniseerimiskavas olevate vaktsiinide abil välditavaid haigusi Eestis kas enam üldse ei esine või esineb neid harva. Seetõttu võidakse alahinnata vaktsineerimisest saadavat kasu, sest nende nakkushaiguste tegelik olemus hakkab ununema. Tänu vaktsineerimisele on haigestumine paljudesse rasketesse nakkushaigustesse oluliselt vähenenud ja aastas säästetakse maailmas ligikaudu 2,5 miljoni inimese elu. Vaktsiinid on väga tõhusad - tänu neile on teatud nakkushaigustesse haigestumine väga oluliselt vähenenud või üldse kadunud. Enamus lapseeas tehtavaid vaktsiine kujundavad immuunsuse 90-99% vaktsineeritutest
antigeene tootvaid geene siiratakse taimedesse. See voimaldaks rohttaimede abil vaktsineerida suu kaudu nii metsloomi kui suurtel karjamaadel. Rekombinant-vektor-vaktsiinide e DNA-vaktsiinide puhul manustatakse peremeesorganismi patogeeni antigeene produtseerivaid geene, kusjuures vektoritena (geeni kandjatena) kasutatakse kas apatogeenseid voi atenueeritud viiruseid voi baktereid voi bakterite plasmiide. Plasmiidide kasutamise korral on oigem konelda DNA-vaktsineerimisest, kuna geenikandja ei ole elusorganism, vaid uksnes DNA-molekul. Nii inimese kui loomade viiruste vastaste vaktsiinide loomisel on sagedamini kasutatav vektor vaktsiinia viirus-atenueeeritud rougeviirus, tanu oma lihtsale struktuurile. Bakteritest on vektorina kasutatud Salmonella typhimuriumi atenueeritud tuvesid. Veterinaarias on kasutusel kaks metsloomadel kasutatavat marutaudivaktsiini, kus vektorina on kasutatud vaktsiinia viirust. DNA-vaktsineerimine
keskkonnas, alates kuumaveeallikatest kuni arktilise pakaseni. On baktereid, mis elavad parasiitidena taimedes ja loomades, põhjustades mitmesuguseid haigusi. Neid nimetatakse patogeenseteks (tõvestavateks) bakteriteks, samuti ka tõvestavateks pisikuteks. Inimesel parasiteerivad bakterid põhjustavad selliseid haigusi nagu difteeria, kõhutüüfus, leepra (pidalitõbi), tuberkuloos, teetanus ja katk. Erinevalt viirushaigustest saab bakterihaigusi ravida antibiootikumidega, abi on ka vaktsineerimisest. 6. Bakterite kasutamine Bakteritel on suur tähtsus toiduainete tööstuses: nende abil toimub kääritamine. Inimene kasutas baktereid või ja juustu valmistamisel juba ammu enne seda, kui ta üldse midagi teadis selliste organismide olemasolust. Bakterid etendavad väga olulist osa juustu, keefiri ja veiniäädika valmistamisel, naha parkimisel, linaleotamisel ja reovete puhastamisel. Bakterid aitavad jõgedel ja järvedel puhtaina säilida.
http://news.nationalgeographic.com/news/2010/12/101203-homosexual-birds- mercury-science/ (18.06.2015) Kikas J. 10.05.08 (Kodulehekülg) Elavhõbe http://www.physic.ut.ee/materjalimaailm/ (18.06.2015) T. T. 01.2003 (Kodulehekülg) Elavhõbe Elavhõbedast, selle kasutusaladest ja ohtlikkusest inimorganismile. Kokkuvõte eestikeelsetest allikatest. http://web.zone.ee/vaktsineerimisest/vaktsiinid.htm (18.06.2015) (Koduleht) Sykli Suomen ympäristöopisto http://www.sykli.fi/en/materials- and-tools/ohtlikud-majapidamisjaatmed-veebipohine-oppemoodul (18.06.2015) Häirekeskus Elavhõbeda kokkukorjamine http://www.112.ee/elavhobeda- kokkukorjamine (18.06.2015) Terviseamet (Koduleht) Vaktsiinid ja elavhõbe https://www.kliinik.ee/teemalehed/vaktsineerimine/aid-24903/vaktsiinid-ja- elavhobe (18.06.2015)
Aitab kaasa toitainete seedimisele ja imendumisele Stimuleerib antikehade teket Bakterid sünteesivad vitamiine. Patogeensed bakterid. Bakterid, mis inimese organismi tungides põhjustavad haigusi. Enamik neist moodustavad mürgiseid aineid ehk toksiine, mis kutsuvad esile koekahjustusi. Haigestumiseks on vaja kindlat hulka tõvestavaid haigustekitajaid. Erinevalt viirushaigustest saab bakterihaigusi ravida antibiootikumidega, abi on ka vaktsineerimisest. Nakatumine bakterhaigustesse Bakteriaalsed haigused on enamasti ka nakkushaigused. Nakkusviisid: Piisknakkus. Nt difteeria, läkaköha, tuberkoloos Saastunud toidu ja joogiga. Nt salmonelloos, koolera, botulism, düsenteeria Siirutajad. Nt puukborrelioos, Otsene kontakt haigega. Nt leepra, gonorröa (suguliselt), süüfilis Haava kaudu/süstla. Nt teetanus, botulism, süüfilis,
Nii levis varasemalt vaid linde nakatanud viirus 1997 a esimest korda inimesele ja põhjustas nn linnugripi. Ka pole gripiviirus igal aastal täpselt samasugune, nagu oli varem. Seetõttu tuleb igal aastal valmistada uus vaktsiin, sest vana ei anna uue viirustüve puhul immuunsust. * Seleta, kuidas vaktsiinid toimivad. KÜSIMUSED JA ÜLESANDED 1. Milline on viiruste ehitus? 2. Võrdle viirust ja rakku. Leia erinevaid ja ühiseid tunnuseid. 3. Põhjenda, miks kujutab inimene, kes keeldub vaktsineerimisest, võimalikku ohtu teistele. 4. Hinda viiruste olulisust looduses, kujutades ette tagajärgi, mis ilmneksid nende puudumisel. 5. Rühmatöö. Moodustage 4-5-liikmelised rühmad ja kirjutage raadioreklaamid, kuidas gripiepideemia ajal terveks jääda, ja kandke need klassis ette. 6. Arvatakse, et viiruseid polnud Maal enne organisme. Kasutades õpikust saadud teadmisi viiruste kohta, põhjenda seda oletust. 7. Juba mitu aastat on Eestis marutõve vältimiseks metsloomi vaktsineeritud.
annaabi.ee 
