Väitluse põhiideed ja START2018 konspekt (0)

Agrument – koosneb

• Väide
  
• Tõestus
  
• Näide
  
• Järeldus
  

Faktid ja uurimustööd.
Überlüke – teise argumendi ütlemine, et see on vale või ei ole konteksti. Loogiline tõestamine, et see ei pea paike .
Ümber peab lükkama

• Just seda argumenti mida teine raakis
  
• Ainult osa argumendis , st ei pea näitama, miks kõik argumendi osad on valed. (kõige tugevamat osa ehk tõestust)
  

Ideaalne ümberlüke

• Vastse argumendi lühikokkuvõte (,,nad väitsid, et ...“)
  
• Vastuväite e ümberlükke kokkuvõte (,,see pole tõene, sest....“)
  
• Seletus ja tõestus (MIKS ja KUIDAS)
  
• Näide (kui on)
  
• Järeldus e kuidas see mõjutab plaani
  

Mida saab rünnata?

• Pole teemakohane
  
• Sisaldab eeldust
  
• Vigane loogika (demagoogika)
  
• Puudub mõju ( korrektne argument, aga mõju ja mõte puudub)
  
• Sõltub teisest argumendist
  
• Sisaldab vastuolu
  

Vastuargument – ei ründa. Esialgne seisukoht jaab seisa aga sa toob argumendi selle vastu.
Mida mitte teha

• Ära jäta ümberlüket väiteks. Selgita ka.
  
• Ära küsi retoorilisi küsimusi .
  
• Ära lüka pmber näiteid.
  

Ümberlüket saab ka ümber lükata. Samuti kui vastasel on õigus, siis saab võrrelnda argumendi tugevusi ja nende reaalselt olukorda. Alati pole vaja kõike ümber lükata, ainult tähtsaimad punktid.
Kuidas tulla argumendi peale?

• Miks, Kuidas, Miks vajalik, Mis juhtuks.
  
• Probleem on olemas;
  
  • Jaatavas peab naitama plaan,mi parandaks probleemi
    
    • Mingi asi toob rohkem kahju ja mingi asi toob rohkem kasu
      
• Oma kogemus, näited, viimati nähtud reklaamid jne.
  
• Analüüsid mõju
  
• Mida ma pean tõestama , et võita.
  

Väitlus – 6 kõnest koosnev argumenteerimine ( 3 vastu ja 3 poolt).
START 2018
Teema – Kas Eestis peaksid erakondade valimisnimekirjad peegeldama eri ühiskonnagruppe propotsionaalselt. (Valimistel peaks nimekirjas olema igasuguseid inimesi võrdeliselt nende arvudega riigis)
Valimised (valimised.ee) ( https://et.wikipedia.org/wiki/Riigikogu#Isikumandaat )
Eestis on propotsionaalne valimissüsteem.
Mandaat – volitus esindada valijaid
Isikumandaat – isikud, kes saavad kõige rohkem hääli. Saavad otse riigikokku. Kõigepealt arvutatakse ringkonnas välja ega keegi kandidaatidest ei ole kogunud isikumandaadi jagu hääli. Isikumandaadi jaoks vajalike häälte arv arvutatakse kvoodi kaudu. Kvoot = ringkonnas kehtivate häälte arv / ringkonna mandaatide arv.
Ringkonnamandaat – esindajad tulevad ringkonnast.
Kompensatsioonmandaat –
Riigikogus on 101 mandaati , 12 ringkonda.
Valimiskünnis on 5%. Kõigi häälete peale on erakonnal või mandaadil rohkem kui 5% häältest.
Kõikidel valmistel, esitavad erakonnad ringkondade nimekirjad.
Ühiskonnagruppide liigitumine
Sugu (ühikonna kooseis on 45% mehed ja 55% naised, aga riigikonna kooseis on 70% meestele ja 30%); Vanus; Etniline kuuluvus; Majanduslik staatus; Elupiirkond; jne.
Küsimused –

• Kas mõnede gruppide esindatus riigivalimise juures on ebapropotsionaalne?
  
• Miks on vaja ühiskonnas poliitilist esindatust?
  
• Milline roll on valimisnimekirjal erakonna tegevuses ja kampaanias?
  
• Kuidas valimisnimekirja kooseis mõjutab valija otsuseid ja selt edasi riigijuhtimist?
  
• Millised peaksid olema valijaõigused?
  
• Mida tähendaks muutuks erinevate poliitikute jaoks?
  

Kaasus
Kõik kõne osad, jaatavad ja eitavad.
Jaatus eitus

• Sissejuhatus
  

• 
  

• Definitsioon (kui on vajalik) selle puhul on vajalik defineerida ühiskonnagruppe.
  

• Definitsiooni pole mõtet vaileda, sest see ei oleks enam argumenteerimine
  

• Probleem
  

• 
  

• Plaan
  

• 
  

• Kaasuse tutvustus
  

• ümberlüke