Leipzigi konservatooriumis klaverit ja heliloomingut. elulugu • Pärast ülikooli lõppu töötas pianisti ja dirigendina Kopenhaagenis, hiljem ka Oslos ja Bergenis. • Oli mitmete muusika- akadeemiate liider ja • Cambridge ülikooli audoktor • Norra rahvusliku koolkonna rajaja • Naine taanlanna Eesmärgid heliloojana • Norra imepärane loodus, muinasjututegelaste poolest rikas rahvalooming ning talupoegadelt kuuldud laulu- tantsuviisid vaimustasid heliloojat. • Oma ülesandeks pidas kõige selle vahendamist rahvale. • “Nagu pole rahvast ilma kunstita, nii pole ka kunsti ilma Looming Sümfoonilise • Umbes 140 soololaulu d tantsud (1989) • Klaverimuusika: Süit “Lüürilised palad” “Holbergi “Albumilehed” aegadest” “Humoreskid” keelpilliorke Kontsert strile (1885) klaverile ja
sünnilinnas Bergenis. Käis tihti välismaal esinemas. Naine oli taani päritoluga laulja ning esitas kontsertidel sageli Griegi laule. Helilooja saatis teda klaveril. Kõikjal kus ta esines saatis teda edu. Mitmetes Euroopa maades valiti ta muusikaakadeemia liikmeks, tuntud Cambridge ülikool andis talle 1893a. audoktori nimetuse. Eesmärgid heliloojana Norra imepärane loodus, muinasjututegelaste poolest rikas rahvalooming ning talupoegadelt kuuldud laulu- tantsuviisid vaimustasid heliloojat. Oma ülesandeks pidas kõige selle vahendamist rahvale. “Nagu pole rahvast ilma kunstita, nii pole ka kunsti ilma rahvata” Looming Umbes 140 soololaulu Klaverimuusika: “Lüürilised palad”, “Albumilehed”, “Humoreskid” Kontsert klaverile ja sümfooniaorkestrile a-moll Sümfoonilised tantsud (1989) Süit “Holbergi aegadest” keelpilliorkestrile (1885) Muusika näidenditele “Sigurd Jorsalfal (1872) “Peer Gynt” 1876
Richard Wagner (1813-1883) Elulugu Richard Wagner sündis 22. mail 1813 Saksamaal Leipzigis. Lapsepõlves huvitasid teda teater ja kirjandus rohkem kui muusika. Teda vaimustasid mineviku suured kirjanikud Homeros ja Shakespeare. 15-aastaselt kuulis Wagner esmakordselt Beethoveni teoseid, mis avaldasid talle tugevat mõju. 1883. aastal alustas tegevust muusikuna, töötades kooridirigendina, ooperikomponistina mitmes linnas, ka meile lähedal Riias. 1849. aastal oli ta sunnitud poliitilistel põhjustel põgenema Saksamaalt Sveitsi, kus elas pagulasena 10 aastat. Sel majanduslikult väga raskel perioodil päästis teda näljasurmast vaid Ferenc Liszti toetus. 1863
Chopini muusikaline anne avaldus varakult,teda on isegi võrreldud imelaps Modzartiga.7- aastaselt kirjutas ta oma esimesed kaks poloneesi. Esimesed klaveritunnid sai ta oma eraõpetajatelt. Poisikese erakordsed pianistivõimed tegid temast suure tõmbenumbri. 1823- 1826 õppis Chopin Varssavi Lütseumis. Suvevaheaegadel viibis ta aga väga palju koos oma sõpradega maal,kus ta tutvus rahvamuusikaga,võttis osa rahvapidustustest ning mängis mitmeid rahvapille. Eriti vaimustasid teda rahvatantsude rütmid ja meloodiad. 1826-1829 õppis Chopin aga kompositsiooni Varssavi Kõrgemas Muusikakoolis. Oma õppejõult sai ta väga tugeva muusikateoreetilise baasi. Pärast selle lõpetamist tahtis Chopin tutvuda teiste Euroopa maade muusikaeluga. Ta külastas Viini,seal andis ta kontserte ja nautis suurt publikumenu.Isegi kriitikud kiitsid teda. Viinis kirjastati ka Chopini Variatsioonid Modzarti teemale- siiani oli tema teoseid välja antud vaid Varssavis.
Ballaadid 19271929 1930 LAGEDA TAEVA ALL. Luuletusi 19271930 1935 KIVI SÜDAMELT. Luuletusi 19301935 1943 MURELIKU SUUGA. Luuletusi 19351942 1954 SÄDEMED TUHAS. Luuletusi 19431954 1963 ÄÄREMAIL. 10 algupärast luuletust ja 36 tõlget 1981 MU SÜDA LAULAB. Looming Under alustas luuletamist saksa keeles, esimene eestikeelne luuletus ilmus pseudonüümiga Mutti 1904. aasta "Postimehes" Underi naiselikust tundeõhinast sündinud erootilised värsid vaimustasid ja intrigeerisid lugejaid oma julge sõnaseade ning üllatava mõttevabadusega. Tema loomingut kokku võttev valikkogu "Mu süda laulab" ilmus postuumselt 1981. aastal. Tema kujundimaailm on barokselt dekoratiivne ja buduaarlik üleküllastatud lõhnadest, värvidest, floorast, eriti lilledest, ja sensuaalsetest meeleoluvarjunditest Sirelite aegu All sirelpõõsa lillatavaid sarju
Kunst ja teadus. Leonardo Da Vinci Uus mõttelaad v Vanad teosed vaimustasid haritlasi nii väga, et vahepeal möödunud sajandid tundusid otsekui pimedusajana, mil ei loodud midagi märkamis väärset. v Muistse Kreeka ja Rooma kultuuri hakati nimetama klassikaliseks ning kirjanikud ja kunstnikud püüdsid seda eeskujuks võtta. v Haritlasi köitis muistsete kreeklaste ja roomlaste maailmavaade, mis tundus hoopis erinev nende oma ajastu arusaamadest. Kunst ja teadus v
Minu arvates oli Robespierre nii kangelane, kurikael kui ka läbikukkuja. Oma elu alguses oli ta kangelane, siis muutus kurikaelaks ning seejärel kukkus läbi. Teda võib pidada poliitikuks kellel oli mitu erinevat palet. Kangelaseks pean ma teda sellepärast, et ta suutis hakkama saada peale seda kui ta ema suri ja isa lahkus. Läbi raskuste sai ta Sorbonne'i ülikooli õigusteadust õppima. Robespierre oli usin õppima. Teda vaimustasid algul Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kangelased, aga tema maailmavaate ja poliitiliste tõekspidamiste kujunemisel sai määravaks Rousseau õpetus. Ainult ülisuur kokkuhoidlikkus võimaldas tal stipendiumist ära elada. Paljud ei suudaks sellises olukorras toime tulla ning seepärast peangi teda kangelaseks. Põhjus miks teda täielikuks läbikukkujaks või kurikaelaks pidada ei saa on tema karjääri algus. Pärast seda, kui Robespierre oli ülikooli lõpetanud, pöördus ta
aasta septembris Rootsi, elas aastast 1945 Stockholmis ja töötas arhiivitöölisena Drottningholmi teatrimuuseumis aastani 1957. Suri Stockholmis, maetud sealsele Metsakalmistule. Under alustas luuletamist saksa keeles, esimene eestikeelne luuletus ilmus pseudonüümiga Mutti 1904. aasta "Postimehes". "Siuru" kirjastusel jõudsid trükki kolm esimest lüürikakogu: "Sonetid" (1917), "Eelõitseng" (1918) ja "Sinine puri" (1918). Underi naiselikust tundeõhinast sündinud erootilised värsid vaimustasid ja intrigeerisid lugejaid oma julge sõnaseade ning üllatava mõttevabadusega. Tema kujundimaailm on barokselt dekoratiivne ja buduaarlik üleküllastatud lõhnadest, värvidest, floorast, eriti lilledest, ja sensuaalsetest meeleoluvarjunditest. Domineerivad klassikalised värsivormid, eriti sonett. 1920. aastad on Underi loomingu kõrgperiood, mil ekspressionistlikust maailmapildist (kogu "Verivalla" 1920) liigub luuletaja edasi hädarohke kaasaja
sõjaametnike ja ta sai suure preemia ja kutsus 1842 ka oma pere Peterburgi. · Immanueli lõhkeaineäri õitses ja ta ostis perele maja ja palkas lastele eraõpetajad. · Immanuel ostis ka oma äripartneri osa välja, laiendas tegevust ja kolis äri uude kohta. · Ettevõtte nimeks sai Fondieres et Atélieres Mécaniques, Nobel & Fils. Alfredi õpingud · Alfredile palgati eraõpetaja, kes õpetas talle kirjandust, filosoofiat, keeli, matemaatikat ja loodusteadusi. Alfredi vaimustasid eelkõige keemiakatsed. · Lisaks keemiale oli ta huvitatud kirjandusklassikast ja luulest. · Alfredi keemiaõpetajad olid Nikolai Zinin ja Juli Trapp. · 1850. aasta paiku läks Alfred Pariisi, kus veetis aasta keemiat õppides, töötades ühe tolleaegse väljapaistvama keemiku Théophile-Jules Pelouze'i laboris. Nitroglütseriin · 1859. aastal üürisid Robert ja Alfred Nobel ühise korteri ning Alfred muutis korteri köögi keemialaboriks.
isast (keskel) ja ta Galileo Galilei viiest lapsest, Christiaan paremal keskel). Christiaani haridustee algus Christiaan Huygens sai koduse hariduse. Tema matemaatiline ja tehniline taibukus tulid varakult ilmsiks ja vaimustasid ka Huygensite perekonnasõpra René Descartes'i, kes Huygensi varast hariduskäiku tublisti mõjutas. Huygensit õpetati kodus kuni ta sai 16 aastaseks. Tema isa tagas talle liberaalse hariduse, mis oli tüüpiline Euroopa tolleaegsetes aristokraatlikes perekondades. Ta õppis kiiresti selgeks kreeka, ladina, prantsuse ja itaalia
Pablo Picasso ,,Kaks rändnäitlejat" ,,Vaesed rannal" ,,Tüdruk ballil" ,,Istuv naine" ,,Avignooni neiud" ,,Nuttev naine" George Barque ,,Tüarlaps kitarriga" Fernand Leger ,,Kettad" Robert Delaunay ,,Ringid" Arnold Akberg ,,Katused" Märt Laarman ,,Oleviste ja Niguliste" Edvard Ole ,,Laud" Ado Vabbe ,,Kohvikus" Jaan Vahtra ,,Autroportree" Futurism-Kubismi sugulusnähtus Itaalias Futurism e Futoro ehk tulevik Noored püüdsid luua tuleviku kunsti, neid vaimustasid maailma katvad raudtee võrgud, ookeani aurikud, keras sillad. Kunstnikud nägid ainult välist kaunidust, mitte ühiskonna vasutolisid. Nad pidasid uue ühiskonna oluliseks osaks liikumist. Liikumise edasi andmiseks oli kaks teed. Esiteks oli võimalik ühel pildil kujutada sama objekti mitut järgnevat asendit, kusjuures objekt on kujutatud enam vähem realistlikult. Seda tüüpi on näiteks pilt kus daami kõrval sibaval koerakesel on palju jalgu. Giacomo Balla ,,Koer keti otsas"
,,rigoletto"-hertsogi aaria-tuttav laul, mees laulab taga it.k.,lõpus haige kõrge hääl. Fryderyk Chopin: Poola, sünd varssavi lähistel, isa koduõpetaja mõisas,hiljem pr.keele ja kirj.õpetaja. muusikaline anne avaldus varakult, võrreldud on Mozartiga. 7a kirjutas 2 poloneesi. Pianistivõimed tegid varssavi aristokraatlike salongide tõmbenumbri. Õppis varssavi lütseumis. Suvevaheaegadel koolikaaslaste juures maal, tutvus rahvamussiga,mängis rahvapille, vaimustasid rahvatantsude rütmid. Õppis kompositsiooni varssavi kõrgemas muusikakoolis, õpsilt Jozef Elsnerilt sai teoreetilise baasi. Kriitikud tunnistasid pianistigeeniust,kirjastati viinis Chopini variatsioonid mozarti teemale. Sündmused Poolas sundsid muutma reisiplaane ja seepärast sõitis pariisi kuhu jäi elu lõpuni. Andis pariisis heategevuslikke kontserte, tutvus Liszti, Mendelssohni, Berliozi,Paganiniga. Eelistas rohkem intiimseid salonge esinemisel kui suuri saale. Peam
2 Valgustusajastu algas Euroopas 18. sajandil. Valgustus tähendas inimestele vabade ning demokraatlike mõtlemisviiside levikut ning kodaniku elujärje paranemist. Valgustusajastu tõi elus esikohale inimese enda ning valgustajate mõtlemist mööda pidi inimene õnnelikult elama ning kõik see, mis võis õnne rikkuda, tuli ära kaotada. Euroopa valgustusideed algasid Inglismaalt. Prantsusmaale tõid ning hakkasid seda levitama humanistid Montesquieu ning Rousseau, keda vaimustasid inglise filosoofide mõtted ja vaated. Valgustus kandus Prantsusmaal edasi nii Saksamaale kui ka Venemaale. Prantsuse valgustuse eripära 3 Valgustuskirjandust läbis humanism, mis tõi esile inimese mõistuse ning inimloomuse head alged.Kirjandusliikidest tõusis esikohale proosa, mis tegi läbi kiire arengu eriti Inglismaal ja Prantsusmaal. Tekkis ka uus kirjanduszanr filosoofiline romaan ning jutustus. Teater ja
Futurism kui programm sündis enne kui sellele vastav kunst, s.o. sõnad olid enne kui pildid. Selle poolest erineb futurism enamikust varasematest kunstivooludest, kus teooriad ja ideoloogiad on tekkinud juba loodud teoste tõlgendustena. Futuristid esitasid oma plaane niinimetatud manifestidena, mida nad kandsid ette rahvakogunemistel ja levitasid ajakirjanduses. Rahvast kutsuti üles vanade saavutuste hülgamisele ning uue aja tehnika ja tööstuse ülistamisele. Neid vaimustasid maakera katvad raudteevõrgud, ookeaniaurikud, ,,imelised lennumasinad", terassillad, autodest kihavad suurlinnad. Seejuures nägid nad ainult kõige selle välist kaunidust, märkamata kapitalistliku tootmise poolt kaasatoodud vastuolusid ühiskonnas. Futuristide kärarikas kollektiivne enesereklaam oli üsna enneolematu nähtus kunstiajaloos. Futurism kujutavas kunstis Futuristid taotlesid korraga paljude rahutute muljete kujutamist, mida tajub kaasaegne suurlinlane
Kubismil oli huvitav sugulasnähtus Itaalias futurism; nimetus pärineb itaaliakeelsest sõnast futuro, mis tähendab tulevikku. Noored kunstnikud, olles tüdinud oma maal üha kestvast minevikukunsti jumaldamisest, püüdsid luua uut, ,,tuleviku kunsti", nagu nad ütlesid. Nad avaldasid oma seisukohti nn. futuristlikes manifestides, kutsudes üles vanade saavutuste hülgamisele ning uue aja tehnika ja tööstuse ülistamisele. Neid vaimustasid maakera katvad raudteevõrgud, ookeaniaurikud, ,,imelised lennumasinad", terassillad, autodest kihavad suurlinnad. Seejuures nägid nad ainult selle välist kaunidust, märkamata kapitalistliku tootmise poolt kaasatoodud vastuolusid ühiskonnas. Üldiselt võttes tõid futuristid eredalt esile tegelikkuse tähtsa, alalõpmata inimest ja kunsti võluva iseärasuse liikumise. Maalijate püüdlused kujutada kehade liikumist ja liikumise ideed ennast pole uued
Baleriinid Edgar Degas'd vaimustasid balletitantsijad.Ta tegi neist üle 1500 maali ja joonistuse ning tosinajagu skulptuure. Kunstnik kujutas baleriine erinevates poosides mitte tantsimas, vaid harjutamas, vestlemas, sirutumas, varvaskingade pealu sidumas. Baleriin laval Pildi Baleriin laval maalis Degas 1878. aastal. See on 60x40 cm suurusele paberile tehtud pastellmaal. Ta nimetas oma meetodit ,,värviga joonistamiseks", mis tähendas, et ta ei visandanud ette kujutatava piirjooni, vaid tegi pildi kohe pastellvärvidega. Sellel pastelljoonistusel on kujutatud priimabaleriini tantsimas. Rambivalgus heidab ta näole alt kummalisi varje. Degas joonistas tantsija mitte pildi keskele, vaid serva. Sellise nurga alt vaadatuna osutus võimalikuks näha nii laval toimuvat kui heita pilk külgkulisside taha. Just niisugusena pidi avanema pilt loozist lava kõrval ja tekitama täiusliku tunnetuse etendusest ning kõigest sinna juurde kuuluvast. ...
mõnele laevale," kirjutas helilooja oma memuaarides. Varakult õppis ta mängima flööti, kitarri ja lööma trummi ja kirjutas muusikat segaansamblitele. 14 aastaselt lõi oma esimese teose. "Minu nooruse loomingulistel katsetustel asus alati sügav melanhooliapitser. Peaaegu kõik minu meloodiad olid minoorsed," kirjutas helilooja hiljem. Isa tegi kõik, et pojast ei saaks muusikut. Isa soovil asus ta 1821 Pariisi meditsiini õppima, kuid ta külastas teatrit sagedamini kui ülikooli. Eriti vaimustasid teda Glucki ooperid ja Shakespeare´i näidendid. Berliozi mõjutasid ka Pariisis kuuldud Beethoveni sümfooniad ja Goethe ,,Faust". Pariisis ta lausa armus Gluck`i isikusse ja loomingusse, kirjutas helilooja partituure käsitsi ümber, nautis neid seni, kuni need viimse detailini pähe kulusid. Ja kui ooperis "Ifeginia Taurises" oli dirigent omavoliliselt kasutanud taldrikuid, karjus Berlioz
Elu lõpul Toulouse-Lautreci loomingus toimus elu lõpuperioodil stiilimuutus. Kriiskavad värvid ja jõulised viirutused asendusid tema maalidel tihedama ning rahulikuma värvikäsitusega. Juba enne 1900. aastat oli tema loomingus märgata tendentsi väiksemate pildiväljalõigete eelistusele, kujutades seal ainult mõnd üksikut inimest ja nende iseloomu omapära, kuid nüüd ilmub piltidele katkendite ning valgustuse kaudu teistsugune meeleolu. Kunstnikku vaimustasid ka õrnad valgustusefektid ning pildielementide peen korraldus. Toulouse- Lautreci viimastes töödes puudus väljalõikelisus ja iroonia; viimast kasutas ta varasemalt nii oma töödes kui ka kõnepruugis ohtralt. Tuntumad tööd 1892 ,,Ambassadeurs: Aristide Bruant" 1892 ,, Moulin Rouge'i premenoir'is" 1892 ,,Moulin Rouge'is: kaks valssi tantsivat naist" 1892 ,,Jane Avril tantsimas" 1894 ,, Rue des Moulins'i salongis" 1894 ,, Yvette Guilbert tervitab publikut" 1895 ,, May Belfort"
Riigi Kunsttööstuskoolis õppides äratas E.Okas tähelepanu oma andekusega. Professorite August Janseni ja Voldemar Melliku ning mõnede teiste õppejõudude mõjutusel hakkas koolis esile kerkima üldjoones realistlik suund. Tänu sellele võis noore kunstiõpilase Okase loomupärane talent areneda õiget rada. Maalimise ja joonistamise kõrval süvenes tal huvi ka teiste kujutava kunsti liikide vastu. Ta tegeles aktiivselt skulptuuriga , arendades sellega oma vormitunnet. Evald Okast vaimustasid juba varakult itaalia renessansiaja meistrite tööd. Tema ideaaliks oli Itaalia suurmeister Tintoretto. Need Tintoretto tõekspidamised kunstiküsimustes, mis pole kaotanud oma väärtust ka tänapäeval , osutusid noorele kujunevale kunstnikule suurt abi. Tintoretto omistas esmajärgulist tähtsust joonistamisele, rõhutades, et joonistamisoskuse võib omandada ainult visa tööga. 1937. aasta kevadel lõpetas Evald Okas Riigi Kunsttööstuskooli dekoratiivmaali
ta ,,kommenteerida neid, kes olid tähtsamad," ehk kommenteerida pühakirju, iidse tarkuse allikaid. Ta oli selle asemel õppinud kõike kogemusega, selle meistrite meistriga. Kuid tema soovis teada kõike mingist teemast, et avastada põhiolemus meestel ja taimedel, lilledel ja loomadel, ei saavutanud ta suuremat teadlikkust reaalsusest, kui Masaccio saavutas 70 aastat varem oma kujutluses viljatutest mägedest. Ta lõi fantastilise ja ebareaalse maailma, kirjeldamatu romantika. Teda vaimustasid universumi muudetavad küljed, Asjadelühiajalised olemused. ,,Vesi, mida inimene puudutab, on viimane sellest, mis möödus ja esimene sellest, mis tuleb ja seega on olevik vaid üks silmapilk" on mõtisklus Leonardo Codex Trivulzianost, mis parafraseeris iidset Heraclituse tarkust. ,, Oh aeg, asjade tarbija..." on jällegi üks tema esilekutsumine, ja ta kutsub meid ,,vaatama valgust ja jälgima tema ilu. Sulge korraks silmad ja vaata seda uuesti. Seda, mida sa nägid, ei ole enam olemas
Purism peale kubismi Eriti arhitektuuris. Vabastada kaasaegsed ehitised hilisematest lisanditest, otsis geomeetrilistest põhivormidest visuaalset võrdkuju reaalsuse mõistetele. Futurism on kubismi sugulasnähtus Itaalias. Itaalia ühtne rahvusriik 19.saj lõpul, provintsides poolfeodaalsed traditsioonid, terav vastuolu uue elulaadiga, mis tormiliselt arenes tööstuslinnades. Futurismi esindajaid, noori kunstnikke vaimustasid teaduse edusammud, tehnika areng – raudteevõrgud, ookeaniaurikud, lennumasinad, terassillad, autod, suurlinnad. Nad paigutasid samale maalile üheaegselt toimuvaid erinevaid liikumisi, mis väljendas elutempo kiirust, liikumist. Eitas agressiivselt mineviku kultuuritraditsioone ja esteetilisi norme ning ülistas uut, tehnitsistlikku ühiskonda, kaasaegset suurlinna. Liikumise eestvedaja Filippo Tommaso Marinetti (1876- 1944), kelle algatusel avaldati rida
Mitmenäoline "Aja kuju" meeldib mulle palju enam kui eelmine kogu, unenäoline "Mandragora". Meeldib see, et poetessi kujund on täpsustunud, "ihalduse uduse objekti" kõrval on teravaid, lausa lõikavaid pilte: "Skalpell ja metronoom / mu isa klaveril / enda vahel hoidsid vaikust, /kui ma olin laps. // Nüüd alles, aegamööda, / olen hakand kuulma, / mõistma/ nende kummalisi lugusid. // Imeõhukeseks ihuvad need aja." (lk 9). Lausa vaimustasid mind mõned armurõõmukirjeldused: "Võta mind vahel kui võileiba, / siis kui on kiire, / naudi kui austrivaagnat, / kunstiteost kui on aega. // Jumala külalisraamatusse /jäägu meist tänutäht." (lk 55). Selles tekstis avaldub ka Dorise Jumal õnneks üsna helge tegelane, selles raamatus rohkem kohal kui varasemais kogudes. Ja lõpuks leidsin Dorise filosoofiliste luuletuste, eluüldistuste sõnastuste seast ridu,
........................................16 2 SISSEJUHATUS Oma töös kirjeldan ma vanaaja seitset maailmaimet. Soovin läbi referaadi omandada paremaid teadmisi erinevatest maailmaimedest, et seda kasutada oma tulevases töös reisikorraldajana. Referaadi koostamiseks kasutan interneti abi. Maailmaimed ehitised ja kunstiteosed, mis oma tolleaegse tehnilise ja kunstilise täiuslikkusega ja suurusega hämmastasid ja vaimustasid inimkonda juba sajandeid tagasi. Seitse maailmaimet, täpsemalt vanaaja seitse maailmaimet, olid antiikajal väljavalitud seitse maailma ehituskunsti ja skulptuuri tippsaavutust. Aja jooksul vahetas mõni ime teise välja, kuid nende arv jäi muutumatuks. Imede arv 7 oli vanaaja arvsümboolikas keskne arv: 7 vikerkaare värvi, 7 loomispäeva (nädalapäeva), 7 tarka, 7 planeeti, 7 peaga lohe, 7 helikeelt (Apolloni lüüral), 7 venda muinasjuttudes, 7 peainglit.
Tähelepanu äratas ka Jakob Hurda programmiline peokõne, milles Hurt rõhutas kolme põhiteesi: eestlased peavad rohkem tähelepanu pöörama vaimuharimisele, jääma ka kõrgemasse seisusse jõudes ikka eestlasteks ja rajama endale vähemalt ühe parema kooli. Viimane oli muidugi vihje kavandatavale Aleksandrikoolile. Laulupidu kujunes suureks üksteiseleidmiseks. Kokku said sajad rahvuslikult meelestatud inimesed kogu maalt, need kokkusaamised vaimustasid ja rõõmustasid, ning koju sõites kandsid laulupeolised Tartus kogetud vaimustuse laiali üle Eesti. Seltside asutamise aastad 1870. aastal hakkas "Vanemuisele" ja Tallinnas asustatud "Estoniale" ridamisi olulisi seltse lisanduma. Kõigepealt sai asustamise loa Tartu Eesti Põllumeeste Selts, mille loomist oli eest vedanud väsimatu postipapa Jannsen, kes ka seitsi esimeseks esimeheks valiti. Lühikese vahega järgnesid Pärnu ja Viljandi Põllumeeste Selts
teatrioludega ja lauljate isikupäraga. Idomeneo roll oli mõeldud tenor Anton Raaffile ja Idamante osas sooviti kuulda itaallasest kastraatlauljat Vincenzo Del Pratot. Münchenis sukeldus Mozart seltsi- ja muusikaellu, osaledes ka ise kontsertidel. (Muuhulgas kuulis ta esinemas nimekat lauljannat Gertrud Elisabeth Marat, kes teatavasti aastakümneid hiljem tuli oma vanaduspõlve veetma Tallinna ning siin ka suri.) Mozarti vaimustasid võimalused, mis olid ta käsutuses ooperi lavaletoomiseks: peale suurepärase orkestri ja silmapaistvate lauljate ka hea koor ning balletitrupp, rääkimata moodsast lavatehnikast, mille eest hoolitses lavakujundaja-masinist Lorenzo Quaglio. ,,Idomeneo" peaproov toimus Mozarti kahekümne viiendal sünnipäeval, 27. jaanuaril 1781. Kaks päeva hiljem, 29. jaanuaril leidis aset esietendus. Salzburgist olid kohale sõitnud Mozarti isa ja õde ning palju perekonnatuttavaid. Ooper
�le terve Euroopa. Jan Brueghel vanem kuulus Flaami maalikunstnike d�nastia teise p�lvkonda. Ta s�ndis Br�sselis, �ppis peamiselt oma vanaema k�e all ning sai v�gagi tunnustatud kunstnikuks juba oma eluajal. 1602. aastal m��rati ta Antwerpeni maalikunstnike gildi juhiks. Jan Brueghel vanem reisis palju �le terve Euroopa. Oma kolmeaastase reisi ajal Itaaliasse 1590ndate aastate keskpaigas sai ta endale patrooniks kardinal Federigo Borromeo, keda vaimustasid Bruegheli maalide ebareaalsed avarused ja ootamatud vaatenurgad, mis kombineerusid lillede ja loomadega. 1606. aastal sai Brueghelist Madalmaade l�unaosas valitsenud ertshertsog Alberti ja ertshertsoginna Isabella �uekunstnik. Selle auv��rse positsiooni s�ilitas ta elu l�puni. Jan Brueghel vanema tuntuim kaast��line oli tema s�ber Pieter Paul Rubens. Jan Samet-Bruegheli maalid kuuluvad paljude t�htsamate muuseumite
2010. a Enamikus Euroopa ja Ameerika arenenud riikides hakkas selleks ajaks (s.o 19. saj) tööstusrevolutsioon lõpule jõudma. Nii tööstuses kui põllumajanduses mindi üle masintootmisele. Uus tehnoloogia muutis elulaadi ja keskkonda, tõi kaasa linnastumise ja massiliselt uusi asju. Masina võimalused võlusid ja vaimustasid, tekitades samal ajal vaenu ja võõrastust. Ägenes vanade ja uute väärtuste vaheline tüli, nn masinatüli. Uus teadus, tehnika ja tootmine nõudsid meelemuutust ka traditsioonilises kunstikultuuris, eelkõige arhitektuuris, linnaehituses, disainis ja kõigis keskkonda kujundavates kunstides. The Gardenesque: aednikustiil 19. sajandi Inglismaal toimus tööstuses tormiline areng. Töösturid ja kaupmehed rikastusid,
40 Ühendavaks ajakirjaks Athenäum. Rühm ei leidnud omal ajal suurt kõlapinda, kuid jättis endast maha pärandi, mida alles sajand hiljem uusromantikute ja sümbolistide poolt kõrgelt hinnati.Saksa romantikud seovad luuleloomingu müstiliste tunnetega, Novalis või Schlegel mõistavad luulevõime all inimese hinge kõrgeimat tippu mittemaise valguse säras. Saksa romantikuid vaimustasid enne teisi maid fantastika, huvi keskaja ja gootika vastu. Romantikud ei mõista tegelikkust vaehditus, konkreetses mitemekesisuses, vaid neile on tähtsad ainult need momendid, mis on seotud tunnetega, milles piiratus puutub kokku otsatuga. Romantiline kunst tahab olla sügavama elu ekstrakt. Kunst ja elu on romantikuile ühevõrra väärtuslikud kui kõrgemate, intuitiivsete läbielatavate väärtuste kandjad. Kõige tähtsam on läbielamine
Härra de Treville hüüdis kolm korda, häält järjest tõstes, nii et ta hääl kõlas kõigis varjundeis, käskivast vihaseni: «Athos! Porthos! Aramis!» Kaks musketäri, kellega me juba tutvusime ja kes vastasid kahele viimasele kolmest nimest, eemaldusid sedamaid meesterühmast ja läksid kabinetti, mille uks sulgus niipea, kui nad olid üle läve astunud. Nende mitte küll päris rahulik, kuid sundimatu hoiak, ühteaegu väärikas ja alandlik, vaimustasid d'Artagnani, kes nägi neis meestes pooljumalusi ja nende pealikus kõigi välkudega relvastatud. Olümpose Jupiteri. 34 Kui mõlemad musketärid sisse astusid ja uks nende järel sulgus; kui eestoas uuesti algas sumin ning kõmin, millele musketäride kabinetti kutsumine oli uut kõneainet andnud; kui lõpuks vaikiv de Treville kulme kortsutades kolm-neli korda pikkade sammudega kabineti ühest äärest teise kõndis, möödudes Porthosest ja Aramisest, kes
annaabi.ee 
