arvamus Voorused (ideaalse riigi 4 voorust): Tarkus valitsejate voorus Mehises sõjameeste voorus Harmoonia riigi kui terviku voorus Õiglus riigi kui terviku voorus Kõlbusseadused olid nn ideaalse riigi kord. 3 seisust: valitsejad, sõjamehed ja rahvas Milles seisneb elu mõte? Elu mõte seisneb oma koha teadmises vastavas klassis, kus valitseb tsensuur ja klassi eriline seisund. Platoni järgi jaguneb inimese hing kolmeks: vaimuks, meeleks ja meelelisuseks. Neile hingeosadele vastavad voorused: tarkus, südidus ja mõõdukus. Üldisimaks vooruseks pidas Platon õiglust. Inimene aga sai õiglane olla ainult siis, kui tema hingeosad toimivad harmooniliselt. Õndsuse saavutamiseks pidi hing eralduma keha kirgedest ning süvenema jumalatunnetusse. · Rumalus on kõige kurja algus ja lõpp · Üht hüvelist riiki hoiavad püsti neli voorust: tarkus, mehisus, mõõdukus ja õiglus
Hegel valdas samuti algelisi teadmisi Christian Wolffi filosoofiast. 1788. aastal asus Hegel Tübigeni Ülikooli protestantliku teoloogiat õppima. Pärast kahte aastat õppimist, omandas Hegel filosoofias magistrikraadi. 1793. aastal sai temast teoloogiline litsentsiaat. Hegel suri 1831. aastal Berliinis. Teosed: ''Vaimu fenomenoloogia'' ilmus 1807. aastal selles kirjeldatakse teadvuse arenemist üleminekutena selle kaudu tekkivat reaalsust nim. Hegel vaimuks selles teoses lõpeb üleminekute seeria absoluutses teadmises e. vaimu teadlikuks saamises iseendast ''Loengud filosoofia ajaloost'' rajas aluse antiikfilosoofia ajaloo uurimisele ''Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia'' selles esitas ta oma filosoofilise süsteemi kokkuvõtte ning, mis oli mõeldud käsiraamatuks tema loengukursuse juurde ilmus tema eluajal kolmes trükis Filosoofia 3 lähtealust:
Raamatu ,,Genius Loci: Towards a Phenomenology of Architecture" kokkuvõte Peatükk nr 6 Raamatu kuues peatükk analüüsis Rooma linna ülesehitust ja omapärasust ning proovis selgitada, mida võib pidada Rooma koha vaimuks ehk genius loci'ks. Roomat peetakse ,,igaveseks linnaks", mis on suutnud säilitada aegade jooksul oma kindla identiteedi ja isikupära. Rooma koosneb ehitistest, mis on ehitatud kui integreeritud tervik ehk liidetud ruum ning mitte nii väga kui üksik keha või objekt. Klassikalised linna korrapärasused on olemas, aga need ei ole linnapildi põhimoodustajad. Tänavad ei lahuta maju üksteisest, vaid hoopiski liidavad. Rooma tänavad moodustavad siseruumi, mille sees
Käsitöölisi, st kõiki tootva tööga tegelejaid, riiklikult ei kasvatata. Küll aga on täielikult riigi pädevuses kahe kõrgema seisuse kasvatus ja haridus. Neil ei tohi olla mingit isiklikku elu. Kunst on allutatud riigi huvidele: ei tohi olla mingit kunsti kunsti enda pärast kunst peab inimest kasvatama riigitruuks. 6)Millised olid Platoni arvates tähtsamad väärtused inimeste jaoks? Platoni käsituses jaguneb inimese hing kolmeks: mõistuseks ehk vaimuks, meeleks ja mõistuseta meelelisuseks. Neile hingeosadele vastavad voorused tarkus, südikus (vaprus) ja mõõdukus. Üldisemaks vooruseks pidas Platon õiglust; õiglane on inimene siis, kui tema hinge osad toimivad harmooniliselt.Õndsuse saavutamiseks peab hing eralduma keha kirgedest ja süvenema jumalatunnetusse. Voorustest on valitsejale vaja tarkust, sõdurile kindlameelsust, käsitöölistele ja talupoegadele kuulekust ning kasinust.
Halloween on 31. oktoobri öö vastu 1. novembrit. Tegemist on 2500 aastat vana keldi rituaaliga. Algupäraselt pidutseti suve lõpetuseks surnute jumala Samhain'i auks. Usuti, et Samhain muudab nad vaimuks, kummituseks, haldjaks või nõiaks. Hiljem (umbes 700. aastal) võeti see traditsioon üle ka kiriku poolt ning hakati tähistama kevadel, esimesel pühapäeval pärast nelipühi. Et aga lisada paganate pühale kristlikku mõju, viis paavst Gregorius III (valitsemisaeg 731741) selle päeva üle sügisele. Väljarändajate (ilmselt iirlaste) poolt Ameerikas juurutatud, seal kommertsialiseerunud ja nüüd ringiga "tagasi toodud" tähtpäev
Seal peetakse ameteid nagu peeti neid maapeal.Kõik elanikud on Hadese ees võrdsed. Hadese paadimees veab nad üle hiiglasliku jõe mida nad hüüdsid Acheroniks.Enne Hadesesse pääsemis joovad kõik surnud Lethe allikast unustus vett, et nautida muretut vaimuks olemist.Peale seda saadetaks kõik Hadese kohtu mõistjate juurde. Minos, Aiakos ja Rhadamantys otsustavad kes Läheb hirmsasse Tartarosi-Võimsate rauast väravatega kuristik mille põhja kukkumiseks kulub üheksa päeva ja ööd mida valvavad saja käelised hiiglased.Ja jumalate limmikud pääsedid Elüüseoni kus nad pävisid igavese elu
pihtidega pigistatakse. Niisugune rõhumine paneb pigistatava kangesti higistama, teeb keha märjaks. Ärkamisel värisevad painatava liikmed, süda peksab valjult, nägu on sinine. Kolliga hirmutatakse lapsi pahategemise puhul, aga ka hoiatuseks, et nad paha ei teeks. Laste keeles tähendab koll igaühte, keda tuleb lapsel karta. Isegi täid saavad lapsele kolliks. Rahvasuust on teateid, et koll tuleb kurjaks, öö, pimeduse all ilmuvaks vaimuks arvata, kes nagu nahkhiir ennast päevaajal ei näita. Meile kõige tuttavam veevaim on näkk, kes Tartumaal aga näksi nime kannab ja veekogudes asub. Kes näki uputanud saab ka too ise näkiks. Rahvaluules on oletatud, et näkk on uppunud inimesest tekkinud. Kui mitu inimest kunagi vette uppunud, nii mitu näkki seal olemas. Näkile meeldivad 3 sügavamad kohad vees. Inimestele ilmutab ennast näkk väga mitmel moel,
pealmine oli see ,et ta lihtsalt läks. Peatus seal kus juhtus ja küsis vaikse häälega öömaja seal kus juhtus. Edasine elu oli tema jaoks raske. Ta käis igal õhtul uues kohas otsis kohta kuhu ta kuuluks. Kuid õhtuti ta unistas ta siiski sõpradest ja hoolivusest. Ta tegeles ka õpingutega. Kuna teadis ,et ta ei tohi loll olla. Ta arendas keeli ja kõike muud põnevat mida talle raamatud suutsid pakkuda. Kuna ta käis ukselt uksele ei leidnud keegi teda kuna enam ülesse. Ta oli muutunud vaimuks kes on kord siin ja kord seal. Söögiga tekkisid pidevad probleemid aga teda toetati kellegi poolt keda ta ei teadnud. Kuna tema banga kaardile ilmus aeg ajalt summasid mille eest ta endale süüa sai muretseda, Riided sai ta annetustest. Sedasi möödus terve aasta kuni lõpuks leidis ta oma esimese sõbra. Nad said väga hästi läbi ja kõik sujus kenasti. Ta sai ka töö ja jäi rohkem paiksemaks. Ta õppis laulma ja ta laulis kenasti
Mina pole olemas. Midagi p üsivat pole olemas, ka mitte inimese juures. · Bhavachakra: Sõltuvuslik tekkimine, k õigel on põhjus. Kuus sansaaravalda, usk taaskehastumisse. Kuus valdkonda milleks võib kehastuda. Inimeseks kehastumine: midagi erilist. Jumalaks kehastumine: see pole p ääsemine. Kehastumine deemonitekst,hiidudeks. Kehastumine loomaks, n äljaseks vaimuks v õi põrguasukaks. Kehastumine oleneb tegudest. Ahelast on v õimalik vabaneda kuu on vabanemise sümbol. Teovilja seadus, kuidas te oma elu elate peksate loomi s ünnite loomana jne. Aga ainult inimeseks olemine on eriline privileeg. · Sansaara ahel, · Nirvaana, vaibumine/kustumine, kui inimene sinna j õuab siis ei teagi mis
parlamendile, tädesaatev võim kuningale ja kohtuvõim sõltumatule kohtule. Tema teoses "Seaduste vaim" analüüsib kirjanik valitsemisvorme ja leiab, et parim on konstitutsioo monarhia, mille eeskujuks oli Inglismaal kehtiv parlamentaarne kord. Montesquieu sai kuulsaks raamatuga "Pärsia kirjad", milles kaks mööda maailma rändavat pärslast saadavad koju kirju, milles arvusttakse prantsuse seltskonnaelu, jätmata kõrvale ka kuningat. Rahva üldiseks vaimuks peab Montesquieu inimest juhtuvate nähtuste kliima, religiooni, 3 seaduste, valitsemispõhimõtete, mineviku eeskujude, tavade ja kommete tulemust. Radikaalsemat suunda esindas Jean-Jacques Rousseau (1721-1778) oli prantuse filosoof ja kirjanik. Ta uskus, et looduse ees on kõik inimesed võrdsed ja sünnipäraselt on ka kõik inimesed head.
Harry Potter ja Azkabani vang Harry Potter ja Tulepeeker Harry Potter ja Fööniksi Ordu Kes on Harry Potter? Harry Potter on poiss, kelle vanemad tappis Lord Voldemort (see-kelle-nime-ei-tohi- nimetada). Voldemort oli kõige vägevam ja julmem võlur. Ta tappis ja piinas segaverelisi võlureid. Enne kui Voldemort jõudis tappa Harry ema (Lily Potter'i), pani too oma pojale kaitseks loitsu. Kui Voldemort tahtis tappa ka Harryt, kadusid ta võluvõimed ja ta muutus vaimuks. Voldemort kadus ja Harry'ist sai teiste võlurite kangelane. Teda olid määratud kasvatama õelad mugud Dursley'd (Harry ema õe perekond), kes ei hoolinud Harry'st üldse. Isegi tema sünnipäeva ei peetud. Pealekauba ei tahtnud nad kuulda midagi võlumisest, Harry kutsumusest ja erialast. Harry sai 11-aastaselt salapärase kirja, kus teda kutsuti Sigatüüka Nõiduse ja Võlukunsti Kooli. Seal leidis ta endale head sõbrad Ron Weasley ja Hermione Grangeri
keha. Nii nagu hingede puhulgi vaime näevad need, kellel on nõrk hingejõud (lapsed), või need, kellel on väga tugev hingejõud (nõiad). Vaimude nägemise võime on ka mitmel loomal kukel, kassil. Enamasti vaimud on tekkinud surnute hingedest. Surnu vaim võib kõikjal liikuda ja tegutseda, enamasti küll oma matuse- või hukkumiskohal, võib oma hingejõuga mõjutada nii inimest kui loodust. Siiski mitte alati ei ole vaim tekkinud surnu hingest, vaimuks saavad ka loodusehinged, näit. metsahing võib võtta metsavaimu kuju. Loodushing iseseisva vaimuna omandab just inimkuju - näit. metsavaimu nähakse sammaldunud habeme ja rohelise mantlis vanamehena, veevaim paistab pikajuukselise naisena jne. Kaitsevaim Loodushingedest saavad vaimud ja vastavalt nende elutsemiskohtadele saavad neist nende kohtade hoolde- ja kaitsevaimud. Metsavaim kaitseb metsa, vetevaim veekogu, taevavaim on taeva päralt jne. Nii hakkab
neist rõõmudest, mis oleksid mulle ju kättesaadavad ja mille pärast tuhanded teised trügivad ja vaeva näevad, ei suuda mina mõista ega jagada." (lk 28) ,,kas oleme meie, kunagise Euroopa, kunagise ehtsa muusika, omaaegse tõelise kirjanduse vanad tundjad ja austajad, lihtsalt väike rumal, komplitseerunud neurootikute vähemus, kes on homme unustatud ja välja naerdud? Kas see, mida meie nimetame ,,Kultuuriks", vaimuks, hingeks, ilusaks, pühaks, on lihtsalt ammu surnud ja ainult veel paari meiesuguse narri poolt tõeliseks ja elusaks peetud kummitus?" (lk 34-35) Muusika ,,Hetke seisin ma haistes, nuusutasin verist räiget muusikat, haistsin kurjalt ja himukalt nende saalide atmosfääri. Selle muusika lüüriline pool oli imal, ülesuhkrustatud ja lausa nüretas sentimentaalsusest, teine pool oli metsik, isemeelne ja jõuline, ning ometi kõndisid mõlemad pooled
minu silmade ja juuste värvi kohta. Igas minu keha rakus leidub üksikasjalikult kirjeldus selle kohta, kuidas on ehitatud teised keharakud. Pisimaski osakeses leidub tervik. Anaxagoras nimetas neid “kõike kõigest” sisaldavaid “algosakesi” “seemneteks” või “idudeks”. Ta kujutas ette, et on olemas jõud, mis “korrastab” ja loob inimesed ja loomad, lilled ja puud. Seda nimetas ta “vaimuks” ehk “mõistuseks”. Parmenidese õpetaja oli filosoof Xenophanes. Xenophanese filosoofiast teame eelkõige tema luule kaudu, mida on aga säilinud ainult hilisemate kreeka autorite kirjanduslikes laenudes. Oma luules ta kritiseerib ja heidab nalja paljude kaasaegsete nähtuste ja ideede üle, nagu näiteks kreeka mütoloogia inimesekujuliste jumalate üle, ning pilab ka kreeklaste suurt austust sportlaste vastu.
Lorenzo Giberti (1378-1455) Tuntuim töö- kullatud pronksuks Firenze baptisteeriumile nn. Paradiisi väravad. Kaunis töö, mis hõlmab endas sügavillusiooni. Giberti Aadam ja Eeva. Donatello (1386-1466) looming erineb gootikast-ühendab antiigi traditsoonid uusaegse realismiga. Kasutab kontraposti. Donatello oskab juba kujutada individualiseeritud inimest, teda on peetud ka kõrgrenessanssi suurmehe Michelangelo eelkäijaks ja vaimuks. Tema olulisem töö on Püha Jüri, mis hoolimata kiriklikust süzeest, on teostuselt täiesti ilmalik, kuju näojooned on teravalt modelleeritud ja keha kontuurid niivõrd selged, et näib, nagu ta hakkaks kohe liikuma. Donatello Taavet aga on märkimisväärne seetõttu, et on esimene vabalt seisev alasti figuur pärast antiiki, olles igast küljest vaadatuna väljendusrikas. Erinevalt antiikskulptuuridest
poliitikast, naaberrahvastest ja maailmast, põlluharimisest ning ka kõmust. Oluline, sest esimest korda nimetatakse maarahvast Eesti rahvaks. Populaarsus seisnes ajalehe aktuaalsuses ja kõmus. RAHVUSLIKU LIIKUMISE JUHID: · Johann Voldemar Jannsen (1819-1890) ,,Perno Postimees" 1857; ,,Eesti Postimees" 1864; ,,Vanemuine" 1865 tänu temale sai maarahvast Eesti rahvas, eesti hümni sõnade autor · Jakob Hurt (1839-1907) kõne ,,saada suureks vaimuks", ,,Eesti Postimehe" hilisem toimetaja, rahvaluule- ja keeleteadlane, Eesti Kirjameeste Selts · Jaan Adamson (1824-1879) Eesti Aleksandrikooli peakomitee liige ja mõtte autor · Carl Robert Jakobson (1841-1882) 1878 ,,Sakala" · Friedrich Reinhold Kreutzwald (1803-1882) kirjanik ja arst, rahvuseepos ,,Kalevipoeg" ,,SUUR LÕHE" · 1878 tõsised lahkhelid Hurda ja Jakobsoni vahel põhjustasid paljude haritlate lahkumist Eesti Kirjameeste Seltsist.
Kas sa ei tunnegi siis jälestust? Kas tead ka, kelle sa siit välja aitad? 15) ,,Iluga kaua õnn ei suuda seltsida," Kelle sõnad? Lisa ka teos ja teose autor. 16) Mis Goethe teosest on pärit tsitaat: ,,Ka kurjast kasvab hea"? Kes selle lausus? 17) Lõpeta lause ja seleta, mida tähendab. Kes seda ütles? ,,Taanimaal ......" 18) Kas Faust pidas ennast targaks? 19) Mida kehastavad hiiglased ,,Gulliveri reisides"? 20) Missuguseks vaimuks Mefistofeles end pidas? 21) Mis on don Quijote jaoks kõige tähtsam. Mille eest ta võitles? 22) Mida Hamlet eelistas, kas mõtlemist või tegutsemist? 23) Millele elas Faust oma esimeses raamatus? 24) Mille eeskujuks oli Robinson Crusoe? 25) Mille küüsis oli Claudius? Mille pärast ta tappis oma venna? 26) Mis põhjusel karistab foogt Wilhelm Telli oma poja pea peal õuna laskmisega? 27) Miks oli don Juanil võimalik nii paljude naiste südameid võita?
1 KEHA JA VAIM Sissejuhatus vaimufilosoofiasse Keha ja vaimu probleem. Seda probleemi käsitleme rõhuasetusega moodsal, 20. sajandi filosoofial. Vaimufilosoofia (ingl. Philosophy of Mind) on üks olulisemaid 20. sajandi 2. poole uurimisvaldkondi analüütilises filosoofias. Vaatluse all on mentaalsete nähtuste olemus. Keha ja vaimu vahekorra probleem on iseenesest väga vana, eristus on oluline vähemalt alates Platonist. Kuid probleem on segane, kuna pole ühest selgust, mida vaimuks nimetada (ja kas seda üldse olemas on). Tuleb tähele panna, et filosoofia ajaloos seguneb mentaalsete nähtuste probleem religioosse ja spirituaalse hinge-käsitusega (eriti kristlikus doktriinis, Kreekas enne Platonit väga ranget kehahinge eristust ei olnud). Tasub rõhutada, et moodne vaimufilosoofia ei tegele hinge küsimusega. Kuid isegi ilma uskliku taustata on küsimus vaimust relevantne, sellega seonduvad sellised probleemid nagu teadvus, minasus- e. esimese isiku probleem,
riigikorraks. Ta on tuntud oma võimude lahususe käsitluse poolest, mida peetakse tänapäevases riigiteoorias iseenesestmõistetavaks. Tema populariseeris ka mõisted ,,feodalism" ja ,,Bütsants." Montesquieu sai kuulsaks raamatuga "Pärsia kirjad", milles kaks mööda maailma rändavat pärslast saadavad koju kirju, milles arvusttakse prantsuse seltskonnaelu, jätmata kõrvale ka kuningat. Rahva üldiseks vaimuks peab Montesquieu inimest juhtuvate nähtuste kliima, religiooni, seaduste, valitsemispõhimõtete, mineviku eeskujude, tavade ja kommete tulemust. Voltaire Voltaire (François Marie Arouet) oli prantsuse deistlik filosoof, kirjanik, ajaloolane ja üks Euroopa valgustusliikumise juhtkujudest. Ta pidas ideaalseks valitsemisviisiks samuti monarhiat
sajandi · Vararenessanssi kuulsamad skulptorid suurim skulptor ja ühtlasi ka kõigi aegade olid Lorenzo Ghiberti, Andrea del suurim skulptor Verrocchio ja Donatello · Suured kunstnikud töötasid 16. sajandil · Donatello - teda on peetud ka ka Veneetsias kõrgrenessanssi suurmehe Michelangelo Renessanss teistes Euroopa teistes eelkäijaks ja vaimuks riikides · Suureneb oluliselt ka portreekunsti · Peamised maad, kus renessanss levis, olid viljelemine, samuti leiab oma taassünni Madalmaad, Saksamaa ja Prantsusmaa monumendikunst · Saksamaa on peale Itaalia ainus maa, kus VARARENESSANSS maalikunst võib rääkida kõrgrenessansist kui omaette · 15. sajandi itaalia maalikunstis etapist
Konstantinoopol oli tol ajal maailma tähtsamaid linnu. Strateegiliselt oli linna asukoht soodne. Kolmest küljest kaitses teda meri, maapoolt oli kahekordne müürivöönd, mis pani 1000 a jooksul korduvalt vastu vaenlaste rünnakutele. Linna tsentrumis asusid keisripalee, ülikute lossid, foorum, hipodroom. Kauneim ehitis: Hagia Spohia. Bütsantsi usuelu keskus. Antiikajal olid jumalad paljude inimlike nõrkustega. Kristlus muutis aga jumala salapäraseks vaimuks, kelle poole tuli pöörduda kindla tseremooniaga. Kirikuteenistus oli väga pidulik. Ning vajas avarat ruumi. KREEKA RIST. Kiriku kesklöövi pikkus 77 m . On kaetud kupli ja kahe poolkupliga. 40 akent. idas asub ikka apsiid. ehitusekonstruktsioon hästi läbimõeldud ja täpne. Kirik oli seest kaetud kuldfoonilliste mosaiikidega. kasut kalleid materjale ntks marmor. Türklased vallutasid Konstantinoopoli 1453.a ...kirik muudeti moseeks. Lisati minaretid.
1881 algas venestus. Aleksander II tapeti terroristide poolt pommiga.Uueks keisriks sai Aleksander III, kes muutis valitsemissüsteemi rangemaks.1882 suri ootamatult Jakobson 41-aastaselt. Peale seda sai rahvuslik liikumine tugeva hoobi, sest Hurt oli ära läinud, Jakobson surnud ja Jannsen insuldis. 1890ndal kujunes Villem Reimanist uus Eesti rahvusliku liikumise juht. Venestamine - otseselt ei kaotatud ära balti erikorda, seda ainult korraldati ümber venestamise vaimuks. Määrati kaks uut kindralkuberneri - Liivimaale Zinovjev ja Eestimaale Sahhovskoi.Mõlemad olid äärmuslikud vene marurahvuslased.Ametlikus asjaajamises mindi üle lõplikult vene keelele. Maakonna tasandil seati sisse talurahvaasjade komissar. Iga kihelkonna peale oli 1 komissar. Ta ülesanne oli kontrollida vallavalitsuste tegevust. Tugevnes tsensuur - trükiste ilmumine käis läbi tugeva tsensori. Soositi õigeusu kiriku tegevust - Tallinnasse ehitati Aleksander Nevski katedraal
Brokaat kuld või hõbeniidiga läbikootud kangas. Strateegiliselt oli linna asukoht soodus. 3 küljest kaitses meri, maa poolt oli kahekordne müürivöönd, mis pani 1000 aasta jooksul rünnakutele vastu. Linna tsentrumis asus keisri loss ehk palee ja ülikute lossid. Foorum, hipodroom kõik valimised hipodroomil. Peakirik oli Hagia Sophia -usuelu keskuseks. Selles kirikus on kõik keisrid kroonitud. Ristiusk muutis Jumala salapäraseks vaimuks, kelle poole tuli pöörduda tseremooniaga. Bütsantsi kirikuteenistus oli väga pidulik. Vajas avarat ruumi. Eelistati kupliga kreeka ristpõhiplaaniga tsentraalehitist, kus protsessiooni ehk kirikliku rongkäigu ilu oli igast küljest vaadeldav. Kirik on kuppelehitis, kreeka ristpõhiplaaniga ja basiilika. Kirik muutub pikemaks, kuppel lõigatakse pooleks, selle peale tuleb veel üks kuppel. Kiriku kesklöövi pikkus on 77 m. Hea valgustus. Kupli diameeter 31,5 m
maailmaajaloolisteks rahvasteks. Enamik rahvaid on aga ajaloo ääremaadel ja arenematud. Sellisteks muutuvad ka need rahvad, kelle maailmavaim pärast neis kehastumist maha jätab. Erinevalt teistest ajaloolistest rahvastest ei jäta Hegeli arvates maailmavaim maha germaani rahvaid. Selle põhjuseks on protestantismi kui kristluse tõelise olemuse väljendaja kujunemine Saksamaal. Rahvaid iseloomustavad erinevad kombed ja tavad. Igal rahval on oma vaimsus. Hegel nimetabki rahva vaimuks rahva ajalooliselt väljakujunenud vaimset ühtsust. Rahva vaim ühendab kogu ühiskonna ja tuleb ilmsiks riigikorralduses, valitsemisvormis, seadustes, kõlbluses, teaduses, kunstis, filosoofias ning religioonis. Need rahva vaimu paljud avaldusvormid moodustavad ajalooliselt ühtse terviku, mis on iseloomulik just oma ajastu vaimule. Teistele ajastutele nad ei sobi. Rahvas koosneb aga inimestest. Seepärast saab ka maailmavaim areneda ainult inimeste tegevuse kaasabil
Surnule pandi kaasa peale ehete veel töö- ja tarberiistu, relvi ning toitu. Kalmel peeti hiljem ka mitmeid mälestussööminguid (nagu setud tänapäeval). c) irdhing andis inimesele iseloomu, vaimuomadused, temperamendi. Lahkus magamise ajal kehast ja kohtus teiste hingedega, nii tekkisid unenäod. Inimene tuli vaikselt äratada, et hing jöuaks koju tagasi. Pärast inimese surma vabanes irdhing kehast ja muutus vabaks vaimuks, jäi kodupaiga lähedale, möjutas lähedaste elu. Ärapahandatud hingedest said kodukäijad. Mihkli- ja mardipäeva vahel on hingede aeg: surnud hinged likusid ringi ja tulid kodu külastama. Toidulaud oli kaetud, igaksjuhuks, kui hingel oli köht tühi. Hingede ärasaatmisel köeti sauna. Hingede aeg oli vaikne, lärm vöis hingi pahandada. d) keha keha on surematu hinge koda ja tema eest hoolitseti väga hästi, keha pidi olema puhas
ihade kaudu (kolm registrit: imaginaarne, sümboolne, reaalne). Analüütilisele filosoofiale omane antropoloogia- kuidas on vaim ja keha seotud? Kas vaim asub kehas mingis kindlas kohas? On erinevad käsitlused seoses vaimu ja kehaga. Esimesena väidetakse, et vaim ja keha eksisteerivad eraldi (dualism). Teiseks füsikalistlik redukstsioon- tegelikult on olemas ainult keha, aju, ajuprotsessid, see, mida nimetatakse vaimuks, on vari, mille heidab see, mis on tegelikult olemas. Vaim ei eksisteeri surmajärgselt. Teadvuse kogemuse ületamatu privaatsus- Thomas Nagel: ei mõisteta lõpuni, milline on teise inimese elu, mis tunne on olla tema nahas. Frank Jackson: uus kogemus, kui kogetakse praktiliselt seda, mida ollakse õppinud teoreetiliselt. Analüütilises filosoofias on tegeletud ka tehisintellekti probleemiga- kas üks masin võiks mõelda ja tunda? Kas on võimalik luua masinat, millel on teadvus
Skulptuur muutus 15. sajandil iseseisvamaks, eesmärgiks sai kujutada piiblitegelasi nagu reaalseid inimesi ja pühakud hakkasid sarnanema itaalia kaupmeeste, sõdalaste ja seiklejatega. Teose religioosset motiivi jäi meenutama ainult pealkiri. Vararenessanssi kuulsamad skulptorid olid Lorenzo Ghiberti, Andrea del Verrocchio ja Donatello. Donatello oskab juba kujutada individualiseeritud inimest, teda on peetud ka kõrgrenessanssi suurmehe Michelangelo eelkäijaks ja vaimuks. Tema olulisem töö on Püha Jüri, mis hoolimata kiriklikust süzeest, on teostuselt täiesti ilmalik, kuju näojooned on teravalt modelleeritud ja keha kontuurid niivõrd selged, et näib, nagu ta hakkaks kohe liikuma. Donatello Taavet aga on märkimisväärne seetõttu, et on esimene vabalt seisev alasti figuur pärast antiiki, olles igast küljest vaadatuna väljendusrikas. Erinevalt antiikskulptuuridest on tema kuju eluline ja sundimatus poosis, lisaks on Taavet väga
Hegeli tööl on 4 osa: 1. on teoreetiline ning kolm ülejäänut jutustavad maailma ajalugu Hegeli moodi. Kolme viimast osa ei ole ei redigeeritud ega kontrollitud. 1.7.2 “Ajaloofilosoofia” Hegel nimetas Maailma ajaloofilosoofiaks. Meie ajalugu on ise üks etapp vaimuelu arengus. Algselt oli vaim puhas mõiste, see tekitas suure hulga teisi mõisteid ja siis muutus algne mõiste looduseks. Vaim võõrandas ennast looduseks, vastandas. Kui loodus oli arenenud, muutus ta tagasi vaimuks inimese näol ja tuli uus etapp, mis on ajalugu. Hegel eeldab, et igal rahval on oma vaim. Maailma-ajaloos väljub vaim ühe rahva piiridest ja teostab ennast riigina ehk vabadusena. Tollal oli moes rääkida rahvustest. Hegel kasutas laialt moes olevaid mõisteid. 9 Hegeli jaoks on riik vabadus, vaimu on näha riigina. Vaim saab aru, mida ta teeb ja on seega vaba. Ajalugu on siis see, kui vaim saab teada, et on vaba. Tada saamine on mõistuslik, s.t. ajalugu on siis mõistuslik
on kolm seisundit: -) Maailma vaim iseeneses olemises seda vaatleb lihtsalt loogika. -) Maailma vaim väljumises seda vaatab loodusfilosoofia ehk kogu meid ümbritsev loodus on maailma vaim teisiti olemises ka see on antitees. -) Maailma vaim hakkab pöörduma tagasi ensesesse seda vaatleb vaimufilosoofia. *) Esimene aste on subjektiivne vaim, mis käsitleb üksikut elu. *) Teine aste on objektiivne vaim, mis kehastub perekonnas, ühiskonnas ja riigis ning selle kõrgemaiks vaimuks on moraal ehk eetika. *) Kolmas aste on absoluutne vaim ehk üle subjektiivse ja objektiivse tõuseb absoluutne sfäär, kus esile tõusevad 1. aste ehk kunst seisab meelelise ja puht mõttelise vahel, tõlkides end looduse keelde; 2. aste ehk religioon vaim puutub kokku absoluutse vaimuga ning see asub kunstist kõrgemal; 3. aste ehk filosoofia kunstis vaadeldu, religioonis kujutletu omandab puhtmõttelise vormi ja vaim jõuab ise enda juurde tagasi.
universum. Maailma käsitleva info mitmekesisuse rõhutamisel kasutatakse maailma kohta mõistet loodus. Religioosses käsitluses kasutatakse samatähenduslikku mõistet (Jumala poolt) loodu. Inimene koosneb ümbritseva reaalsuse (mateeria) objektidest (aine ja välja osakestest) ning infost nende objektide paigutuse ning vastastikmõju viiside kohta. Selle info põhiliike nimetatakse religioossetes tekstides hingeks ja vaimuks. Hing on inimeses sisalduva info see osa, mis on omane kõigile indiviididele (laiemas tähenduses kõigile elusolenditele). Hinge olemasolu tähendab osalemist ainevahetuses omaette subjektina (tähendab hingamist siit ka nimetus). Hing on liigi-info. Seega on hing kui elujõud olemas ka loomadel. Vaim on inimeses sisalduva info see osa, mis on omane vaid antud indiviidile. Vaimu olemasolust tuleneb indiviidi vajadus maailmapildi järele
kulgeb läbi erinevate mateeriatasandite. Sel juhul pole rikutud ühegi tasandi füüsika, kuid hing omab võimalusi kasutada mingi tasandi bioloogilisi roboteid (kehi), mille tekkimise tingimused on ta võib-olla ise loonud (antroopsusprintsiibi versioon). Ilmselt pole võimalike teooriate veel hulk kaugeltki ammendunud. Vaim on mõtlev hing. Vaim on hing kes tajub, omab tahet, mõtleb. Teaduses on vaim enamasti psüühika sünonüüm. Hing muutub vaimuks, kui ta avaldub tunnetuses, kõlblas tahtes ja religioosses tundes. (Vana EE). VAIMUFILOSOOFIAST Välise vaatleja seisukohalt pole näha probleeme, mis kerkivad kui ma tajun ennast minana, mul on mingid vaimuseisundid, milles on väga raske kahelda. Meil on nn episteemiline autoriteetsus oma vaimuseisundite suhtes. Taoliste küsimustega tegeleb vaimufilosoofia, mille põhiprobleemiks on: Kas on olemas vaim? (ing. mind, lad. mens, sellest tuleneb sõna mentaalne).
Universum. Maailma käsitleva info mitmekesisuse rõhutamisel kasutatakse maailma kohta mõistet loodus. Religioosses käsitluses kasutatakse samatähenduslikku mõistet (Jumala poolt) loodu. Inimene koosneb ümbritseva reaalsuse (mateeria) objektidest (aine ja välja osakestest) ning infost nende objektide paigutuse ning vastastikmõju viiside kohta. Selle info põhiliike nimetatakse religioossetes tekstides hingeks ja vaimuks. Vaatleja on inimene, kes kogub ja töötleb infot maailma kohta. Vaatleja tunnusteks on tahe (valikuvabaduse olemasolu), aistingute saamine (reageerimine maailmast tulevatele signaalidele), mälu (salvestatud aistingute) kasutamine ja mõistuse (süllogistika) rakendamine. Süllogism (kr.k. syllogismos järeldus) on tõese järelduse tegemine maailma kohta vaid mõistuse abil, ilma vastavat aistingut saamata. Näiteks: kui a = b ja b = c, siis ka a = c.
Universum. Maailma käsitleva info mitmekesisuse rõhutamisel kasutatakse maailma kohta mõistet loodus. Religioosses käsitluses kasutatakse samatähenduslikku mõistet (Jumala poolt) loodu. Inimene koosneb ümbritseva reaalsuse (mateeria) objektidest (aine ja välja osakestest) ning infost nende objektide paigutuse ning vastastikmõju viiside kohta. Selle info põhiliike nimetatakse religioossetes tekstides hingeks ja vaimuks. Vaatleja on inimene, kes kogub ja töötleb infot maailma kohta. Vaatleja tunnusteks on tahe (valikuvaba- duse olemasolu), aistingute saamine (reageerimine maailmast tulevatele signaalidele), mälu (salves- tatud aistingute) kasutamine ja mõistuse (süllogistika) rakendamine. Süllogism (kr.k. syllogismos järeldus) on tõese järelduse tegemine maailma kohta vaid mõistuse abil, ilma vastavat aistingut saamata. Näiteks: kui a = b ja b = c, siis ka a = c.
liikumine, mõtlemine ja hingamine. Lamades hõredas takuses kotiriides, pealegi jaanuarikuul, paljal graniitpõrandal selles hämaras koldeta kongis, mille längus õhuava väljast ainult põh-jatuult sisse laskis, mitte iialgi aga päikest, ei paistnud ta kannatusi tundvat ega üldse midagi tundvat. Ta oli nagu ta kongki muutunud kiviks ja nüüd keset talve jäätükiks. Ta käed olid kokku pandud, silmad tardunud. Esimesel pilgul võis teda pidada vaimuks, hoolsamalt silmitsedes raidkujuks. Ometi avanesid aeg-ajalt ta sinised huuled hingamiseks 212 ja värisesid, aga nii elutult ja mehaaniliselt kui lehed, mida tuul laiali puhub. Vahel vilksatas ta süngetes silmades sõnulseletamatult sügav, kurb, vääramatu pilk, mis vahetpidamata oli pööratud kuhugi kongi nurka, mida väljast näha polnud, pilk, mis selle kannatava hinge tumedad mõtted nagu tervenisti mingile salapärasele esemele oleks koondanud.
annaabi.ee 
