Tallinna Majanduskool Ametkondlik käitumiskultuur (sekretäritöö, üldteadmised etiketist) Loengumaterjal Tallinn 2013 1 Ametkondlik käitumine, kutse-eetika ja etikett ........................................................................................... 4 Kutse-eetika .............................................................................................................................................. 4 Sekretäritöö eetikakoodeks ........................................................................................................................... 5 Nõuded juhile: ............................................................................................................................................. 7 Visiitkaardid ja nende kasutamine ...................................................................
kujuneb juht ise, oskuste ja teadmiste põhjal. Sotsiaalne roll- käitumisviis mida oodatakse teatud staatusel olevalt inimeselt (isa, ema, president, tütar, õpetaja) Rolliootus- rollile oodatav käitumisviis (laps, taiskasvanud, sugu, kultuur) Sotsiaalsed normid- kokkulepitud või ajapikku tulnud reeglid mis allutavad ja kujundavad inimeste käitumist. Konformsus-püsiv isiksuse omadus, grupi surve. Deindividuatsioon- ebahumaane kaitumine, “mina” kaotamine. Kuidas võivad grupi normid inimesi mõjutada? On negatiivseid ja positiivseid mõjutamist, hea on see kui koolil on omad normid ja ka igaüks nendest kinni peab, negatiivne võib olla siis näiteks rebaste ristimisel kui kedagi julmalt alandatakse 2
Miks? Lahendus: Kui lepingut nimetati tahtaajaliseks toolepinguks, siis peaks tegemist olema toolepinguga. Maaratud oli ka toopaeva ja nadalapikkus, mis toovotulepingus ei ole. 4. OU juhatuse esimees ja Peeter S. solmisid 30. juulil kirjaliku toolepingu, mille kohaselt Peeter S. pidi asuma toole treialina alates 10. augustist. Kui ta toole tuli, teatati talle, et toole teda ei voeta, kuna eelmisel paeval on toole voetud tootaja, kellel on korgem kvalifikatsioon. Kas tooandja kaitumine on seaduslik? Seaduslik oleks siis, kui Peetril ei oleks toosuhet. Ebaseaduslik siis, kui Peetril on toosuhe. Kas Peetril oli toosuhe olemas voi mitte? Lahendus: Peetril on olemas toosuhe, kuna ta solmis juhatuse esimehega kirjaliku toolepingu. Alates solmimise hetkest oli Peetril toosuhe olemas. Jarelikult on tooandja kaitumine ebaseaduslik. 5. Anna D. poordus ariuhingu personalitalitusse sooviga toole asuda autojuhina.
Kohustus jargida Jumala nouandeid hea tervise tagamiseks, mis on tervislik toitumine, magamine, hugieen, trenni tegemine ja haigeks jaamisel arsti nouannete kuulamine. 2) haigust? Algselt arvati, et haigused on pohjustatud Jumala mitte jargmisest. Juutidel on kohustus mitte jargida ennast kahjustavaid tegevusi (suitsetamine, liigsööbmine, treenimatus), sest siis nad oleksid ise oma haigustes suudi. Nad tunnistavad, et osad haigused ja viirused on paratamatud ja selles ei ole suudi nende kaitumine ega moraal. 3) kannatusi? Kannatusi on kohustuslik ennetada ja leevendada. Kannatus ei ole Jumala karistus. Juudid palvetavad uksteise nimel. 4) surma? Defineerivad surma kui hingamise ja sudamelöökide loppu. Pooldavad elu parast surma, kus kohtutakse uksteise surnud peredega. B. Kuidas moistetakse kristluses (oigeusklikud//luterlased) 1) tervist? Lahutamatu osa elust, mis on pohjusatud Adama ja Eva patust. // Jumal loob inimese tervikuna, mida mojutavad mitmed tegurid
Viis, kuidas me tervist defi neerime, peegeldab meie maailmavaadet ja seda, kuidas me teeme oma otsuseid. Paljudes kultuurides suhtutakse haige-olemisse torjuvalt ja suudistavalt ning põdurust peetakse indiviidi enda suuks ning vastutuseks. Sellise motteviisiga poliitikud peavad tervist igauhe iseenda vastutusvaldkonnaks. Tervise liblika mudel demonstreerib tervise ja keskkonna tihedat seost (Van Leeuwen jt, 1999), kus keskkonda mõjutab inimese kaitumine, suhtumised ja kultuur ning mida omakorda mojutab sotsiaalpsuhholoogiline keskkond. Nii indiviidil kui keskkonnal on tervis ja heaolu, mille kvaliteet soltub vastastikusest toimest. Mudeli jargi eksisteerivad väline ja sisemine biofüüsiline ning väline ja sisemine sotsiaal-psühholoogiline keskkond, mis kõik on omavahel seoses, kujundades ja mojutades üksteist. Vastastikused seosed on dunaamilised ja komplekssed.
Avamerel on peamised lained tuulelained Eelmisest tulenevalt veetaseme korgseisude, tormilainetuse, (aga ka laevade poolt tekitatud lained). Muud lained on upwellingute esinemise, sette transpordi jne. mittelineaarne margatavad pohiliselt ainult rannikupiirkondades. Otsese tuule iseloom; Soolase vee sissevool Laanemerre; moju all tekkivad lained on sundvonkumised, peale tuule moju Segunemistingimused; Jaa esinemine; Okosusteemi kaitumine lakkamist on tegemist veepinna vabavonkumistega (nimetatakse (vetikate oitsengud jne). Laanemere kaitseks on loodud ummiklaineks). Ohureostus laevadelt. Laevadelt tuleva mitmeid rahvusvahelisi organisatsioone konventsioone, ohureostuse voiks jagada kaheks: Kutuse poletamisel tekkiv koostooprojekte. Moned neist: HELCOM. Laanemere Regiooni reostus (vaavel-, lammastik). Laevadel kasutatav kutus sisaldab
ole kooskolas tsiviilõigusega seoses maksete hilinemisel määratavate intressidega. (Euroopa Väikeettevõtluse Harta:15) Vabanemine pankrotiga kaasnevast häbimärgistamisest. Pankroti seadusjärgset tähtaega on lühendatud kolmelt aastalt ühele aastale, eeldades et enamik pankrotte on tingitud pigem ebaõnnest kui sobimatust käitumisest. Kõnealust meedet tasakaalustab uus piirangute kord, mille eesmark on kindlaks teha need vähesed juhud, mille puhul võlgniku kaitumine nõuab karmimat lähenemist. (Euroopa Väikeettevõtluse Harta:18) KOKKUVÕTE Kokkuvõtteks võib öelda, et ettevõtluspoliitika Eestis on alles suhteliselt toores ja lapsekingades. Ettevõtjad näevad suurima probleemina kõrget maksukoormust, siinkohal on mängida suur roll riigil kes peaks leidma erinevaid kompromisse, et vähendada väikeettevõtjate maksukoormust, milleks võiks olla erinevad maksusoodustused
1. Süsteemi moiste. Süsteemimudel. Muutujad ja parameetrid. Sisend-, oleku- ja valjundmuutujad. Millest soltub süsteemi kaitumine. Süsteemi matemaatiline mudel ja selle koostamine. Algolek ja selle sisu. Dunaamiline süsteem. Pidev-ja diskreetaja süsteemid. 1.1. Süsteemi mõiste Süsteem on omavahel seotud objektide terviklik kogum. Süsteemi mõiste komponendid on element/objekt (süsteemi osis, mida kasitletakse süsteemi suhtes jagamatuna, tervikuna), sidemed (mistahes laadi seosed elementide vahel, mis võivad olla orienteeritud, vastastikused, muutlikud, juhuslikud jne) ning terviklikkus (võib
30. Kululiikide, kulukohtade, kulukandjate analuus. Kululiigid: 1. Tehtud kulud vs alternatiivkulud 2. Otsesed kulud vs kaudsed kulud 3. Muutuvkulud vs pusikulud 4. Inkrementaalkulud vs pöördumatud kulud Kulukohad: Kulukoht see koht ettevõttes, kus kulu tekib. On vaja, et kanda kululiigid kulukandjatele. Kulukandja: Enamasti toode või teenus, mille omahinda me soovime leida. 31. Muutuvkulud ja pusikulud ning nende kaitumine. Defineerimine, mis nad on ja kaitumise puhul kuidas muutuvad, millises stiilis muutumine on 32. Otsesed kulud ja kaudsed kulud ning nende kasutusvaldkond. Ära defineerida, seejarel kuidas nad muutuvad, kui muutub muuk. 33. Jaaktulu ja selle kasutamise vajadused. Ettevõtte tegevusmahtude ja majandustulemuste vaheliste seoste analuus on aluseks jaaktulu- põhise arvestuse kujundamisele ettevõttes. Nimetatud arvestusvaldkonnal on ettevõttesiseses arvestussusteemis keskne koht
Lõpuks, 3. tingimuse põhjal kehtib b = f(a), mis tähendab, et graafiku piirpunkt A asub samuti funktsiooni graafikul, st graafik on punktis A pidev joon. Pideva funktsiooni definitsioonis esineva 3. tingimuse võib kirja panna ka pisut teistsugusel kujul. Selleks kasutame alljärgnevalt defineeritud argumendi muudu ja funktsiooni muudu mõisteid: x = x - a - argumendi muut kohal a , y = f(x) - f(a) - funktsiooni muut kohal a . Pideva funktsiooni muudu kaitumine argumendi muudu lähenemisel nullile. Kehtib järgmine samaväärsete valemite ahel: limf(x) = f(a) limf(x)- f(a) = 0 limf(x) - limf(a) = 0 lim[f(x) - f(a)] = 0 limy = 0 limy = 0 . xa xa xa xa xa xa x0 Järelikult() on pideva funktsiooni definitsioonis esinev 3. tingimus samaväärne() võrdusega: limy = 0 . x0 Sõnastame selle tulemuse järgmiselt.
annaabi.ee 
