Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"harilik vaher" - 155 õppematerjali

harilik vaher – keskel suur pung, külgedel kaks väiksemat, koor on pruunikas.
thumbnail
16
doc

Harilik vaher

Kui poiss oli ilmavalgust näinud, ilmus naine jälle, käes vahtraoks, mis lapsele õnne tõi. Naine ise aga – nõiutud haldjas – sai vabaks. Põhja- Ameerika salteaux´ indiaanihõimu muistend räägib, kuidas leegitsevpunased sügisesed vahtralehed päästsid maailma looja, vanaema Nanahboozoo kurjade pimedusvaimude käest. Vaher esineb ka teiste põhjapoolsete põlisameeriklaste müütides ja legendides. Kasutatud kirjandus (2005) Eesti taimed. Harilik Vaher . Külastatud 12.06.2010. Aadressil: http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/vaher.htm Coombes, A (2005) Puud ja põõsad. Varrak Hageneder, F. (2006) Puud on tarkusekandjad. Sinisukk Hiie, I & Hiie, K (2005-2008) Puud ja põõsad. Dendroloogiline abimaterjal enamlevinud Eestimaa puude ja põõsaste kohta. Külastatud 12.06.2010. aadressil: http://www.tihemetsa.ee/dendro/harilik_vaher.html Kuresoo, R; Relve, H; Rohtmets, I. (2007) Eesti elusloodus. Varrak Relve, H ( 2007)...

Loodus
22 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Harilik vaher

niisket mulda. Vahtral kasutatakse puitu, sest see on hea painduvusega ja vastupidav. Seda kasutatakse tavaliselt parketi, vineeri, mööbli ja muusikariistade tootmiseks. Vahtra õitest saab palju nektarit ja see on väga hinnatud mesinduses. Kevadel annab vaher head mahla ja vahtra lehti saab anda loomadele söödaks. Vaher ei kuulu kaitsealuste liikide hulka. FAKTID: Eesti kõrgeim vaher kasvab Viljandimaal Loodi Püstmäel. Puu latv ulatub ligi 33m kõrgusele. Jämedaim teadaolev harilik vaher asub Tartu Botaanikaaias. Puu tüve ümbermõõt rinnakõrguselt on 424cm. Allikad: https://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_vaher#Kasvukoht, https://www.kajamaakool.ee/harilik-vaher/, http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/vaher2.htm....

Bioloogia
3 allalaadimist
thumbnail
21
pptx

Harilik vaher

ja Kaspia mere lõunarannikul Eestis tavaline ega kuulu kaitstavate liikide hulka vahtra perekonda kuulub ligi 200 liiki: Euroopas kasvab umbes 30 vaher kasvab leht- ja segametsades ning parkides koos tamme ja saarega, enamasti alumises puurindes vaher on sisse viidud Põhja-Ameerikasse, kus on metsistunud Euroopas ei moodusta vaher puhaspuistut, küll aga võib seda teha Põhja- Ameerikas KASVUKOHT Harilik vaher on üks väheseid Euroopast toodud liike, mis suudab elama asuda Põhja-Ameerika ürgmetsa ja seal kohalikud liigid välja tõrjuda Põhja-Ameerikas kasvavad kohalikud rohttaimed ja umbrohud hariliku vahtra all halvasti Eestis ei ole vaher nii konkurentsivõimeline vaher kasvab esimestel eluaastatel kiiresti, aga siis kasv aeglustub vaher ei suuda kasvada metsa kõrgeimaks puuks Eesti kõrgeimad põlisvahtrad võivad kasvada 30 m kõrgeks, aga need on...

Geograafia
8 allalaadimist
thumbnail
8
odt

Lendorav ja vaher

* * * Harilik vaher ja harilik lendorav Referaat * Tartu 2010 Sisukord · Sissejuhatus · Lendorav ja tema elupaik · Välimus ja kohastumused metsas · Toitumine · Paljunemine · Huvipakkunud faktid · Viited · Toiduahel · Harilik vaher ja tema elupaik · Välimus ja kohastumused · Kasvutingimused · Levimisviis · Huvipakkunud fakt · Viited Sissejuhatus Teemasid me ise valida ei saanud, aga ma arvan et ma oleksin valinud kindlasti ise ka lendorava. Aga ma ei arva, et ma vahtra oleks valinud. Infot otsisin ma peamiselt internetist ja juhendi abil tegin ma töö valmis. Harilik lendorav...

Loodusõpetus
4 allalaadimist
thumbnail
26
doc

Harilik tamm

Harilik tamm on valgusnõudlik. Eriti tundlik on ta ülavarju suhtes, sest ladvaosas asuvad valguslehed. Esimestel aastatel talub ka varju, kuid juba 5. aastal muutub valgusnõudlikuks. Talub külgvarju, mis sageli soodustab hea tüve moodustumist. Varjatuna alt ja külgedelt, kasvab tamm kiiresti ja moodustab sirge tüve. Ajepuuliikideks tammedele sobivad harilik vaher , harilik pärn, harilik pihlakas, hall lepp, harilik pöök. Raiesmikel, kus valgust on palju, kasvab tamm aeglaselt, sageli põõsastub ja alles pärast võrade liitumist algab kiirem kasv. 10-20 aasta vanuselt on tamm küllalt kiirekasvuline, kõrgusse juurdekasv on siis aastas kuni üks meeter, sageli isegi rohkem. Intensiivne juurdekasv püsib umbes 60. aastani. Kõrge 6...

77 allalaadimist
thumbnail
5
rtf

Harilik ebatsuuga

Eurooplastest avastas liigi esimesena soti kirurg ja loodusteadlane Archibald Menzies (1754­1842)[3], kes leidis harilikud ebatsuugad Vancouveri saarelt 1792. aastal. Tema järgi on liigile antud ladinakeelne nimi. 1825. aastal kirjeldas liiki põhjalikult soti botaanik David Douglas (1799­1834), kelle järgi on antud puule ingliskeelne nimi ­ Douglas-fir. Tema kogutud seemned jõudsid Suurbritanniasse 1827. Aastal Harilikul ebatsuugal (Pseudotsuga menziesii) eristatakse kahte aktsepteeritud teisendit: roheline ebatsuuga ehk ranniku-ebatsuuga (Pseudotsuga menziesii var. menziesii) ­ kasvab Vaikse ookeani rannikupiirkonnas, Kanada Briti Columbiast põhjas kuni California osariigini lõunas[6]; sinihall ebatsuuga (Pseudotsuga menziesii var. glauca) (Beissn.) Franco ­ kasvab Kanada Alberta...

Bioloogia
4 allalaadimist
thumbnail
6
pptx

Harilik paakspuu

Harilik paakspuu Vaiko Vaher KLASS SELTS SUGUKOND PALJUNEMIN VILI E Kaheiduleheli Roosilased Türnpuulised Paljuneb Meenutab sed enamasti marja.Valm seemnetega inult on vili must.Vili on mürgine. Kasvukohad Harilik paakspuu kasvab kõikjal Euroopas ning Kesk ja Põhja Aasias. Eestis on ta sage. Paakspuu kasvab lehtmetsade alusmetsas ja soode servas, harvem okasmetsas, eelkõige laanemetsas. Teda leidub ka rabametsas, soometsas, kõigis sookooslustes ja niitudel. Eestis on ta külmakindel ja mullastiku suhtes vähenõudlik, kõige paremini kasvab viljakatel niisketel muldadel. Põuale peab ta hästi vastu. Click to edit Master text styles Second level...

Botaanika
2 allalaadimist
thumbnail
6
pptx

Harilik näsiniin

Harilik näsiniin Vaiko Vaher KLASS HÕIMKOND SUGUKOND PALJUNEMINE VILJAD Kaheidulehe Katteseemne Näsiniinelehe Paljuneb Punased lised taimed lised seemnetega ja marjataolised vegetatiivselt luuviljad juurevõsust valmivad septembris. Kasvukohad Hariliku näsiniine levila haarab suuremat osa Euroopast ja läänepoolset Aasiat. Liik on Eestis pärismaine. Näsiniine viljad Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Harilik näsiniin on kuni 1 (1,5) meetri kõrgune põõsas. Oksad rohekashallid, vähe harunenud ning väga sitked. Näsiniin on väga mürgine taim. Kõige toksi...

Bioloogia
3 allalaadimist
thumbnail
49
doc

Okas- ja lhetpuude kirjeldus piltidega

Harilikku jugapuud on palju kasutatud haljastuses, eeskätt varjutaluvuse ja aeglase kasvu tõttu, samuti selle tõttu, et ta talub hästi linnade saastunud õhku. Puud on väga aeglase kasvuga, äärmiselt varjutaluvad ja väga pikaealised. Suhteliselt külmahellad ja nõudlikud mullaviljakuse suhtes. On võimelised paljunema kännuvõsust. Ettevaatust! Kõik jugapuu osad v.a. seemnerüü on mürgised! 18. Perekond vaher ja harilik vaher Perekond vaher (Acer L.) [átser] Acer on vanade roomlaste nimetus vahtrate tähistamiseks [ladina keeles acer ­ terav, kõva, hõlmiste teravatipuliste lehtede või kõva puidu tõttu, millest roomlased valmistasid nooleotsi]. Perekonda kuuluvad vastakute saagjaservaliste lihtlehtedega, sõrmjate liht- või sõrmjate- kuni 16...

Dendroloogia
266 allalaadimist
thumbnail
91
pdf

Dendroloogia pp

Üheaastased võrsed kaetud väikeste ogadega, helepruunid, vanemad võrsed hallid · Harilik vaarikas · Rubus idaeus 5-7 teravatipulist hõlma Hõlmadel üksikud teravad hambad Roots sama pikk kui lehelaba · Harilik vaher · Acer platanoides 3-5 hõlma Servast ebaühtlaselt kahelisaagjas Südaja alusega Pealt tumeroheline, alt sinakasroheline · Mägivaher · Acer pseudoplatanus 3 hõlmaga Keskmine hõlm oluliselt pikem Keskmisel hõlmal omakorda hõlmad või saagjas Punakas roots · Ginnala vaher · Acer ginnala Munajas või piklik munajas Kahelisaagjas või nõrkade hõlmadega...

Dendroloogia
88 allalaadimist
thumbnail
11
ppt

Puisniit

Enam kui tuhat aastat on nad olnud maarahvale oluliseks elatusallikaks. Praeguseks on nad peaaegu kõikjalt kadunud - hävimiseks piisas mõnest aastakümnest. Eesti puisniitude allesjäänud osake vastab vahest ühe endise Lääne-Eesti küla puisniitude pindalale. Puisniidud Eestis · Tänapäeval on alles ligikaudu 500 ha liigirikkaid puisniite Lääne-Eestis ning mitte enam kui 300 ha liigivaeseid ja lammi-puisniite Eesti muudes osades. Enamikus on need väikesed, kuni 5 ha suurused ühe-talu heinamaad. Aastail 1995-97 niideti neist mitte enam kui 200 ha, kusjuures Saaremaal kuni 30 ha. Meie puisniitude pindala on viimase 70 aastaga vähenenud seega tuhat korda. Puisniidud Eestis · Eesti esinduslikumad puisniidud on: · Nedrema puisni...

Bioloogia
88 allalaadimist
thumbnail
82
doc

Eksami kordamisküsimuste vastused

Eesti metsade üldiseloomustus ja metsade jaotus hoiu-, tulundus - ja kaitsemetsadeks. Metsandus on väga lai mõiste, mis koosneb: 1. majandusharudest, mis tegelevad kõigi metsa kasutusviisidega (tähtsal kohal on puidu raiumine ja töötlemine) kui ka metsa uuendamise, kasvatamise ja kaitsega. 2. teadus- ja haridusharust, mis uurib ja õpetab kõike metsaga seonduvat ja sisaldab endas palju kitsamaid metsanduslikke teadussuundi. Metsateaduse võib tinglikult jagada kolmeks: 1.)Metsakasvatus ­ esindab bioloogilist suunda metsanduses. Metsakasvatust võime defineerida kui tegevust metsas toimuvate bioloogiliste protsesside mõjutamisest selleks, et kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid. Tegeleb selliste ainetega nagu dendroloogia, metsataimekasvatus, hooldusraied, metsakultiveerimine, metsakaitse, puhkemetsandus jne. st. peamiselt probleemidega mis on seotud uue metsapõlvkonna rajamise ja olemasolevate metsade hoold...

Eesti metsad
354 allalaadimist
thumbnail
13
ppt

Haljasalad

· Okaspuud filtreerivad õhku kogu aasta · Puuliikidest on õhu puhastajatena keemilisest saastatusest paremad · harilik tamm · Engelmanni kuusk · hobukastan · siberi lehis · harilik mänd 8 Fütontsiidide eritamise poolest jagunevad puu- ja põõsaliigid järgmiselt: I. grupp ­ kõige rohkem fütontsiide eritavad: harilik tamm, harilik vaher II. grupp ­ rohkesti fütontsiide eritavad: arukask, sookask, harilik mänd, harilik kuusk, haab, sarapuu, toomingas, harilik kadakas III. grupp ­ keskmiselt fütontsiide eritavad: siberi lehis, harilik saar, harilik pärn, sanglepp, hall lepp, siberi seedermänd, harilik pihlakas, suur läätspuu, harilik sirel, tatari kuslapuu 9 IV. grupp ­ vähesel määral fütontsiide...

Ehitusviimistlus
28 allalaadimist
thumbnail
22
doc

1. semestri konspekt

Põhiline areng toimus 19. sajandil. 1824 ­ Inglise teadlane avastas Portlandi tsemendi. 1828 ­ Saksa teadlane sünteesis esimest korda orgaanilist ainet. Sai alguse plastmasside areng. (Wöler) 1867 ­ Prantsuse aednik Monier' patenteeris esimese raudbetooni konstruktsiooni (suur lillepott, liitmaterjal). 1876 ­ Avastati silikaattellis. Silikatsiidi areng, tootmine. (Johannes Hint) 1889 Pariisi maailmanäituseks tehtud Eiffeli torn, metallikonstruktsioonide areng. 20. sajand arendas edasi neid materjale. EHITUSMATERJALIDE OMADUSED FÜÜSIKALISED OMADUSED: 1) ERIMASSIKS nim. materjali mahuühiku massi tihedas olekus (poorideta). Kivimaterjalidel 2,2 ­ 3,3 g/cm3 Metallidel 7,2 ­ 7,8 g/cm3 Org. materjalidel ­ 0,9 ­ 1,6 g/cm3 2) MAHUMASSIKS e. tiheduseks, nim. Materjali mahuühikus massi looduslikus olekus (poorid...

Ehitusmaterjalid
133 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Dendroloogia põhimõisted

DENDROLOOGIA PÕHIMÕISTED Käesoleva õppematerjali eesmärgiks on anda ülevaade põhilistest mõistetest, mida on vaja teda dendroloogilise kirjanduse kasutamisel ja puu ja põõsaliikide tundmaõppimisel. Dendroloogias puudub kahjuks terviklik õppematerjal ja seetõttu on vajalikud mõisted laiali erinevates raamatutes ja artiklites. Loodud õpiobjekti abil on võimalik mõisteid paremine käsitleda ja lihtsustada õpilaste iseseisvat õppimist. Dendroloogia on teadus puittaimedest, nende omadustest ja kasutamisvõimalustest.Tegemist on osaga süstemaatilisest botaanikast. Liikide kirjeldamisel ja määramisel on peamine tähelepanu suunatud lehtedele, võrsetele ja pungadele, õite osatähtsus on palju väiksem kui süstemaatlises botaanikas. Põhjuseks on see, et paljud puuliigid hakkavad õitsema alles 30-40 aastaselt või veelgi hiljem ja mitmed liigid ei õitse mitte igal aastal. Dendroloogiat võib defineerida kui teadust, mis uurib ja käsitleb puu- ja põõ...

Dendroloogia
177 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Salumets

Tamme küljes kasvavad tammetõrud on tammepuu seemneteks ja toiduks paljudele loomadele ja lindudele. Teadlased arvavad, et inimene tegi esimesed leivapätsid tammetõrujahust, tänapäeval tehakse tammetõrudest ravitoimega kohvi. Ravimina on laialt levinud ka noorte tammede koor. Tamme puit on väga hinnatud tema tugevuse pärast. Puudest leidub salumetsades veel harilik pärn, valgepöök, harilik vaher , harilik jalakas, arukask, harilik haab ja harilik kuusk. Põõsarinne on samuti liigirikas. Näiteks sarapuu on rohkesti harunev heitlehine ühekojaline kõrge põõsas. Kõrgus 5 kuni 8 m. Üheseemneline pähkel, mis on ümbritsetud kattesoomustest moodustunud kellukesetaolise narmastunud servaga lüdiga. Kujult on vili piklik või ümmargune. Juurestik on sarapuul hästi arenenud nii sügavuti kui laiuti. Eelistab värsket viljakat huumuse- ja lubjarikast mulda. Liigniiskes ei kasva...

Geograafia
42 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Eesti metsade tüübid

Kuna muld kuivab siin pinnalt tihti läbi, siis kasvavad nõmmemetsas vaid kuivust taluvad taimed, nagu põdrasamblikud, kanarbik, harilik kukemari. Harjumaa, Hiiumaa, Värska *Palumetsad Leetmullad (perioodiliselt kuiv) Puurindes domineerib mänd, leidub ka kuuske. Alustaimestus kasvavad sellised liigid, nagu pohl, mustikas, kanarbik. Palju seeni. Palumetsad on levinud peamiselt Kagu- ja Lõuna-Eestis, vähem Põhja- ja Lääne-Eesti. *Loometsad Kasvavad paepealsetel muldadel (suvel kuivavad tugevasti läbi) Puurinne, milles domineerib mänd, on hõre ning varjutab alustaimestikku vähe. Alustaimestikus kohtab selliseid liike nagu leesikas, lubikas, nõmm-liivatee. Eestis esineb loometsi Saaremaal ning Põhja-Eesti paealadel. *Laanemetsad Gleistunud või näivleetunud mullad (keskmine) Üldiselt on domineerivaks puuli...

Geograafia
63 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Okaspuud ja heitlehised puud

arukask - silver birch 1. harilik kuusk ­ Norway spruce 2. sookask ­ downy birch, pubescent birch 2. kanada kuusk ­ white spruce 3. maarjakask ­ curly birch 3. must kuusk ­ black spruce 4. tundrakask ­ mountain birch 4. idakuusk ­ oriental spruce 5. vaevakask ­ Arctic birch, dwarf birch 5. ajaani kuusk ­ Yeddo spruce 6. haab ­ aspen 6. Glehni kuusk ­ Sakhalin spruce 7. pappel ­ poplar 7. hiina e kare kuusk ­ dragon spruce 8. palsamipappel ­ balsam poplar 8. torkav kuusk ­ Colorado spruce 9. pihlakas ­ rowan, mountain ash 9. korea kuusk ­ Korean spruce 10. tuhkpihlakas ­ rock whitebeam 10. Engelmanni kuusk ­ Engelmann spruce 11. pooppuu ­ Swedish whitebeam...

Inglise keel
53 allalaadimist
thumbnail
45
xls

Puud

OKASPUUD Ladina keelne Perekond Tunnused Iga Käbid Paljunemine nimetus igihaljas, laia püramiidja võraga; oksad pikad, Isaskäbikesed on horisontaalsed; koor noortel puudel sile ja hall, sihvakad, silinderjad 4- vananedes muutub see tumehalliks, Tolmlemine toimub Seeder Cedrus...

Dendroloogia
162 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Metsatüübid

Loopealsed 2. Nõmmemetsad 3. Palumetsad 4. Laanemetsad 5. Salumetsad 6. Soovikumetsad 7. Rabastuvad metsad 8. Rohusoometsad 9. Samblasoometsad 10. Kõdusoometsad ALVAR FORESTS ­LOOPEALSED METSAD This groupof types includes forests of low productivity and with a peculiar xeromesophilous ground vegetation, which grow on a layer of limestone, gravel, grit or shingle. See metsa kasvukohatüüp sisaldab madala tootlikkuse ja iseloomulikult suure või keskmise kuivusnõudlikkusega alustaimestikku, mis kasvab pae-, kruusa- , peenkruusa või klibukihil. This layer is close to surface, with thickness of soil up to 30 centimetres. See rinne on maapinnale lähemal, mullatüsedus on kuni 30 sentimeetrit. Alvar forests grow mainly in western Estonia (also on the islands) and to a lesser extent in Northern Estonia. Loopealsed metsad kasvavad peamiselt Lääne-Eestis (samuti saartel) ning vähemal määral P...

Inglise keel
92 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun